Miks nii paljud ettevõtted ja inimesed sellesse idusse 700 000 panid?

Just, ja nüüd, kui sa paned selle kohustuse ülesande õpetaja õlule, kellel on niigi ülekoormatud. Ehk tal on mingid asjad koolis olemas, aga et hakata nüüd leidma nii palju neid vahendeid, iga õpilane saab teha, seal tulevad väga kiiresti piirangud ette, kui meil teemade arv kasvab, sisukus kasvab. Sellepärast jah, on meil siis katsevahendite komplekt on nii-öelda keskmes, kus me paneme kõik ühe kursuse jaoks vajalikud vahendid ühte komplekti kokku. Seal teine jupp juures on nüüd see, et kui need vahendid on olemas, siis mis me teeme nendega? Üks asi on õpetada füüsikat, teine asi on koostada füüsika katsevahe, katsete juhendeid, ehk siis need nii-öelda sammud, mida sa pead tegema nende katsevahenditega, et siis tekiks mingisugune tegevus, kogemus, õppimine sellest. Ja see on ka eraldi suur tükk tööd, mis nii-öelda õpetajal on pigem selline. Läheb, läheb sinna nagu lisakoormuse teema juurde, et su põhi, põhirall on saada see tund valmis, millega sa annad õpilasele selle teadmise edasi. Aga et kirjutada nüüd kõikidele nendele viiekümnele, kuuekümnele katsele juhised ka, see võtab jälle nagu tohutult aega õpetajalt ära. Ja, ja seal on ka see metoodika jupp küljes, kuidas siis õpetada katsevahendite kaudu niimoodi, et seal toimub päriselt õppimine, üks. Et suur murekoht on ka just praktiliste töödega see, et kui minna õpilastelt uurima pärastpoole, pärast praktilist tööd. Mis te õppisite ja proovida seda mõõta, siis enamasti tulevad need vastused mitte siis selle õpitu kohta, vaid need on kirjeldavad tegevuste kohta, ehk siis õpilane hakkab kirjeldama, et ma nüüd tegin seda, tegin toda, valasin selle sinna, panin selle kokku. Aga ei, ei ole nii-öelda see, mis sisu seal taga oli, mis füüsika selle taga oli. Ehk siis see katsekompleks pluss õppesisu annab juba selle momendi edasi, et, et kuidas nüüd õpetaja saab võtta vahendid, kuidas õpetaja saab võtta selle sisu ja teha praktilist tundi. Ja, ja kolmas jupp meie juures on meie enda tarkvarajupp, mis seob kokku slaidiesitlused, viktoriinid Kahoot stiilis viktoriinid just. Ja sellise multimeedia edastamise, et õpetajal sünnibki selline terviklik keskkond, kus ta ei pea ise täitma seda. Selveris käija rolli, katsete kirjelduse täitja rolli ja tarkvara või seda nüüd IT-toe rolli. Et tal on see süsteem olemas, kus asjad omavahel ongi seotud, siis kõik need kolm juppi tegelikult on kuskil turul juba olemas, Eesti turul ka, et sul on nagu poed, kus sa saad mikromootoreid ka osta. Aga niimoodi, et nad on seal üheks terviklikuks komplektiks kokku pandud ja terviklik siis tähendab nii seda, et ta on siis näiteks füüsikas valgusõpetuse või soojusõpetuse kursuse jaoks. Et ainult ta katab terve selle kursuse ära, et nad ei ole üksikud katsevahendid ja omakorda nad moodustavad jälle terviku, ehk siis näiteks soojusõpetuses me ehitame maja. Soojustame selle maja ära, paneme elektri sinna sisse, et see on terve nii-öelda kursuse vältakeste tegevus. Aga ka terviklik just selles mõttes, et need jupid omavahel, see tarkvara sisu, katsevahendite komplekt, et nad moodustavad jällegi, siis terviklikult tekib päriselt sünergia nende teemade vahel. Ja see neljas jupp on, on selline õpetaja toetamine, kogukond, koolitamine, et, et anda õpetajale seda töörõõmu, inspiratsiooni juurde sellega. Kus süsteemis ta olla saab, et tal on kaasa mõtlevad teised õpetajad seal olemas, et need õpetajad Eesti, noh Eesti näites, aga see on tegelikult ka maailma näites, sest. Me, meie ambitsioon on ikkagi ka maailmaturule minna, aga ongi see, et nagu Eesti näitajad, siis õpetajad Raplas, Pärnus, Tallinnas, Elvas, Tartus. Kõik kasutavad samu vahendeid ja nad saavad jagada seda kogemust ja nüüd hakata siis ühisloomad ka tegema selle poole pealt, et, et. Mis on nii-öelda see parim praktika, mis tekib klassiruumist?

Jah, kool ostab endale ühe korra katsevahendid ja komplektid välja, need on korduvkasutatavad, ehk siis kooli jaoks ühekordne. Okei, teil

Nii ja naa, selles mõttes, et. Meil on endal need prototüübid ja prototüüpid ja prototüübid, nad on siiamaani alles ja kasutusel olnud, aga nad on, ütleme, valgusõpetuse kohta olnud. Nad on püsinud, töötanud, aga nüüd tuleb meil uued asjad peale, aga vaadetes, mis seal on ja lihtsalt viies nii-öelda loogiliselt otsi omavahel kokku, minu enda näiteks kolme pärisakese kogemusega. Et siis pigem need asjad püsivad, et seal nagu oma asja olemuse poole pealt, et nad püsivad, lihtsalt seal on see element, on ju, et, et sul. Põhikoolis paratamatult, kui keegi tahab hakata avastama, kuidas ikkagi midagi seestpoolt töötab ja võtab selle lahti, et siis ei ole vahet, kui. Kui tugev sinu asi on, vaid et kui põhikooli õpilane võtab ikkagi eesmärgiks see asi lahti teha, et siis ta päeva lõpuks võib lahti olla.

Just, et siin tegelikult oli kaks küsimust, on üks oli, üks oli see õpetaja pool, et kuidas me õpetajat ette valmistame, toetame ja teine oli siis meie enda teooriaga sidumine, ehk ma alustan sellest õpetaja poolest. Et, et praktikal ongi see, mis me koolile pakume, ongi tööriist õpetajale ja õpetaja kaudu õpilasele, et õpetaja on see, kes klassiruumis selle kogemuse edasi annab. Ja seepärast siis see metoodiline materjal, mis ma enne mainisin, ongi õpetajale loodud, ehk siis milleks see koosneb. Teksti- ja videoosa, ehk põhimõtteliselt õpetaja saab võtta lahti selle tunnimaterjali. Ja siis endale kas vajadusel selgeks teha, vajadusel üle, üle käia lihtsalt kas videos või tekstis, et mis selle tunni siis iva on, kuidas nüüd seda seletada, mida me siin seletama hakkame praktiliselt. Et see on siis iga teema puhul õpetaja jaoks olemas. Õpetaja saab otsustada, kas seda materjali ka otse õpilastega, aga ta töötab ka selle jaoks, aga eelkõige on ta nüüd. Õpetajale ütleme kaks erinevat stsenaariumit, et meil ongi füüsikaõpetajatega selline olukord, et. Mõned on täitsa otse tänavalt tulnud, et kas siis ongi kogukonnast keegi üles astunud ja selle füüsikaõpetaja rolli võtnud. Või, või veidi paremal juhul, et ta on ikkagi õpetaja, aga mingi teise aineõpetaja ja täidab seda rolli. Ja see parem, veel parem juhtun, ongi, et ta ongi päriselt siis loodusainete õpetaja, ehk siis kas ta ongi õppinud geograafia ja füüsikaõpetajaks, et ta on ikkagi natukene õppinud seda. Et sellel esimesel puhul, kui seda tausta nii palju ei ole, ta annabki sellise hea raamistiku ette, et sa võtad selle ettevalmistuse aja, vaatad enda tundi asju läbi, katsetad asjad läbi. Ja tunnis sa saad juba selle järgi kulgeda ja toimetada. Aga juba sellele kogenumule, õpetajale, ta annab selle võimaluse, et sa saad nüüd rohkem enda moodi seda materjali kasutama hakata. Et sul on nii-öelda selline hea toorik on olemas, millega toimetama hakata, see on nii, see on nagu tõlkimisega kohati on, et kui sul on. Juba selline, ma ei tea, eesti keelest inglise keele tõlkimisel näiteks, et sul on juba toortõlge olemas, sul on nagu hea hakata seda rohkem mudima kui see, et sa hakkad täiesti nullist seda kirjutama, on ju, et annab natuke sarnase efekti selle kogenud õpetaja jaoks. Ja nüüd selle teooria poole pealt, et nagu selles mõttes see. Selles materjalis, mida me kasutame, mis läheb tundi õpilasele ka, sest õpilane saab tunnis siis võtta kas telefonist, tahvlist, mis iganes seadmist, mis, kus veebilehitseja on olemas. Saab selle materjali kõrvale võtta, et seal on ikkagi see teooria kogu aeg juures, kui me räägime. Räägime valemitest ja räägime nii-öelda loodusseaduste kirjeldamisest, et see on tal kogu aeg silm. Aga tegite ise oma, aga tegite ise oma

teid kasutada

Põhimõtteliselt küll kõige parema kogemuse saab õpetaja siis, kui ta on ikkagi terviklikult selles süsteemis sees, ehk näiteks sees sama näide, mis sa ütlesid, et sul on õpetajal see tagaruum olemas, kus mingid vahendeid on. Et, et kui me räägime keskmisest kooliolukorrast, siis. Seal midagi on, enamikes koolides midagi on olemas, näiteks valguse õpetuse puhul sul mingisugused läätsed on. Aga kui sul on klassis keskmiselt kakskümmend neli, viis õpilast. Siis, kui sa tahad teha kõigiga samasugust katset, siis tekib juba nagu keskmisest koolist see probleem, et kas mul on. Ka paari peale piisavalt palju samasuguseid vahendeid, et mul on võib-olla demo tegemiseks olemas. Et see on juba parem kui mitte midagi, kui õpetaja klassi ees sulle näitab seda nähtust. Aga sellest on täitsa ikka parem, kui õpilane saab ise oma kätega selle läbi teha. Et kas koolil on piisavalt palju neid vahendeid niimoodi, et, et teemade juures saavad kõik õpilased käed külge panna? Ja nüüd uuemaid kooli, mida ehitatakse ja riigigümnaasiumid näiteks, et seal on juba täiesti nagu aus värk, mis seal õpetaja tagaruumis on olemas. Aga seal tekib see teine probleem, et nendega ei tule juhendeid kaasa, just et kuidas ma nüüd kasutan seda katset, katsevahendit selle jaoks, et. Tunnis seda head kogemust anda, sest see ei ole see teadmine, millega näitea füüsikaõpetaja sünnib. See on ikkagi päris suur töö ja aeg, et panna kirja need samad juhendid, mis me enne rääkisid, aga ka just ära mõtestada, et mida me selle katsega teeme. Mida me selle tegevusega teeme ja, ja enne juba siin meil jutus käis läbi ka, et see ei oleks lihtsalt mängimine tunnis. Vaid see oleks päriselt õppimine, et seal on see vahe, et siin on see koht ka, kus. Olles nagu pikka aega teaduse populariseerija olnud, et seal tihti nagu ta jääbki sinna tasemele, et sa annad küll seal inspiratsiooni edasi. Ja sa annad seal uudishimu edasi, aga keeruline on rääkida õppimisest, kui see ei ole selline järjepidev. Süvitsitegevus, vaid kui ta on nagu pinnapealne ja mängimine, mis ma ütlen, et ma ei taha öelda, et see ei ole oluline, vaid see on üks nagu osa sellest pusletükist. Aga sellepärast me praktikaliga just nagu kõskendumegi sinna klassiruumi, mis on see iganädalane õpiprotsess. Et seda toetada ja sinna anda seda võimestust juurde. Teistpidi, kuna see ongi iganädalane, siis selled koormused pidevalt midagi teha õpetajal ongi palju suurem, et. Teadusteatri esinejana ma teen ühe korraliku show valmis ja siis lähen esitan seda sada korda, on ju, ma ühe korra valmistan selle ette. Aga õpetajana saab, iga nädal valmistad seda asja ette, iga aasta sa tahad uuemini teha, et see ei ole ka samamoodi, et ma ühe aasta jaoks valmistan selle nüüd, et tere, mul on kümneks aastaks olemas. Sest praegu kahe-kolme aastaga õpilaste huvi, see, mis maailmas toimub, huvi selle vastu. See muutub niivõrd palju, kui ma tahan seda asja asjakohas, no ei, näiteks tehnoloogia poole pealt on ju, tahan füüsikatunnis rääkida. Droonidest, järgmine aasta on juba hoopis teine teema, et ma pean ennast sellega kurssi viima, et see on see keskkond, mis me selle õpetaja läheb.

Ei, ikka eksporti jah, me, ma ei oska sulle öelda, mis on see turk, kuhu me nüüd kohe lähme, meil siin erinevad. Turu-uuringud ikkagi käivad ja nii-öelda uurime, kus on see koht, kus me tahaksime alustada. Räägime eelkõige Euroopast esimeste sammude puhul, aga mis see iva on, ongi selles, et. Üks asi on see õppimine, mis me sellest räägime, aga just nii-öelda see logistika ja halduse pool on tegelikult koolile ka üks päris huvitav teenus. Mida nad täna lahendavad niimoodi, et keegi pannakse koolist tanki, kes sellega tegelema peab ja, ja siis see ei tööta. Just see nii-öelda füüsika taga ruumi, tegelikult me räägime keemiast, me räägime bioloogiast ja kõik nii-öelda see katsevahendite haldus. Et olla see üks partner, see täislahenduse pakkuja selle jaoks. Ja siit, mis see iva tekib, on veidi sarnane nagu Apple'i ökosüsteem on, kui sul on need seadmed olemas, kui sul on meie katsevahendid olemas, siis sa tahad ka tarbida neid teenuseid, mis lähevad kokku selle. Nagu selle katsevahendite komplektiga, selle seadmega, mis seal olemas on, sest meie, nii-öelda see rahastusmudel on see, et jah, me küsime katsekomplektidest raha ja siis on õpetaja põhine litsentsitasu, millega pääseb ligi sellele tarkvarale, sellele õppesisule. Ja seal taga on veel omakorda nagu mitmeid mõtteid, et kuhu too võib areneda, et kas me räägime siin sellisest. Marketplace'i arenemisest, kus õpetajad soovad omavahel materjale vahetada, kas me räägime just sellest, et see tarkvara iseenesest. On tööriist, mida õpetajad tahavad kasutada ja eraldi ainult selle eest maksta. Et neid hargnemissuundi on siin olemas. Aga keskmes ongi jah see, et me tahame nii-öelda olla kooli jaoks põhipartner, kui me räägime katsevahenditest ja praktilisest õppetest.

Jah, eks see kultuuriruum ikkagi mõjutab, aga jällegi üks võlusid Eesti hariduse puhul on see, et meie füüsika õppekava on. Üpriliselt laia, üpris laiamahuline, ta katab päris palju teemasid ära, et. Et kui selle põhjal me oma sisu valmis teeme, siis ta juba enamasti katab ära seda, mida mujal maailmas kõpetatakse. Eks siin on ka samamoodi füüsika sees, on kultuurilised eripäärad, näiteks mõõteühikutes, kas meil on. Noh, kes kasutab hobujõudu ja kes ei kasuta, on ju, näiteks. Et, et sellised teemad, aga nüüd on nagu väiksed detailid, et suuresti on tõesti see lokaliseerimine teema selles, et mitte lihtsalt tõlkimine, aga selle riigiga või selle kultuuriga vastu vastavusse viimine. Aga ta, ta nagu on teiste õppemartäraliga võrreldes, et füüsika on sama Eestis ja Portugalis. Ja see Lääts töötab samamoodi Eestis ja Portugalis, et selles mõttes tal ei ole nii suurt barjääri. Kordades väiksem barjäär, kui meil on kultuuriga seotud ainetes, keelega seotud ainetes. Et seal sa tahadki pigem seda mudelit kasutada ärimõistes, et kus sina lood süsteemi ja nemad loovad content'i koha peal. Aga meie see võlu on ka, et me anname selle suurepärase content'i sinna kaasa. Ja, jah, et mis see nagu strateegia on, kuidas teda hakata niimoodi lokaliseerima? Täna see nii paika lopsunud ei ole, et ma sellest siin räägiksin, aga kindlasti see on nagu osa selles, et jah, me tahame liikuda. Eelkõige alustades Euroopa sees ringi ja pakkuda seda siis noh Saksamaal saksakeelse kontendina.

Aga nad ostavad värvilised klotsid ja, ja kolvid ära ja, ja võib-olla kasutavad neid kuuskümmend aastat, et nad ei, äkki ei peagi neid sinu kaste üldse ostma. Et selles mõttes, et sealt ei tule kulude kokkuhoidu, et see on ikkagi nagu lisakulu, sest neil juba on need klotsid olemas.

Ja, aga need klotsid mingi hetk ikkagi need kuuskümmend aastat. Ja kaovad ära, aga seal on see, nii-öelda see lisandväärtus, mis sa saavutad muude kulude kokkuhoos, kui sul on süsteem, mis töötab hästi, jah, sul võivad need. Asjad täna olemas olla, aga kui sa säästad oma füüsikaõpetaja vaimse tervise põhjal sellega, et ta ei pea hakkama siin. Maad ja ilma leiutama sellega, kuidas need klotsid omavahel kokku saab, siis see nagu see kulu nende kokkuhoid tuleb natuke mujalt ka. Aga see põhiline reaalsus on see, et kaks, kaks nii-öelda võrdlust nüüd hinnapoole pealt. Et osta välja praktikali põhikooli katsevahendite komplektid, siis kõik nelja kursuse kaheksas, üheksas klass õpetamiseks vahendid. Maksab koolile sama palju, kui see kool maksab umbes poolteist aastat õpilaste töövihikute eest, mida nad maksavad iga aasta. Ehk siis see on umbes neli tuhat eurot, kui koolis on selline circa kaheksakümne üheksas klassis on circa selline sada nelikümmend õpilast. Siis nad maksavad umbes pooleteise aastaga sama palju, kui nad maksaksid ühe korra välja, väljaostes praktikalivahendite eest. Enamik kool, noh ma, okei, enamik on vale öelda, kui ma küsin koolidega, kas need töövihikuid kasutavad. Siis vastus on pigem ei, sest nad ei ole läinud seda point, et lihtsalt vihikusse kirjutada ongi, nad tahavad interaktiivseid vahendeid. Aga koolidel on see eelarverida olemas selle jaoks, et neid vahendeid osta. Ja noh, põhikoolides, rohkem gümnaasiumites oli ka see, et ma enda ajas ka mäletan, et ka õpilane maksis selle töövihiku eest vist ise ka, see on üks pool sellest. Aga teine pool on nüüd võrdlus sellega, mis turul olemas on just sellise terviklahenduse poole pealt, näiteks optikakomplektiga. Et järgmine sarnane asi, mis pakub terviklahendust, ehk siis ta ei ole lihtsalt üks katsevahend, vaid sul on siis selline katsevahendite kogumik, millega saab tervet kursust õpetada. Maksab umbes kaheksasada, üheksasada eurot alates kuni kaks pool tuhat, kui sa lähed ikkagi väga selliste fatside asjadeni välja Saksamaal. Meie komplekt kahe õpilase kohta maksab kaheksakümmend eurot, ehk siis kümme korda vähem kui see, mis täna turul saadaval on, mis teeb sarnaseid asju. Ja tollega, selle kaheksasaja üheksasaja eurose komplektiga ei ole sellist sisu kaasas, mis meie selle subscription'iga olemas on. Ehk siis nii nagu see start-up'i mudel läheb, kümme korda odavam, kümme korda parem.