Ma ei saa õhtuti magama jääda, sest kõrvalkorteris kostab purjus inimeste lärmi. Kui lähen pidutsejaid keelama, siis nad ütlevad, et see pole minu asi, osku ma endale uus korter. Joomine ei ole jooja isiklik asi, teised kannatavad passiivse joomise all. Vaata passiivnejoomine.ee, keegi ei tohi kannatada. Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on kahekümne neljas oktoober ja Restardi saade on jälle eetris, saatejuht täna puu, täna ilusa laupäeva puhul üks, mina olen Henrik Roonemaa, portaali geenius.ee veatoimetaja, aga külalisi ei ole mitte üks ega kaks, nagu tavaliselt, vaid laid lausa kolm. Meil on külas Eesti Telekomi juhatuse liige Tarmo Kääsna, tere. Tervist. Meil on külas Teet Parts, ettevõttest Voog, tervist. Tervist! Ja meil on külas Jüri Kaljundi, kes esindab iduettevõtet Weekton, aga ma arvan, et veel rohkem esindab ta sellist püsivat idufirmanduse kultuuri Eestis, tere, Jüri! Tere, tere! Ja meie tänane saade üritab lahendust leida küsimusele, miks tehakse Eestis asju, mis justkui peaks olema mujal maailmas tehtud. No nagu näiteks, ma võtan kohe külalised ette, eks ole, Eesti Telekom teeb asja nimega suhtlus.ee, kuigi tegelikult iga eestlase noh, vaata et kodakondsusjärgne meiliaadress on gmail.com, Miks peaks dubleerima mingit väiksemas, väiksemal skaalal asja, mis on mujal maailmas hästi tehtud? Teet Parts teeb ettevõtet nimega Voog, mis. mis võimaldab siis teha inimestel lihtsalt ja hästi kodulehti, selliseid teenuseid on maailmas no kahe käe surmedel kui mitte, kui mitte rohkem üles lugeda ja Jüri on, sina teed Weektoni, mis see Weekton täpselt on?
See elas oma aja ära, kuid tänasel, tänasel hetkel on veel üle kahesaja tuhande aktiivse konto ka hotis olemas, mida igapäevastik kliendid pead kasutamas. Kuid tõesti, see on niisugune järgmine samm meil selle teenuse arendamisel ning suhtlus.ee on eelkõige keskendunud ärikliendile ja väiksele ärikliendile. Ning kui see mainis ka, ehk et G, Gmail on igaühe nagu konto juba sünnijärgselt, siis ärikliendi vaatest on ootus ja soov ikkagi, et mu e, e, e-maili lõpp lõpeb minu firma nimega.
Mul on väga mitu ettevõtet sellist, kus ma olen nagu otsapidi sees, kõik elavad Google domeenis ja lõpevad e-ga, mingit probleemi ei ole, jube hea teenuse.
Ei, see mõte ilmselt ei tulnud mitte sellest, et läheks vallutama küllastatud turgu, küll oli pigem see, et. Mis meie täna, mis meie teenus siis erineb võrreldes teistest teenustest, on see, et meil on väga selge siht pakkuda teenust, mis oleks just nimelt Euroopa turule mugav, kus oleks mitmekeelsus tagatud, sisseehitatud funktsionaalsusega ja väga lihtsasti, mida täna ükski teine suur teenusepakkuja ei, ei, ei taga ja noh, lisaks on seal muid väiksemaid. või mitte, mitte väiksemaid, aga täiendavaid põhjusi ja faktoreid veel, miks meie teenus mingil, mingitel kindlate nurkade alt on parem kui, kui ülejäänud maailma veebi, veebi ehitusmootorid?
No Weektoniga on täna meie turuks võetud puhtalt maailmaturg ja me hakkasime seda toodet tegema puhtalt selleks, et teha sellel alal maailma parimat toodet. Ja selles mõttes ta nagu töötab, et viiskümmend protsenti klientidest on USA-s ja väga palju on nende hulgas selliseid noh, tuntud Fortune 500 firmasid, tuntud tehnoloogiastartupe. Et me teame, et ta on, ta on hea töötaja, töötab võimalik, võimalik täiesti müüa. Aga kust me sellele otsuseni jõudsime, oli see, et noh, mina olen enne teinud kunagi ammu-ammu CV Online, mis oli puhtalt siis Eesti ja Balti turule suunatud töökuulutuste portaal. Ja seal oli ka nagu näha seda, et miks seda siis nagu teha, seal see maht oli suur, sest töö on asi, millega kõik inimesed on seotud. Aga samas on seal vaja ikkagi eriti selle ärikliendiga suhtlemiseks väga palju sellist kohalikku müüki ja tuge. Ja ilma selleta see võimalik ei ole. Teine näide minu elust on see, et seitse-kaheksa aastat tagasi hakkasime tegema Eesti kohalikke eestikeelseid photosaite. Nagi.ee, fotoalbume, albume, võtsime osad need saidid üle, hiilgeaegadel oli meil sada viiskümmend tuhat külastajat tegelikult Eestis. Me ei suutnud seda küll rahaliselt nagu tööle panna, aga me nägime seal mitut asja, et miks seda nagu oli mõtet Eestis teha, noh. Lokaliseerimine ei ole tegelikult ainult toote eesti keelde tõlkimine. Meil on liidesed seal meenetefirmadega, fotofirmadega, kust sa saad pabermilte, need on näiteks asjad, mida sa neid Facebookist, Flickrist, sellistest kohtadest ei saa. Teiseks me ikkagi näeme, et Eestis tavainimeste hulgas, meie oleme tehnoloogia inimesed, elame selles ingliskeelses maailmas, ikkagi väga palju on. Nii keskealisi ja vanemaid kui ka osasid ka nooremaid inimesi, kes ikkagi tahavad teenuseid kasutada puhtas heas eesti keeles. Ja selle jaoks on neid asju mõttekas teha. Teiselt poolt, mida me näeme, on see, et võtame kas või needsamad fototeenused, sa tahad ju neid fotosid jagada kõigi oma rahvusvaheliste tuttavatega. Ja selleks on jällegi mugavam seda teha Flickr'is või Facebookis, mida nemad juba kasutavad. Nii et neid argumente on ikkagi nii poolt kui vastu.
Me võib-olla jälle tehnoloogia inimestena ise ei ole sihtfirm, eks ju, aga ma kujutan ette sellist tavatarbijat, Eesti keskmist väikefirmat, kes ei ole IT-valdkonnas. Samamoodi ka kodukasutajad, kes vanasti sedasama hot-teed kasutas. Seal on nagu palju põhjuseid, miks ta sedasama kohalikku teenindust tahab saada. Aga samas võib-olla teatud toodete ja haritoodete puhul ma ikkagi mõtlen seda, et. Ma natukene kahtlen, milline see Eesti teenusepakkuja mingi toote jätkusuutlikkus on, kui pikaks ajaks see ikkagi nagu tööle jääb.
No telekommiku puhul ka vist on näiteid sellest, kus on mitu korda üritatud teha neid, oma neid nutifoni ja helistamisteenuseid ja neid. Mis on minu jaoks olnud nagu Skype'i konkurendid ja, ja ma ei tea, kas nad kõik on elus, aga minu arust noh, ka telekom ikkagi, ta vaatab, kui mingil ajal vähe on kasutajaid, lõpuks pannakse see ikka kinni. Mis ei tähenda jälle noh, telekomil on väga hea see pilve-back-up'i teenus. Ikka kaalud, et kas kasutaks nüüd seda või kasutaks Dropboxi ja muidugi Dropboxil on jälle omad hädad, sest tema on Ameerika start-up, kes oma kulusid ära higata täna ja ta võidakse ka üks päev kinni panna ja sellest on ka juttu olnud, eks ju. Nii et need riskid on ikkagi mõlemal pool kindlasti olemas.
Et ma arvan, suhtluse puhul on väikse ärilendi jaoks on see, et, et see on üks keskkond, et on sul võimalik teha oma arvutite back-up'e samas keskkonnas, su failid või pildid on samas keskkonnas, e-mail on samas keskkonnas ja, ja mida on nagu vähesed teised teenusepakkujad täna pakuvad, on, et sul on võimalik ka oma... Kas siis laua või mobiilinumber, siduda ära selle kontoga ja ka kõik SMS-e saata, vastu võtta samas keskkonnas, ehk et, et sa ei pea jälle minema teenusepakku juurde selleks, et saata hulgi SMS-e oma klientidele, samas keskkonnas kõike teha. Et see on see eristus, me täna näeme, et sa ei pea erinevate keskkondade vahel guugeldama või liikuma, et sa saad ühest kohast sinu nagu niisugused esmased vajadused äri ajamiseks, on olemas kõik.
Ja, tahtsin seda, seda öelda, et täiesti nõus Jüri jutuga, et, et tegelikult see on ka üks meie suur müügipunkt, et kui inimene tahab endale veebilehte luua, siis me oleme küll teinud teenuse, mis on võimalikult lihtsasti kasutatav ka kõigil nendel inimestel, kes pole varem veebilehtega kokku puutunud, olgu see Juta või Maali kuskilt väiksest külakohast või ka inimene, kes töötab suures organisatsioonis, aga pole varem pidanud. Tarvidust seal niisugust asja, niisuguse asjaga tegeleda. Ja just nimelt see eestikeelne kasutajatugi ja see eestikeelne kohalolek, see, et keegi sind kas või telefoni teel eesti keeles juhendab samm-sammuliselt, on kindlasti väga suur võit ja väga suur nii-öelda faktor. Miks, miks Eesti turul on vaja nii-öelda korralikult lokaliseeritud teenust ja nagu Jüri mainis, et see ei. See ei tähenda ainult tõlkimist või see ei tähenda ainult ladusat eestikeelset kasutusjuhendit, see tähendab seda, et on olemas inimesed, kes mõistavad sinu soove ja sinu nägemust Eesti turu ja Eesti toimimise kohta.
Visahallidet inimesi meil pole, et vastupidis, et meie support-tiim on iseenesest võrdlemisi väike, kompleksne ja, ja tegelikult võlu peitubki selles, et kui sul on lihtne selgesti aru saada, toode. mille kasutamine on intuitiivne, mis on siis tagatud nii vajadusega juhenditega kui ka eeskätt loogilise kasutuskeskkonnaga, siis ma julgen öelda, et kuskil üheksakümmend viis protsenti meie kasutajatest saab ise kõigega hakkama, küsides abi võib-olla üksikutes tehnilistes küsimustes, mis on domeeniga seonduvad mured ja niisugused, mis, mis isegi väljuvad nii-öelda sisu toimetamise seisukohast ja mis on inimestel lihtsalt väga võõrad, et keegi. Enamu, enamus inimesi ei tea, mis asi on tee, domeeni TNS-kirjalt näiteks. Et, et aga ülejäänud need vii, ja siis ongi need viis protsenti, kes meie poole pöörduvad, olgu selleks soov, soovid, küsimused, lihtsalt infopäringud või, või muu selline, et meil on, ma arvan, et see on ühe edukat toote või teenuse igal juhul aluseks, et toode peab olema selgesti arusaadav, selgesti presenteeritud ja, ja siis ei ole, ei ole tarvis ei Visahalli täitega, aga. Kas
Ja see tugi on sellepärast ka oluline, ehk et kui me praegu kolmekesi kõik on suunatud eelkõige nagu ärikliendile ka teenused, ehk et siis. Noh, äriklient ei ole nagu eraklient, eraisik, ehk et kes proovib, vaatab, tõstab asju ümber, ehk et need otsused, mida ta teeb, ta teeb ikkagi suhteliselt pikaajaliselt, sellepärast et tal on keeruline oma igapäeva äriasju ümber teise keskkonnavaatust, ehk et see on see, kus on see eristus, et, et ta saab kohe alguses rääkida, saab selle tunnetuse isiklikul tasandil ja ka kindlus, ehk et kui ma nüüd hätta jään, et siis on ka tugi tagatud, ehk et ma ei jää oma, et see, see põhjutanud otseselt minu äri.
Eks, eks too eskaleerumine on kindlasti mingil määral lahendatav erinevate meetodite, erinevate teenustega, taaskord. Üks teenus aitab teisel teenusel eskaleeruda, on täiesti tavapärane näide, aga. Aga vahetus isegi olulisem on, sa alg, Henrik alguses küsisid, et kas, kas aitab toe nii-öelda siis presenteerimine kuidagi turule siseneda, et ma arvan, et hea tugi on kindlasti müügi, nii-öelda siis müügi alus või müügipõhjus, et kehva teenindusega ei taha keegi kokku puutuda, aga, aga vahetus isegi olulisem on see, et, et, et kui sa seda tuge välja, välja reklaamid, et sa ütled, et sa oled kakskümmend neli seitse olemas või et sul on nii-nii palju töötajaid, näitab pilte nendest veebis, Et siis selle sisu peab ka tegelikult olemas olema, et, et küllap Google'i puhul on see sisu katmine natukene keerulisem, mitte et see oleks tehtav, aga küllap, nagu sa ütlesid, et selle ilmselt kaob sisu või mõte ära selles kohas, et see ei ole piisavalt skaleeruv enam, enam sellemaani, mida Google täna katab.
Nii, Restartisaade jätkub, tuletame meelde, et meil on stuudios Tarmo Kärsna, Eesti Telekomist, Teet Parts ettevõttest nimega Voog ja Jüri Kaljundi ettevõttest nimega Weekton. Ja ma tahaks avada selle teise ploki küsimusega, et milliseid Eesti selliseid netiteenuseid te igaüks isiklikult ise kasutate? Alustame Tarmost, suhtluse E-d kasutate ilmselt,
Aga eks enamus on jah, ikkagi eraisikute teenused ja äriteenustest, ma arvan, ka ma peale Pipedrive'i midagi ei kasuta tegelikult, et...
Aga ma tahaks tulla vot siit kohe otse ja on hea hüpata igasuguste selliste suuremate infrastruktuuri teenuste juurde, näiteks et kas keegi kasutab meist või kas, kas te teate kedagi, kes kasutaks näiteks mingeid Eesti pilveteenuseid? No neid on arvukat ju, kindlasti on, eks ole, teie ettevõttes, Telekomis ja, ja mujal veel ja pakutakse igasuguseid täishaldusi ja back-up'e ja kogu seda värki ja mina ei tea kedagi, kes neid kasutab.
Mina tean, et meie oleme kasutanud nagiaegadest, meil on Eesti Telekomis sõles kümmekond serverit ja seal jooksevad nii Weekdani teenused, nagikõik fotoserverid, CV Online teenused, petitsioone, e-d, seda me haldame. Kunagi selle põhjuseks, kusagil seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa fototeenuste puhul ja videoteenuste puhul oli see, et Eestis servereid hoides, Eesti kohalik internetiühendus oli nii palju kiirem. Et kui inimesed tahavad seal gigabaiti, kaks gigabaiti pilte laadida ja me oleks sel hetkel kasutanud Amazoni või mingit muud asja, siis see oleks tegelikult väga-väga aeglane olnud ja meil oli palju kasulikum võtta need sadades megabittides ühendused siin, siin Elionis ja hoida neid asju seal. Ja meie oleme seni rahul olnud, et meil vist pole nagu seda downtime'i peaaegu kunagi olnud selle kümnekonna aja jooksul ja. Ja meie oleme palju rohkem olnud rahul sellega, kui võib-olla kuskil Amazonis ja noh, meie tausta tõttu me oleme selle haldusega ise, kuna need inimesed on olemas ja kogemus olemas, hästi hakkama saanud ka,
et. Ja mida mina näen, on, et juba väiksemast ettevõttest, nagu keskmise ettevõtte poole minna, kus on kas oma IT-inimene või siis IT-teenusepakkuja, et siis järjest rohkem on hakatud kasutama, on Zone'i, Zone Cloud on teenus, mida, mida kas, kasutajaskond kasvab järjest. Ja samamoodi Telekomi poolt on OneSpot, kes on juba suuremale kliendile, ehk et... Mida, mida see teeb? OneSpot ongi automaat, automaatne pilv juba, ehk et mitte sa juba ei pane ta käsitsi ja keegi administraator käsitsi haldab, vaid et IT-teadlik inimene või IT-juht juba saab ise toimetada ja panna oma ettevõtte asjad sinna pilve üles.
Ahah, aga kas see müügiargument, et miks just seda, ma kujutan ette, et sellised teenused, eks ole, on ju Läänes ka hästi palju, et kas seal kehtivad needsamad nagu müügiargumendid või et mis Jüri ütles, et see on Eestis ja et see on kuidagi kiirem või seesama toe küsimus või või, või te müütegi seda nii, et te lähete sinna ettevõttesse kohale, kes ei tea IT-st midagi, me paneme tööle teile, ärge muretsege.
Teet, kuidas teil on, soovitate ka klientidele Eesti selliseid suuri infrateenuseid või kasutavad nad iseenesestmõistetavalt juba mingeid välismaa omasid?
See on vist igast kliendist väga, väga spetsiifilisest, spetsiifilisest sõltuv, et alates sellest samast, mis, mis sai mainitud, et et kui sul on juriidilised põhjused, sa pead hoidma enda, enda andmeid kui Eesti riigi piires ja nii edasi, meie ise tegelikult kasutame samamoodi kohalikku teenust, Voog, siis Zone'il, Zone'is, rakendusi Zone'i servereid. Et küll seal mingi osa istub meil ka samamoodi välismaal Amazonis, aga, aga just nimelt see kohalik, meie jaoks oli oluline, et on kohalik, kohalik ettevõte selles mõttes, et kui midagi juhtub, siis on alati olemas keegi, kes on sinu lühe telefonikõne kaugusel, reageerib sulle põhimõtteliselt kas või keset südaööd ja, ja aitab sind telefoni teel ja nii edasi. Mis on meie jaoks oluline, sest et teenus, mis, mis skaleerub üle, üle maailma, nii nagu näiteks Weekton, ei ole, ei ole ilmselt väga mõeldav, et sul ei ole hotline'i ja, ja kuigi, kuigi välismaalised teenusepakkujad seda pakuvad, siis elu on näidanud, et nende, nende jaoks on see. hotline samamoodi nagu kasutajatugigi, võib-olla selline sõnakõlgse teinekordnes hotline kvaliteet võib, võib jääda allapoole meie eedatavat ootust.
Et eks meil, üks meie edasimüüja, kes on siis Taani üks suurimaid hostingufirmasid, kes ise ju pakub väga suurt infrastruktuurivõrku, et nende jaoks oli korporatiivne, korporatiivne nõue, et nende jaoks peab eraldi teenus istuma nende serveris, mis tähendab seda, et nende kliendid, neile, nende klientidele serveeritakse meie teenust otse nende serverist näiteks. Et on niisuguseid kindlaid vajadusi ja, ja, ja põhjuseid, miks teinekord on vaja midagi kuhugi liigutada, olgu siis kiirus või, või puhas korporatiivsed nõuded.
Internetis asuvad nad tõesti Eestis, ehk et nende suur, nende endi serverkeskused on ikkagi Eestis kõik. Kas siis nende endi ruumides või siis mõne teenusepakku juures.
Turvalisus, kiirus, sama, kliendi andmete hoidmise nõue juba nende, kuna tegemist on siis riigi toimimiseks oluliste ettevõtetega, ehk et siis juba riik nõuab, ehk et need andmed oleks siin Eestis, ehk et ja, ja ajalugu, ehk et kõik on välja kasvanud, ehk et... Ma tahtsingi enne täiendada, et kui küsimus, et mõttes, et me, kes palju kasutab neid pilveteenuseid, siis tegelikult see turg on ju Eestis ikkagi suhteliselt nagu arenemisjärgus, et et ajalooliselt on väikeettevõte, et IT on ju põlve otsas üles ehitatud, kas sõbra-tuttava poolt ja, ja see ehk, et et ostetakse seda teenusena kuskilt sisse, siis see on praegu täiesti nagu arenev turg alles, ehk et ikka on harjutud ise tegema, toanurgas on üks server ja kui mingi midagi mingi häda on, siis helistatakse onlain-sõbrale kas või öösse, kes tuleb ja siis putitab selle serveri üles, ehk et, et see on see mõttemaailma muutus, mis tegelikult Eesti turul veel on ees.
Jah, ma tahtsin nii palju öelda, et esiteks ilmselt ta peaks hoopis keskenduma sellele, et. Et kuidas need kolmkümmend miljonit inimest siis reaalselt temani jõuavad, et see ilmselt on hoopis suurem küsimus, aga, aga, aga tõsisemalt siis ma arvan, et siin loeb ka palju skaleerumise küsimus, just nimelt serverite ja, ja, ja teenuse siis kiiruse skaleerumise võimalus, et eks mingi hetk võib tekkida olukord, kus kohas, kui, kuigi täna paljud Eesti teenusepakkujad juba on väga hästi, skaleeruvad, siis noh, näiteks tuues mingisugused näited maailma Maailmasuurustas siis, SAP poolt arendatud näiteks hana, hana nii-öelda liidestus või hana siis. andmebaasi mudel on see, mis tegelikult täna näiteks võimaldaks skaleerumist kindlasti suuremal moel kui ka, kui praegu Google'i ja, ja, ja, ja Amazoni enda teenused. Et, et võib-olla tulevikus me näeme selles suunas liikumist, et ei muutu oluliseks mitte niivõrd see kindel teenusepakkuj või tema füüsiline asukoht, vaid see, kes suudab kõige kiiremini implementeerida mingisugust järgmist tehnoloogilist nii-öelda nippi, jah, ja, ja kuigi Amazon ja Google kindlasti on seal eesjooksikud.
Kui me teeme oma garaaži arendusnädalavahetuse ja seal on alati see, et keegi hakkab pitch'ima midagi, saalist keegi arendaja leiab, kuule, see on seal USA. Slack. Ja siis me ju alati ütleme, et kuulge, et las nüüd pitch'ib ära, et igat asja saab ju tegelikult paremini teha, eks ju, et, et enne Slacki oli chat'e olemas ja enne Google'it oli otsingumootorid olemas, Nii et kõike on võimalik teistmoodi teha, kõike võimalik paremini teha ja samamoodi vanad teenused surevad ju alt ära, eks ju, et noh, võtame, ma ei tea. Yahoo oma teenustega, mis on täna väga raskes olukorras, me ei tea, mis sealt nagu alles jääb, eks ju. Microsoft täna tõuseb, vahepeal oli ka nihuke kahtlane, et mis tast üldse edasi saab. Nii et kui teil on idee, kuidas seda asja paremaks teha, võtke ja tehke, et see, et midagi on kusagil olemas, seal küll vahet ei ole.
Jah, just, et tegelikult ju ei pea olema, et vaatame kas, kas tänasel päeval ju tekib noh, küll täiesti teine valdkond, aga näiteks autotootjate ju tekib ju. uusi autotootjaid, uusi automudeleid, kes järgmisena läheb elektriautode tootmisele ja nii edasi, et kõik asjad juba on olemas, mine võta su üle selle Mitsubishi IMF-iga või, või, või, või Teslaga, et sa ei, keegi ei peaks neid juurde tegema, ei ole enam vaja, ratsionaalselt saaks inimene hakkama ühe valikuga, aga, aga ometi tehakse, sest igaüks tahab parendada ja näidata toodet või teenust oma külje pealt.
Ja ma arvan, et siin ongi kaheks lüüa, et... Et nende ülikooli professorite vaatasid, et unikaalne küll, aga unikaalne ja just see, et kuidas see kliendikogemus on, ehk et kuidas välja mängid selle idee. Idee, ideid ei ole unikaalsed väga palju, on ju, aga just see, kuidas see olemasoleva idee välja mängid teistmoodi, mis läheb kliendile korda. Ja, ja tõesti on siis, et kas su äri on suunatud ärikliendile või on suunatud lõppkasutajatele, et seal, ka seal on erisus, ehk et tõesti lõppkasutajad lähevad miljonid võtma, aga siis võib-olla nagu väga ideaalne ja väga hästi kordaminev ja kiiresti arusaadav teenus, mis asi see on, et ta läheb kliendile korda. Äriklient on konservatiivsem, ratsionaalsem ja seal on see Taxify edu just, ehk nad võtsid selle müügiosa, füüsilise müügiosa enda peale, ehk et nad ei teinud äppi ja lootsid, et küll kõik liituvad. Vaid et see on see, et kuidas sa ikkagi inimeselt inimesele müügiga taksojuhid enda kätte saad.
Huvitav, kas nende nii-öelda Eestis paremini tehtud teenustega, mille üks osa on selline tugev kohalik müük ja kohalik tugi, nagu me oleme täna rääkinud, kas nendega noh, on mõtet ka proovida välismaale minna või et, et noh, teie, Jüri, tegite ju algusest peale pigem, eks ole, välismaale ja noh, ma ei tea, kas Voog on tehtud pigem välismaale või alguses Eestisse ja siis te olete hü
No Voog sai tegelikult, või noh, toona oli ta nime all, EDIS-i sai alguse, tegelikult sellest, et oligi vaja konkreetselt oma klientidele mingit mugavat sisu haldusteenust ja mingi hetk, kui see sai valmis, siis tundus ainult loogiline, et seda pakendada ka teistele müügiks. Ja sealt me muidugi siis hakkasime valdavalt ka kasvama väljapoole, et kui esimesed kasutajad olid nii Eesti kui, kui välismaa kliendid, aga... Aga, aga meie nagu tänane nagu suundumise kasv ei ole mitte ainult lihtsalt sellepärast, selles suunas, et nüüd müüme ja turundame seda, mis meil on, vaid tuleb kaasas käia meie valdkonna siis spetsiifiliste nõuetega, näiteks meil on avatud API, meil on täiesti avatud platvorm, mis tähendab seda, et iga inimene, kes vähegi oskab ja tahab, saab ehitada nendel täiesti unikaalse veebilehe, meil on, meil on sama see mitmekesuse tugi ja kõiki neid asju omavahel kombineerides saab sellise tugeva nii-öelda rusika, millega, millega on võimalik siis ka kuskile maailmasse või Euroopasse minna, et me ise näeme, et täna meie teenus on kindlasti mingil määral komplekssem kui teised meie suured nii-öelda konkurendid maailmaturul, kes on mõni, mõni on lausa börsi noteeritud ettevõte.
Jah, ma ütlen sama, näiteks ka sellesama noh, Suhtlus-E, mida me lihtsalt oleme väga palju täna näitena kasutanud, kui teil on asi, mis on, kus, mis töötab, mis on lihtne aru saada, mis näeb kena välja ja mille taga on noh, sisuliselt Eli ja Sonera nagu ütleme selline noh, kvaliteedi ja usaldusväärsuse tempel, et põhimõtteliselt võiks ju ka sellega nagu minna maailma, et noh, kui te juba teete mingi äriklienditeenuse, mis on parem, Kui, kui Google või ma ei tea, kes teised pakuvad, no paneme siis selle eksporti või, et nende teenustega on võimalik Eestist ilmselt välja ka minna.
Jah, ütleme, suhtluse puhul on nüüd, see eristus ongi see, et siin Eesti vaatest on hästi kompleksselt pandud ja sihtrühm niisuguse väike, hästi väike äriklient, et kui nüüd selle teenusega minna kas siis Taani, Hollandisse, et me, on vaja turg ära kaaristada, saada aru, kas see turu olukord ja milline on see ettevõtlus olukord seal ka IT-vaates, siis nagu miks mitte, mida me täna suhtlusega... Teeme ja mis teeme oleme võtnud, on kasutada eelkõige ära siis oma grupiettevõtted, ehk et me räägime täna aktiivselt läbi Soneraga, kuna ka Soomega on küll väga Microsofti maa, ehk et seal on täiesti dominant kasutus, rakendused on nagu Microsofti põhised, kuid ka seal need väiksed ettevõtted, kus on nagu viis või vähem töötajat, siis nende jaoks oleks see teenus, mis läks korda, aga läbi juba Sonera, kes, kellel on see kliendi suhe olemas ja kes suudab just pakkuda soomekeelset tuge. Kohapeal, nii teenuse kasutamise hakkama kui ka siis hilisem kasu, hilisem kasutamisel. Ja samamoodi ka Leedu teoga räägime läbi seda, et jällegi Leedus, aga leedu keeles, leedukeelse toega. Et see on, kuidas me näeme, et me jõuame kiiremini kasutajateni, kui hakata siit Eestist nagu minema, sest me. Noh, see on ikkagi müügimeeskonna ülesehitamine, tiimi ülesehitamine, turu tundmine, seda rohkem aega, ehk et täna hetkel me oleme keskendunud oma grupi riikidele.
Üks oht, mida mina olen nagu näinud ja miks sageli need Eestisse ehitatud tooted väljapoole ei sobi, on see, et. Kui me liiga palju Eestit silmas peame, siis me ehitame tooteid, kus, mis teebki hästi paljusid asju ära. Et Eesti ostja kipub olema selline, et ta pigem tahakski niisugust kompleksteenust. Ja noh, me Weektoniga teeme väga kitsast nädalaraportite ja eesmärkide seadmise osa sisekommunikatsioonist. Ja siis, kui me vahest räägime mõne Eesti firmaga, siis öeldakse nojah, et aga nüüd siin peaks olema mul töötajate kataloog ja intranet ja, ja foorum ja sünnipäevad ja peopildid ja, ja kas ta võiks siis liidestada mu klientide ja kõige sellega. Ja noh, kui sa lähed nagu sellele libedale teele ja hakkad kõike seda tegema. Siis sa saad niukse asja, mis nagu ühtegi asja võib-olla väga hästi ei tee, kui sul suuri ressursse ei ole. Ja võib-olla noh, välismaale on ikkagi minu arvates raskem sellist asja müüa, sest seal otsitakse täna selliseid ühte asja väga hästi tegevaid teenuseid. Aga
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]