Aga te raha saate siis kasutuse pealt, et kui mitu korda on lukustatud või mille pealt see raha tuleb?
Pike Keepi ei ole tänaseks päevaks ühtegi sihukest investorrahastust veel üle kantud. Et meil on olemas investor, kelle toel me nüüd lähme sinna USA-sse suuremalt ja laiemalt seda asja tegema. Aga selle, kuhu me, see, kuhu me oleme tänaseni jõudnud, see on nii-öelda. See, selle jaoks oleme kasutanud stardilaenu, aga mitte sellist nii-öelda kellegi ingelinvestori raha.
Tegelikult kuhu me näeme, kuhu see meie jalgrattaparkla veel areneb, on, on see, et Jalgrattad ise muutuvad elektriliseks, seda on juba täna siin Eestis näha, et üha rohkem tekib tänavale elektrijalgrattaid ja igasuguseid muid niisuguseid, nii-öelda. Light electric vehicle'i ehk kergeid niisuguseid elektrisõidukeid. Ja neid, tavaline elektrijalgratas on umbes viis korda kallim kui tavaline jalgratas ja selle viis korda kallima sõiduki omanik näeb juba pigem, pigem veidi rohkem vaeva, et see kindlalt ka turvaliselt ära parkida. Ja me täna näeme, et nemad on nagu need, kes eriti otsivad meie paikibijaamasid. Teistpidi, meie jaamades on ju elekter olemas, mida elektrijalgratas nii-öelda toiduks kasutab, ehk et siis me tahame ka hakata seda neile vahendama. Et tuleviku kontseptsioon on selline, et kui elektrijalgrattur tuleb, pargib oma ratta ära ja siis ta saab sellega samal ajal sinna laadima panna. Ehk et iga kord, kui ta sealt välja tuleb, siis, siis saab ta nii-öelda värskelt laetud ratta.
õinud. Aga paljud nendest ülesannetest, mida te olete pidanud, eks ole, täitma hõlmavad kompetentse, mida ma ei tea, kas teil on firmas või ei ole, nagu näiteks patenteerida, see noh, nõuab mingit juriidilist kompetentsi ja majanduskompetentsi, igast selliseid asju, kas need olid teil loojate poolt olemas või te olete ikkagi kasutanud abi väljastpoolt?
Ei no patenteerimiseks kindlasti tuli kasutada väl loojat nagu juriidikas või just, just selles patendi juriidikas meil ei olnud, on ju, aga väga palju on, on meil Eestis toredaid ettevõtted, keda saab nii-öelda koostööpartneritena kasutada. Ma arvan, et see võib-olla ongi ka üks meie niisugused edu alused, et me oleme leidnud omale väga palju häid, häid koostööpartnereid, kes nii-öelda täpselt selle teenuse, mida meil vaja on, meie, meile vajalikel tingimustel ka ära saada.
Aga see kliendi harimine, et te praegu tegelete rohkem nagu oma selle toote müügiga, et see oleks nagu platvormi paika, aga see kliendi harimine, kas see üldse on probleem või ei ole, et kui juba nüüd püsti on, siis klient õpib selle päris ruttu ära, mis moodi seda turvaliselt kasutada?
Sa mõtled nüüd kasutajat?
Jah, kasutajat, selles mõttes, jah.
Jaa, üks, üks nagu niisugune probleem, mille otsa me alguses ka põrkasime, on see, et ta ei ole üldse niisugune intuitiivne toode, ehk et kui panna üks paikibi post tänavale, siis nii-öelda ei ole nii, et võõraske nüüd mööda, rattaparkla. Et esimene asi on ikka, et mis asi see on, on ju, aga, aga kui sinna nii-öelda jalgratast sisse panna ja siis, siis hakkavad inimesed juba esimesed niisugused early adapterid tulema, et ohoh, kuidas ta siia parkida sai. Aga, aga see nii-öelda kasutaja harjumine tegelikult on, on küllaltki keerukas protsess, et meil on kõikide parklate juures on suured sildid üleval, et see on tasuta rattaparkla, kuidas see töötab ja küllaltki palju ikka veel siiamaani saab meie infotelefon kõnesid, et palju maksab. Ja siis ei, et see on tasuta, on ju, et iga posti peal on kirjas ja suur silt on, kindel või? Kas ikka tõesti üldse midagi? Kärelikult tuleb hakata raha küsima, kui inimesed juba ise helistavad ja tahavad maksta. Jaa, ja muuseas meil on ka kasutajaid, kes arvavad, et nad maksavadki. Ja siis, kui nad lõpuks kunagi teada saavad, et iga kord, kui nad pargivad, nad tegelikult ei maksa, siis on niisugused positiivselt üllatunud. Kui tuled NFC-ga pangakaardid, siis sealt mingisugune
Ei nõus, nõus, et kui sa mõtled, minule alati on võõrastus selliste asjadega see, et et kui sa sinna külge ära paned, mul on see hirm, et kui sa lähed näiteks Soome ja paned auto sellesse parklasse, kus sa mobiiliga teed värava lahti, siis ma olen korra olnud selles situatsioonis, kui ma tulen öösel nagu Soomest tagasi ja on ju, ja ma ei saa parklast välja. Miks? Et see telefoninumber, kus sa helistad, ei tööta. Ja siis on seal kakskümmend autojuhti kõik paanikas, on ju, et tahaks nagu koju, õhtusuuröö käes, on ju, mitte kedagi kätte ei saa, on ju, ja lähebki selle maani välja, et davai, poisid, kruvime selle posti siis nüüd siin küljest ära, on ju. Et see hirm alati selle elektroonikaga on, et kui sul on selline nagu noh, nagu seade, mida sa nagu läbi-lõhki ei tunne, on ju, nagu iga tehnoloogilise asjaga parem ette natuke karta, on ju, kui, kui kasutada, on ju.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]