Jaa, seda testvõrku hakkame, ehitame kaks tuhat kaheksateist ja, ja muidugi koos otsime neid kasutajaloosid, et kuus seda 5G võrku võiks kasutada.
Tegelikult seda ei ole puudu, me oleme selle otsimised juba, juba täie hooga käivitanud ja, ja siin on päris põnevaid projekte, on, on juba õhus. Ehk meie plaan täna on tegelikult see, et, et me sügiseks kuskil septembrikuuks leiame juba need kasutuslood, millega me kaks tuhat kaheksateist laivi läheme. Ja, ja, ja ma ütleks, päris põnevaid arenguid on juba.
No viimane kord, kui minu. Ma mäletan oma tehnoloogiaaegarjaniku karjäärist, kui oli küsimus, et mida sellega teha, ühesõnaga suurem küsimus oli 3G. Et kui tuli 3G, siis otsiti, ma mäletan sellist asja nagu killer äpp, kõik käsid ja rääkisid, mis on killer äpp, ehk et mida sellega peale hakata, ja kui 4G tuli, siis tegelikult inimestel enam seda küsimust ei olnud nii väga, et kõik olid see, see nagu nutitelefonide ja mobiilse foto ja video ja suhtluse revolutsioon oli käima läinud. Ja kõik said aru, et meil on nüüd vaja lihtsalt kiiremat 3G-d, et see, see toob meile midagi head, aga nüüd 5G puhul hakatakse uuesti otsima ikkagi, ma saan aru, seda, seda killer äppi või seda kasutuslugu?
Ma oskan öelda seda, mis, mida, mida me 5G-ga suudaks neile pakkuda. Me suudaks 5G-ga pakkuda neile kindlasti võrgus kiiremaid reaktsiooniaegasid, ehk me räägime siin ühest millisekundist kuni nupule vajutusest, kuni, kuni andur või, või robot tööle hakkab, see on kindlasti robootika, see on kindlasti iseliikuvad autod. Me räägime väga suurete andmemahtude väga kiirest ülekandmisest. Me räägime kindlasti sellistest hästi töökindlatest privaatvõrkudest, mida me oma võrgu peal nagu virtuaalselt suudame pakkuda. Ehk neid, neid kasutuskohti on, on veelgi, millele neid lugusid taha tegelikult ehitama hakata, mida täna ei saa kasutada.
Jaa, me, kui me kerime ajaloos natuke tagasi, nii tekkis esimene, esimene mobiilne lairiba, nii see oli 3G-põhine. Siis võttis sellist lähenemist, et ehitasime võrgud püsti ja jäime ootama, et millal seadmed tulevad. Kui ehit, mobiilne lairiva läks kiiremaks, 4G abil või LD abil, siis oli olemas juba, ehitati võrkusid, aga see mõte oli juba olemas. Nüüd võtame natuke teise lähenemise, et see võrk ja see tehnoloogia päris valmis veel ei ole. Et standard alles luuakse kakskümmend, kakskümmend. Ja nüüd võtame koos sellise lähenemise, et me otsime neid kasutajaloosid, et mille jaoks 5G-t on vaja. Ja kui me mõtleme ka tagasi kolme ja neljaga puhul, see ehitati mobiilse, inimeste mobiilse lairiba jaoks, aga kui me räägime 5SG-st, nii eesmärgiks on ju pigem teha kuidas öelda, kaikehõlma vühendatav võrk, mis töötab nii seadmetele kui, kui protsessidele ja nii edasi. Et see on natuke teine lähenemine, et jah, et kiirused on muidugi 5SG-s ka olulised, et saab seda ja, ressurssi jagada. Paremini, aga sama tähtis on need miljonid seadmed, mis hakkavad, hakkavad võrk, võrgus suhtlema.
Et see ei ole nagu tavakasutajagi, ta ei ole tavakasutajale
Sellega ma olen nõus, et, et virtuaalreaalsus on kindlasti üks üsna tõsine, tõsine kasutajalugu, küll aga on see, et, et kui ma mõtlen tavakasutaja peale, siis jah, virtuaalreaalsuses olevad, olevad mängud. mingisugused brausimised, aga, aga ma arvan, et, et niisugune tõsisem kasutusala tuleb ka kindlasti ikkagi ärirakendustes.
Sellepärast me tegelikult hakkamegi seda võrku ehitama juba nüüd ja hakkame seda tegema enne, kui see standard lõpuni valmis on, et, et ka. Ka selle standardi viimistluse juures aru saada, et milleks me seda võrku tegelikult kasutama hakkame.
Juba see, kui me räägime asjast nimega näiteks haptiline tehnoloogia, kus tegelikult noh, kas kui sa mängid arvutimängu ja see, see joystick annab sulle tagasisidet, me ei saa mingi löögi või midagi, iseenesest haptiline tehnoloogia, see edasi arendus saab olema ka huvitav teema, teema, kui me räägime VSG-s, me oleme, me ütleme selle peale, et kopa juht juhib kopa. Koppajuht istub ise Tallinnas ja ka kopp on Tartus ja tema juhib seda kopp, mis Tartus on, nüüd tema saab tagasisidet selle kangi kauru, et kui ta satub kivesse ja, ja see on ju vaja tulla suud kiiresti ja tõmbada see kang tagasi, et iseenesest me väga, väga palju kasutajalukasid ka, mida isegi mängutööstuses või kasutada tööstuses.
See kindlasti saavad aru ja see on üks põnev osa sellest koos, et kui me mõtleme, et kaks tuhat kaheksateist peaks olema võrk püsti ja testvõrk püsti ja. Esimesed kasutajalood, nüüd on tähtis haige, et me käime koos Tiiduga ja, või käime koos Teliaga. Klientide juures ja küsime, et sellised tingimused on paika pandud. Kiirused, latentsus madal ja nii edasi, et kuidas me suudame teie protsessid efektiviseerida ära. Et see on väga oluline, aitab ju praegu keheklientide juures sada see tagasiside, sellepärast me teeme ju seda koostööd, otsime neid kasutajaloosid.
võimalustest? Kindlasti logistika, kindlasti valdkond, energiavaldkond, kõik see, mis, mida, mida inglisekeelse väljendiga Smart City saab kokku, kokku võtta, on, on, on üsna põnev. Nii et, et neid, neid valdkondi on, on päris palju, ka, ka tegelikult on, on esimesed jutud tehtud Starshipiga, kes kes esialgu üllatus, et, et, et kas tõesti me nende roboti juures võiks nagu muid tehnoloogiaid kasutada.
Madal latentsus on ju iseenesest tähtis, kui me mõtleme, et kui me nüüd arvutasime peast õieti välja, nii kui auto sõidab sada kilomeetrit tunnis ja ja, ja tema saab signaali kuskile nüüd peatu või mingi avarii on ees või midagi ja latentsus on ikka kõrge, kui latentsus on sada millisekundit, minu pea järgi see tähendab umbes kolm meetrit ja keelmisaiga. Et kui me saame latentsuse kümme millisekundi peal või isegi millisekundi peal, me räägime ju siis mõnesentimeetrist, mis võib-olla ära, ära joab selle onnetuse, et Et 5G saab kindlasti olema oluline ka kasutajaloo, need kasutajad lood tulevad väga palju autotööstuses ka, kui autod üks päev hakkavad omaette sõitma ja, ja nii
Kusagil kaks tuhat üheksateist noh, tegelikult oleme ausad, siis, siis suured raamid sellel standardil on olemas. See, mida, mida ei ole, ongi, ongi selline viimistletus konkreetsete kasutajate lugude järgi, see, et, et, et, et mismoodi üks või teine asi väga konkreetselt peab omavahel hakkama kokku ehitatud saama, need viimistlused on, on puudud.
Me teeme ju nootmised, mis, mis meie klientidel on, et näiteks üks on suur, suur kiirus, teine on see, et tulevad väga palju seadmeid juurde, üks asi, millest me veel ei rääkinud, need nii-öelda sensorid ja igasugused seadmed, üks probleem neil tänasel päeval on see, need kasutavad väga palju akusid. Et üks eesmärk VLG-l on ju see, et kui sensor näiteks lühakse lakke, nii see, selle eluiga on võib-olla kümme aastat ja see on vaja vastu piirada seal ja andmed, andmed liiguvad, aga mitte nii palju. Et, et need kasutajalood ja nõudmised on ju olemas tänasel päeval ja, ja töö käib. Kui me vaatame sagedusalasid, nii võib-olla üks suur asi, mis minu andmetel lüüakse lukku, et kuidas kasutatakse kõrgeid sagedusi üle kuus gigahertsi ja nüüd lüüakse kokku, kinni vist kaks tuhat üheksateist. Et see on ju üks osa standardiseerimises ka, et, et viis G saab ju töötada nii olemasolevate sageduste pealt kuni kuus gigahertsi, aga suured mahud hakkavad ju ka liikuma kõrgematel sagedust, isegi kuni sada gigahertsi.
Nojah, aga ma mõtlen, et iga võrgu kasutamiseks on vaja mingisuguseid seadmeid, et noh, kas see on telefon või on see suitsuandur, suurt vahet ei ole, aga ta peab rääkima selle võrguga sama keelt, ehk teie võite teha võrgu, aga kust te teate, et need kõik need seadmed, mida hakatakse tootma, et nad oskavad teie võrguga rääkida, kui, kui standard ei ole paigas?
Üks väike märkus, võib-olla minu poolt on see ju, et tänase päevaga tihti, kui me räägime raadio, raadio teede juudepääsutehnoloogiast, me räägime alati spetsiifilisest raadio. Kasutajalukudest, aga 5G saab ju olla, olema selline üldine traadita juudepääsutehnoloogia, et nagu Tiit ütles, et võib-olla siseruumides. Me näeme viie või kümme aastat pärast, et kõik raadio, traadita ühendused ongi 5G peal. Siseruumides ja need räägivad meie telekatega, meie teiste seadmetega ja siis, kui me läheme maapiirkonda, on vaja kasutada madalamad sagedused, et tuua need sadavad megabitted inimestele koju.
Võib-olla me näeme ühte sellist kasutajalugu, kui ma teen tulevikus auto ukse lahti, nii, auto suhtleb mobiiliga ja üle viie G ja uks lahti. Näiteks, seadmestused hakkavad suhtlema omavahel viie G võrgus ka, see on üks väga uus, uus asi ka, mis tuleb.
Tean näiteks, et, et meie Rootsi kolleegid praegu mõtlevad ühte kasutajalugu, kuidas teha kaevandusse levinii, mis levikski aparaadilt aparaadile.
Ja parandamise osas kindlasti on, on siin me, me hakkame toimetama partnereid kaudu. Noh, võtame kas või täna meie teenus, millega me mobiiltelefoniga väravaid avame, siis ega meie ei käi väravaid parandamas. Küll on meie partnerid, kes seda teevad ja, ja kasutavad meie simukaarte nendes väravates, meie ühendusi.
No viimane demo, mida me tegime just Barcelona ajal, oli, et me näitasime kiirust kakskümmend, umbes kakskümmend viis giga allalaadimiskiirust ja näiteks laboris on ka sellised suuna antennid, mis tähendab seda, et antenn suunab ennast selle kasutaja kohta, kes parajalt kasutab mobiilset interneti, see tähendab sa, et sa saad suuremat. Kiirus kätte ja sinu energiatõus on suurem, sest tegelikult see tugijaam ja see mobiil kasutab vähem voolu. Et see on näiteks üks asi, mida me kindlasti näitame. Me näitame ka terminalid, esimesed terminalid, terminal on kahjuks veidi suur veel, aga. No kui suur? See on.
Terminal, ma tõlgin ära kuulajatele, on tegelikult see, et mõtleb noh, a la telefoni, mingit seadet, mis seda võrku kasutab?
Kindel on see, et elektroonikalt kindlasti läheb väiksem, tänase päeva me suudame ju kui elektroonika komponentid siit juba paberi peale trükkida, et need on juba iseenesest väiksed, et las arendus, arendus ikka võtab enda haige ja, ja sellepärast on ju eesmärk, et kui otseme neid kasutajaloosid ja kaks tuhat kaheksateist hakkaks juba esimese asju näitama.
Ja nemad, ma olen aru saanud, tahaksid seal juba midagi 5G-laadset ka nagu näidata või vähemasti seda ära kasutada, siis kas see on nagu selliste viimaste aastate nagu paratamatu areng vist, et, et Nokiat on natuke vähem maailmas, kui teda enne oli ja, ja et seda tähelepanu ja seda kesk, kesksust on nagu Aasiasse läinud päris palju? Mõtlen, kui palju ta on nagu Aasia teema, see 5G, kui palju meie siin nii-öelda järel jookseb?
Aga seal, ma saan aru, on seda 5G-d siis ikkagi vaja noh, lõppkasutajale, tavalistele inimestele?
Ja, ja nii inimesi, kes kasutavad seda mobiilsena lairibana või ka need, võib-olla Tokyos on miljardeid seadmeid, kui me räägime võib-olla Eestis kokku miljoneid seadmeid ja nende seadmete arv saab olema väga suur ka.
Aga kas te ennustate, et ikkagi nüüd see, see Aase jutt paneb mind ikkagi mõtlema, et vähemasti telefoni tootjad tulevad välja millalgi telefoniga, mis ütlevad, et see on 5G telefon, sa Tiit ütlesid, et 5G võrku ei tule tavakasutajale Eestil?
Ma kommenteeriks võib-olla nii palju, et alustame nüüd 5G ja, ja tegelikult see saab ju olema LD ehk neli, 4G edasiareng. Kui me vaatame mobiilseid andmemahtusid, mis praegusel hetkel maailmas liigub, nii. Kindel on see, et mobiilsed andmemahud hakkavad suurenema, järgmise viie aasta jooksul ma ennustan, et mobiilsed andmed liiguvad kümme korda rohkem. Väga raske ennustada, kui suur see on kaks tuhat kolmkümmend, kaks tuhat nelikümmend. Kui me vaata üldist tehnoloogia arengut, nii mingisugune uus tehnoloogia tuleb iga kümme aastat tagant. Mõtleme 3G-d, 4G-d, nüüd 5G-d, arenguvahe on umbes kümme aastat. Kindel on see, et inimeste vajadus mobiilseid liigutada ennast ja internetti kasutada suureneb iga päev. Kui me mõtleme näiteks, et te olete Ameerika näide, käisin just ühel uuel väga innovatiivsel spordistaadionil Ameerikas, kus ma kuulsin, et seal on võimalus võtta sisse seitsekümmend viis tuhat inimest ja selle jaoks, et inimesed saaks vaheajal vaadata mobiilset interneti, mu liikuvat pilti, selle jaoks on ehitatud tuhat access pointi, WiFi access pointi. Tulevikus kindlasti need access pointid muutuvad viie, viie G tugijaamaseks, tugijaamaks ja need on siit nii sisse peiditud, neid ei ole isegi näha. Kui me mõtleme Tallinnat tulevikus, me ennustame, et väga palju väikseid tugijaamasid saab olla näiteks valguspostides või kohtades, kus me ise ei saa aru, et seal on tugijaam. Kuus G kindlasti. Tehnoloogia areneb järgmise kümme, viis aasta, viisteist aastat, vii, kümme, viisteist aastat, aga lausa, alustame selle viiega ja vaata, mida sellega suudame tähele.
Kas see 5G nagu tulek, kui see nüüd läheb nii, nagu, nagu me oleme siin teie käest saate jooksul kuulnud, kas see võib tähendada hukku teatud praegustele levinud tehnoloogiatena, nagu näiteks seesama WiFi? Et mul on võib-olla isegi raske näha, miks mul peaks olema veel kasutusel WiFi, kui te ütlete, et iga suitsuandur võib-olla 5G noh, access point?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]