Mulle endale meeldis see ka, mis, mis nagu KLM ütles seal amstendamis ka, et, et on see, et mõttetu on suunata inimesi vägisi mingitesse oma keskkondadesse, et neil on lihtsam olla pigem nendes keskkondades, kus inimesed niikuinii juba on, et Messengeri kasutab, kasutavad nii paljud inimesed iga päev, et neil on lihtsalt lihtsam seal brändidega suhtlus ka jätkata.
Ei, see on vale. See on liiga teine äärmus, selles suhtes, et sama hästi, ma arvan, et väga paljud reklaamieksperdid, perdid võivad öelda, et ilma telereklaamita ei ole üldse mitte midagi teha või prindita või, või, või mis iganes muu asjata, et selles suhtes ilma sotsiaalmeediat on võimalik tööd teha, aga ma toon sulle hea näite, mis käis kogu eelneva jutu kohta päris hästi kokku. Et ma sain e-kirja, mingisugune suvaline spämmkiri mingitelt katusepaneelide müüjalt. Sain kirja kätte, mõtlesin ohohoo, huvitav, kuidas see minuni jõudis, teen seda lahti, vaatan väga huvitav, lähen koduleheküljele, vaatan koduleheküljel, viimane uudis on pandud kolm aastat tagasi. Kirjutasin neile esimese hooga kohe kirja, kuulge, et naljakas lugu, et sain teilt meili, huvitava, kas te ka veel töötate. Ja ma arvan, et sotsiaalmeedia puhul, kuna inimestel tarbimisharjumust tänasel päeval on Facebook lahti võtta peale hommikuarjatust, on ju. Siis Facebook on ka kõige loogilisem koht, kus sa tegelikult hakkad seda infot saama. Seega kõik muud kanalid ei ole nii tähtsad võib-olla nagu kõikide nende inimeste puhul, kes Facebooki või üldse, üldse sotsiaalmeediat kasutavad, on ju. Et see on, see on esimene koht, kuhu sa lähed, kus sa kuidagi valueated, kas see info, mis sinna üles pandud. on relevantne, on tänapäeva asjakohane ja kas need inimesed, kes seal ka veel suhelnud on, on päris ja kui sa saad sellelt nii-öelda tõestuse kätte, et jah, see on nagu päris ettevõte, siis tegelikult sa julged temaga juba suhtesse astuda, versus sul on vana näiteks kodulehekülg, kus on info viis aastat vana, siis sa tõenäoliselt mõtled, okei, kuule, vaataks, äkki on mingi päris ettevõte ka kuskil olemas, on ju?
Aga sealt ma loen välja, et need, need inimesed, kes erinevast, erinevates sotsiaalmeedia kanalites on, need on ka kuidagi erinevad, et iga, igal nagu kanalil on mingi oma tüüp kasutaja.
Ja, ja iga kanal on oma suhtlusstiililt väga erinev, see on täpselt samamoodi nagu võrrelda tele ja printi on ju, et sa ei saa sama võtet kasutada teises, et pahatihti tehaksegi seesama viga, et sa mõtled, et okei, ma teen Facebooki valmis, ma dubleerin seda sama infi nüüd igasse kanalisse.
Nii, läheme edasi, Instagram, kes on Instagrami selline tüüpiline kasutaja Eestis? Eestis?
Pluss, kui sa mõtled, siis vaata, Facebookis sa käid suhtlemas, sa käid võib-olla mingit infot otsimas, aga Instagram on ka võib-olla rohkem selline nagu inspiratsiooni allikas, kus sa käid ja vaatad, mida teised teevad ja said, saad ise häid ideid ja, ja nagu seda otse, on ju, et sa ei saa sinna minna mingisuguste reklaam-bänneritega, et sa saad ju nüüd Instagramis ka reklaami teha, Et noh, mis viga meie nagu jätkuvalt siiamaani teeme, on see, et me läheme sinna aeg-ajalt ikkagi reklaambänneritega, mida me kasutame, ma ei tea, Delfis või Postimehes, mis on selles keskkonnas täielik võõrkeha. Et sa pead ka nagu selle kontendi looma vastavalt sellele kanalile, et sul ei ole ka seda, et sa teed sotsiaalmeedia jaoks ühe universaalse asja, mida sa saad igas kanalis kasutada. See
Aga minu arust see on ka selles, et kui vaadata nagu statistikat, et Twitteris vähemalt viimase kaks tuhat kuusteist kevade järgi oli ainult seitsekümmend kolm tuhat aktiivset eestlast, kes siis nädalas korra käisid, on ju, versus sul on Facebookis viissada kakskümmend, nüüdseks nagu veel rohkem, tuhat inimest nädalas korra käib onlainis, on ju. Siis lihtsalt ei saagi olla seal mingisugust nagu möllu, versus see, et kui me käisime, Amsterdamis, kõik käisime seal ühel digitaalturunduse konverentsil, on ju. Nagu ma sinna jõudsin ja konverentsi jooksul mulle öeldi, et Twitteris saad sa seda asja teha, ehk siis tegelikult Twitterisse suunatakse sind kogu aeg, on ju, meil suunatakse lihtsalt Facebooki, et kui ma sinna jõudsin ja jõudsin sellele lainele, et Twitteris toimub elu, siis ma automaatselt läksin sinna, vaatasin oma konto üle ja hakkasin tweetima ja suhtlema kogu konverentsirahva ja teemaga, on ju. Ehk siis tegelikult ongi see point, kuhu sind nagu suunatakse ja mis on niisugune harju, harjumuslik kasutus, on ju, et lihtsalt Twitter saab vähe tähelepanu ja on pigem nagu rahvusvahelisel areenil nagu tähtsam.
No Eestis tegelikult ma arvan, mida nüüd hakataksegi, noh, on näha, et ERR ja paljud kasutavad ära, ongi see, et kui on mingi konkreetne asi, mis praegu toimub stiilis arvamusfestival, Eurovisioon, mis iganes, et sa tahad, sa tahad nagu just praegu instanti jagada oma arvamust sellel teemal, Ja, ja ütleme, et mis ma olen ise ka nagu selgitanud, et noh, brändile see on ka olla võimalus või, või see on võimalus olla osa sellest vestlusest. Et ütleme, et see on arvamusfestival või mis iganes asi, sa kasutad seda hashtagi ja, ja annad nii-öelda oma input'i sellele teemale.
väga professionaalse fotograafi, mu nime on Kes rääkis pikk, mingi minutilise loo sellest, et kuidas tema, kust ta hoiustab oma faile, tal oli suured failid, kust, kuidas neid, et sinna tekib mingi lugu taha ja mis ma nagu, ma arvan, et me, meil kõigil on tegelikult viimase nagu aasta jooksul eriti nagu selgeks saanud, on see, et see lugude rääkimine, just see, et päris inimesed räägivad päriselt sellest, kuidas nad sinu toodet kasutavad, ükskõik mis toode see lõpuks on. Et see päris inimene rääkimas oma lugu sellest, see on huvitav nagu. Ja noh, mul on alati olnud selline tobe lause, et nagu huvitav kontent on huvitav, et, et tegelikult, mis sotsiaalmeedia, eriti Facebook annab väga lihtsalt sulle tagasisidet iga nädal, et sa saad kohe aru, kui see ei ole huvitav. See statistika on kohe näha, et sa võid proovida, sa võid iga nädal proovida uusi nagu sisu vorme, uusi, sa võid proovida artikleid, videosid, podcaste, mida iganes.
Ja see ei ole ka ainult alati müük selles suhtes, et meil on nendest asjadest ilmselt mingi, et cyber küll, aga siis järgmine noh, võiks avastada, et sul on natuke raha üle, tahaks veel osta, on ju. Et tegelikult, kui sa need asjad oled ära ostnud, siis sa tahad võib-olla saada head feedback'i, kuidas kavalalt neid kasutada ja nii edasi, ehk siis. Teenindus on nagu veel üks väga oluline tahke ette võtta nagu igapäevasest kommunikatsioonist, mida viia just klientideni.
palju. Sotsmeedia jaoks on päris palju, noh, teine asi on see, mis ma olen alati arvan, noh, leidnud, on see, et tegelikult igas noh, ütleme, et okei, võib-olla ma üldistan liiga palju, aga väga paljudes ettevõtetes on kindlasti olemas need inimesed, kes toodavad ise igapäevaselt sotsmeedia iseenda kanalitesse sisu. Ja, ja lihtsalt ma arvan, et kõige keerulisem ongi need inimesed üles leida ja seda ressurssi õigesti kasutada.
Saab ikka muidugi, see tuhat eurot nagu mina mõtlesin niimoodi, et sul on tuhande euro eest võimalik näiteks palgata endale mingisugune fotograaf, kes teeb sulle hunniku pilte üheksa kuuks valmis, on ju. See on väike osake, siis keegi inimene, kes kirjutab valmis kõik tekstid ja mõtleb mingisuguse reaalse plaani välja, kuidas see sisu hakkab siis levima. Mis, mis vormis, mis ajas, siis mingi inimene, kes seda siis paneb üles, noh, see võib kõik üks, ühes inimeses olla, on ju. Keegi paneb need asjad ülesse, on ju, siis ta boost'ib, ehk siis sellest tuhandest eurost ma pakun, et umbes noh, mingi kakssada, kolmsada võiks boost'i alla ka minna. See on ka juba nagu väga hea, on ju, ehk siis tegelikult see tuhat eurot sisaldab juba kogu content'i tootmise protsessi ja reklaami, et saavutada tegelikult päris palju, on ju. Et kui sa nüüd paned sellesama tuhat eurot oma ülejäänud turundusbudgeti kõrvale, siis nagu millest me räägime üldse, et see on nagu kopikas tegelikult. No Telia Swedbanki puhul me üldse nagu ei hakka rääkima, aga nagu väikse ettevõtte puhul, tuhat eurot panna nagu näiteks kahe kuusesse sisu tootmise protsessi, sellest mingisugune sada, kakssada panna kõrvale boosti peale, toob sulle nii palju nähtavust, versus see, et sa. Kasutad selle ühekordselt kuskil moel ära, ma ei taha nagu öelda seda, et kõik teised kanalid võivad rahulikult nagu pikalt käia, et see tegelikult ei ole niimoodi, kõik toetavad üksteist erineval moel ja see ongi strateegia küsimus, aga lihtsalt tänasel päeval on nihkunud need asjad sealt pigem sinna, et, et kui sul on nagu sellised ühekordsed interaktsionikanalid, näiteks tele ja mingi print. Siis nemad suunavad sind kuskile, kus luuakse pikama, pikemaajalisem suhe, ehk siis tekibki see. Paid meedia, owned meedia, shared meedia, ehk siis see owned meedia, sinu kodulehekülg, sinu sotsmeediakanalid ja need on sellised pikaajalised suhted, kus sa saad seda edasi kasutada peale seda, kui sa oled selle. Rahalauda ära käinud ja see ongi nagu see point, miks, nagu tasub seal vaeva näha.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]