Reversed Resources on ettevõte, mis tegeleb tekstiilitööstuse jääkide kaardistamisega ja IT-lahenduste pakkumisega, et seda kaardistamist nende jaoks lihtsustada, õigemini jäätmeinventuuri siis. Ja, ja eesmärk on siis nende jäägid pärast kaardistamist anda disaineritele, brändidele kasutusse, et nad saaksid tegeleda upcycling'uga, mis siiamaani on olnud suhteliselt võimatu suurtööstuses.
No jah, et ütleme nii, et noh, seda kõike jääki ei saa kasutada up-seitinguks, see osa on vaja nagu ka ümber töödelda ja, ja, ja sellest saaks siis uut kangast teha, aga põhimõtteliselt enamik sellest jäägist on võimalik uuesti kasutusele võtta ja neid kasutatud kasutamise meetodeid praegu on, on vähe ja ütleme, suurusjärk kakskümmend protsenti kõikidest jääkidest üleüldse saab, suudetakse kuidagi ära kasutada. Et tööd on seal kõvasti, et seda süsteemi natuke para, parandada.
Aga mõtlen, kas te panete siis kokku selle ka, et teil on muuhulgas ka see info, mida nagu nende jääkidega nii-öelda, kes võiks selle jääkidega nüüd äraostja olla, või needsamad jäägid läheksid selles samas meie enda tehases nii-öelda uuesti kasutussele, et mis moodi see praegu nagu planeeritud on?
Planeeritud on jah, et nad võtaksid võimalikult palju oma, oma tehases kasutusele ja, ja see, see, mille, mis jutuga me jõudsime HM-i juurde välja, on just see, et, et selleks, et tehastel oleks põhjust seda süsteemi endal parandada nende motiveerimiseks, neil on vaja ka seda turgu sinna juurde, et tekitada seda nagu turu nõudlust selliste materjalide järgi, et nad, et nad tahaksid seda sorteerida välja. Siis on see otsapidi jõuab ikkagi nagu ka disainerini välja, et disainer peab kaasa mõtlema, et mina, mida saaksin mina oma järgmises tootes paremini ära kasutada.
Aga kas see, kus kohas see info lõpuks nähtavaks saab, see on IT-põhine lahendus? Et see on justkui nagu suur andmebaas, kus siis saab materjalide kohta infot ja saab ka nende suuruste kohta infot, et millised suurused ja mahud ja värvid täpselt kasutuses
Jah, see on väga tihti juhtuvalt, juhtub see, et need materjalid, mis üle jäävad näiteks väga suurtes kogustes, võib järsku tekkida täiesti korraliku, rullide viisi korralikku kangast, mida parajasti ei olnud võimalik kasutusele võtta, sellepärast et näiteks jõulud jõudsid juba kätte ja tootmine ei jõudnud lõppeda ja, ja rullide viis jääb mingisugust punast kangast üle.
No jõuluvana pildist, pildist, pildikestega kangas võib tõesti natuke keeruline olla, aga aga noh, näiteks võiks kasutada ühest partiist järgi jäänud kangast järgmises partiis selliste nagu peidus detailide kasutuse õmblemiseks.
Samas, see kõik kõlab natukene uskumatult minu jaoks, et kui kuskil on tööstusharu, kus konstantselt jääb üle kümme protsenti toorainest, lihtsalt jääb üle, jääb üle aastast aastasse ja mahud on niivõrd suured, et siis siiamaani see ongi nagu ülejäänud, et keegi ei olegi mõelnud välja mingit viisi, kuidas seda kasutada, me, me loeme märk Toonance'i kohta, kuidas isegi kananokad kasutatakse ära mingiks X asjaks.
Seal on väga palju teadmata hall jala, aga nii palju, kui oleme teinud uurimust tegelikult päris mitu aastat, siis üks, üks asi on see, et paremad kangad müüakse kohalikul turul noh, a la meie Abakan, eks, müüb mingisuguseid kangaid ühe rullikaupa. Siis on palju seda nagu kohalikku tootmist, mis väikestes kogustes selle ära kasutab, aga on ka väga palju seda, et, et see materjal lihtsalt jääb kuhugi vedelema, oodates paremat aega, siis ta läheb seal hallitama ja läheb käest ära. Et no näiteks Bangladeshis neil ei ole korralikku jäätmekäitlussüsteemi, mis tähendab seda, et neil puudub statistika, palju nad tegelikult prügimäele saadavad materjalid, sest neil ei ole niisugust nähtust nagu prügimägi. Ja, ja seega neil on nagu noh, kui sa nende käest küsid, mis sellest saab, siis nad, nad annavad väga ebamääraseid vastuseid, et...
No kokkuvõttes me peame ära lahendama kõiki aegid ja, ja selleks ongi see, see küsimus ongi, et, et kui sa nüüd mingi materjali saad ära kasutada õmbluses, on ju, siis mingi materjal sa pead, pead selle ümber töötlema, kasutame ära kuskil pikema kiuga materjalid, sa saad teha sellest uut kangast, lühemad kiud, rohkem kulunud materjali sa saad kasutada mingites istmetäidetes, mööblitööstuses, autotööstuses, Et neid, neid kohti, kuhu seda materjali suunata, on piisavalt palju. Küsimus on ainult selles, et, et sa pead nagu alustama sellest, et sa, sa nagu üleüldse nagu lahkad seda küsimust, et mis materjalid sulle annaks.
Ma isegi ei oska teha, et kuskilt alustada. Me tegeleme start-upilikult umbes saja kahekümne asjaga korraga. Ja, ja ma jah, üks teemaliin on, on see pilootprojektide käivitamine Aasias ja, ja just nagu arusaamine, et millisel turul, kuidas peaks lähenema. Teine teemaliin on upcycling idee maha müümine suurematele brändidele, ehk et jõuda väikestest kogustest upcycling disainlahendustest suurte mahtudeni, sest et näiteks edukamad upcyclingbrändid suudavad aastas ära kasutada kaks tonni jääki, aga samas üks tehas Bangladeshis võib toota kaheksakümmend tonni jääki kuus. Nii et, et ei ole üldse kuidagi vastavuses, et, et see, et mingi disainer kuskil Euroopas tahab up-cycleingut teha, ta ei, ta ei, väga hästi ei suuda veenda seda tehast, et tehke, tehke nüüd minuga koostööd, et selleks, et neid tehaseid veenda, neid materjale paremini kirjeldada ja, ja, ja me, meelitada brände neid kasutama, on meil vaja väga, väga palju müügitööd teha.
Okei, me oleme nendest tehastest tegelikult päris palju rääkinud, ma hakkasin mõtlema ka, et meil, et, et selle, selle vorsti nagu teine ots on ju disainerite käest, keegi peab need jupid uuesti kasutusele võtma, eks ole. Mul on hakanud selle jutu põhjal tunduma... Et, et maailmas on teatud rõivabrändid, kes kasutavadki neid nii-öelda ülejäänud kolmnurki ja, ja näitavad sellega, et nad teevad noh, et, et see on nagu osa nende sellisest brändiloost ja brändi võib-olla väärtusest ja ja nad saavad näiteks küsida kõrgemat hinda inimeste käest ja ütlevad, et me teeme noh, nende argument on nagu see, et me teeme maakerale ja looduspuhtusele teenet ja seetõttu me küsime rohkem raha, kas see minu ettekujutus vastab tõele või et on olemas sellised, sellised brändid, kes, kes võiksid neid kolmnurki kasutada?
Jaa, neid brände on omajagu, aga ma ütleks, et nad mitte ei küsi sellepärast rohkem raha, et, et see keskkonna sõnum seal on, vaid sellepärast, et see materjalide kättesaamine nendele brändidele, kelle jaoks see taaskasutatud materjal on nagu selline püha, mida ta, mida, millest ta nagu kõige rohkem tahab kasutada disainis. Nende materjalide kättesaamine on ülimalt keeruline olnud, sellepärast et kui sa nüüd disainerina lähed ühe suure tehase ja ütled, et ma tahaksin teie jääke kasutada, siis sind suunatakse sinna nende suurte mägede juurde, öelda, öeldakse, et noh, mine, mine siis otsi, on ju. Et see lihtsalt see, kogu see protsess on ülimalt ebaefektiivne. Ja, ja kogu selle tootmis, tootmise püstipanemine, oma disainide väljatöötamine ja turule toomine on ühe, ühe brändi ja, jaoks noh, bränd kui nagu sarnaselt võib vaadata seda kui start-upindust, eks. Et sa pead nagu tegelema väga paljude asjadega korraga ja see, see protsess on lihtsalt väga keeruline ja aeganõudev ja sealt tulelevalt siis läheb ka see hind kõrgeks. Et see, see mõte nagu, kust see... Reversed Resources lugu hakkaski ju arenema, oligi see küsimus, et kuidas seda kõige odavamaks ja mõistlikumaks teha?
Kui suureks teie arvates seda, seda, selle asja skaalat nagu saab ajada, ehk et et nagu Taavi juba ütles, et tõenäoliselt need kogused, mida sa saad toota teatud disaini, on väikesed, sellepärast et need kogused, mis jäävad üle mingisugust materjali, millega sa saad arvestada, on väikesed, ehk et kas me üldse saame, no näiteks rõivabränd, suur nagu saab üldse arvestada oma jääkide nagu suurel määral ärakasutamisega, on see üldse kuidagi võimalik ja majanduslikult mõttekas nende jaoks?
Hästi erinevalt on, ma võib-olla tooksin siinjuures sisse ka selle, et tegelikult neid kasutusi on hästi mitmeid, et me räägime ka tegelikult poodide sisekujundusest, me räägime uute riiete tegemisest, me räägime riiete detailidest, me räägime võib-olla üldse sisumaterjalist.
ma tuleks korra tagasi veel selle... Tegelikult miks, miks meie idee H&M-i seal konkursil silma paistis? Ei ole üldse mitte see up-sigling loogika seal. Et nende jaoks on oluliselt suurem küsimus see, et kui neil on praegu, nad üleüldse üritavad oma tööstusharu mõttesse materjali ringlust tekitada ja seda ringi kinni panna. Ja neil on järjest suure hulk erinevaid taaskasutusvõimalusi, näiteks koos meiega sellesama viie võite hulgas olid, oli üks seltskond, kes, kes tegeles puuvillamaterjalide ümbertöötamisega, Ja üks seltskond, mis tegeles polüestri ümbertöötlemisega, et sa pead juba sellest nagu aru saama, et mis, et kus sul on nüüd need puuvillajäägid ja kus sul on polüesterjäägid, et, et neid üldse ümber töödelda saaks. Ja, ja me tegelikult nagu tegeleme väga erineval tase, tasemel ümbertöötlemise küsimustega, et meie jaoks see teema lihtsalt on nagu selline üks. üks hingelähedane teema olnud, mida, mida nagu mõelda, et kuidas, kuidas seda ikkagi nagu edasi kanda, sest et kõik muu tõmbab meid kogu aeg selle recycling teemade poole tegelikult.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]