Restardi saate aeg on jälle käes, on laupäeva pärastlõuna, kes kuulab meid otse-eetris ja, ja kes kuulab meid podcasti vahendusel. Nagu tuhanded inimesed seda teevad, siis te ise teate, mis kell on, aga Restardi saade alustab. Taavi Kotka on, nagu ta eelmises saates lubas, sõitnud hoopiski kaugele välismaale asju ajama ja see tähendab, et saatejuht Henrik Roonemaa on siin täna. Peaaegu et üksi ehk koos ühe külalisega ja külaliseks on Karl Anton, kes on Telia televisiooni ja multimeedia valdkonna juht, lühemalt öeldes telejuht, tere, Karl. Tervist. Meie eesmärk täna või mõte oleks selles, et, et mulle tundub viimase aja, ütleme viimaste kuude, tele, televaldkonna uudiseid vaadates, et, et midagi on lõpuks ometi nagu muutumas selles asjas. Et, et jah, et Eesti tavaliste traditsiooniliste telejaamade ja telekanalite ja telekava ja lineaarse edastuse kõrvale on järelvaatamised ja Youtube'id ja Netflix'id tekkinud ammu. Ja ma tahaks rääkida sinuga sellest, et mis see dünaamika seal on, et palju eestlased neid vaatavad. Ilmselt enam-vähem kujutate ette, et kui, kui suurt rolli mängib Eesti nii-öelda telepilt, Eesti telekanalid mängivad eestlaste elus. Aga, aga viimasel ajal on hakanud nii Telia kui teie konkurent Elisa ka sinna, proovima neid maailma nagu ühendada. Teie tõite HBO, USA suure teleproduktsiooni Eestisse, Eesti klientidele, teli, Elisa nüüd teatas just, et nemad tõid Amazon Prime'i oma klientidele. Et, et mulle tundub, et need Eesti telepildipakkujad on ka sunnitud ümber mõtestama seda, et mida tähendab olla telepildipakkuja või teleteenuse pakkuja, et see ei ole ainult nii, et, et sul on kuskil kaabel ja tuleb kolmsada kanalit ja ise tead, mida vahid. Nii et me. Katsuks teha sellise tulevikku vaatava saate ja natuke ka olevikku vaatava saate, et mis on televisioon täna eestlaste jaoks ja, ja mis. Mis, mida ta tulevikus tähendab? Hakkame siis peale, kui teie sellest peamajast Mustamäe veerel mööda sõite, ma eile õhtul just sõitsin, siis see on päris suur maja, eks ole. Ma ei tea, mitu korrust on, teate järjest? Neliteist. Neliteist korrust ja noh, vähemasti pool, kui mitte rohkem sellest majast võtab enda alla üks suur draakon.
See draakon sümboliseerib siis HBO uut telesarja, või mitte uut telesarja, aga uut teenust, mis on siis meie käes ja, ja sealt tere sarjast, Game of Thrones. Seda draakonit, kes seal aeg-ajalt ringi lendab ja inimeste peale tuld purskab.
Noh, läbi teise teenuse Foxplay, mida Telia pakub, oli, aga mitte sellisel kujul nagu täna jah, et täna siis HBO-t kasutades on võimalik vaadata esimesest hooajast kuni viimase ilmunud episoodini ära. Ja nii kui USA-s nüüd uus hooaeg hakkab, nii kohe see uus episood sinna juurde lisandub. Et sellist võimalust enne ei olnud, jah.
See tähendabki, et kui sa oled nüüd Telia televisiooni teenuse klient, siis seal menüüs on niisugune. Digipoksis. Jah, digiboksis, on sihukene lahter, mille nimi on Äpid ja kui sa sinna äppide alla lähed, siis sealt see HBO-sule vastu vaatabki. Ja ta on siis täiesti eraldi selline keskkond, kus on umbes täna sihukene tuhat kolmsada tundi filme ja, ja sarju. Ja, ja kui sa oled teenuse endale tellid, millest see esimene kuu on niisama, et proovida ja tunnetada, et kas see asi on nagu õige. Siis, siis sa saadki neid täpselt nii palju vaadata, kui tahad, et, et maksad sihukeses nii-öelda nagu. Ühe igakuise tellimus, tellimustasujat, siis nagu koguse pealt ei, ei pea enam juurde maksma.
Mitte päris, kogutoodangut ei ole ja siin on ka taaskord mitmed erinevad põhjused ja üks nendest kõige, kõige suurematest põhjustest on loomulikult hind. Ehk me peame natukene arvestama ka sellega, et meil Baltikumis on nende teenuste hinnatasemes klientidele vastuvõetav natuke teine kui USA-s. USA-s maksab HBO teenus, kui ma nüüd õigesti mäletan, äkki umbes viisteist dollarit. Ja, ja Eestis seitse eurot eraldiseisuna ostes, et, et see on praktiliselt nii-öelda nagu topelthinna lae ja tänu sellele on ka nagu sisu natuke vähem. Aga. Sealt on seda piisavalt vaadata küll ja, ja sinna tuleb järjest uusi asju juurde ka, et selles suhtes on natukene vähem, aga mitte olulised.
osutunud? Täpselt nii, nagu me ise arvasime, et, et läheb meie sellest prognooside ja ootustega kokku. Ja, ja me oleme siin ise ka mõelnud ja arutanud, et mis see niisugune nii-öelda nagu optimaalne kasutajate arv üldse sellestel HPO suurtel teenustel on. Ja see on nüüd mu enda selline personaalne, ma ei tea, tunnetus või taju, et, et kui palju seda nagu õnnestub müüa, siis ma arvaks, et see on seal kuskil Eesti vabariigis kahekümne viie tuhande juures.
Jah, telli, teenust tellida, vaatajaid on kindlasti oluliselt-oluliselt rohkem, aga et kes viitsiks seda teenust tellida ja sellest raha maksta, et.
No neid teenusepakkujaid või neid pildipakkujaid ja pildiga tootjaid, eks ole, on ju tekkinud viimasel ajal noh, nagu seeni pärast vihma juurde, Netflix toodab ise ja Amazon toodab ise. Miks, pagana pärast, mul on neid teie sinna digiboksi vaja, ma võin ju minna igasse teenusesse, nii nagu tõenäoliselt tuhanded eestlased on läinud Netflixi, annad oma krediitkaardi numbri ja vaatad.
See põhjus tegelikult on iseenesest hästi lihtne, enamus klientide puhul on see see, et sul ei ole Smart-TV-d. See on üks asi ja, ja, ja teine asi on see, et isegi kui sul on see Smart-TV, siis. Kui sul on need teenused mugavalt sellises ühes keskkonnas, kus sa võib-olla oled harjunud liikuma koos, siis on tõenäoliselt suurem, et sa sealt seda kasutad ka ja et sa sealt seda tellid. Ja, ja. Ja üldiselt ka, et, et noh, ma ütlen, et, et nihuke sina, mina ja ma usun, et keskmine selline restardikuulaja nendest asjadest pigem teadlikum, et see Netflixi nimi ütleb midagi, aga. Aga me oleme vaadanud siin sihukest turu-uuringuid ja asju, see nende brändi tuntus on võib-olla seal kuskil viie protsendi juures. Et noh, see nagu näitab, näitab ka, kui palju nihuke keskmine klient seda võib-olla nagu tajub ja, ja, ja, ja et siin nagu tõesti jah, sõltub, et kellest me räägime, et kas me räägimegi. Siis sihukest, võib-olla tehnoloogia mõttes nagu arenenumist inimesest, kes võib-olla neid asju nagu rohkem kasutab või mitte, on ju. Aga et selle teise segmendi jaoks kindlasti on, on see, et see on selles samas keskkonnast, selles samas menüüs, sulle on võib-olla natukene ära selgitatud. Sul on alati mingisugune konkreetne telefoninumber, kuhu sa saad helistada ja küsida, et siin on, ma ei tea, arvega mingi jama või. Ja arveldus siis ka läbi meie, just. Et selles suhtes sul on nagu natukene võib-olla kindlust rohkem, et, et, et võõrale saidile võõras kohas krediitkaardi andmed panna, et see on ikkagi natukene. Veel võõras asi.
Kas selliste teenuste sinna lisamine on, on teiesuguse ettevõtte jaoks keeruline? Sa ütlesid, et te rääkisite neli aastat HBO-ga läbi, no järgmised neli räägite Amazoniga ja siis kuus aastat Netflixiga. Või on need, või, või on see maailm nagu muutumas, et, et nad tegelikult ikkagi ise ka need teised firmad saavad aru sellest ja tahavad
Mul ongi pult, kus on kanalid ja pakkujad, noh. Täiesti. Ja see ei ole ju asja mõte. Aga kes kellele üldse peaks maksma, küsin mina võhiklikult, kui, kui teie teenusesse tekib Netflixi alajaotus?
Netflix ütleb, et hind on selline. Ja, ja, ja tee korrake raha ja, ja siis noh, seal on ka klassikaliselt ka veel, et sõltuvalt sellest, et mis nii-öelda teenuseid sa siis neile juurde pakud. On see näiteks see billing või siis ka teed sa mingisugust reklaami rohkem või. Või mida iganes, ongi samamoodi, et sa panedki selle nii-öelda nupu sinna puldi peale ja. Et, et siis sellest võib see protsent natukene muutuda.
Just, nii, nii, nii on, et aga, aga noh, taaskord on ju, et kui sa vaatad nagu Netflixi. Ennast, siis nad on globaalne ettevõte ja ma arvan, et nad selles suhtes täna edukad ongi, et nad on suutnud. Ehitada üles sellise televisiooni- või meelelahutusteenuse, mis on globaalne, mis on igas riigis samamoodi, toimib samal raamistikul, sama loogika aruse, sama hinnaga. Jah, küll sisu on natukene erinev, aga see tuleb nii-öelda regioonipõhistest õiguspiirangutest, aga sellegipoolest. Et, et see on nii-öelda nagu see, see, see nende, nende tänane edu olnud jah.
Aga lihtsalt seda, et noh, et, et lisategi neid voogedastusteenuseid sinna muudkui juurde, sinna äppide alla ja inimesed muudkui järjest rohkem istuvad seal ja vaatavad kohe otse neid HBO asju, ütleme paar päeva hiljem või ma ei tea, paar tundi hiljem, kui nad välja tulevad. Et, et inimesed Eesti telekanalitelt lähevad ära kuhugi mujale.
Ma millegipärast arvan, et kui see noh, nüüd konkreetselt see võrdlus, et Eesti kanalid versus HBO, siis ma arvan, et siin tegelikult isegi jääb rohkem kaotajaks mingi sihukene filmikanal, mis seal kuskil vahel on, et. Et ikkaks Eesti kanalid seal ka ja nüüd noh, kui sa vaatad seda, mida Eesti kanalit vaadatakse, on ju no uudised, neid ikka. Meil on autos seal. Just, ja need seriaalid, et need sa vaatad ikkagi ära ja siis, ja siis sa lähed seda nagu muud meelelahutust otsima ja siis võib-olla on see, et sa jah, ei vaata enam sinna filmikanalile peale, vaid sul ongi tõesti sellised vooged, edastusteenused, kus sa saad siis hooaegade kaupa tarbida.
No tehnoloogia, sisuliselt teie DNA, eks ole, Telia DNA on ikkagi olla ju tehnoloogiafirma, see on, see on see esimene poos, mille te sisse võtate ja samamoodi Elisal. Ja tehnoloogiafirmad, kui ma lähen tehnoloogiat ostma, olgu see telepilt või mobiilside, siis harjumuspäraselt ma ka valin väga tihti selle tehnoloogia järgi või olen minevikus valinud. Kellel on mis G, noh, kellel on mingid levialad, kellel on mis pilt, mis kanalit kaudu, mis, mis kaablit kaudu mulle tuleb. Aga see on üha enam ju võrdsustumus, mul ei ole noh, olemuslikult väga suurt vahet, kas ma kasutan nüüd Telia teleteenust või Elisa teleteenust, et võib öelda, et ma ei tea, mulle meeldib üks rohkem või teine rohkem, aga, aga need põhiteenused on seal ju samad.
Jah, täna tarbija nii mõtleb ja, ja, ja, ja, ja et ongi, et, et see, see meie Telia televisiooniteenus ongi tegelikult selline emotsionaalne kiht selle ratsionaalse interneti peal. Et inimesed harjub kasutama seda menüü, nad teavad seda loogikat, oma staare ja show'd ja kogu seda asja. Ja, ja, ja tänu sellele on võtavad televisiooniteenuse ja sealt meil on lihtne siis nii-öelda pakkuda ka, pakkuda ka muid asju juurde. Et, et selles suhtes see, see kindlasti nii on ja, ja, ja, ja, ja ilmselt läheb järjest seal tugevamaks ja tugevamaks. Ja muutub järjest olulisemaks, sellepärast et see, see tehnoloogia jah, on põhimõtteliselt igal pool täpselt sama, et sellel ei ole vahet.
Seda tuleks teha kindlasti niimoodi, et ta oleks üle kõikide rakenduste, et ma ei tea, kas sa oled kasutanud näiteks Apple TV-d. Ei ole. Siis on seal samamoodi, kui sa selle nii-öelda akna lahti teed, on ju, et alguses on tore, et sul on need nagu rakendused üks, kaks, kolm, neli. Ja siis mingi aja pärast ma ise vaatasin, et mul oli seal neid juba mingisugune, ma ei tea, viiskümmend, on ju. Ja siis ma enam ei orienteeru nende vahel enam, või siis ma ei saa enam aru ja kui ma nendest kõikidest nagu üle nende otsida ei saa, siis mul ei ole sellest teenusest tegelikult enam nii-öelda nag
Aga no, laialt muusikas on seesama küsimus, eks ole, et kui mul on muusika, Spotify või mis iganes muu teenus, seal on, ma ei tea, kolmkümmend, nelikümmend miljonit muusikapala, siis äri ei ole või noh, raha koht ei ole enam see, et, et ma neid kuulata saaks, vaid väärtus hakkab tekkima just sellest soovituses, et kuula seda, on ju. Just. Ja seal on noh, Apple ju mäletatavasti tuli välja sellega, et meil on inimeste poolt kokku pandud sulle väga head playlist'id ja Spotify ütles, et meil paneb algoritm. Kumba sina usud selle telepidi soovituse puhul?
Jah, ei, see on sellest huvitav mõte ja, ja me, me ei ole kuulnud, et keegi. Televisiooni või üldse sihukest meelelahutusteenuste raames sihukest asjast teeks, aga iseenesest nagu ma ütlesin minu arust, hästi huvitav mõte.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]