Aasta parimate idufirmade küsitlus

Regulaarse investeerimise, näiteks kui sa tahad lapse eest, tema tulevikuks järgmised viisteist aastat raha kõigepealt panna, siis selline pika, rahuliku investeerimise teenus, mis, mis on veel selle, nagu nende nimigi ütleb, selle poole kaldu, et investeerida asjadesse, mis on planeedile head.

Ma tahtsin just öelda, et see on, esiteks see on päris probleem. Teiseks, kui sa võtad kahekümnendates ettevõtjad, kes mõtlevad, mis nad oma eluga tahavad kasulikku teha, siis noh, on raske leida suurimat probleemi kui, kui kliimamuutusele positiivset mõju vastu anda. Ja, ja siis lisaks ka see, et, et see on noh, Eesti majanduse seisukohalt, et kui rohepöö tuleb niikuinii läbi teha. Et siis, kas me selle käigus oleme tehnoloogia importijad ja ostame seda mujalt siis või selle käigus tekivad meil ettevõtted, kes müüvad teenuseid ja tooteid maailma, et igal juhul äge, et need tekivad just siia.

Aga kas investorina, kuidas, kuidas sa, ma ei tea, kontrollid või kuidas sa mõtled sellest, et, et järsku on sul kaks särasilmset noormeest helistavad Aafrikast ja ütlevad, et jube hea business on siin, et saad aga raha peale. Et kõik õudselt tahavad meie teenust. Et on ju olnud ka meil selliseid idufirmasid, kes toimetab Aafrikas või kes müüb mehhiklastele midagi või, et ja sina istud siin Tallinnas, noh. Ainuke variant on neid uskuda, sul ei ole sellist küünarnoki tunnet või ei saa sõpradega arutada, et kas need aafriklased päriselt ostavad autosid, sest sõbrad ka ei tea.

No Veriffi puhul tegelikult ikkagi suur murrang on, ka oligi sel aastal, et, et seal oli paljudel ju ka Eesti tehnoloogidel hirm, et kas see Veriffi teenused, kas ta. Kas nad suudavad seda ikka piisavalt automatiseerida või mitte ja, ja viimase kahe aastaga need on, need suudavad ja, ja teine asi on küsimus, et kas nad suudavad endale saada nagu mahtu juurde, nii et noh, et, et tuvastus oleks ikkagi noh. Nii-öelda suurtes kogustes igapäevaselt ja ka selle murde nad tegid sellel aastal ära, nii et kasvavad mühinal ja rõõm on vaadata. Ja rõõm on olla investor muidugi.

Ja see on jah täitsa nagu uus turg, et me ei räägi enam isikutuvastuses nagu finantsteenuse kontekstis, vaid just selsamal kontekstis, et kus ma ütlen, et siis purjus peaga mehed ei läheks, suhtleks noorte lastega. Kui tõmmata mingi paralleel Eestiga näiteks.

Mis see Pactumi küpsemise aeg on, selles mõttes sinu juttu, Sten kuulates, noh, tundub, et see kümne miljardi piir, mida me sinna saate alguses panime, et see võiks olla käeolatses, kui see maailma suurimad ettevõtted on täiesti asendamatu, asendamatu teenusena, vaatavad neid.

Okei, viies koht on Sofadog ja need olid siis inimesed, kes üritasid ehitada midagi ajakirjanduslikku. Ja see, see midagi muutus mitu korda selle, selle Sofadogi karjääri jooksul ja, ja, ja midagi asja sellest ka ei saanud, et ma arvan, et seal me ei pea rohkem peatuma. Neljas koht on huvitav ja, ja väga tundub, et inimestele hinge läinud, neljas koht on Change. Ehk siis tegemist on minu arusaamise järgi sellise krüptoturuplatsiga või? Mingi, mingi hea krüptovahetus teenusega. Ja inimesed on, kirjutan meile niimoodi, keskpärane toode ja asutaja käitub eetiliselt küsitavalt. Tõstis viimase raha saja seitsmekümne viie miljonilise väärtuse pealt. Hetkel kaupleb Funderbeamis üheksakümne miljoni peal, pildilt praktiliselt kadunud. Ja keegi on veel kirjutanud, et suurelt kukkuv käive ja et firmajuht väidetavalt on ostnud endale kolmemiljonilise villa, mis ei tundu ka investoritele hästi meeldivat. Mis Change'iga, ma olen nüüd mitu korda saatesse proovinud kutsuda ja see ei ole ka nagu hästi lõppenud. Ja samas seda väärtust vaadates on, noh, peaks olema Eesti üks tippidufirmasid.

No iseenesest neil selliseid krüptovahendusplatvorme on maailmas juba ju sadu või Sten, sa tead rohkem sellest maailmast kui mina, et, et mina olen neid kasutanud, täiesti töötab iseenesest. Aga noh, tuleb leida oma nišš ja, ja oma siis kliendi, kliendibaas, et pigem on see küsimus, et, et kuidas sinna juurde arendada teenused ja tooted, mis turu kõnetavad, et. Et praegu sa siis oled üks väga paljudest noh, ma ei tea, see on umbes sama nagu olla üks väga paljudest internetipankadest, on ju, et, et noh, miks ma peaksin just tulema sinu, sinu keskkonna liikmeks, on ju, mis ma sellest saan, on ju, võrreldes, ma ei tea. Krakeni või, või Coinbase'iga on ju, et.

Oleks kõigile. Kolmas koht, jällegi ei ole ju üllatav, eelmise aasta teine koht, upsteem. Ja selle kohta, on sinu lemmik, no näed. Ja inimesed ei saa aru nende pivotist, et taksojuht viib auto pesulasse. Ja keegi on öelnud ka, et autopesuteenusest ei ole võimalik ükssarvikut ehitada.

Korra aastas kasutad nende teenust, siis.

No polk, polk pakub ka väga olulises mahus Eestist teenust.

ega see hind, aga vot ei, seal on see, et, et see hind võis ka tõusta, aga need kauplemismahud on nii väikesed. Et sa pead seda sisuliselt müüma üheksakümne euro haaval, sealt tõusnud hinna pealt, et ja, ja noh, et see teeb keeruliseks inimestele selle algse teenuse nagu tarbimise.

Ja, ja, ja ma ütlen, noh, et ongi Funderbeami. Kui sa võtad sellise ettevõtte elutsükli, kus on sul, investorid panevad raha, sa kaasad kapitali ja siis on sul töötajate optsioonid, nendest saavad aktsiad ja siis seal on mingi järelturk, kus nagu need töötajad saavad müüa või investorid saavad müüa ja avalikkus saab liituda, et. Et noh, tegelikult see on nagu meeletu, see on nagu ilmselt failure'ite dollarite suuruse mahuga turg ja küsimus on see, et millist juppi, millises regioonis, millisel turul, milliste ettevõtete jaoks see kogu aeg nagu või kuidas sa lahendad selleks nagu suureks kasvada seal? Ja noh, mulle tundub küll, et ka eelmisel aastal Funderbeam oli selles mõttes nagu ka otsingute vahel, et need olid Funderbeam private ja mingisugused teenused, mis on näiteks ka mõeldud ettevõtetele, kes kasutavad Funderbeami, aga ei kaasa jaainvestorite raha. Ehk siis see tarkvaraplatvorm võimaldab neil palju enamat teha ja noh, mulle, mis ma pigem oma kommentaariga mõtlesin, et võib-olla Eestis nagu Funderbeami kui ette, ettevõtte mainet mõjutab kõige rohkem see nagu väikeste jaegrientide mure, et kas üheksakümne euro kaupa saab midagi müüa või ei saa. Mis võib-olla nagu jääma, jäämäe vee, veepealne tipp, et mina selles suhtes arvan küll, et Kaidi on nagu väga järjekindel, püsiv ja, ja tubli juht, kes, kes nende katsetustega, nii nagu ka siin võib-olla on Maliisi puhul, et vahest on vaja ka mingeid asju muuta ja, ja läheb lõpuks see asi käima.

No Funderbeami kogu pealt, mis mind võib-olla segab, ainsen, on see, et me räägime Funderbeamist jätkuvalt ja kuuleme neid kommentaare ja kriitikat ikkagi ainult Eesti kontekstis. Et me ei räägi näiteks, et kuidas Funderbeami läheb Londonis, eks, et, et, et selles faasis selle ajalooga juba eeldaks, et tegelikult noh, kuskil mujal on see turg suurem kui see, mis siin nii-öelda. Noh, Eestis on hea ära testida asju ja, ja saata nagu teenuse jooksma tööle, aga, aga ikkagi selle aja peale peaks juba kuskil mujal ka olema, et, et see on minu jaoks praegu nagu võib-olla. Nagu noh, kõige suurem, ma ei ütle, et pettumus, aga ütleme, et noh, ootus või täitmata ootus on ju, et mis, mis võiks juhtuda, aga jätkuvalt ma olen seda meelt, et see, kes meil ikkagi jõuab siin. Negatiivse topi number üheksa, et see kokkuvõttes teeb väga võimsa exit'i ja mina usun Kaidisse. Ma

Bolti, Bolti puhul on üks lõbus võistlus käib veel, USA-s on üks väga edukas Bolt. Ehk siis maailma riskikapitalistid on pidevast segaduses, kummast Boltist nüüd käib, USA Bolt on makseteenuste, maksevahendusega tegeleb ja minu arust nende väärtus on umbes kuusteist miljardit nüüd juba. Ehk siis Boltil on vaja teine Bolt hästi kähku kinni püüda ja see olla kõige suur Bolt.

jah. Minu arvuti taotas üks päev, et ka Logitech, kes valmistas minu klaviatuuri, on toonud välja toote nimega Bolt ja ma peaksin selle kohe hankima, nii et viirus levib. Sel aastal oli meil esimest korda kavas ka, vist oli esimest korda, küsimus. Nimeta mõned paljulubavad tooted või tehnoloogiad või valdkonnad, mida tasub idufirmadesse investeerimise mõttes silmas pidada, ehk mis on valdkonnad, kus siis tulevik võiks olla, tahtsime teada. Ja siin on igasugu asju nagu masinõpe, fintech, metaverse, AR, VR, 3D, deep tech. Üllatavalt palju oli toidutehnoloogiat ära märgitud, see jõudis täitsa kõrgele tabelisse. Ja, ja mis on siis huvitav, ma ei teagi, kas me saame öelda, et see on esikolmik või võib-olla esiduo, aga, aga seal väga tipus on kõik roheline ja, ja kirjutatakse niimoodi. Ei saa üle ega ümber teemast roheline, roheline, roheline, Eesti peab. Trükitähtedes, suurte tähtedega peab võtma suuna sellele, et meist saaks rohepöörde juhtriik maailmas. Eestist peavad hakkama tulema maailmas suunda näitavad rohelised teenused, mis teevad rohepöörde kiiremaks, odavamaks klientidele. Täna oleme riik, keda tuntakse kui IT-tiigrit, aga meie kopsud ei saa enam korralikult hapnikku. Kui me samamoodi edasi laseme, siis aastaks kaks tuhat kolmkümmend viis ostame oma energia ja rohelahendused hingehinna eest sisse, mitte ei ekspordi neid ise. Õige. Mina olen, mina olen täitsa nõus sellega, mulle tundub, vaieldamatult on see mingisugune valdkond, kus meil on, on mitte võimalus, vaid mulle tundub ka kohustus suure metsarahvana teha midagi maailma. Aga ma ei tea, kui lihtne see selline puude ja arvutite ühendamine ikkagi reaalsuses nagu on.

See on keeruline. Aga ettevõtjatel on kalduvust lahendada probleeme, mis nende korda lähevad ja, ja mul on, ma arvan, et see väga hästi peegeldab. Et neid ettevõtteid meil tekib, nii nende teenuste poole pealt, mida on mõnevõrra lihtsam ja kiirem ehitada, nagu siin ka LERF. Ja, aga ka neid tipp-tech asju, mis, mis tõesti tegelevad selliste süvateadusprobleemidega, kuidas sünergiat toota ja talletada ja ülikoolidest välja kasvavad tiimid, et. Et neid mõlemaid on näha üha rohkem ja, ja see, et see oli investorite küsitlus, et ka investorid tahavad neid näha ja neisse investeerida, et sellest kokku võiks juhtuda asjad palju kiiremini, kui jääda, mõeldes näiteks sellega, et jääda ainult ootama, et mida siis poliitikud teevad, et, et see on väga äge, et erasektor ka veab seda.

Jah, neid teadusmahukaid asju, kui hakata mõtlema, et mis veel siin eelmise aasta kahe jooksul on juhtunud, et Unitart to Ventures on tekkinud. Siis on Tallinna Tehnikaülikoolis mitmeid selliseid ettevõtluse programme, kus jällegi, et lõpetage see väike teenuse pakkumine oma kompetentsi pealt ära, et ehitage neid tooteid ja mis tal selleks vaja on. Seda mõtteviisi tuleb juurde. Miks mitte, võiks ka rahvusvahelised tiimid, kes nagu teadust oskavad, võiks maanduda Eestisse seepärast, et siin see ettevõtluskeskkond on väga hea, kus seda asja käima lükata, et ma. Ma oleks ikka üsna optimistlik, et ka neid tekib juurde, et ei pea jääma ainult selle kiire ja õhukese teenuskihi peale, aga, aga see tekib kindlasti kiiremini.

Ei, seal on mitu asja, seal on, esiteks seal on päris tiimid, kes esitavad päris asju. Ja, ja kuigi kõige loomulikumalt sobivad krüptotehnoloogiate peale finantsteenused kõigepealt, et siis neid on ka nagu siin Change'i on mainitud, aga, aga, aga hakkab tekkima üha rohkem ka selliseid kunstiprojekte, single earth oma, oma süsinikukrediitidega või, või, või, või selliseid nagu täiesti mittefinantsilisi ideid on lihtval ka. Teiseks, ma arvan, et, et tuleb ära lõpetada see jura, et krüpto võrdub kuritegevus. Ehk siis me oleme kuulnud nagu paar aastat sellist rahapesu andmepüro juttu sellest ja hiljuti just kuulsin ühe Eesti suure panga juhti, kes arvas, et ettevõtjad ei tea üldse, mis tegelikult toimub, et, et kui nemad vaatavad krütot, siis on seal ainult pätid ja vargad. Et noh, see on naiivne, igalenud ja vana jutt. Krüptotehnoloogiate peal tehakse ka kui tegevust, sellega tuleb lahendada, kurjategijaid tuleb vangi panna, mida iganes, nüüd sellega peavad ametkonnad tegelema. Aga ma ütleks, et üheksakümmend üheksa koma seitse protsenti tegevusest, mis toimub plokiahedate peal maailmas, on, on igatpidi väärtust loov ja sellist nagu õhinejat ja elevust ma pole näinud sellest ajast peale, kui ma esimest korda nägin graafilist võebipäevas, olid üheksakümne kolmandal aastal, ehk siis. Ehk siis, et see on kõik nagu sellises algusjärgus, kus praegu selle rongi peale minnes saab ehitada väga suuri asju. Ja kolmandaks, minu arust, kui vaadata nagu Eesti selliseid tugevusi ja, ja oskusi, meil on digitaalidentiteet, meil on digialgirjad riiklikul tasemel. Meil on elektroonilised infosüsteemid, meil on e-residentsuse programm. Meil on Euroopa Liidu andmekaitse GDPR privaatsust austav kodanikuõiguse austav filosoofia ja õigusruum. Me ei armasta eriti USA ja Hiina suurettevõtteid, kes meie andmetega hooletult ringi käivad, ehk siis kõikide nende asjade jaoks see Web3 maailm nagu lubab tehnoloogilisi lahendusi. Ja, ja mulle tundub, et oleks väga, väga rumal, kui Eesti kuidagi sellest lainest nagu kõrvale jääks, mis ma arvan, et ei ole rohkem ega vähem kui, kui järgmise põlvkonna internet. Ja, et olgem siis sellest kepsisest üle ja ma arvan, et järgmisel aastal on juba selles tabelis ka üha rohkem nimesid, kes ehitavad.

Ja omalt poolt siseinfona võin nii palju öelda, et nende inimene, neid ettevõtteid, kes tunnevad huvi selle tehnoloogia kasutamise ja, ja oma tänaste teenuste ja toodete sidumise vastu, et on ka Eestis väga suur. Ehk siis see kindlasti kasvab, me näeme järgmine aasta hoopis mingit muud pilti siin tabelis.