Egon Veermäe räägib, kuidas ta riiki lihtsamaks teeb

Noh, ma loodan, et, et saaks rääkida, mis on teenuste arendus eelkõige ja, ja. Ja ka iga, sellises ametis nagu Sotsiaalkindlustusamet on väga palju teenuseid, mida saab arendada ja, ja sellel on ka seos IT-le ja, ja eks siin lähiajaloos on ju. On ju selle, selle IT-arendustega seonduvalt nii mõndagi juhtunud, et. Nii mõnedki

Jah, ega kindlasti seda, et ütleme noh, asedirektorina noh, kogu, kogu nii-öelda sisuteenuste arendus oli minu vastutusalas, aga noh, lõppkokkuvõttes noh, ka minu praegune kogemus ja tollane kogemus näitab ikkagi. Seda, et hästi oluline on see, et sul on, sul on olemas tugev meeskond enda ümber ja tollal, selles mõttes. Ma arvan, see tandem, mis meil oli, et noh, me töötasime hästi ja, ja. Marekiga sa mõtled? Marekiga jah, et noh, see selles mõttes, et eks, eks, eks noh, selle avalikus sektoris on, on, on see häda ju, et, et kõik ju kardavad, on ju, aga, aga kui su juht ikkagi. Ei, ei takista sind heas mõttes, et laseb, laseb ja toimetab ja, ja ka ise on vedur selles mõttes ja kogu see meeskond läheb sellega kaasa, nii et, et see on, ma arvan, see on see edulugu, on ju, et avalikus sektoris kõik kardavad ju eksida. Eksida noh, valdavalt, on ju, on ju see mentaliteet, on ju, aga, aga tegelikult. Tegelikult me, ma, ma arvan, et me nagu ei tunneta ära noh, seda, mida me võime teha, et, et olla nagu julgemad ja, ja, ja tegelikult. Kui see tunnetus on olemas, mina olen sellest ajast saanud nagu tohutu, tohutu nagu kogemuse ja, ja, ja, ja, ja veendumuse ja oskuse, kuidas neid asju nagu teha, et. Ja ma usun, et, et ka tänases meeskonnas, kes mul on, et me, me teeme, teeme häid, häid asju ja lähiajal need tulemused ka tulevad ära.

Noh, jah, juriidiliselt seal, seal on niimoodi öeldud, aga ma arvan, me tõlgendame seda nagu valesti, et ja, ja see, see, see mõnes mõttes tekitab ka sellist reguleerimist, ülereguleerimist kõiges, ma arvan, et piisab seadustest seda öelda, et mis on see maksimum, mida riik võib teha. Et küsida maksimum näiteks sellised andmed, aga ülejäänud on teenuse kordus, ärme reguleeri, kes mida võib küsida, on ju, et. Et ma arvan, ma arvan, ma arvan see ja tegelikult noh, just see, et see meeskond oli tugev ja, ja, ja ütleme noh, mina, mina, mina, mina nagu selles mõttes. Noh, tundsin oma juhi nagu tuge selles asjas kõiges ja, ja, ja see oli nagu tähtis ja, ja see allpool see meeskond tundis ja täna ma tegelen täpselt oma meeskonnas sellega, ma tahan öelda neile, et kõik on võimalik. Kõik on meie endi kätes ja, ja ma näen seda, noh, see muutuste teema, organisatsioonide muutmine, noh, see on. See on nagu põnev, on ju, et ühest küljest, ühest küljest on jah, vaatad mõtlevad, et miks need asjad nii on, aga siis. Siis sa mõtled, kuidas seda, neid inimesi teistpoodi mõtlema panna, võtta neid hirme maha ja, ja need võidud tulevad.

Noh, sotsiaalkindlustusametis on nagu sellist kolm nagu põhi, põhiliini, on ju, üks on erinevad toetused, hüvitised, mida ta maksab, on ju, neid on. Nende väljamaksedega ta tegeleb, on ju, siis teine plokk on siis see, et. Ta nii-öelda korraldab teatud teenuseid, sotsiaalteenused valdavalt, läbi selle, et ta siis nii-öelda rahastab neid ja mõnda, mõningaid teenuseid siis ka noh, ise korraldab, mis on nagu noh, võib-olla vabaturul asi ei toimikski niivõrd hästi. Näiteks, mis, mis tüüpi teenused seal on? Noh, näiteks meil on lasteabitelefon, on ju, mida me, mida ka ostsime eraturult, aga noh, mis, mida, mida me oleme nagu vaadanud, me korraldame ise ja noh, ütleme see esimene aasta seda ka näitab, et. See on olnud tõhusam kui, kui nii-öelda noh, igasuguste hangete kaudu korraldada, reeglite ettekirjutamise kaudu väljast osta. Ja kolmas plokk on siis see, mis on nagu seal viimasel ajal tulenev, on selline. Noh, ütleme kohalikes omavalitsustes on ka selline sotsiaalteenuste nagu valdav, kandev roll, et ikkagi vaadata, kas need raamid ja, ja piirid ja, ja kas see kohalike omavalitsuste nii-öelda poolt toimetatu on, on mõistlik, kuidas neid toetada ja nii edasi, et. No raha mahus, mis sealt, mis meil nagu läbi käib, on päris suur, päris suur hulk Eesti riigieelarvest, on ju, kaks koma kaheksa miljardit aastas käib nagu ametist läbi, ütleme. Tundub nagu selline suur raha logistika operatsioon.

ju. Absoluutselt, see on hästi-hästi kriitiline, et need asjad toimiksid ja, ja, ja, ja, ja noh, seal on ju noh, väga palju on ju selliseid, kes, kellel on ühiskonnas raskem ja, ja kellele me erinevalt. Nii-öelda erineval viisil erinevaid teenuseid pakume ja, ja just, just see on see, mida, mida me püüame nagu, ma püüan oma majas või püüame ka, et me peame aru saama, kes seal teisel pool on, on ju, et, et. Et kuidas me oma teenuseid korraldame nii, et see on nagu panna inimesi mõtlema, et, et tegelikult ka mõista, mitte see, et joonistada paberi peal mingeid kastikesi ja välja mõelda, vaid tegelikkus ka ikkagi aru saada ja see on nagu võti, on ju, et ma arvan, et. Kui igal pool me püüaksime nii mõelda, et kas ma ise tahan sellist riiki, see muudab väga palju.

No, nojah, vot see ongi nagu üks asi, et minu meelest, mis, mis, mis, mis, mis minule nagu väga raske, et jah, infosüsteemi nimi, see selleks, on ju, aga me ju ei ehita infosüsteeme, me ehitame, arendame nagu teenuseid, on ju. Aga see raskus on eelkõige selles. Et, et me, et me ei arendagi infosüsteemi, vaid teenused ja see tähendab, et enne, kui sa teenust lähed arendama, sa peaksid üldse aru saama, milline see teenus on. See kõlab nagu lihtsalt, noh, mis, mis, mis ma nüüd siin räägin siis, on ju, aga, aga tegelikult see hakkab sellest küsimusest üldse pihta. Mis probleemi sa lahendad, nii? Kas seda probleemi lahendada niipidi või teistpidi? Et noh, need on need lihtsad küsimused tegelikult, millest tuleks alustada ja see raskus on see, et. Et, et kui arendatakse teenused niimoodi, et vot mul on siin mingi avaldus ja mingi paber ja, ja siis püüda seda panna ka tehnoloogiasse selliselt, noh, siis on väga raske kuhugi nagu õnnestuda. Ja, ja, ja tegelikult mitte ei tule arendada, noh, kui ma vaatan tollast, tollast seda loogikat, et. Et püüti kuidagi väljast eemalt asutuses nagu asju muuta, et arendame teenused, siis see, see, seda, sedasi tegelikult ei tohiks teenuseid arendada, see vastutus. Peab jääma sinna asutusse, et ka me oleme nüüd noh, muutunud noh, selles mõttes, et kogu seda juhtimist selles mõttes, et mina olen öelnud, et äri eest vastutan mina. Kogu see, kogu see, kuidas mina teen, milliste tempodega, millised teenused, millal seda, ütlen mina, sest keegi teine ei tea, milleks see asutus nagu võimeline on ja me ei saa ka öelda, et. Et kõik, kõik asjad tehakse mingiks ajaks valmis, aga kui sa hakkad küsima, mis see kõik on, mis need teenused on, ega keegi väga ei osanud vastata, on ju, et sealt, sealt need probleemid tegelikult hakkavad ja. Ja, ja ma arvan, et, ma arvan, noh, ma. Ka noh, ma olen seda öelnud, et noh, minu meelest ei tohi anda raha sinna, kus ei ole teadmist, mida sa teha tahad, lihtsalt ei tohi. Lihtsalt ei tohiks anda raha, nii et.

Nojah, nojah, et selles mõttes, et anti, midagi tehti ka ära, et selles mõttes, et, et selle, selles kontekstis, et seal ju teatud teenused ka töötavad, on ju. Aga, aga lihtsalt see, see noh, äri, noh, ma, ma ütlen sõna äri, ma tean, et võib-olla mõned mõtlevad, et mis ma rääkisin, avalik sektor äri, aga ma tegelikult nii mõtlen, et noh, see tegelikult see on ju ka noh, selles mõttes äri, selles mõttes me ju korraldame midagi, me tegelikult inimeste jaoks. Peame tegema asju mõistlikumaks, on ju. Et just, just see, et, et mida ma tahan ja mida me oleme juurutamas oma organisatsioonis, on selles mõttes teenuseomaniku kultuur. Et mina olen teenuseomanik ja ma mõtestan läbi, ma suhtlen kliendiga, ma saan aru, mida see klient tahab, ma kuulan tema muresid ja ma püüan lahendada neid mõistlikul viisil, on ju, et. Et noh, üks teidus, mida me siin, siin paar aastat tagasi laivi viisime, oli tegelikult üks, üks minu meelest Eestis üks väga edumeelne asi, noh, ma, ma ei taha, ma ei taha anda hinnangut toetustele, kas ja mis, aga noh, üksik ja elava pensionäri toetus, on ju, noh. Et kõik pensionärid, kelle kohta me registris teame, et nad elavad üksi, saavad automaatselt toetust, nullavaldust, kaheksakümmend tuhat inimest rahakontol, plaks. Oluline nüüd on selle juures see, et sul on olemas nii-öelda see teenus selles mõttes, et need, kes ei lähe kohe sinna, sinna, ei saa oma avaldus kätte, sellepärast et kuskil registris on mingi apsakas, et sul on olemas see backoffice'i teenus. Sa suudad seda menetleda. Aga see äriloogika mulle väga sümpatiseerib, et me ei ütle, et kõik need kaheksakümmend viis tuhat, esiteks avaldused ja siis me sõelume need paar tuhat välja, kes siis kuskil registrites.

See on üldse, mulle väga meeldib see, mis sa räägid, sellepärast, et mulle tundub, et, et nii era kui, kui avalikus sektoris. Me kuidagi alateadlikult, ma ei tea, mugavusest, laiskusest, hirmust, disainime teenuseid mingite äärejuhtumite järgi. Noh, et täpselt sama, nagu mis sa tõid näite, on ju, et, et me ütleme, et väga lihtne oleks see sinu idee põhja lasta öeldes, et aga Me, me kõige, me ei saa niimoodi teha, sest meil ei ole sada protsenti andmebaasi. Ja siis, ja siis on võimalik öelda, vahet pole see sada protsenti, aga meil kaheksakümmend protsenti ju teame. Teeme siis selle kaheksakümmend ära ja vaatame, mis kahekümnega. See

on ju põhitõde, ütleme kogu äris igal pool, kaheksakümmend, kakskümmend, see on põhitõde. Ja, ja tegelikult me peaks olema julgust, noh, selles mõttes, et me kardame eksida, et selles mõttes me läheme seadust, seadusloomesse ka, seal tulebki öelda. Paneme selle raami paika ja korraldame teenust mõistlikult. Ja, ja siis, ja siis, siis saab need asjad ära teha, on ju, aga, aga oluline on see, et sa nagu suudaksid aru saada, et mida sa siis tegelikult lähed nagu tegema, on ju, ja. Ja see, selles mõttes, et see, mida sa enda, mainid, on ju, et. Et me leiame need äärmuslikud juhtumid, seda ma näen iga päev oma majas ja sellega me tegeleme iga päev oma majas, ma küsin oma inimestelt, okei, aga palju see see puudutab ja palju see kogum asju, on ju. Okei, aga teeks selle ülejäänud ära, vaataks seda, vaatame ja jätame sinna siis nii-öelda selle noh, sellise inim, inim touch'i suhtluse ja nii edasi, aga oluline sõnum on see, et. Et me ei suuda seadustega kunagi tegelikult noh, kõiki elulisi asju nagu ära defineerida, no ma toon ühe, ühe näite. Ühe näite siin alles, alles oli üks traagiline juhtum, on ju. Et ma ei tea, inimene saab siis mingit toetust, kui tema abikaasa siis on kadunud, on ju, või nii edasi. Ja nüüd siin kuskil jões, jões keegi läks, läks kaduma siin alles hiljuti, on ju, aga seaduses vist kuskil on kirjas, et peab ootama kaksteist kuud, noh. Noh, ma arvan, et noh, see inimene ei tule välja noh, mingi, mingi, mingi. Me ei hakka ju noh, noh, see ei ole ju normaalne, me hakkaksime siin mingi, ei noh, ei saa seadust lugema kaksteist kuud, ei ole noh. Ja kui ta ilmub välja noh, so what, on ju, noh, selles mõttes, et noh. Mis siis

ma olen valmis, aga noh, lõppkokkuvõttes. On kindlasti mingid kohad, on ju, mis on hästi kriitilise tähtsusega, loomulikult, aga, aga ma arvan, nagu see teenuse mõttes, noh, seal on väga palju võimalik nagu lihtsamaks teha, on ju, et. Ja paljuski noh, need juhtumid on, paljuski me oleme oma majas ka sellega tegelenud, et. Ja aga seadus ütleb ka mitut moodi ja teine asi on see, et, et noh. Et kas sa oled oma teenuse mõistlikult nagu korraldanud, on ju, et, et sa tegelikult noh, meil on olnud oma majas ka mitmeid näiteid, et me oleme kõik korraldanud selleks, et inimene tuleks büroosse, tooks mingi asja. Me oleme täitsa noh, oma kõik sammud niimoodi seadnud, et ta kindlasti tooks büroosse ja nii edasi. Aga, aga, aga, aga see ei ole see mõte, mõte on ju, et, et ikkagi äkki, äkki saab kuidagi teistmoodi teha, et me siin. Ma ei tea, kas tänasest või järgmisest esmaspäevast noh, meil on praegu niimoodi, et me pensionitunnistusi esiteks noh, me, me üks arutelu koht on, kas, kas tegelikult me vajame üldse pensionitunnistusi täna, ID-kaart ja teatud vanuses ja nii edasi. See on üks pool, aga me väljastame need büroodest, noh, me oleme ära kalkuleerinud, palju see kulu meil on ja palju postikulu on, et postikuluga saatmine on kaks või kolm korda odavam juba. Rääkimata inimese ajakulust, noh, noh, sihukesed lihtsad asjad, mida me saame ju kohe teha, on ju, et ei pea mingeid suuri IT-süsteeme arendama või. Või suuri seadusi muutma, kõik on võimalik teha või siin aasta algusest me, meil on noh, inimese nii-öelda. Erivajadust me nimetame teatud kohtades puudeks, on ju, ja selleks meil varem oli siis mingi kuusteist lehekülge küsimust ikka, on ju, noh, selles mõttes, aga mul on hea meel, et nagu meil maja suutis selle viia kahe lehekülje peale, et vaadati, et noh, mida, mis siis tegelikult, mis küsimused, millele annavad nagu väärtust, on ju, noh. Et samm-sammult need asjad tulevad ja. Ja, ja, ja noh, mul maja ja meeskond saab nagu julgust, et oo, näe, on võimalik ja, ja. Isegi ühtegi määrust ei pidanud muutma, ühtegi seadust ei pidanud muutma, et k

No ei ole küll, ma ei kujuta ette, et kui me teeme inimeste jaoks mõndagi mõistlikumaks, et keegi ütleb, et kõne noh, loomulikult meil majas juriidika vaatab üle ja, ja seal on ikkagi see, et kuda pidi nagu, kuda pidi nagu tõlgendada, tõlgendada ja. Ja minu meelest noh, selles mõttes, et ka meie õiguskantsler ja, ja eelmine riigikontrolör, nemad on ju ka teinud hea dokumendi, on ju, e-harta piltlikult öeldes, kus tegelikult kogu seda, noh. common sense'i või noh, meie talupojamõistust nii-öelda asjadele lähenemist nagu toetatakse, et. Et haldusmenetluse seadustik minu meelest piisaks, riigi teenuste mõttes, see on piisav, ülejäänud eriseadused, kus me, ma vaatan ka oma maja neid seadusi, kus kirjeldatakse igas seaduses seda oma lähenemisi, noh, see on, see on ebavajalik tegelikult, on ju, et mis on pensionireegel. Aga mismoodi need avaldused, seda ei ole vaja kuskil seadustes, enam. Seda

Jaa, kui me seda saadet kokku leppisin, Taaviga ütlesin, näete, Egon tahab saatesse tulla, siis Taavi ütles, kurat, Egon on äge mees, kutsume jah. Tundub, et teile oli seal hea sünergia, aga meie saateaeg saab läbi ja ma tänan sind. Loodame, et siis SKAIS2 saab korda, kui sinna mõned miljonid veel peale visata, et ühel, ühel hetkel tuleb ka see teenus.

Ei, kindlasti, kindlasti me teenused, esimesed teenused sügisel siin avame ja meil arendajatega töö väga intensiivne käib ja, ja sügisel juba esimesed teenud olemas ja lähiaastatel nii mõndagi. Selge, aitäh, Egon Veermäe ja palju jõudu sulle. Aitäh sulle.