Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saadi on, saade on uuesti eetris ja see on siis see saade, kus saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka räägivad Eesti IT-ärist, IT-ettevõtlusest, IT-nähtustest, idufirmadest ja Ja seekord on meil külas Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, tere. Tere. Sa ei ole varem meie saates käinud ja vähemasti selle ametinimetusega sa siia ka enam ei tule, sellepärast et. Esimesest jaanuarist, kaks tuhat kuusteist, oled sa uuel tööl. Ja me tegelikult tahtsime Taaviga kasutada ära siis seda olukord, et. Et me kutsume sind kui Eesti IT-sektori võib-olla ühte kõige kogenumat ja ühte kõige mõjukamat, siis tippjuhti, siis rääkima. Telekomi sektorist ja, ja endast ka, aga me hakkasime siin enne saadet, sind ei olnud veel vaikselt arutama Taaviga, et kas sina oled kõige pikaajalisem siin Eesti Telekomi sektori tippjuht, juhatuse esimees, või ei ole?
inseneriharidusest on ikka kasu, kui me vaatame üldisemalt, siis ta õpetab struktureerima, ma usun, seda kinnitavad kõik. Teiseks, olulist ja ebolust eristama, et see on niisugune nagu pragmaatiline vaade ja kolmandaks tuleb siis ikkagi need teadmised noh, näiteks mida ma kasutan ja kasutan päris laialdaselt. Ma õppisin pidevaid tehnoloogilisi protsesse, näiteks. Ja pidevaid tehnoloogilised protsessid on ju kõik protsessid looduses, nad on ütleme, sellises suures telekomis on tööprotsessid, on ju horisontaalis. Väga-väga-väga olulised, et need toimiks, aga näiteks ka turunduses on sama mõiste nagu nihuke pidev tehnoloogiline protsess koos oma tagasisidedega, eks ole, sa küsid kogu aeg kliendilt, mis ta tahab ja, ja nii edasi, nii et, et sellest on konkreetselt kasu olnud.
No ma ei kasutaks seda väljendit, täpsime, aga, aga, aga jah, see oli, oli küll nii, et Provokom oli alguses päris tugevalt turul, aga siis kuidagi Kuidagi kadus.
Mis tehnilisemaks, ta läheb mõnusamaks, et, et ikkagi siis me räägime ju gigadest. Ja veebruaris, ma arvan, selle aasta alguses me Ericssoni labor katseid juba näitasime, kus seal vist oli poolest gigast jutt, mis läbi õhu käis, nii et tegelikult katsetused käivad. Ma arvan, kommertskasutus tuleb kuskil seal kakskümmend, kakskümmend niimoodi tõsisemalt, võib-olla enne väga palju. Vaja polegi, aga, aga võimalused on sellel viiendal põlvkonnal muidugi väga suured.
Aga ma ütlen, et see ela, erasektor ja avalik sektor ei koostöö, ma arvan, on olnud Eesti infoühiskonna üks suuremaid edu võtmeid, et kui me vaatame näiteks seda, miks näiteks ID-kaart ebaõnnestus Soomes, siis väga suur põhjus oli ikkagi see ju, et, et teenusepakkujad ei tulnud taha, et see nii-öelda riigi projektiks ja kuna inimesel või kodanikul riigi on seal suhtlemist niivõrd vähe ühe aasta jooksul, Seal tegid kasutusharjumust ja ta ei võta seda asja nagu üleva, ta ei võta üldse, et on kaasagi, on ju. Ja samas oli ju piisavalt nutti telekomeetravõtetele ja pankadele aastal kaks tuhat, et teeks ühise sertifitseerimiskeskuse ja paneb selle ID-kaarde sinna. Ei no
No pankadel oli selge soos, pangad said tänu sellele ikkagi oma, mida rohkem inimesi kasutasid turvaliselt netipangandust, on ju, pangad said selle arvelt oma kulusid vähendama. Telekom jaoks.
kuulata, kuidas. Ma arvan, et fänn on täpselt rohkem, kui me isegi ette oskame kujutada. Ja ega siin muud võimalust ei ole, kui, kui. Ma kasutan sedasama sõna, seda infoühiskonda, ma ei tea, kui hästi sellest kuulajad aru saavad, seda võib nii ja naa mõista, aga, aga jääme selle termini juurde, eks ole, et seda. Seda infoühiskonna usku on meis ja neid põhjuseid on minu arust mitu, esiteks ta efektiivistab ühiskonda ja ühiskonna majandust. Ta efektiivistab riigi valitsemist. Ta loob parema kodanikuühiskonna ja demokraatia, eks ole, ja, ja paremad ärivõimalused. Ja mille üle mul hea meel, et siin on meil ju jälle uusi maailma muutvaid näiteid, eks ole, e-residentsuse puhul, eks ole. Ehk siin on põhjust uskuda, et see areng jätkub. Siin lihtsalt on ka usu küsimus.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]