Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade alustab saatejuht Hendrik Roonemaa täna ja mul on kaks külalist. Mõlemad neist on Telia Eestist niivõrd-kuivõrd. Meil on külas Erik Ellam, kes on korraga Telia Eestist ja korraga ettevõtte nimega Green IT juhatuse esimees, tere Erik. Tervist. Ja Ain Must, kes on Telia Eesti sõlmede osakonnast, tere. Tervist, me räägime täna ühest teemast kahe nurga alt ja see üks teema on selline, mis ei ole väga tihti Eestis jutuks ja, ja. Kuidagi huvitaval kombel ta on väga-väga tihti just jutuks siis, kui. Kui suured IT-firmad nagu Apple, nagu Google ja, ja, ja nagu Facebook tulevad avalikkuse ette oma tegemistest rääkima ja, ja see on see küsimus, et kui suur on. Kogu selle elektroonilise tegevuse ja alajälg keskkonnale, kust, kust need asjad tulevad, kuhu nad lähevad, millest tehakse telefone ja mis neist pärast saab? Kui palju elektrit kulub sellele, et, et Google'it ja YouTube'i või näiteks kas või Telia Eestit püsti hoita, kust nüüd tuleb see elekter ja? Ja mis kõik on kaasnevad teod nagu näiteks jahutus ja, ja muud sellised küsimused ja. Ja et kas seda energiat saab kasutada targemalt ära, kui me seda täna teeme või mitte. Ja, ja kuidas seda kasutatakse, nii et meil täna tuleb selline roheline saade. Ja mul on hea meel siis kohe Eeriku käest küsida, et sa oled ettevõttest niimoodi Green IT. Mis, miks ta green on ja mis ettevõte on Green IT?
Ja siis me vaatamegi, mis me nendega teha saame, et, et kui hästi on need hoitud, hindame need siis selle järgi ära. Ja reeglina meie ikkagi taaskasutame sada protsenti nendest arvutitest, ehk siis lähevad järgmisele ringile. See ring võib olla Eestis, mõned asutused, kes soovivad just teise ringi seadmeid, sellepärast et nad on odavamad, küll aga väga hästi vastu pidanud. Ja tõenäoliselt peavad veel paar aastat vastu. Või siis suuremate nii-öelda kogustega müüme ka üle piiri siis nii-öelda Eestist kaugemale.
Alustame siis nendest seadmetest, et sellest on ju väga-väga palju räägitud, et, et meie soov ja harjumus. Osta uusi asju ja vanad unustada kuhugi ära või, või ma ei tea, veel, veel hullem visata ära. Et neid kogu aeg vahetada, et see on keskkonnal hästi koormav ja noh, peale selle, et telefonid koosnevad klaasist ja plastmassist või alumiiniumist. Koosnevad meil tervest hulgast asjadest ju, seal on haruldasi metalle ja igasugu asju sees, eks ole. Kas, kas nendega tehakse midagi mõistlikku, ma saan aru, et üks variant on see, et ma annan sulle tagasi kaks aastat kasutatud arvuti, noh, selle saab maha müüa, ei ole mingit küsimust, on ju. Aga kui ma annan sulle viis aastat kasutatud arvuti, mis siis saab?
Kas tõesti viie aasta vanusest arvutist on välja võtta midagi? Mis, mis nagu on turul täitsa kehtib ja võib kasutada või?
Põhimõtteliselt prügimäel sealt läheb ikka väga vähe nii-öelda asju, et, et see kõik töödeldakse ringi. Ja, ja läheb uuesti tegelikult tootmisesse, kasutamisse ja, ja viiaksegi põhimõtteliselt päris lähedale juba sinna Aasiale näiteks, kus kohas. Elektroonika kiibistikku toodetakse, et juba sinna liigub päris palju tagasi.
Jah, et, et kui komponent on vähegi taaskasutamiskõlblik, siis miks mitte seda niimoodi ära kasutada.
Mis see tehnoloogia eluiga üldse tegelikult tänapäeval on, et noh, tõesti meie. Eestis oleme ka juba, noh, loeme ennast ikkagi arenenud maailma osaks ja noh, nii ülivanu seadmeid ju väga palju ei taha kasutada, et paar-kolm-neli-viis aastat, noh, mul on siin üks sõlearvuti, mis on kunagi muide ostetud. Teie käest kasutatuna juba, siis, juba siis ta oli väga odav. Ja siiamaani töötab, väga hästi töötab, mingit probleemi pole.
Ja, et, et seal me võimegi jagada põhimõtteliselt arvutustehnika kahte lehte, et, et on erakliendiseadmed ja on ärikliendiseadmed, et erakliendiseade kuskil viis aastat peab vastu ja siis ta on suhteliselt räbal. Et temaga ei ole suurt midagi enam teha, aga ärikliendiseade võib täiesti vabalt. Oleneb siis seadmest vastu pidada kuskil kaheksa kuni kümme aastat, et näiteks lauaarvuti, mis. Mis ongi sul põhiliselt ainult ühes statsionaarses kohas ja on ostuhetkel olnud väga võimas näiteks, siis ta peab päris pikalt juba vastu ka. Et ja ärikliendi seadmeid ostetakse ka nii-öelda ettevõtetelt, ettevõtte tööd ja töötaja siis ise näiteks ostab ettevõttelt oma vana arvuti ära, millega ta on tööd teinud. Ettevõtte, ettevõte annab talle uue seadme nii-öelda tööandja poolt. Aga eraisikuna ta saab siis seda vana arvutit veel kindlasti kuskil kolm aastal kasutada. Ja, ja see on täiesti täna niisugune trend, et, et suured ettevõtted reeglina. Pööritavad enda arvutustehnikat või kasutavad enda arvutustehnikat kuskil kolm-neli aastat ja siis vahetavad. Aga, aga eraisikuna saaks tõenäoliselt veel paar aastat seda kasutada.
Aga need asjad, ütleme need arvutid, mille kohta meie siin ütleme, et noh, see on nüüd liiga vana, et aitab. Seda me enam ei taha, et need tegelikult võivad minna kasutusse mõnes teises riigis hoopis.
Jaa, jaa, täna, täna see nii on, et, et. Meie siit nii-öelda põhjamaa poolt suuname juba enda kasutatud arvuteid ka sinna Kesk-Aasia poole. Näiteks? Näiteks Pakistani müüme ja, ja, ja seal ta läheb siis kas komponentidena kasutusse, ehk siis keegi võtab kõvakettad ja mälud välja. Ja realiseerib neid niimoodi või siis täiesti saab uue kuue ja, ja, ja nii-öelda arvutina läheb uuesti töösse.
Täpselt see nii on, sest meil on üle Eesti üle kahe tuhande tugijaama ja võrguselme, kus on aktiivseadmed, mis tarbivad elektrit. Ja, ja kõik need iga päev, päeval, öösel kogu aeg tarbivad ja rääkimata siis veel datatsentrid, ehk siis serverikeskused, mis on lisaks sellele. Nii et tegelikult kogu aeg huugab. Meie kasutamine on nii päeval kui öösel suhteliselt stabiilne.
No üks asi ju, kuidas serveriparkide asukohti ka valitakse ja üks suuri probleeme on see soojus, mis sealt tekib. Sest noh, pange ise küll, kellel on arvuti, pange käsi vastu, on natukene soe küll ja nüüd kujutage ette, et neid on teil tuhat või ma ei tea, rohkem, eks ole, kõik kuug Et seda kuumust tekib hästi palju ja kui Google otsis ju siin aastaid tagasi asukohta oma serveripargile Põhjamaades, siis nad valisid ühe Soome endise paberitehase. Mis asus mere ääres, on ju, ja põhjus on selles, et seda merevett kasutatakse siis kogu selle asja jahutamiseks. Eestis, kuidas, kuidas te jahutate? Meil on niigi külm, aga noh.
No meie oleme lahendanud seda probleemi Tallinnas just eriti nendes kohtades, kus meil on serverikeskus koos meie oma bürooga ühes majas. Nii. Ja tegelikult aastast kaks tuhat kaheksa juba, kui esimesed projektid käivitusid, siis me võime öelda, et me oma suuremates büroomajades büroosi kütame serverikeskuse soojaga. Ja meil on täna kolm sellist projekti, mis on, ma ütlen, juba varsti kümme aastat töös ja, ja väga efektiivsed, nii et. Et sealt me tuhandeid megavatt-tunde nii-öelda soojust ise toodame ja, ja, ja nii-öelda kasutame.
Siis, kui me alustasime sellega siin juba aastaid tagasi, et siis ta oli üsna uudne, aga ma arvan, et täna päris palju projekte on selliseid ja kui me isegi nüüd, mõttes on meil arendamine, et uute serverikeskuste arendamine, siis. Tegelikult see on üks, üks oluline detail sealjuures, et kuhu serverikeskus rajada, et kust saaks kasutada ära seda liiksoojust.
Igasuguseid erinevaid variante, variante on, et vanema põlvkonna omad on õhuga jahutavad, aga ka meil endal on uuemad, mis juba kasutavad nii-öelda piserdatud vett ja, ja. Ja kuni veel tänapäevased tehnoloogiad üldse on tõesti ainult vee jahutuse peal, nii et.
No Google ja, ja siin Apple on teatanud, et noh, kas juba või kohe-kohe, eks ole, on nemad sada protsenti taaskasutatava energia peal. Et noh, me võime küll öelda, et Google kasutab väga palju energiat ja ei tea nüüd, kas ikka seda maailmale vaja, aga, aga kuna see on taaskasutatav nii-öelda roheline energia, et siis olgu. Aga kuidas Eestis sellega on?
Eestis rohelise energia kasutamine üldiselt saab järjest populaarsemaks ja, ja meie ka juba tegelikult teist aastat kasutame sada protsenti rohelist energiat. Ja võib-olla täna tõesti see on meie ühiskonnas natuke nagu uus teema või mõeldakse, et see on nagu lisakulu. Aga, aga tegelikult Skandinaavias, kus ka meie nii-öelda Telia Company kontsernikeskus on, et seal on see väga-väga tähtis ja. Ja sealtkaudu on ta ka meile jõudnud, see, see mõte ja vajadus, et ikkagi rohelist energiat kasutada. Nii et, aga see tugeb varsti meile ka kindlasti väga palju suurema. Tähtsust omandab meil ja, ja inimesed on valmis nii-öelda selle nimel kas või natukene rohkem maksma, see võib olla praegu võõras lihtsalt.
sada protsenti rohelise energiatarbijaid, ehk kõik, mis me kasutame, on, on roheline.
Aga noh, kui me võtame kas või sedasama, et, et noh, kui Google ütleb, et, et me oleme sada protsenti taaskasutatava või taastuva energia peal. Siis noh, see ei tähenda ju, et neil on iga kontor ja iga serveri pargi kõrval on mingisugune päiksepark või, või nad, nad ka ostavad ju seda kusagilt, lihtsalt.
Räägitakse ju ka kontorite puhul, eks ole, et me peaksime olema siin rohelised, et noh, kasutama vähem paberit ja ma ei tea, printima teisele poolele ka ja panema võib-olla LED-lambid ja kõike seda. Kas noh, teil on ka ju suured pinnad tegelikult hallata, kas sellised asjad on miski, mis sinu arvates annab efekti või meil on lihtsalt nagu endal parem tuju, kui me paneme mingi LED-lambi ja ütleme, et vot nüüd säästsime loodust?
Tahaks loota küll, põhiasi ongi see, et, et kui ma täna ostan uue seadme, et ma juba teaksin, mis ma selle vana ka teen. Ja, ja täna näiteks telefoniga on suhteliselt lihtne, et, et kui täna ostan uue telefoni, siis üldjuhul on mul juba olemas keegi, kes seda vana kasutab, et kas mul perekonnas keegi. Või antakse ettevõttes edasi see telefon, kui see on piisavalt hea. Ja, ja lõpuks. Tahaks jõuda ka sinnamaani, et, et me regulaarselt saame neid elektroonikajäätmeid näiteks paremini veel ära anda, et. Siiamaani eraisikutel on väga head võimalused anda ära oma külmkappi ja televiisorid ja on jäätmejaamad üle Eesti. Et siis võib-olla ettevõtetel on täna isegi raskem, et nad peaksid siis eraldi tellima seda teenust, et neilt midagi ära viia ja. Ja aga näiteks elektroonika või arvutustehnika osas noh, Green IT näiteks saab aidata, et, et me võime ise need asjad ära võtta ja, ja toimetada nendega edasi, et, et.
No me kasutame pinda efektiivselt, et sooja tuleb seal ikka kõvasti.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]