Väga hea küsimus, praegune tehnoloogiat tegelikult on olemas. Tihtipeale nende tehnoloogiline mure on see, et nad saavad lubada neid tehnoloogilisi ainult väga rikkad sporditiimid, ala USA-s ja nii edasi. Me tahame siin kasutada nii Tallinna ja Tehnikaülikooli kui Tartu Ülikooli, et uurida viise, kuidas me saame neid tuua kättesaadavaks mitte ainult Eesti nagu tippsportlastele. Vaid ka noh, tuua seda latti nagu allapoole. Et tuua neid kättesaadavaks ka, ka pühapäevasportlastele, harrastussportlastele, kes saaksid minna käärikule, teha seal mingisuguse treeninglaagri nädal aega ja saaksid samamoodi oma andmed anda Tartu Ülikooli pealt analüüsida ja seostada neid kuni geenivaramu andmetega välja ja saada selle pealt siis nagu head nõuannet, et mida nad peaksid jälgima, milliseid tegureid nagu oma spordi tegemisel ja tulla siis aasta pärast uuesti check-up'ile, vaadata siis tervikpilti uuesti.
No näed, ja, ja mina võtsin täiesti, no analoog on isegi ei saa öelda enam, sest noh, ikka elektroonika sees, aga, aga vahetasin kella just väga lihtsa vastu, et ta ei segaks mind, laseks mul teha, mida ma tahan. Aga ometi, te ei ole mingid erandid, et väga palju inimesi on, kes tänapäeval kasutavad seadmeid oma füüsist jälgida. Kui head need on, näiteks kas või teie enda näite pealt, olete te rahul sellega, mida annab selline noh, tarbielektraanika või siis veidi edasi jõudnud atleedi igapäevaselt kantav nutikell, on see, on see hea, kvaliteetne?
Mina ütleks, et nüüd see hakkab jõudma sinna, ma olen testinud erinevaid Samsungi spordikelli või noh, ütleme nutikellasid, kui nad tuli esimesed generatsioonid teist generatsiooni. Ma olen testinud kahte Fitbiti, noh pikalt, noh mõlemad aasta-kaks kasutanud. Ja ma olen jõudnud enda jaoks mingitele järeldustele, mis on hea, mis on ülaliiniline. Miks ma selle peale praegu olen valinud, on see, et ühendab minu jaoks nii spordi kui ka tavakella ja ka nutikella kokku ja see on see, ma, ma ei taha omada mitut.
Me saame juba praegu ise seda teha, mida kindlasti Käärika juurde hakkab andma, on see, et noh, mina, et ma oleks selle, selle kella peale jõudnud, olen katsetanud erinevaid ja, ja, ja. Ja see investeering ühe inimese kohta selleks, et sa saaks nagu selle tunde kätte, on päris suur. Mis Käärika annab, võimalus on see, et sa lähed seal proovid, kasutad, võtad sellest nagu, teed oma treeningsessiooni ära. Ja siis saad aru, mihukest, ega sa peaksid alustama. Et ta toob nagu selles mõttes sul võimaldab nagu, nagu, nagu testsõitu teha. Ja, ja siis sa saad ise hakata rahulikult minema, et ta toob selles mõttes ka selle kogemuse barjääri allapoole, sa ei pea nagu seda kõike iseendale ostma ja siis avastama, et ai, noh, see päris tegelikult polnud minu jaoks.
Jah, see, millest me kääriku puhul räägime, käib niisuguse, ütleme neid erinevate kasutuslugude gruppide alla, see käib niisuguse e-health või sport või sellesse kategooriasse. Aga üldpõhimõte on asjade interneti see, et sul on kas siis mingisugune sensor, mis mõõdab siis keskkonnast midagi ja annab seda teadmist siis interneti serveritele. Või siis serverid juhivad mingisuguseid konkreetsed seadmeid juba noh, teistpidi tagasi. Et see on asjade interneti põhiolemas.
Seda eesmärki on saavutada võimalik noh, nagu Tehniliselt öeldes passiivsete, aktiivsete meetod. Passiivne on see, et me peame hästi palju penoplasti, teeme nagu noh, hästi sojakindlaks ja vaatame, et lihtsalt soe ei lekiks kuhugi. Teine asi on nagu aktiivsed mehhanismid, kus me hakkame hästi palju jälgima seda, et kui palju midagi päriselt kasutatakse ja üritame neid noh, siis nagu vastavalt sellele ainult, kas tooteenergiat või kulutada energiat. Noh, kõige lihtsamad näideid on muidugi valgustusest, et kui ikka kedagi koridoris ei liigu, tuled lähevad kustu. Aga, aga see laieneb nagu nii paljudesse kohtadesse edasi, näiteks ventilatsioonid. Kui sa ventilatsiooni juhid otseselt nagu CO-kahe andmestiku järgi, siis sa jälle saad teha paremaks asja. Et sa ei pumpa sooja õhku õue olukorras, kus tegelikult toas inimesi ei ole ja sul ei ole vaja ventileerida.
Jah, see on, see on kombinatsioon, sest me peame arvestama seda, et teguniki kortermajaga, et sa saad nagu ühte tuba vahepealt külmaks teha, teine on sooja ja nii edasi ja seal tuleb hästi palju. Nüansse mängu, õnneks selles osas meil on ka energiaagentuur pundis. Et igal projektipartnerilil on oma roll. Meie pakume sinna seda alustehnoloogiat, kuidas, kuidas need andmed kõik tuua lihtsalt kasutatavaks ja selle peaks meil on Tartu Ülikool seal ka jälle mängus. Et ja, ja teistpidi siis otsida viisi, et mis on need algoritmid, mille alusel kõige paremini juhtida, et saavutada see kõige parem tulemus. Ja lõpuks me otsime ka nagu seal viise, kuidas mõjutada inimkäitumist. Ja see on lihtne näide sellest, on see, et me võime teha maja väga heade seintega, juhtida väga aktiivselt nagu soojuse tootmist seal sees ja panna Herkli paneeli katusel teha mida iganes. Aga aknad on pärane keset talve. Siis nagu tulemus on kaunis, kaunis väike.
Võrkude puhul me, me kasutame võrke neid, mis on noh, nagu selleks konkreetseks asjaks kõige otstarbekam.
No see, siin ongi see, et nagu enne sai mainitud ka, et ega internet of things kui selline ei ole midagi uut või asjade värk-võrk, eks ole. Et ma saan seda teha, ma võin oma mobiiltelefoni või nii-öelda tänast nutitelefoni ka pidada, kui, kui, kui, kui mingiks device'iks, mis suudab andmesideühendust pidada ja mingeid andmeid liigutada, et. Et häda on temaga, on selles, et tema aku kestab suhteliselt vähe, eks, et ta küll pakub hea andmeside kiiruse. Ta levib rahuldavalt enamustes olukordades, kus, kus, kus noh, kus ma saan kõneleda ja andmeid liigutada, siis ka nii-öelda IoT ühenduseks, on seesama hea see ühendus. Aga aku kestab ka vähe. Ehk siis üks asi ongi, et kui meil ei ole mingisuguse kasutusjuhul võimalik seda toidet kaabliga kohale tuua ja ei oleks ka kuidagi äriliselt nagu mõistlik, et keegi käib siis seda toidet seal kogu aeg laadimas, selle sensori akut, eks ole. Siis ongi nii-öelda uued tehnoloogilised noh, kuidas me siis ütleme, standardid väljatöötamisel või juba välja töötatud. Mida, mille abil on võimalik selle aku kestvust märkimisväärselt pikendada, räägitakse kuni kümneaastasest aku kestvusest spetsiifilise IoT võrgu puhul või, või ühenduvuse puhul.
Kõige lihtsam näide on tegelikult, mida on lihtne mõista, on koduloomad, nende ärajooksmine ja, ja nendele sensori külge paneme, et kuhu ta siis läks? Nii. Et praegu jahimehed kasutavad neid, kui nad nüüd jahti peavad, selleks, et noh, nagu aru saada, kus jahikoer on ja nii edasi, see on päris kobakas seade. Sest et seal on kobakas aku, seal on kobakas tehnoloogia.
No aga tuues korra paralleeli meie senisest, klassikalisest mobiilseidest siis, meil on eritootjad, kes toodavad siis neid terminale, meil on telefonid, meil on erioperaatorid, kes pakuvad võrke. Ja saame seda erinevaid rakendusi kasutada, konkurents toimib või ikka on väga tore, tarbijatele meeldib. Ja see on ka hea, et kui ma olen tõesti ühe operaatori klient, ma saan selle terminaliga, selle telefoniga minna teise operaatoriga võrku. Sest me vähemalt Euroopas on ju, kasutame samu standardeid. On seesama seis asjade internetis? Ma küsin, sellepärast et ma märkan sealt silmanurgast seda paberit, mis räägib, kui palju erinevaid võrke on asjade internetis. On need omavahel ühilduvus olemas või, või ei?
No siin on see, see, et kui me räägime mobiiltelefonist andmiseid edastusest, edastusest, see kõik, mis sa just ära mainisid. Siis sel juhul me tegime, tegeleme tegelikult kommertskasutuses olevast sellisest standardiseeritud sidepidamise viisist. Et mida meile siis praegused trendid asjade internetti siis tehnoloogilise ühenduvuse lahenduste toomisel toovad. On see, et püütakse nii üht kui teist, et kui meil on andmeside jaoks WiFi ja LTE tänapäeval, siis või 4G, eks ole. Siis, siis IOT jaoks võib-olla mul kas SeacFox, LoRa või mõni teine alternatiivne vabasagedusel leviv IOT ühenduvus. Või siis noh, lähiajal siin üsna pea ilmselt kõigile saadavaks tulev 3GPP-l standardiseeritult tuleb siis kas EC-GSM või, või Narrowband, IoT või LD-kategoori M1, nii-öelda. Tehnoloogiline standard, et, et seda valikut on jube palju ja lihtsalt põhiliselt nad laias laastus lahterdavad kaheks jah, kas vabasageduslik või siis operaatori poolt hallatav kindla kvaliteediga sageduslik optsion.
Ka, ka see muudab ainult seda, et, et kuidas sinu see seade ühendub internetiga, sealt edasi tuleb see tarkvarakiht. Nii nagu meil on telefonid, mis töötavad igas võrgus, aga sa ei saa äppi ega laadida alla Androidi rakendust ja vastupidi. Et see maailm kaales on stardipunkis ja sealt saab olema nagu, nagu tõsised vendorite vahelised nihukesed võiduvõtmised veel ja, ja seda on näha nagu globaalses turus, kuidas praegu pannakse ikka väga suuri panuseid sinna, miks siin, kui palju sinna investeeritakse. Et püüda seda, seda nagu rakenduste ja kasutuslugude turgu endale.
Võib-olla ennetades su küsimust juba, Hans, et. Ega, ega, ega siin ei paista, küll me ei ole täna veel nii küpses seisus, et me julgeks täna öelda, et vot see nii-öelda ühenduvus, see tehnoloogia võidab selle võidu jooksul, et me oleme nii alguses, et tegelikult täna on niimoodi, et vastavalt kasutusjuhule ongi ühel omad head, teisel omad vead. Et nendel kõigil on oma nagu mingisugune nišš ja mõte. Ja samamoodi käib see sagedu, vabasagedusliku või siis litsenteeritud sagedusliku kohta.
Eeldame, et nüüd kaks tuhat kaheksateist midagi sellist avatakse, mida me koht võime öelda, 5G piloot. Mis need esimesed kasutusvõimalused võiks olla või mida me sellega peale võiksime hakata?
Ehk et põhimõtteliselt seda ta ka toob jah, aga see tundub nii ka igav suust välja öelda, et kui me oleme harjunud, et 3G-st tuli 4G-le minnes tuli suurem andmeside kiirus, siis jah, 5G toob selle ka. Jah, ta toob jällegi veel väiksema latentsuse, nii nagu 4G tõi peale 3G-d, eks ole. Aga see tundub juba võib-olla liiga triviaalne täna öelda, et, et me oleme harjunud, et seda me ootame nagunii viis keelt, et miks Toomas toobki selle IoT aspekti ka sisse, et. Et see on midagi ekstra, noh, mida veel mõelda nagu ekstra on, no räägitakse sellest asjast nagu network splicing, viiskeel puhul, et sa saad siis. mingit tüüpi kasutusele anda prioriteedi raadioeetris, väga hea võimalus operaatorile mingisuguste professionaalsete kasutuste noh, pakkumiseks sama ressursi peal, kui, kui, kui parasjagu seda professionaalset kasutust ei ole, noh, siis kasutavad teised seda ressurssi.
No ilmselt, ilmselt, ilmselt ei ole muud vastust, kui et küll ta saab, ta saab ilmselt olema väga lähedases sümbioosis olemasoleva 4G võrguga. Nii et kust see täpselt nii-öelda piir hakkab seal minema, et kas ma nüüd seda kasutust või seda kasutusjuhtu realiseerin nüüd üle 5G või mul ei ole selleks vaja ja ma saan teda üle 4G teha, see saab olema case by case.
nimetamata siin mõned julged maailmas nimetavad välja operaatorid, et jah, et me paneme siin, eks ole, kaks tuhat kakskümmend, 2G ja 3G kinni ja me jäämegi opereerima 4G peale, et selliseid julgelt mõtlejaid on. Need on võib-olla veelgi arenenumad riigid, kui, kui me ise, kuigi meil on ka päris hästi. Lihtsalt asi on selles, et. Iga asi tuleb omal ajal. Ise oleme õppinud kasutama sellist sõnapaari nagu nähtav perspektiiv, ehk sa saad siis paralleelselt jälgid tehnoloogia arengut, jälgid kasutusharjumuste arengut, jälgid konkurentsi olukorda, jälgid veel paari asja, eks ole. Ja neid kõiki nad arenevad kuidagi, need, need peavad oma, üksteisesse suhestuma. Ja siis on mingi nähtav perspektiiv, mida sa suudad nagu ette projektseerida, ilma artificial intelligence'i panust kasutamata. Ja, ja, ja kuskil läheb see piir, kus see läheb häguseks, eks ole. Et noh, praegu meie ütleme selgelt, et 2G ja 3G meil Eestis nähtavas perspektiivis ei sulgu, meil on neid tarvis, need on meil, me oleme oma võrku arendanud selliselt 2G, 3G, 4G, nad täiendavad teineteist, vastavalt vajadusele olukorrale, kus nad on, neid on vaja. Ja, ja selles nähtavas perspektiivis meil ei ole täna plaani neid sulgeda, küll aga me peame jah, su küsimus selles mõttes õigustatud, me toome ju 5G mingi hetk uuesti ka sisse, noh. Sama ikka jälle opereerimisressursiga, me peame veel ühte võrku haldama, ilmselt on otstarbekas midagi siis kuskilt tagantotsast hakata sulgema, mis see plaan täpselt saab olema, sellega me töötame tegelikult.
No väga tore, mõned kuud on veel oodata jäänud siin selleni, aga selline oli tänane Restart, kus me rääkisime alates Käärikust sellest, kuidas kasutame võrku nii enda keha arenguks kui ka meie linnaruumi ja ja jääme ootama siin uusi võrke, aga aitäh tulemast saatesse. Aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]