Umbes niimoodi ja me olemegi, olemegi võrrelnud neid inimesi, kes sellise positsiooni peal töötab, kas siis. Nii-öelda eesliini kiirabiarstidega või politseinikega, kes näevad seda maailma väheke teises alguses. Ja kui me küberit siia mängu toome, siis me oleme väga toetud, ma ise olen väga tihti kasutanud just nimelt sellist võrdlust. Et, et kui sa küsid tavalise kodaniku käest, kuidas Eestis on olukord narkomaaniaga näiteks. Ja kui sa nüüd ühtegi näinud ei ole, süstlad maas ja vedele, kellelegi otsa ei komista parasjagu, ütled, et üldiselt on olukord suhteliselt hästi, kui sa lähed, küsid sama küsimuse kiire peaarsti käest. Tõenäoliselt ta vastab sulle hoopis teisiti ja samamoodi kuritegevusega, et kui me võrdleme võib-olla üheksakümnendat, üheksakümnendaid Eestis. Ja tänast elu, siis me elu on oluliselt palju turvalisemaks läinud. Ja võime öelda, et noh, ei pea Neid kuritegusid, siis tema kindlasti nii positiivselt sellele, sellele ei vaata. Ja samamoodi on ka, on ka nagu küberturvalisuses, et kui sa oled seal sees ja sa näed seda iga päev, siis sul see pilt ja arusaam maailmast on kindlasti teistsugune kui inimene, kes võib-olla loeb ainult ajakirjanduse nii-öelda esikaane lugusid ja nupib sealt üles aastas kaks-kolm suuremat intsidenti.
Meil on mõlemat, aga valdavalt me räägime ikkagi toodetest, et me oleme, me oleme iseennast nii-öelda. Fokusseerinud sellisel kujul, et me, et me tegeleme teadlikkuse tõstmisega. Kõlab küll hästi lihtsalt ja loogiliselt, et klassikaline võib-olla küberhügieen räägib inimesele, kuidas pikka parooli panna ja ennast kaitsta. Aga tegelikult on olu, olukord nagu oluliselt sügavam, mida me teeme. Ja me oleme selle jaganud oma, oma teadlikkuse tõstmise piltlikult öeldes kolme lahtrisse. Kõige esimene tase on, võib-olla millest kõige rohkem teatakse, ongi see tavakasutaja teadlikkuse tõstmine, tema, tema harimine ja tema niisuguse nii-öelda riskihinnangu andmine, kui riskantne on tema käitumine selles samas kübermaailmas. Meil on oma toode seal olemas, e-õppeplatvorm, oma metoodika sinna välja töötatud ja. Ja, ja sellega me siis nii-öelda valutame maailma.
Seda me müüme, seda me müüme, me oleme seda nii-öelda kasutaja litsentsi põhiselt, eks ole, on ju. Ja kui me arvestame seda, et Eestis on alla vist seitsmesaja tuhande tööealise elanikkonna ja me oleme müünud seda Eestis üle kahesaja tuhande litsentsi, siis. Kellele? Noh, ma räägingi, et üks kolmandik Eesti
Et seal on Eval, oli mingi situatsioon või Paulil oli mingi situatsioon, leiad mälupulga liftist, mis sa sellega teed või mida sina sellega teeksid? Ja õpetuslood juures ja me hindame hästi palju nüanssi seal, et siin on üks oluline asi, mida, mida ma tahaks nagu paljudele öelda, et küsimus tegelikult ei ole ainult selles teadlikkuse tõstmises. Et see aeg hakkab meil kergelt mööda saama, et me peame sihukese lõviosa rõhku suunama inimese teadlikkuse tõstmine. Kas sa tead, et nii on õige? Ja, ja siia kõige parem näide kõrvale tuua, mida, mida ma olen, olen jälle tegelikult palju kordi kasutanud, on see. Et Päästeamet meil on aastaid teinud nii-öelda siis teadlikkuse tõstmise kampaaniat, suitsuandur päästab sinu elu. Ja nüüd on see suurepärane näide, et kui sa võid tänavu pealt küsida ükskõik millise inimese käest, kas suitsuandur on vajalik ja kasulik asi. Ja kõik inimesed ütlevad sulle jaa, on küll, ehk siis teadlikkus on tegelikult inimestes olemas.
Täpselt, ja siis me saame vastuse, et noh, ma täpseid numberid ei tea, aga ütleme, et pooltele inimestel ei ole seda kodus, võib-olla see on vähem, väiksem see protsent, aga no mingil suurel hulgal inimestel seda kodus ei ole. Ja nüüd tuleb õige küsimus küsida, miks seda neil kodus ei ole? Ja, ja, ja kas nad ei tead, see on kasulik? Ei, me just jõudsime järelduses endate ja vaata, et kas see on liiga kallis? Ei, see maksab poest tõenäoliselt, ma ei tea, seitse kuni kümme eurot. Et sa kõik jaksavad seda osta, aga jätkuvalt seda kodus ei ole, küsimus on mõttemaailmas, distsipliinis ja suhtumises. Ja tegelikult on need, need asjad, mida on inimese puhul muuta oluliselt keerulisem, kui talle anda seda informatsiooni, väikest tükki informatsiooni, et kuule, kas sa tead, et nii on õige? See on nagu üks, üks lähenemine, aga just, et muuta seda, muuta seda mõttemaailma ja seda on oluliselt keerulisem teha ja kõik needsamad näited alates sellest samast turvavööst, kuidas politsei tegi kampaaniad ja kaua meil läks aega sellest, et. Et valdav osa inimesi seda kasutab, see oli pikk töö, et täna on see täitsa loomulik ja pigem vaadatakse vastupidi teiste inimeste peale, kes seda ei kasuta. Suitsusandur on teine suurepärane näide ja nüüd me läheme siis siin kübermaailmas sama täid edasi, et üks asi on seda teadlikkust tõsta inimestel, jah, loomulikult uusi ohtusid tuleb juurde. Uusi ründevektoreid tuleb juurde, pätid on leidlikud, nad üritavad kogu aeg välja mõelda, kuidas siis inimesi üle kavaldada ja neid lõksu meelitada. Kuid, kuid seal me suudame paari asjaga või paari sihukese elementaarse asjaga enda, enda turvalisust tagada, küsimus on, kas me teeme seda paar elementaarset asja. Ja selle mõttemaailma ja, ja suhtumise muutmine on oluliselt pikem ja keerulisem protsess. Hüva, meil on aeg teha esimene paus ja siis me jätkame.
Kõik need, kõik need protsessid, need tegelikult hakkab kõik, nagu öeldakse, et kala hakkab mädanema peast. Ja me oleme sellele, selle peaga Eestis päris palju tööd teinud, et samad näited, mis kõik on eskaleeritud tegelikult ülesse-välja ja kõik need nii-öelda. Õppused, mis Eesti riigis on tehtud nii-öelda sellise strateegilise taseme, tabletop õppused, kus on siis kaasatud ministreid ja kantslereid ja, ja ettevõtete ja riigiasutuste juhte Need on olnud kõik väga edukad, me kõigiga nendega oleme ära tõestanud alati mingisugused veakohad üles leidnud, puudused üles leidnud, neid asunud parandama pärast seda. Ja, ja see on ka jälle üks näide, mida me teeme tegelikult väljaspool Eestit hästi palju, kuidas me teeme neid strateegilise taseme õppuseid, Cybexeriga. Et väga tihti ongi see olukord, et tippjuhtkond on see, kes teeb valed otsused ja kes ei tea, mis võib juhtuda. Ja selle informatsiooni viimine siit alt ülesse, nii-öelda tavaspetsialisti koha pealt või kasutaja koha pealt, see on t Aga kui see nagu laua peale jõuab ja sa jõuad selle pointi nagu selgeks teha, siis, siis hakkavad asjad muutuma. Ja, ja noh, me oleme näinud seda absoluutselt igal tasemel, et meie enda kõige parem näide on õppuse tegemisest, kui siis. Koos Kaitseministeeriumiga sai Euroopa Liidu eesistumise ajal kakskümmend kaheksa Euroopa Liidu kaitseministrit, noh, kui kõikide kahekümne kaheksa riigi kaitseministrit istuvad ümber ühe laua ja lahendavad mingit ühist olukorda. Selliseid mänge on vaja mängida ja selliseid mänge on vaja mängida niimoodi, et sa mõtled kastist välja, et sa lood neid stsenaariumeid, mis on, mis on natukene ulmelised. Ei ole mõtet läbi mängida sellist olukorda, mida me teame, et võib juhtuda, me juba oskame käituda. Kas sa
Nõus võiks, noh, eks selle küberintsidendi määratlemisel ongi hästi keeruline, et kuhu me selle küberi piiri tõmbame, et tegelikult on samad asjad, mida tehakse, kui me räägime näiteks tööstuspionaažist, mida, mis on toim Küberdomeenis, siis tegu on ju sama, riiklik luuramine, üks riik luurab teise riigi järgi, see on toimunud tuhandeid aastaid. Lihtsalt täna on selleks eraldi kanal olemas, seda on võimalik oluliselt kergemini ja lihtsamini teha. Et selles mõttes jah, et, et me paneme selle küberliite ette siis, kui seda tegu tehakse nii-öelda mingisuguste e-kanalite peal ja see käib läbi biti-debaitide, mitte nagu läbi hariliku pliiatseja paberi, või siis mis iganes. Piima ja paberi, mida me triikrauvaga pärast välja sealt, selle teksti välja triigime sealt paberi pealt, eks küsimus ongi selles, mis tööriista sa kasutad. Tegu on loomulikult seesama tegu.
No tegelikult on ju niimoodi, et olulistes kohtades on süsadminidel samamoodi taustauuring tehtud ja selleks on olemas täiesti legaalne võimalus seda tänapäeval teha. Ja see on üks asi, teine asi on see, et, et suuremates ettevõtetes on võimalik kindlasti ära kuidas jaotada, et see üks süsadmin ei saaks sul ligi absoluutselt kõigele. Et on, igalühel on üks jupp käes ja selleks, et kogu infot kättesaadav ja kogu halba korraga ära teha, sa pead piltlikult öeldes ära ostma. Terve hulga need süssed minna, et ühest nagu ei piisa, et seal on erinevaid meetmeid, mida sa saad kasutusele võtta ja küsimus ongi selles, et kui palju sa seda riski teadvustad. Ja, ja kui palju sa neid meetmeid kasutusele võtad. Päeva lõpuks on see, et iga selle meetme kasutusvõtm on mingisugune kulu ja, ja seda kulu on hästi raske arvutada. Kui me vaatame täna ka Eestis ükskõik milliseid intsidente, mis juhtunud on, et kui palju me leiame või kui palju need ettevõtted on öelnud välja selle summa, et jah, mul oli selline küberintsident ja see läks maksma mulle nii mitu eurot. Neid on ülivähe näiteid. Et ehituse ABC mingisugune näide käis korraks meediast läbi, Tea Kirjastus oli vist, kes käis ka mingite summadega meediast läbi ja üldiselt on, on see ring hästi väike. Aga need
Et noh, kindlasti alustad sellest, et kõige lihtsamaid näiteid, millest on jälle sada korda räägitud, küsimus ei ole, ei ole teadlikkuses, küsimus on selles, et kas meil on suhtumine paigas. Kas kõikides nendes kohtades ja keskkondades, mida sa kasutad ja kus on võimalik võtta kasutusele kahe taseme autentimine, kas sa oled seda teinud? On. Tehtud, esimene lihtne näide, väga paljudel raadiokuulajatel see tõenäoliselt. Ei ole
Just. Kas, okei, kõikide see nüüd võib-olla nüüd paranoiline, kas enamus nendes keskkondades on sul kasutusel erinev parool?
Okei, sest noh, ongi üks näide, et minul on, on tehtud offline back-up väga olulistest asjadest, ma ei, ma peaksin seda loomulikult tegema tihedamini, et, et kui ma, kui ma mingi hetk ikkagi peaks mingi asjaga pihta saama. Siis mingi loss mulle tuleb, mingi kaotus mulle tuleb, mingites asjades ma tõenäoliselt teen ilma, aga enamus olulised asjad on alles, et oluliselt ütleme niimoodi, kergem on ilma jääda nädala või kuu aja tööst, kui, kui ilma jääda aasta või-või kümne aasta isiklikust piltidest, ma ei tea, muusikafailidest, millest iganes sul olemas on, eks ole. Et noh, need, need on niisugused kõige lihtsamad, kõige lihtsamad näited. No siis loomulikult on erinevad tarkvarad, mida sa kasutad siis oma, oma süsteemidele, oma arvutil peale ja need see kaitseks. Ja, ja. No
näiteks saad õues või VPN-i kasutada, kui võõras WiFi-s oled ja.
No näiteks, kui palju sa üldse võõrast WiFi-t kasutad, et äkki peaks hotspot'ima oma telefonist ja nii edasi ja nii edasi ja kui palju sa kasutad suhtlusel teiste inimestega ja niisuguse nii-öelda. Confidentsiaalsema jutu rääkimisel, milliseid äppe sa kasutad ja kas sa tead nende äppide turval Mis tases all on, et täna on hästi teada, et kui ma vaatan täna seda, inimestesse suhtlus on läinud nii palju digitaalseks, mul see äppi, äppide rivi nii arvutis kui telefonis on äärmiselt pikk, et neid on hästi palju. Ja, ja tegelikult on ilusti näha, millised inimesed, millist kanalit kasutavad, et kes, kes uurib tausta, kes ei uuri tausta ja selle, selle järgi on võimalik, võimalik väikseid häreldusi teha. Et noh, need on sellised, sellised pisikesed asjad ja, ja. Ja kui keegi küsib, et kas sa oled, kas sa oled target'ine, kas keegi tahab otseselt sind rünnata, siis ilmselgelt sellised inimesed, kes on, kes on kuskil rohkem pildis, siis nad võivad olla target.
Täpselt, et noh, seal võib midagi sellist olla, et ma olen, olen paranoiline ja, ja ma, ma võin olla kellegi target, et mida ei ole nii-öelda siis keegi, keegi marimaasikas on võib-olla vähem target, eks ole. Et ma pean nende asjadega arvestama, see on, see on loomulik selle puhul ja, ja nii edasi. Ja isegi kui sa kasutad, kasutad sülearvuteid või muid asju, et kas sa vahetad need aeg-ajalt, lihtsalt põhimõtteliselt sellepärast, et.
Noh, suurepärane näide oli seesama, mis käis meediast hiljuti läbi, kui Eesti Instagrami staarid jäid oma kontodest ilma, et vaatamata sellele, et see oli nende töö ja nende sissetuleku allikas. Nad kõik tunnistasid, kui ma nüüd õigesti mäletan meedias, et kahetasemest autentimist mitte keegi ei kasutanud. Mis,
Kuule, aga kuhu see nagu läheb kõik, selles mõttes, et noh, me ei saa, kas sa kujutad ette meid veel siin kahekümne aasta pärast, siin Hallide habemetega istuma, siis mingit sama parooli ja juttu jauramas, et inimesed kaitse ennast, mulle ei tundu see loogiline. Mulle tundub, et mida rohkem me elu paneme netti, seda rohkem on see tegelikult mingisuguste Facebookide või Google'ite või Microsoftide või, või Amazonide mure. Et me oleme, et me oleksime ka kaitstud, et me ei saa panna seda nagu lõpmatu, lõpmatul hulgal üksik kasutaja peale.
Täpselt, et nii kaua, kui, kui ei suudeta kokku leppida seda, et me hakkame tõesti ehitama piltlikult öeldes kõrvale mingit internet kaks punkt nulli või kolm punkt nulli, mis on puhas, mis on kontrollitud, siis selle koha pealt noh. Ilmselgelt kogu maailm läheb ka sellega poolt kaheks, on need nii-öelda siis privaatsuse austajad, kes nõuavad kõikvõimalikud privaatsused. Nii-öelda teenuseid ja, ja see on ka see, mida kurjategijaid ära kasutavad ja siis on need teised inimesed, kes nõuavad turvalisust ja see ei lähe privaatsusega kokku. Ehk siis nii kaua, kui see diskussioon on jätkuvalt õhus, nii kaua meil ei muutu see mitte midagi ja see on tegelikult kurb ja kui me vaatame neid seadmete kogust, mis neti juurde pannakse, mis tegelikult iga seadme.
on olemas juba näited selle kohta, mismoodi need laelampe kasutatakse ja rünnetakse ära. Selliseid näiteid on juba olemas, mis on, tunduvad meie jaoks täiesti kosmos, aga see ei ole enam kosmos. Ja, ja intervjuhti ühendavad külmkapid on ka olemas, kuigi me teeme nalja nende üle, et ka röstrite üle, okei, röstrit ma ei ole veel näinud, aga.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]