Just, või siis kasutada erinevaid allhankijaid omakorda, kes, kes teatud regioonidest näiteks peaksid laastmaili või midagi taolist tegema.
Kes selle teie teenuse kasutaja on, kas mina, kes ma neid rulluiske tellin, ei ole või et kes need osapooled on, kes teie siis selle süsteemiga üldse suhestuma hakkavad?
Supleini peamiseks kasutajaks või on siis esialgu arendusettevõtted, kes loovad sinna peale juba eraldi teenuseid, mida omakorda siis kasutavad kas e-kaupmehed, logistikud või lõpptarbijad.
Esimene kõige lihtsam teenus, mis sinna tuleb peale arendada, on siis eraldi suhtlemistööriist, mille kaudu needsamad e-kaupmehed või logistikaettevõtted saaksid ilma oma tänast süsteemi ümber ehitamata hakata infot plokiahelasse kirjutama ja plokiahelast välja lugema. Teine väga oluline teenus on siis nii-öelda wallet või rahakott, kuhu sisse hakkavad kas salvestama või mille kaudu saab lugeda neid samu andmeid. Mille tulemusena üks väga lihtne asi, mis lõpptarbijale lõpuks saab tekkida, on see, et pärast seda, kui ta mingi tellimuse ära teostab. Jääb sinnasamasse wallet'isse talle kogu ajalugu kõikidest kaupadest, mida ta on kunagi tellinud, koos kõikide privaat, kõiksuguste garantiikirjate ja võib-olla isegi kasutusjuhenditega. Okei, see on üle arusaadav.
Jaa, tõepoolest, täna on sarnast asja nagu su plane üritatud teha kolmel viisil. Seda on üritanud teha hiinlased, seda on üritanud teha IBM ja seda on üritanud teha konkreetsed logistikaettevõtted ise. Kõigil kolmel juhul probleem on olnud see, et nad on, ei ole sõltumatud. Ja sõltumatud just selles mõttes, et neil on alati oma huvid tugevalt sees tekitada vendor lock-in'i, mis on Web3-e põhimõtetega täpselt vastuolus. Sellest, kuidas seda saaks teoreetiliselt sellest mööda, on laias laastus see, et kõikidel kasutajatel peab olema mingisugune osa sellest protokollist või, või vähemalt võimalus seda osa saada. Ning kaasa rääkida selle kogu protsessi kasvus ilma, et seal oleks vahepeal kedagi, kes väga konkreetselt dikteerib, kuhu asi liikumas on. Ehk siis loomulikult täna me, kus supleini alles ehitame, siis me ütleme välja, mis tuleb teha ja teeme seda, tulevikus me aga kohe varsti muudame ta selliseks, et seal on. Siis protsessid, kus teised token holder'id saavad, ma ei tea isegi, kuidas eesti keeles on sõna governance. Selle raames siis välja öelda, mida peaks tegema, et. Hääletavad selle peale ja siis valitakse, kes selle ära teeb.
Mul on kiuslikke küsimusi hoopis teisest valdkonnast, kui me siis juba, aga meil on hea, meil on kaks inimest stuudios, kes õudselt entusiastlikult tahavad rääkida sellest ja on hea küsida küsimusi, mis muidu on hingel. Minu küsimus on see või küsimuste isegi terve ampluaa, et. Kui meil on, no me oleme siin kakskümmend neli minutit ja kaksteist sekundit praeguseks üritanud rääkida ja aru saada sellest, et mis pagana asi see on, mida te teha tahate ja kuidas see töötab ja, ja kes seda kasutama hakkab. Siis need Hiina rulluisutootjad ja DHL-id ja, ja kõik need muud tüübid, eks ole, koosnevad ka inimestest ehk. Mulle täna tundub, et, et mõistmise mõttes on hirmus kuristik selle vahel, mida teie tahate ehitada ja mida Hiina rulluisutoittootja või DHL-i keskastmejuht, noh, millest ta üldse on võimeline aru saama, et oot-oot, mis asja te räägite, mis need sõnad üldse tähendavad, mis see kontseptsioon on? Et kaua peab aega mööda minema, mis peab juhtuma, et see, et seda, et seda kuristikku oleks võimalik ületada?
No ilmselt meil aeg, selline noh, nagu majanduslik situatsioon aitab sellele kaasa, et, et me elame vist liiga hästi, et on, on raha kulutada sellistele asjadele. See on uus maailm, uus nagu noh, väga samasugune asi toimus kakskümmend aastat tagasi .com'i buumi ajal. Bets.com ja, ja mis kõik .com'id siis läbi elati ja, ja tehti ja, ja raha läks sinna meeletult. Oligi just üleeile oli Superbowl ja, ja, ja toodi välja ju statistika, et kahe tuhandenda aasta Superbowl'i. Neljateistkümnest reklaamiast, suurest reklaamiast neli ettevõtet on elus alles, et, et noh, ilmselt see pädeb ka praegu selle nii-öelda pildi, pildi NFT kohta, et see faas tuleb üle elada. Jäävad, jäävad järele tugevamad, aga ka meie nagu Pealtnägijas käik ikkagi ütleme, kolmkümmend minutit me rääkisime sellest, kuidas on tehnoloogia ja kuidas seda saaks teistmoodi kasutada, aga, aga saatesse jõudis ikkagi see, see ahvipildi osa.
Alustuseks tuleb eristada seda, et sul on, mis üldse on see NFT, et sul on fungible tokens ja non-fungible tokens. Mis tähendab siis ühelt poolt igasugune, olgu see siis Ethereum'i coin või Bitcoini coin, mis on tegelikult kõik äravahetamiseni samad. Siis need on need fungible tokens ja pole vahet, milline sul on, tal on täpselt sama tulemus. Kuigi nad tegelikult kunagi ei ole täiesti samasugused, neid saab väga hästi track'ida. NFT-de puhul, sul on aga see, et igaüks on ka välimuselt erinev või sisult erinev ja nende puhul on sul võimalik siis oluliselt täpsemalt anda erinevatele NFT-dele mingeid lisakasutuskohti. Et kui sul on kuldne NFT, siis sa saad vot sellise asja ja kui sul on punane, siis hoopis sellise asja.
Ja, et kui me nüüd vaatame seda fungible token'it on maailmas, siis seal on tavaliselt räägitud kolmest asjast, et sul on. Stablecoin'id, siis utility ja nii-öelda siis osaluse security põhised token'id. Mis siis ongi, et kas hind kunagi ei muutu või, et see on suunatud mingisuguse plokiahela teenuse run'imiseks ja kasutamiseks või siis see, et ta on seotud otse selle osalusprotsendiga. Samamoodi ka NFT-des, sul on need NFT-d, mis ongi puhtalt, vaatame siis security'd, et sa ostad ja müüd neid ja loodad sealt raha saada. Ja sul on need, millel on siis mingisugune kasutuskoht, nii-öelda utility NFT-d. Mis võibki olla siis, kas hästi lihtsalt võttes seesama logistika sisene NFT või siis mingi NFT, mis annab sulle mingit ligipääsu või midagi kolmandat.
Kui me praegu noh unustame need kunstikollektsioonid ja igal juhul tahvid ära on, siis mis on need esimesed suuremad. Kasutuskohad, kus te näete suuremat revolutsiooni, mis nende NFT-dega kaasas tuleb, et. Et ma ise olen jälginud Royalit, mis tegeleb muusikaõigustega, eks, et aga, aga just, mis on teie vaade selle koha pealt?
Jah, et kui me jätame mängud igatepidi välja, siis järgmised kohad, kus NFT-sid täna juba päriselt rakendatakse, on näiteks kontserti, konverentsi piletid või ükskõik missuguse füüsilise koha piletid. Või ligipääsuõigused kuskile, kas virtuaalsetesse kommoonidesse või isegi füüsilistesse ruumidesse. Ja, ja kolmas asi, mida praegult päris palju tehakse, on erinevat luksusesemete puhul sul NFT-d kasutatakse selleks, et tõendada selle asja siis päritolu ja seda, et see on päriselt ka see. Et see on päriselt ka õige Ferrari, mis ei ole kunagi varem kellegi teise omanduses olnud, mitte et ta ei ole mingisugune Fjatt, mis on tehtud Ferrariks.
See ei ole võib-olla siin turul isegi nii, nii aku, aku, akuutne probleem, aga, aga suuremates riikides on piletite võltsimine ja, ja, ja piraatpiletite teema väga suur asi, kui on, kus on suured kontserdid ja suured spordivõistlused. On isegi paar suurt nii-öelda saiti, kes müüvad edasi pileteid, millest väidetavalt suur osa on nii-öelda piraatpiletid. Et see on üks asi, teine asi on see, et väiksematele üritustele on võimalik oma pileti NFT ise välja lasta, ilma et sa pead kasutama mingit platvormi meie, meie mõistes siis piletilevi või piletitaskut või mingit taolist asja, sest noh, nii-öelda pileti tegemine koduste vahenditega ja selle kontrollimine on tegelikult väga lihtne.
No sellest on eraldi saade vaja teha, mismoodi mina seda NFT-d kasutan, aga tõsi ta on, et ma seda kasutan, jah.
Ei, ma jäin praegu mõtlema, et neid igasugu teenuseid, mida ma, no ütleme, et minu, mulle tundub jah, et, et minu Coinbase on, on mingis mõttes Gmail inbox ehk siis kuhu noh, kuhu igasugused asjad maha jäävad ja kokku jooksevad ja, ja mida ma ise nagu kasutan arhiiv, arhiivi tõendamiseks. Ja ma ikkagi väga tihti mõtlen, et, et igasugu teenuseid, mida ma potentsiaalselt tahaks saata sinna Gmail inbox'i andmeid kaevandama. Et minu eest noh, minu elu lihtsamaks teha on päris palju, kas või igasugused mingid kalendrite lisamised või kõikide piletite kokkuotsimised või noh, kõiksugu sellised asjad, eks ole, aga hetkel noh, puht ka privaatsus põhjustel. Minu käsi ei tõuse, kui mingi järjekordne särasilmne .com tekib ja ütleb, et please give us access to your Gmail. No unustage ära, eks, et see, see ei ole mõeldav. Aga nüüd on siis jah küsimus, et, et kuidas ma neid oma wallet'eid siis peaksin nagu üles seadma, et kas ma siis nendele samadele särasilmsetele inimestele oma wallet'isse annaks ligipääsu? Ütleb, et jaa, et te tahate pileteid näha, et minge vaadake sealt.
Siin ongi kaks peamist asja, mis, mis ma ise näen. A, meil ongi vaja veelgi rohkem selliseid privaatsust hoidvaid plokiahelaid, mis võimaldavad sul päriselt kontrollida, kes saab ja millele saab ligipääsu. Ja teine asi on see, et me räägime kogu Web3 maailmast ja NFT-dest ja riigest muust hästi palju just eraisiku vaatepunktist. Aga tegelikult need kõige suuremad muutused toimuvad ettevõtete vahelistes suhetes infrastruktuuri tasemel, on see, mida vähemalt meie ise usume. Et kogu see NFT ja Web3 ja kõik muu saab päriselt siis kasutuse, kui me enam ei pea neid termineid kasutama ja see ongi see uus internet, mis on kõige, kõigi poolt kasutatav.
Ja aprillkuus toimub konverents, mida me korraldame koos Delfiga. Infot saab rohkem kas Facebookist, Twitterist või mujalt otsides NFT Tallinn või siis delfi.ee kaldkriips NFT Tallinn. Ja üritusele me toome kokku kõiksugu erinevad kohalikud ja kaugemalt NFT ja Web3 tehnoloogia ehitajad, investorid ning üritame koos siis vaadata, et kas selle kõigel on päriselt ka kasutuskohta, mitte ainult ei ole, igaüva tahvid.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]