Sellest on puudus tegelikult igal pool maailmas. Me oleme sadu aastaid kasutanud koolis raamatuid, mis on selline passiivne õppevahend. Raamat ei anna sulle tagasisidet ja ei anna õpetajale ülevaadet sinu progressist. Aga interaktiivsed vahendid suudavad seda teha. Ja nüüd, kui me kasutame lõpuks ometi koolides digiseadmeid, mobiiltelefone ja tahvelarvuteid juba tundides. Nüüd ongi vaja interaktiivset materjali, et. Need tunnid siis huvitavaks teha.
Täpselt, ja ka õpetajate poolt on see number üks kasutatav keskkond kõikidest õpikeskkondadest.
Seal ongi probleem, et esiteks YouTube'is ei ole väga lihtne leida. Ütleme, et sa õpetad teist maailmasõda ja, ja trükid selle YouTube'i sisse. Sa saad väga palju vasteid. Aga mitte kõik ei ole pedagoogilise kvaliteediga. Mitte kõik ei õpeta täpselt neid asju, mis sinu õpilastel on vaja. Ja õpiveebis õpetajad jagavad omavahel materjali. Näiteks, mina ajalooõpetajana kuskilt Pärnu koolist, leian üles tohutult hea klipi, mis õpetab täpselt seda, mis lastel on vaja teada. Ja panen selle õpiveebi ja märgin ära, et see on mu sellele klassile ja selle teema kohta. Ja nüüd, kui sina õpetad sellel sama klassil, näiteks Tallinnas, seda teemat, siis sa saad juba näha, mida teised Eesti õpetajad on kasutanud.
Aa ja siis sama asja võtta näiteks kasutusele ise, jah? Täpselt. Ta on nagu natuke selline õpetajate, ma ei tea, LinkedIn või, või, või mingi õpetajate Facebook natuke või?
Selliste süsteemidega on alati niimoodi, et on väga suur hulk neid kasutajaid, kes lihtsalt tarbib sisu, et see, see nagu sisu loojate hulk on üliväike, eks ole, me räägime Vikipeediast tõenäoliselt, ma ei tea, üksikutest protsentidest, kui sedagi. Kuidas, kuidas see teil on, tõenäoliselt ka enamus õpetajaid ei viitsi seal nende testide koostamisega jagada, aga tõenäoliselt päris paljud tahaksid seda, noh neid kasutada.
Eks ole, mida rohkem tema materjali kasutatakse teiste õpetajate poolt, seda rohkem ta raha teenib. Nii et meid tegelikult ei, meie jaoks pole esmatähtis, kas ta pani sinna kaks tundi või, või nädal aega tööd. Meid huvitab, kui palju see materjal teistele õpetajatele korda läheb. Mida rohkem kasutab, seda rohkem me maksame talle.
Nii ta hakkas kasvama tõesti, et me tahtsime kõigepealt teha õppimist huvitavaks. Ja siis ma rääkisin sadade õpetajatega ja uurisin, mis nende probleemid on, et noh, miks nad ei saa teha õppimist paremaks. Sest mulle tundub, et tehnoloogia teeb nii palju muid valdkondi me elus oluliselt efektiivsemaks. Aga koolidesse pole veel jõudnud ja ma uurisin, mis need takistused on ja leidsingi, et, et õpetajad tegelikult teevad materjali. Aga see on nende kõvaketastel ja neil oleks vaja kasutada teiste õpetajate materjali. Ja huvitav kombel, et keegi pole sellist. Ko, kogukonda veel loonud. Noh, me siis tegime.
Ei ole, ei ole, enamik on tasuta. Meil ongi tasuta pakett ja tasuline pakett. Tasuta pakett on selleks, et õpetaja saaks proovida ja seda saab juba põhilise väärtuse kätte. Aga kui talle nüüd meeldib ja tahab veel kasutada, kui ta tahab teha veel rohkem teste, kasutada veel rohkem teiste õpetajate materjale, siis see maksab talle üheksa eurot kuus. Ta võib seda maksta kas ise või kool võib maksta, enamasti maksabki kool, sest koolidel on eelarve olemas tegelikult õppevahendite ostmiseks. Nad igal aastal kuulutavad raha õpikute jaoks.
Nad loodavad, et osa nendest start-upidest, näiteks meie lennus, viieteistkümnendas lennus on kaheksakümmend start-upi. Ja nad loodavad, et osa sellest arendab mingit Tšiilile majanduslikult kasulikke suhteid, näiteks meie oleme juba palganud Tšiilist kohaliku inimese, me maksame seal makse ja me oleme. Juba toonud õpetajaid kasutajateks, esimesed kolm kooli juba hakkavad Tšiilis õpiveebi kasutama. Nii et me loome väärtust Tšiilile kahe asjaga, nende haridussüsteem saab kasu meie tootest ja me anname inimestele tööd.
Nii et sa teed tegelikult sedasama asja, mida sa tegid Eestis, nüüd sa käid mööda Tšiili koole ja räägid, et võtke kasutusele meie Tebo.
Tšiili turg on meile atraktiivne, sest seal on kolm tuhat, vabandust, Tšiili turg on meile atraktiivne, sest seal on kolm miljonit õpilast. Eestis on circa sada nelikümmend tuhat. Nii et oluline suurusevahe. Aga Tšiilit me näeme tegelikult esimese stardipunktina Ladina-Ameerika turule. Me oleme praegu registreerinud umbes sada õpetajat Tšiilist, et proovida ja me ei olegi seda laialt veel turundanud. Me tahtsime veenduda, et, et see kas neile tõsiselt meeldib või me peame tootes tegema muudatusi. Selgub, et neile meeldib see veel rohkem kui Eesti õpetajatele. See oli meile ka üllatus, aga nad on IT-s paar aastat tagapool. Ja see, mida me tegime Eesti õpetajatele, mis on nende jaoks selline baasfunktsionaalsus, peabki olema Tšiili õpetajate jaoks, on see väga suur asi. Ja nüüd, kui me saame seal oma materjalipangaga algust tehtud. Õpetajad panevad oma materjali sisse. Siis neid samu hispaaniakeelse materjale saab kasutada pool Ladina-Ameerikast. Kui meil läheb Tšiilis hästi, meie järgmine turg on Argentiina, kus on juba üheksa miljonit õpilast. Veelgi rohkem on õpilasi Mehhikos.
Tundub hea, miks mitte, eks ole. Et tegelikult ei ole vahet, kus me oma õpivebi programmeerime. Kas me teeme seda Tartus või Saaremaal või teeme Santiago's Tšiilis. Aga kui meid võeti sinna vastu, siis ma hakkasin uurima selle turuga, et kas ma tegelikult ka tahan pool aastat seal veeta. Ja selgus, et tahan. Nemad ka kasutavad mobiiltelefonile, neil on tohutult palju õpilasi. Ja konkurents on seal ülimadal. Läänemaailmas, ingliskeelsetes riikides, UK osa, kus tehakse palju start-upe, on konkurents ületihe. Ja meil on palju targem hakata kasutajate baasi kasvatama hoopis Ladina-Ameerikas, kus õpetajatel on täpselt samasugused vajadused, aga konkurents on nõrk.
Aga valmidus samas on või kasutada neid siin, siin, siin näiteks seda sama sinu toodet?
Meie toodet on küll valmidus kasutada, see ei kehti kõikide start-upide kohta. Tšiilis ja muudes Ladina-Ameerika riikides inimesed ei ole nii, nii. tempokad ja töökad kui, kui Eestis või USA-s, nad on rohkem sellised rahulikud, neil on aega küll asjade tegemiseks. Ja seetõttu on Eestis näiteks palju lihtsam pilootida asju. Aga lõpuks on turuajadus sealsama, et kõiki tooteid, mida me siin Lääne maailmas kasutame, hakkavad nad ühel hetkel kasutama, seal võib olla aeglasem start paljude start-upide jaoks, meie jaoks on see õige turule sisenemise hetk.
Eesti on võitnud sellest, sest et kõik seesama kood, mida me kirjutame seal, meie tootearendus, sedasama saavad kasutada Eesti õpetajad. Nii et tegelikult see, et Tšiili valitsus rahastab meid, on väga kasulik Eestile.
Google on isegi teinud oma koolirakenduse, Google Classroom ja seda kasutavad väga paljud, aga nende fookus on teine. Nad pakuvad tarkvara, sellist keskkonda, nemad ei ehita marketplace'i. See on väga hea lahendus, mida klassiruumis kasutada. Selleks, et õpetaja saab lisada sinna oma failid ja, ja panna lingid või, või videod ja jagada need õpilastega. Aga kui õpetajal oleks endal kogu need ressursid olemas, siis oleks ju väga tore. Või kui ta leiaks need internetist kiiresti. Üks õpetaja peamistest probleemidest on see, et tal on vaja kogu aeg uut õppematerjali. Ja samal ajal teised õpetajad ju toodavad neid. Aga ta ei saa neile ligi kuidagi, sest need on nende enda dropbox'is või, või, või arvutites. Meie ehitame platvormi, kus üks õpetaja saab kasutada teiste õpetajate materjale.
Nad on mitu aastat taga võrreldes Eestiga. Seal on sihtgrupp koole, kus internetiühendus on väga hea. Need on enamasti erakoolid. Näiteks Tšiilis on, on erakoole väga palju, kuskil kolmandik koolidest riigis üldse on erakoolid. Ja neil on internetiühendus umbes samal tasemel kui Eestis, et saab kasutada, aga vajab ju veel investeeringuid ja sellega need koolid parajasti tegelevadki, täpselt nagu Eestis. Suurem osa koole veel ei ole selleks valmis ja see on ka üks põhjus, miks paljud haridus-tehnoloogiaettevõtted ei ole sinna veel läinud. Aga ometi on see suurepärane ajaaken, nad praegu just arendavad oma IT-võrku ja esimesed koolid on valmis.
No üks asi, mida räägitakse arenevate riikide kohta ja nende IT-kasutuse kohta, on see, et, et paljud neist tahavad selle nii-öelda arvuti põlvkonna üldse vahele jätta, et, et nad läheksid Hea meelega otse nutitelefonide ja tahvelarvutite peale ja et kui sinna midagi ehitada, mingeid rakendusi, et sa pead sellega arvestama, et meie mõtleme siin väga arvutikeskselt, aga nemad ei pruugi, kas, kas see kehtib Tšiili kohta ka või mitte?
Tšiili kohta võib-olla mitte väga, küll aga riikide kohta, kes on arengus veel rohkem maas. Samas me oleme algusest peale silmas pidanud, et meie veeb peab olema mobiilist kasutatav. Meil ei ole äppe, meil on veebipõhine see rakendus, et seda saab kasutada nii Androidis, iOS-is, milles iganes. Ja ta kohandub iga suurusega ekraanile, et kui. Kool on ostnud tahvelarvutit õpilastele, siis seda saab seal kasutada, kui kool ütleb, et õpilased kasutavad oma telefoni tundides, mida USA-s näiteks umbes kolmandik koole teevad, siis saab seda mobiiltreformist kasutada sama hästi.
Me tahame arendada maailma suurima õppematerjalide panga. Kus iga õpetaja saab materjale, oma materjale jagada oma õpilastega ja kasutada kõike seda, mida teised õpetajad on sinna lisanud. See tähendab, et me peame lansseerima veel paljudes riikides, sest haridussüsteemid, õppekavad on riikide kesksed. Aga palju saab teha mitmes riigis, eriti kui on nagu üleriigiliselt, kui on sama keel. Sellepärast meid huvitab Ladina-Ameerika, et kui Tšiilis õpetajad loovad hispaaniakeelset sisu, siis seda saab kasutada Argentiinas ja Mehhikos. Ja kui me alustame kas UK-s või USA-s, siis kogu ülejäänis ingliskeelne maailm saab seda sisu kasutada. Ja inglisekeelset sisu kasutavad ka tegelikult paljud muud riigid, aga Eesti õpetajad samamoodi näitavad inglisekeelsed videoid oma tundides.
Selgub, et ei ole. Me sihime alguses selliseid tehnoloogiasõbralikke õpetajaid, me saame nad väga hästi kätte Facebooki gruppidest, nad on koopereerunud seal, nad püüavad materjale vahel seal jagada. Me saame neid sihtida Facebooki turundusega ja nemad loevad sellist digitaalset meediat hariduse teemal. Kui nemad kasutavad, siis sealt edasi toimib selline soovitusprogramm. Et me anname õpetajale selle tasulise paketi mõneks ajaks tasuta, kui ta kutsub oma kolleegid kasutama. Ja niimoodi meil on vaja saada paar õpetajat koolist, sealt levib edasi. Ja siis on juba õpetajad väga huvitatud, et saada seda tasulist paketti. Ja nad lähevad koolijuhi juurde ja ütlevad, et aga teeks nii, et õpikute asemel ostame neid digimaterjale. Nii et me suudame seda tegelikult distantsilt korraldada. Meil on vaja ainult iga keele jaoks see tõlkida, panna sisse riigi õppekava ja seda me suudame teha kahe päevaga iga uue riigi jaoks.
Jaa, me oleme selle tehnoloogia tänaseks loonud, et me suudame lihtsalt uue õppekava kiiresti importida ja oma süsteemi tõlkida. Ja siis me lihtsalt hakkame turundama, hakkame neid varajase faasi tehnoloogia kasutuselevõtjaid sihtima.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]