Ja, Henrik tegi väga dramaatilise sissejuhatuse sellele kõigele, et ma jah, et teeks kaks eraldi nagu osa sellest kõigest, sellest diskussioonist. Üks on krüpto ehk, et need on erinevad vääringut kandvad varaliigid. Siis on plokiahel, mille tehnoloogia, et see jätaks selle ühtepoolda ja teine pool on siis virtuaalvääringuteenuse pakkujad. Need on täna nii Eestis kui ka peaksid olema laias maailmas litsenseeritud. Ja nendel on siis õigus seda krüptovara vahendada, seda ühest vääringust teise vahetada või siis ka päris siis rahaks vahetada või fiatiks, nagu seda kutsutakse. Või siis on ka uued teenused, kus on võimalik siis teatud token'eid või coin'e välja anda või emiteerida, nagu me täna teame, emiteeritakse erinevaid, erinevaid võlakirjel, võlakirjasid või väärtpabereid. Need on kaks erinevat teemat. Et Henrik, ja see on ka ilmselt nii-öelda meedia võimendatud, et paneme kogu krüpto kinni, nii nagu seda on hiinlased teinud, et seda ma ei ole öelnud. Ja ma ei ole ka öelnud seda, et keelame kogu krüptotegevuse Eestis ära või krüptovahendustegevuse Eestis ära. Või minu see sõnum on avalikkuse olnud see, et. Me oleme tulnud erinevatest ajajärkudest, kus me oleme litsenseerinud erinevaid virtuaalvääringuteenuse pakkujaid. Nad on turule tulnud erineva standardiga ja nad ka kohaldavad erinevaid reegleid. See regulatsioon on erinev, mida nad rakendavad või see standard on erinev, aga samas on meil see riskikeskkond, mis iga päev realiseerub. Ja selleks, et seda riskikeskkonda hästi kiiresti. Ja ma hiljem siis ka saatejuhtide nõus, nii-öelda nõusolekul ka kaja, mis need riskid on. Et tegelikult riigil on kaks varianti, on lühike plaan ja on pikk plaan. Lühike plaan on see, et kui me tunnistame, et virtuaalvääringuteenusepakkujate load kehtatuks ja hakkame nullist peale saama aru, et Eesti riik ei teadnud, mis riskikeskkond on, me ei adunud seda kõike, tunnistamise endale. Teeme ühtsed reeglid ja siis litsenseerime kõiki täpselt samade aluste alusel. Me teame, kes nad on, me kontrollime nende riskikontrollisüsteeme ja teame, et nad on võimelised siis muuhulgas rahapesu tõkestama, terrorismi rahastamist tõkestama, meie vara hoidma. Pikk plaan on see, et meil on täna ligikaudu nelisada teenusepakkujat, muideks veel sada kaheksakümmend viis on riiulil, mis ootavad, et nad hakkaksid tegutsema. Ja see pikk plaan on see, et hakkame ühekaupa nendes kohapesed kontrolli teostama ja vaatame, kas nad siis vastavad kõikidele nõuetele või mitte, aga samal ajal pahalased toimetavad ja seda me teame, et nad iga päev on seal. Ma, oota, ma tõeks
korra lõikaks vahele, et, et selleks, et nüüd aru saada, mis asi on see virtuaalvääringuteenuse pakkuja, ma saan aru, et see on, ma ei tea, seaduses või määruses või kuskil kirjas olev selline termin, mida, mida asjaomased inimesed teavad. Kas need on näiteks mingid coinbase'id ja change'id ja sellised kohad, kus, kus, kus ma ei tea, krüptoraha liigub või mis sinna alla käib?
Absoluutselt, et need on need, keda sa nimetasid, et seal on erinevad teenused, üks on hoidja, wallet'i hoidja, et see on siis see, kus on sinul. See vara, et kujutame ette panka, et ma tean, et need kõik teised pooled ütlevad, et see on, et ei tohiks seda pangaga võrrelda, aga minu arust tavainimesele see panga võrdlus on kõige asjakohasem. Kui mina panen oma hoiuse panka, siis pank hoiab seda hoiust. Seal on tagatisfond, kui pangaga midagi juhtub, siis ma saan oma raha tagasi saja tuhande euro ulatuses. Virtuaalvääringu teenusepakkuja pakub wallet'i teenust, rahakoti teenust. Minu vara on seal wallet'is ja, ja see teenusepakkuja hoiab siis seda. Seal tagatis skeemi taga ei ole, see ei ole põhimõtteliselt kuidagi tagatud, kui sellel teenusepakkujal siis noh, ütleme kui, kui seal midagi veel halvaks läheb ja, ja, ja või kui keegi seda ära häkib, eks.
Nagu, nagu võib-olla Eestis on inimestega juhtunud, ühesõnaga üks seltskond on nii-öelda need pangad, kus hoitakse, kas sinna teenusepakkujate alla läheb veel keegi?
Just, et sinna läheb ka need, kes edastavad seda, kui mina soovin oma krüptovaluutat edastada Taavile, siis Taavil on oma teenusepakkuja, kutsume seda siis maksasutuseks, nagu meil on, või pank on ka täna maksasutus. Minul on oma pank ja Taavil on oma pank ja mina tahan Taavi rahakotti, Taavi pangas asuvasse rahakotti seda raha kanda või seda vara. Need on nüüd siis need, kes vahendavad seda või kannavad ühest kohast teise. Kolmas liik on see, et. Kui sa võtad jälle pank, et mul on täna euros on raha ja ma tahan dollarit saada, siis ta vahetab sulle eurodollariks ja sama on siis virtuaalvääringutega, sul on Ethereumis, sinu wallet'is on Ethereumit, sa soovid saada Bitcoine, siis vahetatakse ära. Aga on võimalik ka selline vahetus, kus see, kus see virtuaalvääring tuleb rahasse või fiatisse, nagu seda kutsutakse. Mul on täna sada eurot, aga ma soovin Bitcoini ja ma seda, peast seda ei tea, mis selle väärtus täna on, väga palju. Et siis ma saan null koma null null midagi Bitcoini selle raha eest. Või tagurpidi, mul on null koma null üks Bitcoini, ma soovin selleks eurodeks vahetada, siis on ka niimoodi võimalik vahetada. See on siis kolmas teenuseliik ja neljas on need, kes emiteerivad, et kui meil täna on olemas Ethereum või, või Bitcoin ja, ja Litecoine ja neid, neid Coine on seal noh, kümnetes tuhandetes täna. Siis on ka võimalik see, et mõni emiteerib oma siis selle, selle virtuaalvääringu, millel on ka siis mingisugune väärtus. Neljas teenuse liik, mida ka litsenseeritakse või täna Eesti riik ei litsenseeri, aga tulevikus lähiajal kohe hakatakse litsenseerima.
No täna nad ei ole üldse litsenseerimisobjektid, et selles, see, seetõttu, et meie seadus hetkel ei ole seda üle võtnud. Meil on Financial Action Task Force, kes rahvusvaheliselt loob neid standardeid, kes, kes ütles, et need peaksid olema litsenseeritud. Nüüd meil on Euroopa Liidu otsekohalduv määrus, mis ei ole veel jõustunud, mis jõustub õige pea. Ja, ja siis hakkavad nad kõik, siis litsenseerima ka selliseid teenusepakkujaid, jah.
Ma kõigepealt veel klaariks selle ära, et ma arvan, et Eesti riik ei tahtnud neid siia tuua, et see oli nagu pool juhus, et nad siia hakkasid tulema ja see ongi see, et kõigepealt. Kui sa tahad teenusepakkujad, sul peab mingi plaan olema, et litsenseerime neid ja tahame siis teatud valdkonda enda juurde tulla, tuua, neid litsenseerida ja sealt ka siis saada innovatsiooni ja tulu ja noh, mis, mis iganes need eesmärgid on. Meil seda plaani ei olnud, me olime üks esimesi riike maailmas, kes oli lihtsalt juhuslikult selle regulatsiooni teinud. Ja see regulatsioon oli selline, et kõik, kes tahtsid, kõik siia riiki said tulla. Et sisuliselt, kui sul paberi peal oli kõik korras, siis sa siia said tulla. Nüüd tuleme selle riski poolde tagasi, miks ma sellest kõigest räägin, et täna maailmas realiseeruvad kahte erinevat liiki riskid suurusjärgus. Et alustame lihtsamast, et neid virtuaalvääringu teenusepakkujaid, neid, nendesse tungitakse sisse ja nende kliendivara varastatakse ära. Noh, piltlikult, kõige lihtsamalt öeldes, meie kõigi vara, mis meil on, mis iganes virtuaalvääringus, üks hetk see on kadunud. Ja riigikohus tegelikult on nagu pankadel on, pankadel peavad ka olema IT-lahendid või makseteenusepakkujatel või, või, või millistel investeerimisühingutel. Peavad olema IT-lahendid, et me selle kliendivara kaitseksime. Täna meil seda regulatsiooni ei ole. Ja täna on see võimalik, see on, ütleme, mis täna igapäevast juhtub, mis veel tihedamini juhtub, on see, et kurjategijad on saanud aru, et pankade kaudu ei ole mõtet oma vara liigutada, sest pangad on. Noh, niivõrd siis ütleme, ma ei ütleks isegi karmid, vaid nad pööravad nendel tehingutel suuremat tähelepanu. Mis juhtunud on, et kurjategijad on liigutanud kogu, praktiliselt kogu oma tegevuse virtuaalvääringutesse. Siis esmaspäeva õhtul näiteks Ofak pani oma sanktsiooni nimekirja, Ofak on siis sealse rahandusministeeriumi juures olev finantsaktsioone kehtestav asutus, pani järjekordse virtuaalväälinguteenuse pakkuja, kes vahendas Ameerika Ühendriikide vastu suunatud lunaraha nõudeid. Ehk, et keegi kaaperdas kodulehe ja ütles seda, kui sa tahad seda tagasi saada, siis maksad mulle nii palju Bitcoini, siis me teeme sul kliendi andmed, kõik anname tagasi. Täna lunaraha nõuded liiguvad suures osas virtuaalvääringutes ja läbi nende virtuaalvääringuteenusepakkujate. Kui me räägime terrorismist, kui me räägime islamiterrorismist ja näiteks ISISest, kes rahastab ennast, siis terve veeb on täis plakateid, kus antakse wallet'i number. Kanna mulle sinna raha, terrorism. Me teame, et Põhja-Korea rahastab oma tuumapaketti läbi virtuaalvääringuteenusepakkujate. Ja nii edasi ja nii edasi, et, et see kuritegevus ja, ja tumeveeb ja kõik need liiguvad nendesse kohtadesse ja, ja, ja seetõttu noh, me peame olema hästi selged nende riskidega juhtimisel, kuna see risk on seal olemas.
Ma arvan, et me oleme siin kõik ühes paadis rahapesubürooga, et, et peab kontrollima, et selles mõttes nagu ei saa olla nagu ainult metsik Lääs. Aga teistpidi on Henrikul ka õigus, et, et siin on kuskil ikkagi mingi tasakaalupunkt selle koha pealt, et. Kes siin käis korra sõnale innovatsioon ka läbi, et mina olen pidanud Eesti vabariiki müüma noh, tõesti nagu kümneid ja kümneid, kui mitte sadu kordi. Ja kui sa räägid seda Eesti lugu, noh, mis peaasjalikult on ikkagi selles, et, et meie riik ja ettevõtlus hakkas ära kasutama internetti omal ajal õigesti. Ja saavutas sellega nagu nii-öelda noh, teadlikku majanduslikku edu. Et on küsitud, et miks see niimoodi läks ja noh, siis seletad seal, et näed, et meil on niisugune väike riik, kel on palju maad ja vähe inimesi ja ütleme nii, et. Et noh, kui inimesed ise ei teeninda, et siis tegelikult ei olegi võimalik efektiivselt nii väikses riigis nagu teenuseid pakkuda, on ju, ja sellepärast nagu meie inimesed läksid internetti ja sellepärast on kõik see Eesti e-lugu ja nii, nii edasi, on ju. Ja siis vaadatakse sulle kallanäigu otsa, öeldakse, et kuule, oota, sorry, aga Läti ja Leedu on ka samasuguste põhimõtete või probleemide otsas, et neil on ka palju maad ja vähe inimesi, on ju, et noh, et. Et miks see just teil juhtus ja miks ei juhtunud näiteks Lätis või Leedus, on ju. Ja siis nagu Ja lihtsalt noh, mingitel hetkedel usaldati mingeid insenerid, lasti neil möllata, noh, mõtlengi, et needsamad küsimused, et kui privaatne on meie, ma ei tea, ID-kaart, kas usaldada ja nii edasi, on ju, et noh. Neid küsimusi sellises mastaabis, nagu me täna vaktsineerimise koha pealt küsime, on ju, noh, ei küsitud omal ajal, on ju, et võib-olla olekski tegemata jäänud, on ju. Näiteks UK-s ja Austraalias siiamaani tegemata, eks. Ja sama, et kui internet tuli, siis ka ju kõik seletasid, et noh, et, et, et või seal on ju viirused ja seal on porno ja seal on ühesõnaga igast jama on kõik kohad täis. Ärme ärme
No mina rääkisin, nagu ma eelmises saate lõigus ka ütlesin, et ma rääkisin sellest, et me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, ma ei räägi krüpto. Kinnipanekust ja kui me räägime nagu blockchain'is, kui, kui tehnoloogiast, mille, mille peal on võimalik väga palju erinevaid asju teha. Siis seal innovatsioon on väga okei ja seal eestlased peaksidki olema eesotsas. Probleemkoht selle virtuaalväälinguteenusepakkujatega on see, et siin innovatsiooni praktiliselt ei toimu. Ma kirjeldan teile kohe, miks. Esiteks, need on ainult litsentsid, kes meil siin on, või suur osa nendest on ainult litsentsid. Riskid liiguvad siit Eesti kaudu läbi, siin ei ole mitte ühtegi töötajat või noh, ütleme, ligilähedaselt nulltöötajat. Mõni üksik on, kes saab minimaalset palka, minimaalset palka, kes ei ole IT-haridusega, kellel ei ole üldse mitte mingit haridust, kes on siin lihtsalt, siis nii-öelda marjoneetik sees, keegi peab olema juhatusliige. Need IT-keskused, kes meile võiksid tulla, et meil on siis need IT-inimesed, kes tulevad, on nad eestlased või tulevad nad teistest riikidest. Need IT-keskused suuremal jaol ettevõtetest ei ole Eestis, need on Bulgaarias, Ukrainas. Ja, ja, ja noh, siis ongi küsimus, et millest see innovatsioon siis on, mis, mis innovatsioonist me räägime? Ja ma toon veel ühe teise tasandi, et me räägime virtuaalvääringuteenuse pakkujatest, kus on vara hoidmine, vara edastamine, vara vahetamine. Ja, ja ma toon nagu võrdluse jälle pangandusega, et ega panganduses ka mingit massiivset revolutsiooni või innovatsiooni ei tule. Innovatsioon tuleb tehnoloogiast. Millest me praegu, noh, mina nagu ei räägi tehnoloogiast, tehnoloogia on okei, sinna peabki innovatsiooni tegema, sinna peab inimesi tooma, aga me räägime virtuaalväälinguteenuse pakkujatest, kes haainnovatsiooni ei loo, sest et seal väga innovatsiooni ei sünnigi. Ja meil ei ole ka inimesi siin, me ei too ka eksperte siia. Ma saaks veel sellest aru, kui me toome siis neid teadlikke, näiteks rahapesu tõkestamise inimesi, loome Eestis selle know-how. Loome siin mingid erilised tehnoloogiad, mis seda rahapesu aitaks tuvastada ja tõkestada terrorismi rahastamist. Aga me ei tee ka seda, et. Salm on midagi muud, aga me ei, me ei räägi virtuaalväälinguteenuse pakkujad, kes tulevad siia, loovad mingisuguse uue toote. Sest me kutsume neid siia, salm on mingi muu asi, ta on kuskilt mujalt välja kasvanud. Aga me, need virtuaalväälinguteenuse pakkujad ise ei paku innovatsiooni, nad ei, nad ei ole siin kohapeal ja ainuke, mis mina täna näen või suuremat teadmised, mida ma näen, on see, et me oleme vahekeha, kes vahendab seda raha. Okei, aga teeme siis,
Okei, aga mõtlengi, et noh, tänapäeval see noh, üks on see füüsiline seos, aga noh, teistpidi. Kui teha start-up'i, sa ei tee seda ju nii-öelda ainult Eesti turu jaoks, selleks noh, see oleks nagu mõttetu, et. Et kokkuvõttes, isegi kui ma nüüd alustan siin Eestis nagu ettevõtet. Ja tulen mütsnäpus teie juurde, näitan ära, et näete, et ma ei ole siin mingi vahendusettevõtte ainult, vaid mul on ikka siin suurem visioon ja nii edasi ja, ja tõesti loodan, et lähen teie sõeltest, sõeladest läbi, siis ma kokkuvõttes seda äriajan ikkagi ju globaalselt, mis tähendab seda, et minu teenus on kokkuvõttes erinevatel turgudel ja, ja noh. Need erinevad turud peavad jälle vaatama, et umbes, et kas nad usaldavad siis seda, seda Ida-Euroopa riigist pärit rakukest või nagu mitte, eks, et selles mõttes. See on ka nagu nii-öelda kaks poolt, et üks pool on see, et kes siin ikkagi nagu füüsilist litsentsi on saanud ja teised on, kes siin nagu tegutsevad, eks. Aga ma saan aru, et, et see, et sul on ikkagi, et sind on võimalik kohapeal sõna otseses mõttes ka nagu füüsiliselt kontrollida, et see on üks baasargumentidest.
Teenuse arendamise mõttes Boltil, ma ei tea, Saudi-Araabias nii kiires pole mitte midagi, et noh. Jah, üksikud töötajad seal võib-olla paar tükki, aga üldiselt on ju ikkagi nagu nii-öelda need juhid, kes siis ise on nagu FIE-d on ju, et noh, selles mõttes nagu. Noh, nagu ei ole päris nagu, nagu noh, nii-öelda litsenseeritud takso business on ju, et, et kus sul on kõik töötajateks registreeritud, on ju. Et selles mõttes ta on ikka, ka nii ja naa.
Võib-olla, et esiteks tänud sulle kolmanda hea sissejuhatuse eest, iga kord läheb järjest nagu põnevamaks, et aga, aga ma ütlen ära, et ma ei ole nagu, ma ei ole vastane nendele, et kõik, kes teevad ausat äri, kellel on Eestiga seos ja me saame riigina siit positiivseid asju. Ja ma olen täiesti nõus, et nendega võiks edasi minema, peakski edasi minema. Ja, aga olen ka sellega nõus, mis sa ütled, et ega kui me räägime kuritegevust, siis kuritegevus otsib alati väljundit. Et kunagi olid need pangad, nüüd on need virtuaalväälinguteenuse pakkujad, hakkame nendega tegelema, järgmine koht on, noh, mis iganes sinu, noh, niisugune uus keskkond see on. Et kurjategijad alati otsivad. Ja seetõttu siis seadusandja või siis standardite looja ka alati üritab seda regulatsiooni sellise mõistlikuna hoida, sellise paindlikuna hoida. Et need, kes ausat asja teevad, et neid lubame, kes ausat asja ei tee, neid, neid ei luba.
Aga sa just ise ütlesid nende sama virtuaalväälinguteenuste pakkujate kohta, et noh, meil on täiesti võimatu praegu eristada, et kes on ausad ja kes ei ole või et noh, et mitu protsenti aus peab siis olema selleks, et, et Eesti mingist sõelast läbi minna. Meil on täna probleem nende nii-öelda coinbase'idega. Ja homme on probleem mingi, mingite lepinguhoidjatega ja me peame defineerima, et noh, et kas tuhandest kaks terroristi on okei või, või ei ole okei?
No seal peaks tegelikult, Hendrik, tagurpidi see toimima, et seal peaks olema oma puhastussüsteem ka taga, et kui me võtame, et sul on nelisada teenusepakkujat ja muideks meil on kuskil sada kaheksakümmend taotlust veel soolas ka, kes kõik tahavad turule tulla. Siis tegelikult need teenusepakkujad tahaksid, peaksid ise tahtma karmimat regulatsiooni, karmimat järelevalvet ja kohe selgitame, miks. Kui sul on üks paha õun seal sees, siis kannatavad kõik teised õunad ka. Kui see üks täna, kui, et esmaspäeva õhtul pandi üks Eesti teenusepakkuja, Ofaki nimekirja veel kord, ütlen seda. Ja nüüd see tähendab seda, et kõik Eesti teenusepakkujad, kes on virtuaalväälinguteenusepakkujad, neid hakatakse hoopis teise karmimalt vaatama, terves maailmas. Me ei taha seda olukorda, kus meie enda teenusepakkujad on määritud, ehk et tegelikult teenusepakkujad, tulen tagasi, tahavad, peavad ise tahtma, et turul saaksid tegutseda ainult need, kes, kes on valged ja kes siin olema peaksid. Praeguses olukorras, kus meil on loataotlusi, kus mõni tahab nelikümmend litsentsi endale taotleda, et need kolmekümne tuhande eest maha müüa, siis me peaksime ütlema riigina ja need teenusepakkujad peaksid ütlema stopp. Et me tahame saada, et see, kes tahab siin litsentsi saada, siis tõesti tuleb siia litsentsi taotlema heade kavatsustega. Ja kujutate nüüd ette, kuidas Rahapesu andmepüroonid kõiki vaatab, kui meil ukse taga on terve virn neid, kes meile tundub, et nad tulevad pahade kavatsustega, kes tulevad siia esimesele intervjuule kohe advokaadiga. Ma ei ütle, et advokaadi kaasamine on halb või see on keelatud, aga ta tuleb kohe rünnakuna, ta tuleb kohe ja, ja siis oleme meie ka kohe kaitseasendis ja mõtleme, mis, mis tal pahasti on. Miks ta kohe advokaadiga peab tulema, et ei tule need, need inimesed siia. Ehk, et see on nagu selline, see on see olukord, kus me täna oleme, et miks me peame neid kõiki vaatama, riskid on suured, riskid realiseeruvad. Me näeme väga palju neid mädanenud õunu ja siis me vaatame ka nendele headele õuntele otsa teistsuguse pilguga ja see, ja see on paratamatu. Nii et turg, et kas te kuulate, et mõelge ka ise selle puhastamise peale. Aga kuidas
Ma vastaks teile kahele, et kõigepealt, Taavi, et need kaasused avalduvad kuskil kolm-neli-viis aastat hiljem, et võtame Danske panga näite, mille sa ise mängu tõid. Et Danske pank, finantsinspektsioon pani selle kaasuse kinni, või noh, sundis neid mitteresidentide ärist väljuma kaks tuhat neliteist, kaks tuhat viisteist. Ette tuli kaks tuhat kaheksateist, ehk et see on umbes neli aastat hiljem ja, ja see skeem siis toimus kaks tuhat seitse, kaks tuhat neliteist. Virtuaalväringutega on sama, et meil on täna väga. Vara veel öelda, et sealt midagi ei tule. Et, et, et see, see on see, millega me arvestame, et need riskid, mis täna realiseeruvad, on meil mitte laual linn tingimata täna, vaid need on mitme aasta pärast. Ja Henrikule ütleks seda, et noh, Henrik tahab selle pildi kangesti laiema peale viia ja tahab krüptost laiemalt rääkida, et meie oleme seni ainult virtuaalväälinguteenuse pakkujateks, vähemalt mina olen sellest rääkinud. Et loomulikult. Krüptos endas või plokiahela tehnoloogias, et seal on ka võimalik erinevaid skeeme punuda ja seda ära kasutada. Ja noh, võtame ka seda, et tegelikult see krüptomaailm liigub ka väga palju finantsteenuse poole, ehk et seda finantsteenust pakutakse läbi plokiahela. Ja nüüd on probleem meil siis, kui me vaatame SEC-i, näiteks Securities and Exchange Commissionis Ameerika Ühendriikides. Tegutseb, kes väärtpaberituru järelevalvet teostab, nende probleem on see, et nende järelevalve alt kaovad need teenusepakkujad ära, sest nad liiguvad kõik plokiahelasse. Aga riskid inimese jaoks on sama, et kui ma tahan oma riski kindlustada, näiteks on see siis minu elu või minu vara, siis kui mingil hetkel see raha on lihtsalt ära kadunud ja keegi sul seda riski ei kindlusta, siis sina oled kannatanud või sul see väärtpaber. Ega sul plokiahelas võib samamoodi see väärtpaber kuidagi liikuda, et kui see väärtpaberit enam ei ole või seda vara või raha enam ei ole, siis, siis tullakse tagurpidi, et. Inimesed hakkavad karjuma, et kuulge, et järelevalvajad ja riik ja üldse, miks te minu vara ei, ei ole kaitsenud, et, et me tegelikult noh, liigume sinna, et seda tahetakse reguleerida, mitte ära blokeerida. Aga ega need innovaatorid väga ei taha ennast sinna ligi ka lasta, räägivad samamoodi nagu Hendrik, sina anonüümsusest. Ja siis Taavi ütleb, tegelikult ta ikkagi väga anonüümne ei ole ja siis ta ütleb, et, et ega saab jälitada ka, aga siis ütlevad kurjategijad, et tulevad nad oma tehnoloogiatega vahel, kus ikkagi natukene saab seda hägustada küll s Seda, kuidas see vara liigub, ehk et me jõuame sinna, midagi ei ole anonüümset kokkuvõttes.
Kindlasti Raap toetab seda, aga ma, ma ei ole päris kindel, eks see peab seadusandja poolt tulema, et millist, mis, millist keskkonda me siia soovime, milliseid virtuaalväälinguteenuse pakkujaid. Eks see seadusandja raamistik annab kogu selle mänguväljaku ette ja need meie käigud siis sinna. Ja,
Ma vastaks niimoodi, et räägiks sellest siis seadusandlusest, mida seadusandja paketi toob ja mis need mõtted on. Ja ma arvan, et need on selles osas head mõtted, et esiteks sellised suuremad muudatused, mida seadusandja planeerib. Esiteks, et teenusepakkujatel peab olema omavahendid. Ehk, et me tagame selle olukorra vähemalt mingigi kaitse, kui sellel inimesel see vara kaduma läheb. Et tal on midagi tagatasku, see, see vara on reaalselt olemas, mitte et ta ei ole kuskil, ma ei tea, pööningul, kuskil laptop'ides või ekraanides või monitoriilis, ta on reaalselt käega katsutav vara, mida saab inimesel siis tagasi maksta, see on üks oluline muudatus, mida seadusandja teeb. Mina olen selle poolt igati, et, et me ei räägi ainult rahapesuriskidest, me räägime kliendi varakaitsest. Teine, mis selle, selle rahanumbri mõte on see, et. Need, kes tahavad siin tõesti teenust pakkuda, nad panevad ka teatud summa kinni või, või noh, nad ütlevad, et see on nagu investeering, et ja, ja see on minu lubadus Eesti riigis tulla ja head asja teha. Teine pool, mis seadusandja tahab teha täpsemaks, on see, et, et, et juhatuse liikmetel peab olema vastav siis haridus, või nad peavad olema haritud inimesed. Täna, kus me oleme olukorras, et kui me panka läheme panema vara, me usaldame seda, et järelevalve on pangajuhi ära kinnitanud ja see panga juht teab, mida ta selle panga juhtimise teeb, ehk see on minu vara on kindlalt kaitstud. Ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kui me alustasime, et ta on väga sarnane oma, oma olemused pangale, siis juhatuse liikmed peavad olema sobivad. Neil peab olema teatud kogemus, teatud nõuded nendele ja see, need lähevad siis täpsemaks. Ja teiselt poolt, et ei oleks sellist olukorda nagu täna on, et üks juhatuse liige on kümnetes teenusepakkujates juhatuse liige. Et tegelikult ta eesmärk ei ole seda ettevõtet juhtida, vaid see, et on nagu fiktsioon seal eesotsas.
tagasi seal, et me oleme tagasi seal, et mis innovatsioon siis nendes teenusepakkujates on ja kui me võtame finantsteenusepakkujad. Pangad, maksasutus-investeerimisühingud, ega nendel on ka samasugused nõuded, kas me siis seal ütleme, et me seal innovatsiooni ei saa luua. Et kui me riigina tahame sellist olukorda teha, siis, siis on nagu, nagu Ühendkuningriigis oli see sandbox'i regulatsioon, et meil on teatud kindel regulatsioon, millele kõik teenusepäkkujad peavad vastama. Aga siis me tahame, et meil on mingisugune vaakum, kus me promome mingid teenuseid, see on teistmoodi kontrollitud. Aga täna meil seda olukorda ei ole, me, me ei kutsu siia, meil on kõik, on noh, sisuliselt samadele nõuetele vastavad. Me ei ütle ka ju, et panganduses tahaks innovatsiooni saada, aga näed, vaata kui karmid nõuded, et ma pean miljoneid sinna panema. Aga see ongi, meil on inimeste vara kaalul rahapesu, terrorismi rahastamise riskid seal taustal, ehk et noh, me peamegi kaaluma, noh, mis, mis need positiivsed ja negatiivsed asjad seal on ja, ja siis selle regulatsiooni tegema.
See oleneb ilmselt teenusest, mis me räägime Küll üritasime alguses nii-öelda defineerida, et me räägime ühest ja teisest, aga me jõudsime ikkagi nagu krüpto juurde laiemalt, kus innovatsioon tekib. Mitte virtuaalväälinguteenusepakkujad ühelt poolt ja teiselt poolt, kui me räägime virtuaalväälinguteenusepakkujatest, inimeste varast, siis me peame seda vara kaitsma, et me ei saa seal võtta siis lihtsalt neid insenere, kes seda kõike teevad.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]