Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on taas eetris, saatejuht Henrik Roonemaa tehnoloogiauudisteportaalist geenius.ee ja täna on mul kaks külalist, Tarmo Kärsna, kes on Telia Eesti juhatuse liige, tere. Tervist. Ja Mihkel Nestor, kes on SEB panga analüütik, tervist. Tere. No ma katsuks täna rääkida kolmveerand tundi sellest, kuivõrd ajast maha jäänud on Eesti ettevõtted, et on erinevaid numbreid välja tulnud selle kohta, kuidas Eesti väikekeskmised ettevõtted ei kipu IT-võimalusi üldse ära kasutama, mis tegelikult tähendab seda, et asju tehakse väga. Kohati väga vanamoodsalt ja, ja neid võite ja, ja efektiivsust, mida IT võiks tuua ettevõttesse, neid väga vähene hulk tahab ja oskab ja suudab ära kasutada. Ja et see on ka üks, üks nagu takistusi Eesti majanduse arengul. Mihkel, sina kirjutasid mõnda aega tagasi SEB Panga blogisse ühe artikli selle kohta, kus sa tõid välja neid põhjuseid, et, et kus see Eesti või tõid välja nagu pildi, et kus see Eesti paikneb innovatsiooniindeksis, mis on üsna hea, mille maailmselt, aga et seal on oma varjukülg ja üks nendest varjupooltest on see, et tõesti IT-ettevõtete, IT-võimalusi kasutab Eesti ettevõtetest väga väikene osa ära, et äkki sa räägid natuke selle eelloo mõne lausega lahti?
Jah, see on selline tegelikult Majandusministeeriumi poolt tellitud uuring, millele ma niimoodi peale juhtusin ja. Ja tõesti, sealt see nagu selline huvitav fakt välja paistes, et uskumatult väike, väike hulk Eesti ettevõtetest kõiki võimalikke IT-lahendusi kasutada, siis noh, kus see eriti näiteks välja tuli, et kliendihaldus on selline. selline külg IT-võimalustest, mida tegelikult Tarmo Eesti ettevõtted väga vähe kasutavad ja, ja noh, see põhjus on, on ikkagi see, et Eesti ettevõte on väike ja vaenevalt, et sellised, kellel on võimalusi kõike kasutada, on, on üksikud.
Et see tähendab, et IT kasutusele võtt mingisuguses noh, väike ja keskmises ettevõttes, kümne töötajaga ettevõttes on lihtsalt kuidagi kallis või?
Mida see IT-kasutusettevõttes üldse tähendab, ma võiks just mõlemale sel, teile selle küsimuse, et noh, ma kujutan ette, et arvuti ikkagi on igas või peaaegu igas Eesti väike ja keskmises ettevõttes või ei ole või?
ettevõttes kindlasti on, et kas igal töötajal on see nagu tõesti nagu küsimus, et aga ma arvan, et noh, millega päris paljud nagu Eesti ettevõtted piirduvad, ongi, et neil on e-mail ja, ja nii suht tihti kasutavalt selleks ka veel kas Gmaili kontot või siis muid tasuta e-maili kontod, ehk et väga, väga vähestel väikeettevõttel on lausa ka oma domeen olemas. Et ja, ja sellega minu arust nagu enamus IT-d ka piirdub, ehk et loomulikult on telefon, mis on, võib öelda, ehk et internetis käimiseks on nagu ka ja, ja klientidega suhtlemiseks justkui nagu vahend, IT-vahend, aga reeglina sealt edasi on juba tõesti minu, mina ütleks, et IT, IT on siis, kui tegelikult kaubandusega on kassasüsteem, järgne tase.
Jah, töötab, ehk et sellepärast see küsimus ongi see ehk, et kas, kas ja kui palju seal vaja on, ehk et ega Eesti õnn ja õnnetus on meie suurus ja väiksus, ütleme meie väiksus, ehk et õnn on see ehk, et me oleme väiksed, me oleme kompaksed, aga probleem on just see ehk, et ega sul turul kasvada ei ole. Ja ma arvan, üks küsimus, üks argument, mida ma selle uuringus ka lugesin, on see ehk, et tõesti. Et, et vähestel Eesti ettevõtjatel on sellist ambitsiooni liikuda Eestist välja. Ja siis, vot nii kui hakkate väljapoole liikuma, nii tekib sulle vajadus, et sa pead hakkama neid IT-süsteeme kasutama, sest sa ei toimeta enam siin koduturul. Sa ei toimeta siinsamas linnas, vaid juba nagu laiemalt. Aga seda ambitsiooni on suhteliselt palju, vähestel, ehk et nad rahuldavad sellega, kui on piisav sissetulek nende rahuldavad selle jaotustasemega. Siis nad seda toimetavad rahulikult, et ei võta sellist nagu riski, sest nad käib välja minna, tähendab riski võtmist kohe.
No ütleme, et ega see Eesti ettevõtja võib-olla, kui siin ülejäänud Euroopaga võrrelda, võib ka tegelikult üsnagi innovatiivne olla IT-kasutuse mõttes, et noh, paljud sellised ettevõtjad, kes on näiteks Saksamaa turul sisenenud, on rääkinud sellest, et kuidas tundub täiesti uskumatuna, et. Suurte ettevõtetega e-mail'i teile asjaajamine on väga keerukas, et ikkagi tuleb faks saata. Ja noh, see laieneb ka igasuguste teiste IT-lahenduste.
Ma võtaks selle nii-öelda probleemiga ikkagi numbrisse lahti, et sellest samast uuringust tuleb välja, et et ainult kolmkümmend protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tarkvara vähemalt nelja protsessi juhtimiseks, raamatupidamine, raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus. Kas see neli on nüüd mingi selline kullastandard või kust see neli on huvitav tulnud?
Ma arvan, et esimeses otsas ma tõesti, kui siia telliskivi tulles, kindlasti mitte, kuna inimesed tulevad kohale poodi ja, ja toimetavad, on ju, järgmise sammuna, ma arvan, on, mida ma ka võtaks kasutusele, on niisugune e-poe rakendus, ehk et kliendid saaks teha ka tellimused, mitte ainult e-maili teel, vaid ehk et mul oleks mingi nagu loogikasüsteem ja ajalugu säiliks, ehk et tellimustes, mida kliendid esitavad. Ja kui, ma arvan, et kui maht kasvab, siis me hakkas mõtlema selle peale, kuidas see e-poe süsteem on liidestatud minu raamatupidamisega, ehk et ma ei peaks käsitsi neid arveid tõstma ühest kohast teise, käsitsi ütleme, inimesi teel neid saatma, et siis oleks järgmine, aga ma arvan, et, et see ongi orgaanilise kasvuna, et kuidas mahud kasvavad ja ehk et kus ma hakkan otsima ise efektiivsust, et kas ma võtan ühe töötaja juurde.
Ma arvan, see sõltubki su klientide hulgast, ehk et kui kliendihaldust võtta, ehk et siis erinevad CRM-i rakendusi, nii kodumaised kui välismaised, on päris paljusaadaval. Ehk et see ongi see otsus, et ma lähen seda kasutama oma kaustiku asemel. Ehk et ja, ja ma arvan, et see on juba ettevõtetes, kus on, hakkab tekkima sellised ettevõtte sisesed protsessid, tööde jaotused, rollid, ehk et kes, mis tükk rolli vastutab, et seal tekib see vajadus võtta mingi süsteem kasutusele. Kui on ettevõte, kus igaüks. Kõik tegeleb kõigega, mis parajasti vaja teha on, noh, siis on väga keeruline see just, võt, võtta seda süsteemile kasutusele, et ehk et siis on see ja, ja ütleme, laomajanduse poole pealt ma arvan, ka niisugused lihtsamad raamatupidine, programmid nagu alguses, nagu tükk aega kat, katavad selle tüki ära, ehk et sa saad sealt tegelikult päris hea ülevaate, ehk et kui sul jällegi mahud kasvavad, sortiment kasvab, siis tekib see vajadus alles ikkagi, et võtta juurde.
jah, et põhimõtteliselt äkki nad, nemad kõik ju kasutavad arvuteid kõigi protsesside juhtimiseks, et äkki meil on siin väga lihtsalt vildakas statistika, mis eeldab, et kõik on väiksed veinikaupmehed.
Restarti saade jätkub ja räägime sellest, kuidas Eesti ettevõtted kasutavad, kasutavad IT-d, tuleb välja, et väga vähe kasutavad. Nimelt ma siis kordan lauset uuringust, majandusministeeriumi tellitud uuringust, mis hiljuti avalikustati. Ainult kolmkümmend protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tarkvara vähemalt nelja protsessi juhtimiseks. Neli protsessi on siis raamatupidamine, laomajandus, müük ja kliendihaldus ja kõigis ettevõtete protsessides kasutavad IT-lahendusi vaid üksikud ettevõtted. Üsna, üsna karm sõnastas, vaid üksikud ettevõtted Eesti kohta. Ning sama uuringu järgi leidis ainult üksteist protsenti IT-lahendusi kasutavatest tootmisettevõtetest, et IT-lahendused annavad neile konkurentsieelise. Mulle tundub, et esiteks vähe kasutab ja teiseks need, kes kasutavad justkui ütlevad selle uuringu järgi, et noh, et suurt vahet nagu ei ole, et võiks ka mitte kasutada. Miks, mitte see ei tähenda, kuidas, kuidas see saab nii olla, küsib IT, IT-inimene minus.
No ma arvan, et, et siin on ka inimeste, kui kui inimeste käest küsida, siis on ka inimeste taju. Kuidas nad tunnetavad seda, ehk et kui sul on IT-kasutuses, siis sa oled nii ära harjunud sellega ja sa mõnes mõttes ei mäletagi seda perioodi, et kui ei olnud. Ja teine on see, et IT kasutuselevõtt ju, kui ta käib sujuvalt, noh, ehk et üks hetk sa võtad kasutusele, siis tundub, toimub nii loomu, tundub nii loomulik, ehk et jällegi see nagu ei tunneta seda vahet. Aga ma arvan, ehk et miks nagu peaks, on, on kindlasti see, ehk et, et need samad omanikud või siis ettevõtte juht, juhid ju võidavad aega. Seda, kui nad täna teevad paberites, Excelites oma aruanded kaustikust, kirjutad asju ümber, ehk et see on ajavõit. Ja teine ikkagi, ma usun sellest äkki, et, et see avab ka läbi silmad seda nende omanikele, ettevõtte juhtidega läbi selle hetke, et. Et sa saad asju efektiivsemalt teha, sa saad, suudad hallata rohkemat hulka kliente ja, ja ka partnereid. Et täna ma arvan, paljuski on see, et noh, vaadatakse oma kaheksa tundi või aega, mida ma olen planeerinud seda ettevõtus ka tegeleda. Palju ma siin ajavahemikus ära teen, noh, rohk, et ma ei taha ju rohkem võtta, et ma ei hakka perearvet midagi tegema. Et see on puhas niisugune teadlikkuse koht, ma arvan, et kui võtta nagu rohkem kasutusele, siis iseenesest nagu see, ma usun äkki, et tootlikkus kasvab, kui teine ka see äri kasvab, seepärast äkki, et sa suudad ühes ajakümmend rohkem teha.
Aga kas see on nii ikka või? Mina, mina usun seda ja sina räägid seda, tõenäoliselt sa ka usud, aga kas tegelikult nagu on niimoodi või noh. Äkki nad täidavad lõpuks neid programmilahtreid seal täpselt sama aja, mis nad muidu oleks selle efektiivsuse alla pannud, mõnikord need süsteemid on sellised, et nende kasutamine nõuab omaette juba nii palju aega. Ja, ja eriti õppimise aega. No
Seal on peidus osa sellest Eesti efektiivsusest, lisandväärtuse loomise nagu suurusest, me vaatame, et miks soomlased teenivad kaheksa tunniga kolm korda rohkem kui meie. Kui me kasutaks kõik IT-d, kas me siis nagu, kas see aitaks meid sel teel edasi või?
Seda jah, sellega ma olen küll nõus. Kuivõrd, kuivõrd hea nende teenuste nagu pakkumine Eestis on IT turul, et olles, mul on, eks ole, ma arvan mingi, ma ei tea, võib-olla peaaegu kümme aastat selline mikroettevõte, et läheb, ma ei tea, viis kuni kümme arvet kuus võib-olla välja. Ja kogu selle aja jooksul, no ega ma ei küll ei mäleta, et keegi oleks mulle tulnud midagi pakkuma, et noh, ma teengi Excelis arveid, sest mul on neid nii vähe. Aga iga kord, kui ma teen, olen ei ole tüütu ja ma kogu aeg mõtlen, et võiks olla mingi teen Aga, aga see noh, see mõte jääbki sinna, ma pean need arveid tegema, mul ei ole aega minna seda teenust kuskilt netist otsima ja siis ta läheb meelest ära. Et ega mulle tundub, et need, kui need ka need IT-ettevõtted on, kes neid teenuseid Eestis pakuvad, siis ise nad ka oma võimalusi ei kasuta. Et, et kliente otsida ja, et neil aega rohkem oleks minusuguseid üles leida.
IT-kasutus tõusis ettevõtete seas kohe.
Restart jätkub, meil on stuudios Tarmo Kärsna, Teliaestist ja Mihkel Nestor, SEB pangast ja me räägime sellest, miks Eesti väikeettevõtted, väikeettevõtted, keskmised siis kasutavad suhteliselt vähe IT-võimalusi ja kas ja miks peaks neid sinna IT juurde nagu rohkem viima. Üks küsimus, mis mul isiklikult on ka jällegi tekkinud nende selliste ettevõtte IT-lahendustega, on teenuse usaldusväärsus, Eesti on väikeriik. Ja ma ühel Äripäeva seminaril esinesin ja noh, põhimõtteliselt ütlesin, et natukene liialdades küll, et mina ei julge väga palju Eesti IT-teenuseid kasutada. Eriti näiteks, kui ma räägin arvete, mingi raamatupidamise asjast arvete koostamisest, sest esiteks mul puudub igasugune ettekujutus, kes on need inimesed selle teenuse taga, mis on selline tehniline tase, milline on andmekaitsepoliitika. Kas keegi võib minna sobrada lihtsalt minu arvetes ringi, saata neid edasi kellelegi, on ju, et kui mul on mingisugune suur. Lääne teenus, isegi kui ta on idufirma, ma kuidagi usaldan teda rohkem või näiteks, kui oleks noh, kasvõi Telia templiga, eks ole, mingi väikeettevõtte teenus, siis. Ma eeldan, et noh, teil ei käi niimoodi, eks ole, et keegi lihtsalt läheb ja vaatab, et noh, palju ta siis nüüd sealt firmalt raha võttis. Aga vot, kui on sellised väikesed teenused, siis ma ei tea, paranoik minus hakkab kartma. Kas, kas ma olen imelik või on see kuidagi põhjendatud teie arvates?
No ma arvan, et on põhjendatud tõesti, et noh, haakub sellega, mis ma enne ütlesin, et, et väikeettevõtjate omale lahendusi veebist ei osta ja see on üks põhjus, kes on seal taga? Mis asi see tegelikult on, kas päriselt ka töötab ja nii edasi, ehk et kindlasti usaldusväärsus tõuseb läbi selle, kui ma olen vähemalt seda inimest näost näkku näinud, mul on ta number olemas, mul on ta nimi olemas, et kes seda teenust nagu pakub. Siis ma saan guugeldada, Facebookis vaadata tema tausta, mul tekib mingi tunnetus ja, ja siis kas see usaldus või mitte usaldus selle inimese suhtes ja siis ka tema teenuse osas, on ju. Et aga noh, see ongi takistus, tähendab ikka, et näost näkku kohtumist. Ja nüüd on see, et kui palju need väiked siis teenusepakkujad on nagu valmis seda kulu võtma, ehk et kõik, et kohtuda väikeste ettevõtetega. Arvates, et kui palju sealt nagu tulu, tulu saab, on ju, et, et see on hästi või ma arvan, see ärikliendi vaatest niisugune. Oluline nüanss, kus ongi, et, et nad võtavad kasutusele lahendusi teenuspakkujatelt, kes tulevad kohale ja, ja, ja süüvivad sinu nagu probleemi ja pakuvad lahenduse ja sul jääb maha nagu inimlik jälg, et kes ta nagu on ja kontaktnumber.
Ei, see ei, ei kõla, on ju, absoluutselt, aga ma ütlen, et kõik on vaja mingit märki, ehk et, et tekib usaldus, ehk et ega neid tuu, ütleme, internet on nüüd teenusepakkujad täis, ehk et. Et tarbija vaatest on täna võtnud selle rolli tarbijakaitseamet, on ju, kes siis paneb erinevaid veebipoode musta nimekirja, on ju, kus on, kus on käitutud nagu. Mitte, mitte viisakalt või siis lausa nagu rahaga ära kaotad ja, ja kasutad ja pole kaupa toodud. Ehk et siis ma arvan, siis ongi, et lahendused, mis on veebipõhised, aga just ettevõtetele võiks samamoodi olla üks mingi organisatsioon, ma praegu, praegu tõesti mõtlen, on see, et on see väike, väikeettevõtete organisatsioon, kes võiks öelda, ehk et. Need, need on need, keda me siis soovitame ja need on ka siis kas või ka musta nimekirja, ehk et need on need, kus on väga palju halbu kogemusi olnud väikeettevõtetel.
Teile kasutamiseks siis või, mitte et see on laenu saamiseks, vaid kasutamiseks? Kui sa oma start-upe mainisid, siis võiks ju veel ära lahata ka selle poole, et kuivõrd on ütleme sellised teenused riigi- või turukesksed või kuivõrd saaks need nagu tõesti. Ühelt poolt müüa rahvusvahelisena Eestist välja või teiselt poolt mu Eesti ettevõttena, kas ma, mul ei ole ilmselt reaalne kasutada mingisugust noh, Ameerika start-upi arvete koostamise teenust? Need on, need kahjuks vist üsna turuspetsiifilised asjad. No ma
Jaa, aga minu arvekoostamis, kui me, me kasutame näiteks ühes ettevõttes Scorot, mis on Eesti, ma arvan, üks juhtivaid majandustarkvarasid ja mingit lihtsat viisi mina seal ei ole küll leidnud, eks ole, et ma pean ikkagi minema käsitsi märkima, et see emakse tuli üle ja ma käin siin mitu korda päevas niimoodi tegemas, see on ei ole tüütu ausalt. Anname saate lõpuks, ma olen nagu praktiliselt nõuanded ka, ma ilmselt vaatan Tarmo, sinu vaatas kõige rohkemaid, kui, kui ma olen nüüd see väike ettevõtja. Kelle, kelle peale me siin täna oleme hoogsasti näpuga näidanud, on ju, ma tunnen, et noh, tõesti, et see kaustik nagu aitab mulle sellest, kust peaks alustama, mida me peaks esimese asjana tegema?
Ma arvan, et esimene on ikkagi klient, see klient toob raha sulle ja kliendisuhtlus, suhtlusest alustada, ehk et kuidas sa seda, seda näeksid, ehk et kas. Ka siis, kui põhjalikult see RM-is, et kas tahab kasutusele võtta, ehk kliendihaldustarkvara, ehk et see ots kõigepealt enda käest nagu läbi mõelda, sest et. Ehk et see, klientid, ütleme äri su, suurendades kasvab su klientide arv ja see on kriitiline, et sul seal oleks hästi asjad hoitud, sest ehk et kliendid ei andesta niisuguseid apsakaid või halbu kogemusi, ehk et see on number üksne teema. Edasi ikkagi mahtude kasvades on juba valik, ehk et on, et, et kus sa tegutsed, kas sul on seda ladu vaja või pigem on juba vaja e, e-poelahendust, ehk et oma kaupade müümiseks. Kui sa teenust maailmas toimetad, siis pigem on tõesti, et lood hea kodulehe, Ning sinna juba jällegi kliendist lähtuvad lahendused on siis aegade broneerimine, kliendiga suhtlusvormid, ehk et läbi selle teha valikuid, et millist rakendust või, või siis e- siis kodulehte nagu omal arendama hakata.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]