Räägime siis algust, alustuseks sellest, et mis asi see raamatuvahetus.ee on, ma vaatan, et see on veebisait, siin on kirjas, et saadaval on ligi nelikümmend tuhat raamatut ja üle kuuekümne nelja tuhande on vahetatud ja viisteist tuhat kasutajat. Mis seal teha saab?
punkti. Ja kui sa saad, kui sul on olemas punkt. Sa võid kohe tellida ja mis on nüüd raamatuvahetuse võlu ja mõte, on see, et mitte Henrik ei tule Leo juurde ega vastupidi, vaid meil on täna ikkagi süsteemis raamatuvahetuses registreeritud vist üle viieteist tuhande kasutaja, nendest. Ma pakun, kuskil neli tuhat on igapäevaselt aktiivsed.
Ma arvan, et SmartPost on teinud pakjääri võib-olla natuke, natuke rohkem kui raamatuvahetus, nagu Omahääri. Aga iga päev, sõltumata sellest, kas on laupäev, pühapäev või esmaspäev või riigipüha, tuleb kuskil suurusjärku kakskümmend uut kasutajat. Ja pakutakse üles, noh, ütleme nagu sa ütlesid, et sa paned raamatu, eks ju, välja, isa ja beebi näiteks selliseid pakkumisi tehakse iga päev suurusjärgus, noh, oleneb päevast. Kakssada kuni kuussada, rekordpäeval on pakutud üle tuhande raamatu. Ja, ja see süsteem on üllatavalt isetoimeliselt nagu käima läinud, et raamatuvahetuses nüüd. Kogu see takt, tempo ja see asi, see nüüd kõik nagu kasutajate käes, ehk et mida rohkem on kasutajaid, seda rohkem on häid raamatuid, seda rohkem vahetatakse, seda rohkem on punkte süsteemis. Ja see asi on, ütleme niimoodi, et on kontrolli all nagu, aga heas mõttes nagu käest ära läinud.
süsteemis? Noh, ütleme niimoodi, et mul on. Ma ei ole kunagi seda, seda terminit nagu kasutanud, aga on küll ja on olemas inimesed, kes pakuvad kolme tuhandet raamatut ja otsivad tuhandet või kahte tuhandet. Et ma olen saanud erakordselt huvitavate inimestega tuttavaks, sest ma ei tea. Muidu tava, ma, ma ei teadnud inimesi, kes nagu tahaksid lugeda korraga nagu noh, või saada endale tuhandet või tuhandet viitset raamatut või kes pakuks nagu välja kaks-kolm tuhat, ma tahaks teada, palju ta kodus tegelikult nagu on, eks ju. Ja noh, meil on ka teistpidi, see punkt muutus nagu kohe väärtuseks, et kui me tulime kaks tuhat seitse, ei, kaks tuhat kuusteist septembris tulime. Tulime välja, siis meil ei läinud kuut aegagi, kui ilmus esimene häkker, kes hakkas endale genereerima punkte. Ja, ja see ongi nagu sellise, vaata sellise uue platvormi, noh, see oli väga tore, et ta ilmus välja, sest me saime kohe selle augu kinni mätsida. Ja, ja see oli niisugune väike tunnustus, et nähti, et punkt on väärtuslik, sait on väärtuslik, see on reaalne raamat, eks ju, poest ostad kakskümmend viis eurot näiteks, nii. Ja, ja me saime tal kohe natist kinni ja. Noh, vestlesin taga ja, ja siis ta nagu rääkis. See
üldse? Raamatuvahetuse noh, ütleme niimoodi, et see nagu mudel on siis nagu portaali kasutamise eest, ehk siis subscription, ehk et see, et ma saan seal nagu toimetada, selleks ma maksan siis. Noh, meil on seal aastapakett, eks ju, poolaastapakett ja siis meil on ka võimalus osta nagu ühekordselt nagu selliseid vahetusi, ma olen nagu. Mõtlesin algselt väga pikalt nagu selles mõttes, et noh, vaatad lahke, mõtled, mis see hind võiks olla, et noh, siis tollal mõtlesin, et noh, ta võiks olla nagu ühe raamatu hind või midagi taolist ja tegelikult ma pigem nagu ütlen täna, et Eestis on. Noh, see ei ole kasutajate jaoks muidugi väga populaarne, aga nagu liiga odav, et meil on neliteist, üheksakümmend on aastamaks. Aga minu mõte pigem on kaasata rohkem inimesi ja mitte ajada nagu selle noh, nii-öelda kuumaksuga nagu hulluks. Ja, ja nende tasude pealt me siis teenime raha plussis nagu aeg-ajalt tulevad sellised sutsakad, et me müüme neid punkti, siis saab nagu kassat teha, sest see on nagu populaarne asi.
No põhimõtteliselt saab sinu käibed siis välja arvatud, sul on viisteist tuhat kasutajat, kasutajat umbes.
Minu enda taust, ma olen ise nagu sellise meedia ja ajakirjanduse taustaga ja tegelikult selline jagamismajanduse asi on mul päris no rohkem kui kümme aastat istunud peas ja ma kõigepealt joonistasin esimese sõiduvahetust. Teenuse välja, enne kui Uberist ja taksifaist üldse midagi kuulda, aga jumal tänatud ma sellega tegelema ei hakanud, sest et kui ma täna. Vaatan, mis elu siin käib, siis raamatuvahetus on väga rahulik selle kõrval ja väga mõnus. Ja, ja raamatuvahetuse idee on mul olnud, ma arvan ka kuskil kuus-seitse aastat, aga seal on nagu väga konkreetne lugu, et miks ta nüüd. Sest et nagu ma ütlesin, siin on äärmiselt oluline raamatuvahetuse taolise teenuse jaoks on see logistiline pool. Ja, ja noh. Eestis seda alustada, kus inimesed loevad raamatuid niimoodi nagu loevad, see on nagu tegelikult maailma. Me oleme ikka maailma tipus ja väga sügav kummardus kõikidele eestlastele, et nad lihtsalt loevad, see on nagu lihtsalt fantastiline, me jällegi nagu ei tea, kui lahe rahvas meil on. Ja teine asi on see, et me oleme nagu, peame väga loogiliseks, et siin on noh, pakiautomaat, eks ju. Ja mujal maailmas on ikka enamus, enamus riikides ikkagi tegemist, see on ikka ulme. Et selles mõttes on see nagu aeg oli küps võtta juba see infrastruktuur nagu kasutusele. Ja noh, elu viis mind väga toredasti kokku Kaiko Kauriga, kes on siis kogu selle platvormi kirjutanud, kes on muuseas kirjutanud esimese SmartPosti koodi, nii et meil oli nagu laua pealt minna, et me nagu seda asja teadsime. Ehk et logistika oli nagu see võtmeküsimus ja noh, ütleme nii, et see aeg oli siis nagu küps selleks. Et see liikuma nagu panna ja, ja sellisel kujul maailmas ei ole ühtegi teist raamatuvahetuse teenust selle peale. Noh, ma ei hakka siin, ei ole maailmas ühtegi asja, mille peale tasuks mürki võtta, aga, aga noh, sellist asja ei ole, on midagi sarnast. Ameerika Ühendriikides, kus ta käib vana klassikalise, sain kviittüki läheb postkontorisse või tuleb noh, praegu tuleb kuller, eks ju. Ja, ja ma uurisin isegi seda USA saiti suhtarvudes, me oleme juba ammu nendest nagu möödas, aga mul on lihtsalt tohutult hea meel, et isegi väga kohmaka süsteemiga, see töötab seal. Aga Eestis on noh, ikkagi see asi hoopis teise tasemel.
See on, ma olen, jah, raamatutega kasvanud ja ma ikkagi paar raamatut kuus loen läbi ja ma olen ja, ja, ja mis on ka nagu selge, et vaata alati nagu sellisest uuest tehnoloogiast ja raamatutest, armastaks rääkida e-raamatutest. See ei ole üldse teema, see ei ole meie nišš, me räägime tegelikult füüsilisest raamatust ja selle usku olen ka mina ja, ja e-raamat võib olla teatud mõttes nagu selline seksikas ja moodne asi, aga tegelikult. Olgem ausad, raamatu turust on see ka kõik, noh, marginaalne. Eriti, kui me räägime Euroopast, noh, USA-s on teine lugu, aga, aga sa ei saa ühe projektiga kõike rahuldada, mind ei huvita selles kontekstis heas mõttes sellist e-raamat üldse. Ehk, et ma olen väga raamatu usku, ma olen paberraamat usku ja, ja ma olen ka seda usku, et, et see raamat, mille ma korra läbi loen ja mida ma enam ei loe. Võiks olla taaskasutuses ja just minu jaoks on hästi oluline see taaskasutuse moment. Et see on olnud üks liikuvpanema jõude.
Aga sa põhiliselt võiksid mingisuguse loogika järgi noh, kas või lihtsalt tarkvara põhja ära kasutades plaadimeestele selle avada, ma kujutan ette, et neil oleks väga hea meel. Ma
Noh, ma arvan, et alati äri on ju seal kohas, kus või noh, kõige tugevam selles ahelas on see, kellel on lõpptarbija nagu käes, et eks siin raamatuvahetusel on pikk teekond ees. Et me vaatame, kus, mis on, meil on tulemas nüüd sel kevadel paar. Väga olulist uuendust, millest siis raamatuvahetuse kasutajad saavad nagu esimesena teada, põhimõte on nagu see, et meil baasteenustena töötab ja just võikski hakata midagi nagu juurde tegema, selleks, et leida selle täna ju neljakümne tuhande raamatu hulgast. Üles seda endale sobivad, siis me loome, teat, hakkame looma nagu sisu juurde, et tuua arvamusi, mingeid liste, värke, asju, et see siin, siin hakkab väga põnev olema. Ja, ja meil on ikkagi raamatuvahetuses noh, selline, selline mõte algusest esimesest päevast nagu peale, et, et Eesti on meeletult hea riik prototüüpideks. Tahaks ikka
Õnneks me oleme täna selles olukorras raamatuvahetusega, et meil on hästi palju variante laua peal ja meil ei ole ei ühest-teises mõttes nagu mingisugust ora kusagil, et me peaksime nüüd nagu mingi hullu kiiresti midagi otsustama. Me näeme tegelikult täna, teenus toimib. Isegi väikeses riigis me oleme nii-öelda, me ei ole punases, nii. Meil on üks asi selge, mis ma olen siin nüüd poolteist aastat seda teinud, et see teenuse tundma ja kasutaja tundma õppimine on tegelikult pikk protsess. Ja ses mõttes me võtame nagu, ei taha ka nagu hakata noh, nagu endast ette jooksma, et hästi kuidagi sisemine rahu on sees ja samas nagu natuke vemmeldab see, et tahaks nüüd nagu. Nagu proovida, aga meil on põhimõtteliselt raamatuvaes ka nagu kaks väga-väga mõnusat teekonda ees, üks asi on see, et noh, millest me siis natuke rääkisime, et, et proovida teda ka kusagil mujal. Aga teine asi on see, et, et just nimelt seda teenust ise. Ja kus on Eesti järjekordselt, erakordselt tore, toredad nagu vahetajad ja ma olen niivõrd palju õppinud ju tegelikult seda süsteemi, et mismoodi loetakse. Mismoodi, mismoodi see kogu see loogika nagu käib, ehk et ma tahaks oma koodi ja oma teenust ja, ja, ja me seda teemegi, sel, sel kevadel tuleb päris palju, siis nagu ma ütlesin, nagu selliseid uuendusi. Et see on nagu see teine tee, et sa lähed ise kasvad ja, ja teine asi on see, et noh, kas sa nüüd proovid seda kultuuri kuhugi külvata veel, et, et teekond saab olema kindlasti nagu põnev.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]