muidugi. Ja. Aga, aga ikkagi suured linnaosa kaupa, eks ju, viie- ja üheksakordsed majad tol ajal kasutati ju igal trepikojal oma antenni, oma võimendit, noh, oli selge, et see on täiesti ebaefektiivne ja kuivõrd ma siis projekteerimisinstituudis töötasin, siis. Hakkasid levima, et Valgevenest, Minskist oli üks kaabeltelevisiooni seadmete tootmise firma tekkis ja sinna ka siis esimesed sellised, küll mitte nüüd ärilised või mitte kommertsiaalsed võrgud, aga siis. Nagu inglise keeles on, et community antenna, television systems, et sihukene ühisantenn, mis siis signaale jaotatud mitte ainult trepikotta, vaid oluliselt suuremale alale laiali, sai käidud seda siis vaatamas. Mis see siis endast kujutab ja siis. Vana, vana nimega Lasnamäe seitsmes ja kaheksas mikrorajoon on siis esimene siis nii-öelda tehnoloogiline katsetus, kus siis pandi üks peajaam. Vastuvõtuantennidega ja siis, kui aktsiaalkaablite ja võimenditega terve kahe mikrorajooni ulatuses veeti laiali. Ja täpselt sealtsamast on ka siis alguse saanud teine tänane, võib-olla mitte nii väga tuntud, aga siiski üks kauaaegsem kaabeltelevisiooni operaator, Dell Z, sest et. Tervitus, et talle siis, oli siis tollase PROMS-montaaži varustuse ülem, oli defitsiidiaeg ja. Ja konkurents tollal siis ka alguses ei olnud, mitte siis see, kes suudab paremat teenust ja võib-olla ka odavamat hinda pakkuda, vaid ikkagi tollal tuli. Paidest osta piimapulbrit, et müüa see Pärnu mööblitehasesse, et saada mööblit, et see viia Riia kalatehasesse, et saada kala. Et saad, viia see Almatase vase kaevandusse, et saada sealt vaske, et see vedada kaablitehasesse ja saada kaablit.
jah, ja varustajad tõesti käisid selliste jämedate kuldkettidega ja. Ja see oli see, kuidas siis tollal jah, nagu äri oli loomulikult teistmoodi, nii et sealt siis tekkisid need esimesed. Nii-öelda tehnilised arusaamad, kuidas seda teha ja, ja tollal siis kaheksakümne seitsmendal, kaheksakümne kaheksandal, kui. Juba hakati aktsepteerima natukene eraettevõtlust ja, ja Saaremaale siis tekkis. Esimene, siis tollane kooperatiiv Levi ja siis operaator Levi Kaabel, et siis Kuressaare linn täna on siis, võib isegi öelda, et. Et endise Nõukogude Liidu siis esimene kommertsiaalne kaabeltelevisiooni operaator, mis siis, mille siis rajas operaatorfirma eesmärgil, et siis. Edastada telekanaleid ja noh, pakkuda inimestele nagu teenust, mitte siis osana majasüsteemidest või nii nagu varem oli. Ma mäletan seda väga täpselt, enda sünnipäeval töötasin siis tõesti veel Eesti Projektis tuli minu juurde Tõnis Palts, keda ma siis tollal veel ei tundnud. Saaremaa mees. Puhas Saaremaa mees ja tuli jutuga, et, et nendel on Saaremaal siis Rahvarinde rakuke rajatud ja sellel Rahvarinde oli siis programmis kolm punkti. Oli siis taastada laevaühendus Gotlandiga. Anda venelastele peksa ja näha Soome televisiooni. Ja tema siis ka raadiainsenerina, sama haridus Tehnikaülikoolist, siis võttis loomulikult sellest viimasest punktist külge otsenähtavusega, loomulikult erinevalt Põhja-Eestist ei olnud ju Saaremaal ju midagi peale kohalike kanalite näha. Ja sealt sai siis nii-öelda alguse, et teeks siis ühe ka kommertsiaalse kaabeltelevisiooni ettevõtte ja siis Levikaabel oligi siis nagu see esimene siis kommertsiaalne operaator ja. Ja, ja sai siis jah, tollal välja ehitatud terve Kuressaare, Kuressaaret kattev võrk ja, ja sealt siis tegelikult sai ka. Alguse siis tollane, tollane Levikom Grupp, kes on täna siis, täna kasutab kaubamärki Tele2.
Noh, ikkagi oli, tähendab minu roll oli kogu selle võrgu projekteerimine, kogu see tehniline lahendus ja ka ehitusjuhtimine. Nii et Tõnise ja siis see tiim oli seal ju natukene veel suurem. Siis oligi ka, et ega tollal sai käigupealt kõike õppides, et õppida, et, et kuidas siis hinda kehtestada ja omahinda arvutada ja mis teenusehinnaga müüa ja. Ja, ja nii edasi, aga noh, muidugi, need olid ju kaheksakümnendate lõpuaastad ja üheksakümnendate algusaastad, siis. Seal, kuivõrd nõudlus ületas pakkumist kordades, siis ikkagi täna vahest ka tuleb meelde, et olid siis ajad, kus siis meil oli investeeringu tootlus oli sada kuusteist protsenti ja tasuvusaeg oli miinus kaks kuud. Sest, et inimesed liitusid kortermajade kaupa, nii et meil olid ikkagi, enamuses liituti niiviisi, et sada protsenti, kõik korterid liitusid majadest kvartalite kaupa selle teenusega. Me võtsime liitumistasu, mis siis ületas, mis oli, moodustas siis sada kuusteist protsenti siis sellest võrgu rajamiseks tehtavatest investeeringutest ja noh, kuivõrd me võtsime liitumistasu kaks kuud ette, siis me. Saime tasuvuse kätte, enne kui me üldse kulutama hakkasime, ka need ajad loomulikult enam ei kordu.
Ma räägin valguskaablist. Jah, see oli juba tollal oligi, oli näha, et eks ju, et eks see interneti püsiühendus hakkab tulema. Muidugi oli ju teada juba, et kohe millalgi hakkab ka vabanema telefoniteenuse turg, ehk siis Eesti telefonimonopol hakkab läbi saama ja seetõttu siis. Multiteenusvõrgud olid väga kuum sõna, nii et. Et kuidas mina enda ärihariduse sain, ma olin ju ikka paandunud insener, küll noh, ärijuhi koha peal, aga üheksakümne neljandal aastal kutsuti just nimelt nende multiteenuse fiibervõrkusid rääkima ühele suurele ülemaailmsele konverentsile Šveitsis Montreux. Ja siis peale minu ettekannet, siis üks härrasmees tuli mulle juurde ja tegi ettepaneku, et kas ma tahaks tulla sellest asjast õpetama Inglismaale, ühte ülikooli, ühte. Siis ärikooli, siis muidugi ma saatsin ta pikalt, et noh, ma ei ole majandus, majandusharidusega, et ma olen ikkagi insener, eks. Aga siis hakkasin huvi tundma, et millega siis tegemist on ja tuli siis välja jah, et, et on Henley Management College, koostöös Cable Wireless. Suure firmaga rajatud siis väga tugevalt telekommunikatsiooni nii-öelda suunaga siis ärikool. Sertifitseeritud ärikool, nii et mitte ma ei läinud sinna siis nii-öelda õppejõuks või loengute pidajaks, vaid läksin siis tegin oma MBA kraadi seal ära.
täna. Jah, see oli noh, alati tagantjärele tarkus on täppisteadus, eks ju, et, et kuivõrd tollal ikkagi mobiilside kasvas nii kiiresti ja väga kiiresti läks ka kasumlikuks, nii et QSM-iga meie läksime tegevuskasumisse kolmeteistkümnendal tegevuskuul. Nii et noh, tõesti, see oli üks nagu suur kiirrong, mis kihutas mööda ja ega seal ka tollal ei olnud väga palju vaja teha, kui, kui sealt kuskilt sangast kinni võtta ja. Ja, ja noh, mäletate küll, eks ju, kuidas inimesed magasid magamiskottides öösel meie poe ukse taga, eks ju. Et saada neid ühe krooniga telefone, odavaid telefone ja. Ja, ja noh, vot see oli ka, et, et kuivõrd siis vanad konkurendid ikkagi väga kritiseerisid meid, et kolmas operaator ei mahu ja tahetakse hangeldada sagedusloaga hoopistükkis ja nii edasi, aga noh, tegelikkuses me teame, mis ju juhtus, et. Et ikkagi, ma arvan, et meie roll oli see, et turul, mobiiliturul pöörata. Nii-öelda tollane, nii-öelda eksklusiivteenus selleks koduperenaise teenuseks, eks ju, ja ta muutus lõpuks nagu massiliseks.
Ma arvan, et, et ikkagi jah, tehti, tehti, tehti ikkagi kokkuvõttes, tehti kokkuvõttes viga küll jah, sest et kui ma. Tõnis Palts mulle siin paar aastat tagasi kinkis mulle sünnipäevaks oma minu tehtud äriplaani. Tol ajal ikkagi, kuivõrd Excel võimaldab ju väga palju tulpasid teha, siis oli, see oli viieteistaastased finantsprognoosid. Ja see oli väga huvitav vaadata, et kuidas ma siis nagu tuleviku ette nägin. Ja võtsin siis Tele2 kahe tuhande kümnenda aasta aastaaruande välja ja siis vaatasin, et kui täppi ma siis, kui palju ma siis üheksakümne kuuendal aastal oskasin tuleviku ette näha. Ja oh üllatust, et käibeprognoos oli täiesti pihtas põhjas, kaheprotsendise täpsusega. Aga kui ma siis vaatasin, et millest siis käibeprognoos koosneb, et mis see siis keskmine kuutasu on ja kui palju kliente on, siis see oli ikkagi noh, täiesti puus, et. Olin ma jätkuvalt näinud siis ikka sellist eksklusiivteenuse kuutasu ja siis klientide arv oli ka ilmselt ikka üsnagi kümme korda väiksem. Sa ei osanud
Ei jah, ikka tollal ei olnud, et ta oli ikkagi kallis teenus ja, ja ega me räägime täna ka Toomas Peegiga, neid muljeid on väga hästi meeles, kuidas me müüsime Eestis esimese mobiiltelefoni. Noh. See maksis kakskümmend kuus tuhat krooni.
Jah, täpselt, et see ongi, et. Et see identiteet ja ka see strateegia noh, selgelt tänapäeval nagu aegunud, on selge, et noh, mobiilside on olemas, jääb ja ei kao kuhugi. Aga noh, ikkagi küsimus on, et milliseid teenuseid ja milliseid lisandväärtusi ettevõte pakub ja tõepoolest siis pelgalt see kõneside, võib-olla isegi mobiilinternet on. Juba muutunud nõndanimetatud nagu commodity's, mida terve turg peab iseenesestmõistetavaks. Ja mis siis tähendab seda, et nagu äriteooriaga ütleb, et selles osas ei ole võimalik ühtegi konkurentsieelist. Kaup on, kaup
Jah, on, et kindlasti ainult nii-öelda torupakkuja, pakkujast ei piisa ja noh, eriti veel Eesti suurusel väiketurul, et. Et on selge, et noh, seetõttu, kui vaadata turgu nagu laiemalt ja, ja ka suured tegijad, näiteks Telia ja Elisa. Mida nad teevad, eks ju, et, et millistesse nii-öelda nagu äridesse ja kompetentsidesse nagu minnakse, et ongi kõik siis. Ja täna äriklienti näiteks üldse sideteenusega enam ei paelu, sa pead ikkagi IT-lahendused, IT-teenused.
ja nii edasi ja noh, ja siis ütleme nüüd selleks lakmuseks on siis see 5G ja IoT maailm, mis on. Mis ei ole sideäri nii palju, ta on täiesti erineva ökosüsteemiga ja. Vot seal tulevad need vahed just väga välja, kus siis sellest ainult toru teenusest noh, kohe kindlasti ei piisa. Ja küsimus on ainultki sellest, et, et, et mis seal siis torust nagu läheb, et väga lihtne näide on see, et, et me Levikomiga siin eelmisel aastal. Tegime kogu siis selle uue kaubanduskeskuse Tallinnast, tee üks mooli siis, et seal oli ka näiteks küsimus.
Side ja IT-lahendused ja kõik, või paljud asjad, mis seal sees on, siis noh, näiteks on seal on kino Sinamon, eks, kes kasutab ka siis uut tehnoloogiat, eks ju, loomulikult serverites striimitakse kogu see pilt sinna. Ja siis on ka see, et noh, et vanamoodi, et Sinamon tellis meilt ühe gigabitise ühenduse. Noh, ja, ja siis ongi noh, see tänapäeval see nii enam ei tööta, et kas neile on vaja poolt gigabitti või kümmet gigabitti, et. Et ikkagi küsimus on see, et sa pead müüma talle striimingu teenust, ükskõik, kas see siis vajab viitesadat mega või, või, või kolme giga, eks ju, vot seal ongi nüüd see, see vahe. Et kui sa nüüd, sa pead. Mingit konkreetset funktsionaalsust või rakendust nagu pakkuma ja mitte ainult siis noh, neid vahendeid, et sest võib-olla üks gigabitt oli nendele liiga vähe või veel hullem, kui see üks gigabitt oleks olnud nagu liiga vähe. Eks ju, oleks hakanud midagi hakkima või mitte, mitte töötama, nii et see on see uus maailm ja. Ja, ja, ja seetõttu siis need ettevõtted, kes võib-olla on olnud minevikus väga tugevad, nii-öelda nagu üheteenuse pakkujad või ainult ühendusteenuse pakkujad, siis see tõepoolest. On ikkagi laialt levinud nagu arvamus ja ka noh, faktid tõendavad juba täna seda, et, et. Et see, mis meid või see, mis neid siia tõi.
Me tahame mõlemat, meil on siis nii-öelda lairiba ja kitsasribavõrgu strateegia ja miks meil seda kahte võrku vaja on, on siis lairibavõrku ongi vaja. Selleks, et siis pakkuda teenuseid, lairibateenuseid ja siis püsiühendusteenuseid. 3G teenused, kõik need asjad internetti ja plokiahela ja virtuaalreaalsus, tööstusrobotid ja kõik see maailm. Sest seal on terve rida, selles 5G teenuste maailmas on terve rida selliseid rakendusi, mis siis on võimalikud ainult selle noh, nõndanimetatud 5G tehnoloogiaga tehtud võrgu peal, et küll on ka. Palju muid teenuseid, mis on ka 5G teenused või IoT teenused, eks, millel on nagu alternatiiv, milleks ei pea ehitama seda LTE reliis viisteist või kuusteist võrku. Näiteks sellepärast on meil välja ehitatud, mida me väga kiiresti laiendame, on siis tehnoloogial baseeruv asjade interneti võrk. Mida me siis juba kolm aastat oleme nagu arendanud koos teenuste, muude asjadega, aga näiteks siis need, see 5G ei ole mõeldud andmeside jaoks mitte kunagi. Eks, ta küll võimaldab natukene kiiremat andmesidet, selles kolme ja poole sagedusalas võimaldab ta kuni sada megabitti sekundis, ühe kliendi kohta, mis on. Noh, ei eruta, ma arvan ka täna, meile ka igasugune noorpere, kes meil täna tahab liituda Levikomiga, ütleb, et kui kakssada mega ei saa, siis ei liitu, eks, nii et. Et selles mõttes see sada megabitti ei ole seal või see andmeside ja andmeside kiirus selles 5G-s ei ole üldse mitte peamine, aga see uudne ja ainulaadne, mis seal on, on kaks funktsionaalsust, üks on siis väga madala latentsuse ja ülikõrge sidekindluse lahendus. Et siis see võrgu reaktsiooni aeg on väiksem kui null koma üks millisekundit, noh, ilmselge, et kui me räägime isesõitvatest autodest, siis see peab olema väga kiire, muidu me paneme vastu posti või sõidame kuristikku.
Jah, ja seal selles teises faasis on, täiesti muutub ära siis mobiilivõrgu raadioosa, tuleb see nõndanimetatud 5GNR ehk New Radia. Ja mina ikkagi ütleks niiviisi, et Levikomil on võrreldes vanade operaatoritega ikkagi nagu eelised. Ja siin ongi kõige suurem, ma arvan, see vaidluse koht või arusaamatuse koht on just nimelt see, et üks räägib aiast ja teine räägib aiaaugust, et me oleme nagu algusest peale rääkinud, et. Et 5G teenused ei ole ainult nagu andmeside. Vaid just nimelt need, need teenused, mis on vajalikud ka majandusele ja põllumajandusele ja tervishoiule. Just nimelt, mis ei vaja kiirust, vaid just nimelt sidekindlust ja reaktsiooni aega ja nii edasi. Eks, ja, ja see on ülitähtis Eesti riigi ja majanduse jaoks ja riik peaks tegelema just nagu selle regulatsiooniga, et kuidas tagada vot nende teenuste kättesaadavus. Eestis võimalikult kiiresti, mitte kaks-kolm aastat peale seda, kui Rootsi ja Soome ettevõtted selle ära teevad seal. Sest et see ei ole side äri. Seda me, meie peame vastama küsimusele, kui tuleb Harju elektriomanik ja küsib, et, et, et sama tootmise automatiseerimise digitaliseerimise efekti siin saada. Teda ei rahulda see, kui ta kaks või kolm aastat selle saab hiljem oma Soome, Rootsi või Saksa konkurendi käest, noh, rääkimata Hiina või India konkurendi käest, eks. Et see on nagu see, millest me räägime, eks, aga siis tõesti, et vastaspool väidab seda, et räägib kanali laiusest, räägib kiirustest, eks. Ja meie arvates on need ikkagi otsitud, otsitud teemad. Aga
Ei, ka Vodafone ja Deutsche. Telekom ei tule ju siia konkursile, eks ju, pakkuma operaatorite vastu, kellel on alusinfra, suurkliendibaas, rahavood. Eks ja küsimus ei ole üldse nagu raha olemasolus, vaid ei ole ju vahet, kas selle investeerib Elisa, Levikom või Vodafone, iga investeeritud euro peab ju tagasi tulema, eks, nii et ja kui noh, pole vahet, kas seda. Äriplaani või prognoosi teeb Levikom või Vodafone Eesti turu jaoks, eks ju, siis on selge, et, et Tele2 või Elisa või Telial on võimalus oksjonil pakkuda. Mitte raha olemasolu või puuduse tõttu, vaid tasuvuse mõttes, nad saavad pakkuda noh, tõenäoliselt kakskümmend korda kõrgemat hinda kui Vodafone või. Ja oleks siis veel piiratud ressursiga tegemist, et, et Eestis, nii nagu ka teistes Euroopa riikides. Kõige võib-olla illustratiivsem on nagu Saksamaa, kes suisa eraldas ühe kakskümmend viis protsenti sellest sagedusalast just nimelt tööstustarbijatele ja sellistele kohalikele kasutajatele, eks, mitte, mitte siis üleriiklikeks. Üleriiklike võrkude operaatoritele, eks. Nii et, et, et meil ei ole ressursipuudust, Eestis võib välja anda neli, viis või isegi rohkem luba, eks, ja igasugune selline soov ja argumendid. Et ainult kolm, kolm luba mahub, on ikkagi meie sõnul väga otsitav ja ta ei ole mitte nagu Levikomi suhtes kuritahtlik, vaid ikkagi mure on ju selles, et. Et Eesti majandus, tootmis, automatiseerimine, kuidas tulevad 5G teenused, millal nad tulevad, eks, et see on nagu ikkagi nagu mure.
Jah, umbes aasta tagasi ja ikkagi täpselt, et meie seisukohad on seal kogu aeg olnud algusest peale. Et tegemist on siis, milliste teenuste jaoks me seda 5G-d vajame. Eks ju, kui palju lubasid seal peaks tegelikult olema, kuidas see võiks olla reguleeritud, millised kohustused peaks sageduslubade, 5G sagedusluba, lubade saajatele nagu peale panema ja nii edasi, nii et, et ühesõnaga, me oleme enda seisukohti. Aga keegi pole kuulanud. Jah. Ja lõpuks siis pandi ka ja teiseks oleks siis veel midagi, et tegelikult oli esimene konkursi tingimuste variant, mille siis tehnilise järelevalveamet ja ministeerium ju välja panid, oligi tegelikult nelja loaga variant. Kolme loaga variant tekkis alles pärast sinna juurde ja lõpuks. Avalik konsultatsioon lõppes esimesel oktoobril, kõigi nelja operaatori nagu juuresolekul, kus siis hääletati nelja või kolme loa variantide vahel. Nii et tegelikult. Aga
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]