Selles mõttes KYCer ei saa oma teenust pakkuda tasuta, kui ta peab ise teenusest edasi maksma. See on selge. Et aga
See võiks olla riiklik teenus üldse, või oota, ma tundub, et Rainer lahendab mingit juppi, mida riik pole viitsinud nagu, ta teeb nagu riigi, seda UX-i nagu riigi eest erasektoris ära.
Kusjuures, kui me sellega projektiga pihta hakkasime, kaalusime kõikvõimalikke erinevaid, siis turule toomise teenuse variante, üks oli ka see, et riik toob teenuse turule. Aga riigi puhul on üks suur probleem, esiteks riigil läheb kõik väga pikalt, pika ajavinnaga. Ehk et tegelikult, kui see rahapesuvaldkond on selline, mis muutub kiiresti, siis kui peaks hakkama riik midagi muutma, siis kogu bürokraatiaga ühel hetkel riik jõuab sinna kolme aasta pärast, kui näiteks süsteemis tehakse mingi uuendus, parandus, täiendus. Ja see on selle asja kõige suurem probleem, kui me hakkasime kaaluma riske, kui ruttu võib midagi muuta, olla vaja, siis me saime aru, et tegelikult ilmselt see süsteem esimene aasta toimiks. Ja pärast langesid kasutajad tagant ära, sellepärast nad ei saa seda, mida nad soovivad.
Ma olen küll näinud, kuidas tehakse riigile start-up'i ja me ka eilasin näiteks, eks, et. Okei, okei, aga see on midagi muud. Aga selles mõttes tegelikult Eesti riigi IT on väga võimekas, kui nad tahavad olla võimekad, et seal ei ole üldse küsimust, et. Ja mis puudutab seda, et see maailm muutub, noh, KYCerR jääb ju ikkagi sõltuvuses sellest samast riigist ehk siis KYCerR ise ei tee registrile ju API-t, on ju, et ta kokkuvõttes ikkagi vajab, et. On see siis, ma ei tea, Keskkonnaministeerium või Rahandusministeerium või Justiitsministeerium, et tema ikkagi oma otsa nii-öelda valmisprogeks, on ju, et, et selles mõttes see sõltuvus nagu ei vähene sealt. Ja, ja selles mõttes muidugi nagu noh, kindlasti on seda teenust vaja, et KYCerit on kindlasti vaja, seda keegi ei vaidle selle koha pealt üldse. Aga jah, selles mõttes huvitav, et, et just see sama, sama direktiiv ka ütleb, et, et me ikkagi. See teenus peaks olema tasuta ja riigi poolt, mitte nagu erasektori poolt tehtud, et päris huvitav.
Just, ja tegelikult me oleme nendega arutanud nagu seda varianti, et seesama portaal võiks olla ka selleks kanaliks, mis lõpuks aitab vahetada neid andmeid, siis selle konto ava- ja taotleja ja panga aval, tegelikult me oleme jõudnud sinna faasi, et näiteks kui see isik tahab oma kontot avada, teeb ära selle eelankeedi. See eelankeet jõuab panka enne, kui inimene ise. Ehk mõte ongi selles, et tänasel hetkel inimene peab tulema panka sisuliselt kaks korda, tuleb Eestisse, läheb panka, saab teada, et ta ei saa seda kontot avada või tal ei ole dokumente või ta peab midagi veel tooma, läheb tagasi, tuleb uuesti ehk tegelikult võtta neid faase ära, kiirendada siis mingisuguseid protsesse. Võib-olla teha siis ka seda mugavaks, et inimene, kui ta oma keelduva otsuse saab, ta ei tuleks, ei oleks Eestisse kohale ja saab siit pangakontorisse leivastuse, vaid ta saab selle teada juba varema põhjuseid. Pluss või näiteks selline variant, et Et ka tegelikult näiteks Maksu-Tolliametil ei ole oma nõusoleku teenust vahepeal olemas, ehk teatud toimingud Maksu-Tolliamet võimaldaks teha ka andmeid, Maksu-Tolliamet käitleb näiteks kõiki oma neid andmeid sisuliselt isiku enda andmetena, ta ütleb, et isikul on õigus neid andmeid seada ja saada isegi vajaliselt ka jagada. Aga neil puudub see nõusoleku teenus sinna vahele tehtuna. Meie, meie see nõusoleku teenuse teeme tegelikult sinna, eks ole, me tegelikult olemegi rääkinud erinevate osapooltega seda, et me saame pakkuda ka mingisuguseid lisa, lisafunktsioone juurde, mida tegelikult tänasel hetkel üks või teine osapool pole teinud. Näiteks see RIA nõusoleku teenus, mida nad juba eelmine aasta esimest korda natuke näitasid, saab valmis alles kaks tuhat kakskümmend üks, äkki sügis. Ehk tegelikult kahe aastaga, kaks aastat võtab selline pikk protsess riigil aega, kui tegelikult nõusoleku teenus iseenesest erasektoris on võimalik mõne kuuga üles ehitada.
Kusjuures nõusolekuteenus on hoopis teine teema ja teine maailmas on tõesti kasulik ka, et see ruttu tehtud saaks, aga jah, ma kahtlen sellega, et, et nüüd Kaiseri pärast hakkavad Eesti pangad avama välismaalastel rohkem kontosid, sellepärast see probleem ei ole seal. Probleem on mitte selles, et nad ei saaks nagu infot, ma ei tea, passikoopiat või ma ei tea, mille eest, vaid põhiprobleem on ikkagi see, et nad ei näe seda. Seda äri, mis nad nagu arendavad seal teistes maades ja seetõttu nad ei võta neid klientideks, et ja noh, muuhulgas ka muidugi oma Soome ja Rootsi ja, ja Taani peakontorite nagu ettekirjutused, eks. Aga selge, minul pilt ees Hendrik Kaisserist, kuidas sul?
Standardite teema on siin kindlasti oluline ja, ja neid standardid, mis täna, mis täna siis peaksid olema Narvesse võetud, on, on noh, nihuke, nihuke kümmekond. Ja, ja noh, võib-olla see nii-öelda tarkvara arendajate IT poole jaoks ongi, ongi olnud nagu väljakutse see, et saada aru, et mis rolli need standarditel on. Et noh, teha nagu süsteem valmis ja vajutada nuppu ja panna info, info liikuma nagu noh, tegelikult lihtne. Aga, et see info tõesti siis käiks läbi erinevate teenusepakkujate üle Euroopa. Siis on oht täna, et või noh, tõenäoliselt tekibki selline telefonimäng, et ühelt poolt öeldakse küll üks lause, aga teiselt poolt tuleb hoopis midagi muud nagu, nagu välja.
Põhimõtteliselt küll jah, et selles mõttes see osa on täna ikkagi veel, veel käsitsi, et siin on üritatud ka neid automaatlugemisi teha, aga, aga. Ja, aga noh, see, mida põhiliselt jälgitakse, on tegelikult ikkagi sellised üsna tüüptingimused, et on teatavad tähtajad, on teatavad. Noh, konkreetselt on kõigepealt, sul on vaja näiteks teada, loomulikult kõik tasud on ju, sul on üürid, sul on parkimised, kaubanduses on turundustasud, siis võivad olla veel ekstra kokku lepitud mingisugused teenused, mida võidakse pakkuda. Siis lisaks on vaja jälgida sellised, et kuidas on noh, tagatisraha tasemel näiteks ärikinnisvaras on palju kasutusel pangagarantiid, emafirma garantiid, neil kõigil on lõpukuupäevad, mis tähendab seda, et, et seda tuleb noh, kui, kui üürnik selle üle laseb, siis on see üks hetk omaniku probleem. Samamoodi kindlustused, millel on jällegi lõputähtajad, et tegelikult on seal nagu terve rida selliseid. Kuupäevalisi kohustusi ja neid on hästi lihtne üle lasta ja, ja pärast on lihtsalt see, et kui üürnikul kindlustust pole restoranil, siis tuleb köögis tulekahju. Siis põhimõtteliselt, siis on, siis on kõik, see läheb omaniku või, või omaniku kindlustuse kattamise pruugi alati kõike katta, et selles mõttes, et seal, seal ongi need olulised osad.
Okei, ja selles mõttes see tähendab seda, et see on ikkagi kas siis väga odav teenus või teil on väga vähe kliente
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]