Sisuliselt riigipilv on platvorm, mis on mõeldud avalikule sektorile ja mis lubab tarbida idee kui teenust erineval tasandil, ehk siis infrastruktuursel tasandil rakendusena, platvormina ja nii edasi.
See on üks variant ja see on see, kuidas praegu elu käib. Üks miinus on siin selles, et tegelikult kui sa ei taaskasuta riistvara, mis on ostetud ühe asutuse jaoks, siis tehniliselt sa enamasti ikka raiskad selle raha, mis oli kulutatud, puhtalt selle tõttu, et enamasti riistvara ei ole täismahus kasutatud. Teiseks on tegelikult teine aspekt ka olemas, et riigipilve kaudu saab osta või noh, saab hankida asju ilma riigihangeta. Nimelt see on teenusepõhine ja Sisuliselt iseteeninduse tasemel saavad asutused, mis vajavad parajasti IT ressurssi, hankida seda kohe praegu, mitte kolme-nelja kuu pärast, kui tegemist oleks riidiohankega.
Absoluutselt mitte, sest me oleme potentsiaalsete klientidega rääkinud ja nüüd tulebki välja, et tegelikult nendele inimestele tuleb järjest uusi ülesandeid. Pilv tundub esmaselt väga lihtne, aga kui me vaatame, kui keeruline on tegelikult sealt neid teenuseid tellida ja neid hallata, Siis nendel inimestel on päris palju õppida, sest et kui me võtame võrdluseks praegu tuntud avalikud pilved, no näiteks Azure, eks siis ainuüksi selleks, et Azureist endale teenust tellida, sa pead mitmeid päevi koolitusel olema, et aru saada, kuidas need teenused on üles ehitatud, kuidas tarifitseeritud, et neid saaks üldse optimaalselt kasutada.
Üks osa selles pilves kindlasti on see, kuid kindlasti on väga suur klientide rühm, keda, kellele see adresseeritud, see teenus on, on väiksed noh, kohalikud omavalitsused, et ei pea ostma igaüks eraldi. kuskilt oma pilvemahtu, kus oma andmeid, dokumente või siis kas veebilehte hoida, et see on üks keskne, standardne lahendus, kus on tugi nii selle andmete, ütleme, kodulehe või siis muude lahenduste ülespanemiseks kui ka hilisem haldamine, et et see on erinevate tasanditega ja no korra siin ka juttu oli, ehk et tegemist on hübriidpilvega, siis, siis nii nagu enne juttu oli, ehk et RIKS on see, kes teeb osaliselt ise, Kuid teisest küljest on RIKS, on Eesti turul hulgitellija, et ta ostab Telialt, Elisalt, Zone'ilt, teistelt pilveteenuste pakkujatelt hulgi pilvelahend, pilveressurssi ja... Ta ise manageerib kuhu, mis, mis siis turvanõuetele või mis vajadustele vastavatesse, vastavalt siis ta nagu paigutab need oma klientide lahendused. Et noh, niisugune kauplemispunkt hakkab RIKs olema, kes vastab hulgi, selleks, et saada mahuefekti ja samas aitab paigutada andmeid õigetesse kohtadesse.
Jaa, üks eesmärk, mis meil selle projektiga on, on ka saada ülevaade, et milliseid avalikke pilveressursse praegu riigis kasutatakse. Hetkel on seda infot raske nagu kiiresti kätte saada. Ja siis me tahamegi teha iseteenindusportaali kaudu selle hästi hõlpsasti kasutajate jaoks kättesaadavaks ja teiseks, et selle kaudu saaks ka siis keskselt statistikat. Ja loomulikult on meie huvi teha koostööd nii Eesti avalike pilvepakkujatega kui ka siis väljaspoolt ja kuidas lõppkasutaja hakkab aru saama, Millises kohas tema noh, teenus tegelikult toimib, ma arvan, et üks asi ongi see, et infoturbeklass näitab selle ära ja teenuse maksumused, need on paratamatult erinevate hindadega. Ma arvan, et nii ongi tagatud see paindlikkus, mis huvitab lõppkasutajat.
Vastavalt RIKSi põhikirjale me tohime teenindada jah, riigieelarvest finantseeritavaid asutusi ja elutähtsa teenuse osutajaid, ehk tegelikult meie, noh. Eesmärk siin ühiskonnas on tagada oluliste teenuste toimepidevus ja me teeme seda sel moel, et anname juurdepääsu siis parimatele ressurssidele ja lisaks siis riigieelarveliste asutustele need elutähtsa teenuse osutajad ongi need teenusepakkujad, kelle tegevusest sõltub meie igapäevase elukvaliteet.
Ei, ma arvan, et see piir on ikka... Olemas, see piir muidugi on enamasti suuremate firmade puhul, Eesti riik minu arust ei ole nii suur, et see piir tuleks ette, ehk siis noh, kui me räägime Facebookist jah, Amazonis seda jooksust on kallim kui oma majas, aga... Hinnast rääkidest ei tasu unustada, et Eestis on suhteliselt vähe süsteemseid administraatoreid, kes oskaks hallata asju ka ja põhimõtteliselt, mida riigipilv muuhulgas annab ka, on võimalust hankida teenust, mis siis tagab seda, et teenus mitte ainult jookseb, vaid jookseb ka õieti. Ja et tehakse back-up, et siis, kui midagi läheb katki, et see on võimalik, seda taastada, vist noh, tihti ei ole tagatud, ütleme ausalt. Maja sees seda kõike teha on võimalik, see tuleb hinnaga, aga meie arvutused, noh, umbkaotsed arvutused näitavad ikkagi riigipilve puhul, see on tunduvalt kuluefektiivsem.
Ja, ja vaata, millest me oleme ka rääkinud, tulevikuvaates kas või seegi, ehk et et miks, noh, miks, miks olla Eesti-keskne, et sul on ka Amazon või Azure on liidestatud selle pilve külge, Ja kui riigiasutus ütleb ehk, et ma mingeid andmeid olen nõus hoidma väljapoole Eestit, mul ei kehti mingid seadustulevad piirangud ja ma näen, ehk et see vastab minu nõuetele paremalt, siis miks mitte. Aga mida ta saab, ta saab ühe keskse arvelduse ühest kohast ja ühtse keskse nii admini kui ka muu teenuse toe, et ta ei pea hakkama otsima, kuidas Microsoftiga läbi rääkida teenuse osas, vaid et tal on RIKS, kelle poole ta siis pöördub, kes lahendab tema jaoks need probleemid.
Noh, ma saan aru, et umbkaudne indikatsioon on praegu, et kui rääkida nii-öelda väga keskselt, et praeguse seisuga toodangu suurus Eesti riigi puhul on circa viis tuhat niisugust keskmist võrtuormasinat. Mis on natuke keskmine palavik haiglasse, aga no see annab teatud indikatsiooni, et see ei ole väga suur. Et selle tõttu me ei saa ehitada midagi, mis on väga vinges, sest see tavaliselt tähendab, et see on väga kallis ka, et me proovimegi teha võimalikult optimaalse lahenduse. Hetkel tarnitud privaatpilve riistvaraga me saaks, ma arvan, selle kõike ära mahutada. Nüüd loomulikult, kuna me teeme lahendust, mis võimaldab tellida lihtsa vaevaga palju, me loodame, et tuleb teatud kasv, et teenused mitte ainult hakkavad olema majutatud, vaid nende Noh, nende kvaliteet ja suurus hakkab kasvama. Ja selleks me oleme valmis, disaini järgi kõik sisuliselt on valmis selleks, et kui meil on vaja mõne nädala pärast rohkem mahtu, näiteks veel ühe, veel viis tuhat võimi, siis selleks me oleme valmis.
Mitte päris, selles mõttes, et Ericsson pakub riistvara ka, nii servereid kui ka võrgu, samuti tarkvarat, pakub Procredge tarkvarat, mis sisuliselt ühendab teenuse kokku ja siis arhitektuuri Konsultatsiooni tuleb enamasti noh, põhiliselt igast partnerist, enam-vähem võrdselt, nii et riistvara on meil olemas erinevatelt tarnijatelt, mingisugust vendor lock-in'i seal ei ole, tarkvara, mis on kasutatud, on enamasti open source, ehk siis vähemalt see, mis on kriitiline. Ja nii, nii meil enda mingi.
Oma olemuselt vist need teenused, mis seal peal võivad hakata jooksma või mida need kliendid tahavad võivad päris erinevad olla? Jaa,
omaette. Täiendas ka ehk, et võib-olla nagu Lauri, Lauri poolt öeldud, et, et see probleem ei ole, kui näiteks Telia või Sõuni tavapärane kodumajut, kodulehe majutuse teenus on RIKS-i poolt aktsepteeritud, siis see on liidestatud seesama riigipilvega ja seesama siis Värska näiteks vallavalitsus saab läbi ilma riigihangeta, RIKS-i kaudu oma kodulehel just ära majutatud, ehk ta ei pea läbi ilma riigihanget, Ja ta on, teab jällegi, et, et see teenus toimib, sest et RIKS-is on need spetsialistid, kes on selle hanke teinud, et ta ei pea omama mingit spetsialisti, kes siis kirjutaks selle hanke väga detailselt, nii et see teenus tal hiljem ka nagu toimiks, et...
Ja ma tooksin siin näite, et Elial on palju kogemusi enda ärivaldkonnast, kus kunagised telefonijaamad on kadunud klientide juurest ja selle asemel on lihtsalt üks võrgulüliti ja selles otsas siis Voiptelefonid. Ehk tegelikult me ju teame, tulevikukasutaja tahab võimalikult vähe sellist kohapealset riistvara ja, ja murekohti, ta tahab, et see teenus toimiks ideaalselt siis üle võrgu ja siin ongi hea meel, et meil on partneriks Telia, kes saab omalt poolt aidata siis luua neid võrguühendusi, mis vastaksid tulevaste klientide vajadustele.
Ma täiendan siis Lauri ka juurde selle, selle võrra, et ideaalis on, soov on kohaliku omavalitsuse pakett, aga selleks, et aru saada, mida täna Eestis üldse kasutatakse, kui saate alguse juttu sellest, et ega ülevaade puudub. Siis ongi soov, et, et erinevad kohalikud omavalitsused või riigiasutused pöörduks RIKS-i poole, selleks, et ära kaardistada nende vajadused ja selle pealt ehitada siis ülesse ka teenused, et mis kataks ära kaheksakümmend või enam protsenti Eesti kohalike omavalitsuste siis vajadusest näiteks.
Jah, Tallinna linn on, ma arvan, tõesti ju võib öelda, et Eesti suurim tööandja, enam kui kahekümne kaheksa tuhande töötajaga, et et ja hästi kõige kirjum ja kõige keerulisem asutus, kes omab oma keskelt IT, IT-teenistust ja ma arvan, et Tallinna linn on samamoodi üks potentsiaalne klient Riigipilves, vastavalt oma teenustele, kuidas nad ise soovid.
Et ja täiendaks ju, et nagu juttu oli, et tegemist ei ole kohustusega. mida nüüd riik hakkab kohustama, vaid et tegemist on ühe uue võimalusega ja riigi vaatest just see, ehk et koon, muutudes hulgi ostjaks, on võimalik saada allahindlust andmata järgi kvaliteedis, et versus see, et iga väike vald teeb oma riigi hankeid, Siis on ju teenusepakkulaja samamoodi, kulu väiksele on üks, sama, samas tegelikult saame teha läbi kolme või kümne omavalitsuste täpselt sama kuluga, et ma arvan, et see on põhisõnum, et üks võimalus juures ja igaüks saab valida, et mida, mis tema jaoks kõige parem võrrelda sobib.
Nonii, kuna RIKS kirjutab kliendiga lepingu alla ja siis ma arvan, et ma pean siin otsa lahti tegema, jah, riigipilv on turvaline, aga vastus, et kui turvaline, siis täpselt nii turvaline, nagu on ette nähtud nende meetmetega, mis me rakendame, selle turvalisuse tagamiseks. Ehk igat lukku saab kunagi katki murda, aga kui kiiresti ja milliste vahendite maksumusega, selles on küsimus, ja sama on ka riigipilvega. Ehk tulen tagasi siin varem viidatud ISKE infoturbenormi juurde, et privaatpilve osa on meil. praegu rajatud ikkagi käideldavuse tasemega hash ehk kõrgeim ja, ja see tähendab ka seda, et see liigepilveteenus peab toimima ajas üheksakümmend üheksa koma üheksa protsenti. Noh, mis on tegelikult ikkagi päris tõsine number, kui vaadata, millised on madalama käideldavuse tasemega andmekogude toimimise näitajad.
Jah, paratamatult on, on ka andmekeskusele teatud nõuded, kus need füüsilised serverid hakkavad paiknema ja ma räägin siin ikkagi privaatpilve osast, mitte avaliku pilve osast. Ja, ja need nõuded on, on meil täidetud juba ka varem ülesehitatud teenuste tarvis, nii et see ei ole nüüd mingi lisakulu, et me teeme riigile pilveteenuseid ja siis selle tõttu me hakkame ehitama hüperturvalisi andmekeskused.
Kuigi ma ütlen, tähtsam on siin see, et noh, saate alguses juttu oli, et et Eesti riiki terviklikkus ja riigi toimimine peab säilima. Ja, ja siis ka sellest on ka Riia poole pealt on ettekirjutused erilistele andmekogudele, kuidas neid, kust neid hoida, miks, miks tasemega neid hoida, et seda ka on ju isiklikud andmed, et nende lekiks, aga teine, et ka teenused toimiksid, et ka riik, Eesti riik ju võime öelda siin, oleme ennegi saatesse rääkinud, et on haavatav läbi merekaablite, Kui keegi väga tahaks, siis riik peab sisemiselt toimima. Selleks, et riik ka mudel just nimiks, siis ma tean ju, Majandusministeeriumil on oma initsiatiivid siis andmesaatkonnad ja nii edasi, ehk et et see, ta on üks suur osa tervikust tegelikult Eesti riigi toimimises.
arvan, see innovatsioon ongi selles, et kui enne ütelda, et kus on riik ja, ja siis erasektor teevad koos, mujal maailmas on tehtud sellist riigipilve siia, kas siis üht kinni, konkreetselt mingis valdkonnas, näiteks meditsiin või siis valitsusasutused, aga et pilv, kuhu on võimalik liituda erinevatel riigiasutustel ja riigiettevõtetel, et siin ei ole mingeid piiranguid, Ja see on tehtud koostöös arhitektuursetelt koos erasektoriga ja samas ta on liidestatud erinevate erasektori teenustekihtidega, et see on see unikaalsus minu jaoks, mis on nagu seda Eesti väiksuse vaatest, on hästi hea, ehk et üks tervik.
Et Telia on jah, korra oli juttu, et meie panustame täna arhitektuuri oma teadmistega just eelkõige, kus meil on tugevad, oleme siis andmiste vaates kui ka IT, et pakkudes juba erinevaid pilvelahendusi täna Eesti Vabariigis, kui ka, kui ka siis teenuse halduse vaatest, et kui meie spetsialistidena, siis on meie osa, on selles projektis, et teenused toimiksid, et on erinevatel, osapoolt on erinevad rollid. Ja loomulikult tulevikuvaatest, et meie enda teenused, mida me siis täna pakume, juba oleks sellesse pilvega liidestatud, et see on meie huvi.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]