See elas oma aja ära, kuid tänasel, tänasel hetkel on veel üle kahesaja tuhande aktiivse konto ka hotis olemas, mida igapäevastik kliendid pead kasutamas. Kuid tõesti, see on niisugune järgmine samm meil selle teenuse arendamisel ning suhtlus.ee on eelkõige keskendunud ärikliendile ja väiksele ärikliendile. Ning kui see mainis ka, ehk et G, Gmail on igaühe nagu konto juba sünnijärgselt, siis ärikliendi vaatest on ootus ja soov ikkagi, et mu e, e, e-maili lõpp lõpeb minu firma nimega.
No Weektoniga on täna meie turuks võetud puhtalt maailmaturg ja me hakkasime seda toodet tegema puhtalt selleks, et teha sellel alal maailma parimat toodet. Ja selles mõttes ta nagu töötab, et viiskümmend protsenti klientidest on USA-s ja väga palju on nende hulgas selliseid noh, tuntud Fortune 500 firmasid, tuntud tehnoloogiastartupe. Et me teame, et ta on, ta on hea töötaja, töötab võimalik, võimalik täiesti müüa. Aga kust me sellele otsuseni jõudsime, oli see, et noh, mina olen enne teinud kunagi ammu-ammu CV Online, mis oli puhtalt siis Eesti ja Balti turule suunatud töökuulutuste portaal. Ja seal oli ka nagu näha seda, et miks seda siis nagu teha, seal see maht oli suur, sest töö on asi, millega kõik inimesed on seotud. Aga samas on seal vaja ikkagi eriti selle ärikliendiga suhtlemiseks väga palju sellist kohalikku müüki ja tuge. Ja ilma selleta see võimalik ei ole. Teine näide minu elust on see, et seitse-kaheksa aastat tagasi hakkasime tegema Eesti kohalikke eestikeelseid photosaite. Nagi.ee, fotoalbume, albume, võtsime osad need saidid üle, hiilgeaegadel oli meil sada viiskümmend tuhat külastajat tegelikult Eestis. Me ei suutnud seda küll rahaliselt nagu tööle panna, aga me nägime seal mitut asja, et miks seda nagu oli mõtet Eestis teha, noh. Lokaliseerimine ei ole tegelikult ainult toote eesti keelde tõlkimine. Meil on liidesed seal meenetefirmadega, fotofirmadega, kust sa saad pabermilte, need on näiteks asjad, mida sa neid Facebookist, Flickrist, sellistest kohtadest ei saa. Teiseks me ikkagi näeme, et Eestis tavainimeste hulgas, meie oleme tehnoloogia inimesed, elame selles ingliskeelses maailmas, ikkagi väga palju on. Nii keskealisi ja vanemaid kui ka osasid ka nooremaid inimesi, kes ikkagi tahavad teenuseid kasutada puhtas heas eesti keeles. Ja selle jaoks on neid asju mõttekas teha. Teiselt poolt, mida me näeme, on see, et võtame kas või needsamad fototeenused, sa tahad ju neid fotosid jagada kõigi oma rahvusvaheliste tuttavatega. Ja selleks on jällegi mugavam seda teha Flickr'is või Facebookis, mida nemad juba kasutavad. Nii et neid argumente on ikkagi nii poolt kui vastu.
Me võib-olla jälle tehnoloogia inimestena ise ei ole sihtfirm, eks ju, aga ma kujutan ette sellist tavatarbijat, Eesti keskmist väikefirmat, kes ei ole IT-valdkonnas. Samamoodi ka kodukasutajad, kes vanasti sedasama hot-teed kasutas. Seal on nagu palju põhjuseid, miks ta sedasama kohalikku teenindust tahab saada. Aga samas võib-olla teatud toodete ja haritoodete puhul ma ikkagi mõtlen seda, et. Ma natukene kahtlen, milline see Eesti teenusepakkuja mingi toote jätkusuutlikkus on, kui pikaks ajaks see ikkagi nagu tööle jääb.
No telekommiku puhul ka vist on näiteid sellest, kus on mitu korda üritatud teha neid, oma neid nutifoni ja helistamisteenuseid ja neid. Mis on minu jaoks olnud nagu Skype'i konkurendid ja, ja ma ei tea, kas nad kõik on elus, aga minu arust noh, ka telekom ikkagi, ta vaatab, kui mingil ajal vähe on kasutajaid, lõpuks pannakse see ikka kinni. Mis ei tähenda jälle noh, telekomil on väga hea see pilve-back-up'i teenus. Ikka kaalud, et kas kasutaks nüüd seda või kasutaks Dropboxi ja muidugi Dropboxil on jälle omad hädad, sest tema on Ameerika start-up, kes oma kulusid ära higata täna ja ta võidakse ka üks päev kinni panna ja sellest on ka juttu olnud, eks ju. Nii et need riskid on ikkagi mõlemal pool kindlasti olemas.
Ja, tahtsin seda, seda öelda, et täiesti nõus Jüri jutuga, et, et tegelikult see on ka üks meie suur müügipunkt, et kui inimene tahab endale veebilehte luua, siis me oleme küll teinud teenuse, mis on võimalikult lihtsasti kasutatav ka kõigil nendel inimestel, kes pole varem veebilehtega kokku puutunud, olgu see Juta või Maali kuskilt väiksest külakohast või ka inimene, kes töötab suures organisatsioonis, aga pole varem pidanud. Tarvidust seal niisugust asja, niisuguse asjaga tegeleda. Ja just nimelt see eestikeelne kasutajatugi ja see eestikeelne kohalolek, see, et keegi sind kas või telefoni teel eesti keeles juhendab samm-sammuliselt, on kindlasti väga suur võit ja väga suur nii-öelda faktor. Miks, miks Eesti turul on vaja nii-öelda korralikult lokaliseeritud teenust ja nagu Jüri mainis, et see ei. See ei tähenda ainult tõlkimist või see ei tähenda ainult ladusat eestikeelset kasutusjuhendit, see tähendab seda, et on olemas inimesed, kes mõistavad sinu soove ja sinu nägemust Eesti turu ja Eesti toimimise kohta.
Visahallidet inimesi meil pole, et vastupidis, et meie support-tiim on iseenesest võrdlemisi väike, kompleksne ja, ja tegelikult võlu peitubki selles, et kui sul on lihtne selgesti aru saada, toode. mille kasutamine on intuitiivne, mis on siis tagatud nii vajadusega juhenditega kui ka eeskätt loogilise kasutuskeskkonnaga, siis ma julgen öelda, et kuskil üheksakümmend viis protsenti meie kasutajatest saab ise kõigega hakkama, küsides abi võib-olla üksikutes tehnilistes küsimustes, mis on domeeniga seonduvad mured ja niisugused, mis, mis isegi väljuvad nii-öelda sisu toimetamise seisukohast ja mis on inimestel lihtsalt väga võõrad, et keegi. Enamu, enamus inimesi ei tea, mis asi on tee, domeeni TNS-kirjalt näiteks. Et, et aga ülejäänud need vii, ja siis ongi need viis protsenti, kes meie poole pöörduvad, olgu selleks soov, soovid, küsimused, lihtsalt infopäringud või, või muu selline, et meil on, ma arvan, et see on ühe edukat toote või teenuse igal juhul aluseks, et toode peab olema selgesti arusaadav, selgesti presenteeritud ja, ja siis ei ole, ei ole tarvis ei Visahalli täitega, aga. Kas
Jaa, absoluutselt meie, me, meie seisukohast ei ole vahet, kas kasutaja võtab meiega ühendust Eestist, Lätist, Soomest või USA-st ja Jaapanist, muidugi me, eks kohalik kultuur tähendab seda ka, et, et meil siin võib-olla saksa keele, hispaania keele, jaapani keele spetsialisti pole, et me püüame suhelda ikkagi inglise keeles välismaiste klientidega, et aga muid, muudel vahenditel ei ole, ei ole mitte mingisugust erisust.
Nii, Restartisaade jätkub, tuletame meelde, et meil on stuudios Tarmo Kärsna, Eesti Telekomist, Teet Parts ettevõttest nimega Voog ja Jüri Kaljundi ettevõttest nimega Weekton. Ja ma tahaks avada selle teise ploki küsimusega, et milliseid Eesti selliseid netiteenuseid te igaüks isiklikult ise kasutate? Alustame Tarmost, suhtluse E-d kasutate ilmselt,
jah. Suhtluse E-d kasutan, et. Samuti on, olen ma nagu, kasutan ka Pipedrive, et seda küll mitte nüüd läbi Telekomi, aga aga ettevõtte Green-IT, kelle Telekom nüüd suvel ostis, ehk et siis nemad on. Nende müük on siis. Nende müük on Pipedrive'is ja, ja, ja, ja see on nagu väga edukalt ning täna ei ole meil ka plaani neid ümber tõsta meie enda nagu domeenidesse kuhugi.
ka mõtlema, peaks nagu telefoni välja võtma, aga vaatama äkki, et mida on, ehk et Jüriga ma olen küll paar rääkinud, ehk et Weekdani võiks kasutusele võtta või ütleme, et kuidas see seos on, aga ütlen ausalt, täna veel ei kasuta?
Ma, mina siit ausalt öeldes, ma leian sellesama Pipedrive, mida sa mainisid ja ja Fleepi, mida ma viimasel ajal väga palju ei kasuta, Ja vaikselt hakkab otsusema, Jüri, kuidas sul?
No Skype'i kasutame veel, eks ole,
Aga eks enamus on jah, ikkagi eraisikute teenused ja äriteenustest, ma arvan, ka ma peale Pipedrive'i midagi ei kasuta tegelikult, et...
üks tuli ühe nende Scoro meil on ettevõttes kasutusel, kuigi see on minu lihtsa humanitaariaju jaoks, isegi see oli ikka keeruline, aga okei.
Väga, väga pikalt me oleme kasutanud, kuigi ma ise sinna väga palju ei sekku, sest ma tean, et noh, mul raamatupidamisi inimesed on kasutanud direktor majandustarkvara näiteks.
Meil, ma personaalsel tasandil kasutan Fleepi mingite tuttavatega suhtlemise jaoks ja, ja ütleme siis, eraisikuliselt ma arvan ka veel või Taxify, mis läbi käis, et ma ise olen suhteliselt kehv äppide kasutaja, aga, aga ettevõtte tasandil meil kasutatakse meeskonnas näiteks Togglit. Mis kütab siin Eesti idu, idumaastikul päris kõvasti ülesmäge, me oleme katsetanud või ma isik, isiklikult olen, olen proovinud Weekdani nii-öelda enda jaoks lahti mõtestada, aga meil täna meeskond on niivõrd rohkem arenduskeskne, et meil, meil on see suhtlus hoitud muudes kanalis, näiteks Githubis ja, ja samamoodi oleme kaalunud siis nii-öelda müügimeeskonna või müügitegevuse jaoks Pipedrive.
Aga ma tahaks tulla vot siit kohe otse ja on hea hüpata igasuguste selliste suuremate infrastruktuuri teenuste juurde, näiteks et kas keegi kasutab meist või kas, kas te teate kedagi, kes kasutaks näiteks mingeid Eesti pilveteenuseid? No neid on arvukat ju, kindlasti on, eks ole, teie ettevõttes, Telekomis ja, ja mujal veel ja pakutakse igasuguseid täishaldusi ja back-up'e ja kogu seda värki ja mina ei tea kedagi, kes neid kasutab.
Mina tean, et meie oleme kasutanud nagiaegadest, meil on Eesti Telekomis sõles kümmekond serverit ja seal jooksevad nii Weekdani teenused, nagikõik fotoserverid, CV Online teenused, petitsioone, e-d, seda me haldame. Kunagi selle põhjuseks, kusagil seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa fototeenuste puhul ja videoteenuste puhul oli see, et Eestis servereid hoides, Eesti kohalik internetiühendus oli nii palju kiirem. Et kui inimesed tahavad seal gigabaiti, kaks gigabaiti pilte laadida ja me oleks sel hetkel kasutanud Amazoni või mingit muud asja, siis see oleks tegelikult väga-väga aeglane olnud ja meil oli palju kasulikum võtta need sadades megabittides ühendused siin, siin Elionis ja hoida neid asju seal. Ja meie oleme seni rahul olnud, et meil vist pole nagu seda downtime'i peaaegu kunagi olnud selle kümnekonna aja jooksul ja. Ja meie oleme palju rohkem olnud rahul sellega, kui võib-olla kuskil Amazonis ja noh, meie tausta tõttu me oleme selle haldusega ise, kuna need inimesed on olemas ja kogemus olemas, hästi hakkama saanud ka,
et. Ja mida mina näen, on, et juba väiksemast ettevõttest, nagu keskmise ettevõtte poole minna, kus on kas oma IT-inimene või siis IT-teenusepakkuja, et siis järjest rohkem on hakatud kasutama, on Zone'i, Zone Cloud on teenus, mida, mida kas, kasutajaskond kasvab järjest. Ja samamoodi Telekomi poolt on OneSpot, kes on juba suuremale kliendile, ehk et... Mida, mida see teeb? OneSpot ongi automaat, automaatne pilv juba, ehk et mitte sa juba ei pane ta käsitsi ja keegi administraator käsitsi haldab, vaid et IT-teadlik inimene või IT-juht juba saab ise toimetada ja panna oma ettevõtte asjad sinna pilve üles.
See vanspot, mida ma mainisin, see on ju rohkem juba tõesti ettevõttele, kell on IT juht ja kes juba teab ja, ja seal on üks argument, on see kiirus, eriti kui nende äri on Eestis ja, ja nende kliendid on Eestis, et siis, ja siis on eelkõige tõesti kiirus. Sealt juba järgmine suurem hulk, suuremad kliendid, siis neljapäevase piirang tulema peale, ehk et kliendi andmed peavad olema Eestis. Et sa ei saa neid välja viia, et aktiivtegevuse kasutatud kliendid andmed peavad olema Eesti piires. Ja, ja see on juba üks tingimus, mis tuleb juba Eesti riigipoolse regulatsioonina, ehk et, et sa pead neid asju, sa pead oma kliendi andmeid hoidma siin. Et ja jah, kasutatakse back-up'iks küll, välismaa servereid ja, ja pilvi, aga et igapäevane tegevus juba suurem, vähegi suuremal ettevõttel hakkab siiama piiranguid siin.
Teet, kuidas teil on, soovitate ka klientidele Eesti selliseid suuri infrateenuseid või kasutavad nad iseenesestmõistetavalt juba mingeid välismaa omasid?
See on vist igast kliendist väga, väga spetsiifilisest, spetsiifilisest sõltuv, et alates sellest samast, mis, mis sai mainitud, et et kui sul on juriidilised põhjused, sa pead hoidma enda, enda andmeid kui Eesti riigi piires ja nii edasi, meie ise tegelikult kasutame samamoodi kohalikku teenust, Voog, siis Zone'il, Zone'is, rakendusi Zone'i servereid. Et küll seal mingi osa istub meil ka samamoodi välismaal Amazonis, aga, aga just nimelt see kohalik, meie jaoks oli oluline, et on kohalik, kohalik ettevõte selles mõttes, et kui midagi juhtub, siis on alati olemas keegi, kes on sinu lühe telefonikõne kaugusel, reageerib sulle põhimõtteliselt kas või keset südaööd ja, ja aitab sind telefoni teel ja nii edasi. Mis on meie jaoks oluline, sest et teenus, mis, mis skaleerub üle, üle maailma, nii nagu näiteks Weekton, ei ole, ei ole ilmselt väga mõeldav, et sul ei ole hotline'i ja, ja kuigi, kuigi välismaalised teenusepakkujad seda pakuvad, siis elu on näidanud, et nende, nende jaoks on see. hotline samamoodi nagu kasutajatugigi, võib-olla selline sõnakõlgse teinekordnes hotline kvaliteet võib, võib jääda allapoole meie eedatavat ootust.
Kui palju üldse nii-öelda sellest Eesti internetist on füüsiliselt Eestist, Tarmo, kas sina oskad sellele vastata? No suuremad tuntvad firmad, meil on, eks ole, pangad ja, ja, ja ma ei tea, telekomid ja Eesti Energiad ja kõik, mida me nagu iga päev siin kasutame, et kas need asuvad Eestis või? Interneti mõistes?
Turvalisus, kiirus, sama, kliendi andmete hoidmise nõue juba nende, kuna tegemist on siis riigi toimimiseks oluliste ettevõtetega, ehk et siis juba riik nõuab, ehk et need andmed oleks siin Eestis, ehk et ja, ja ajalugu, ehk et kõik on välja kasvanud, ehk et... Ma tahtsingi enne täiendada, et kui küsimus, et mõttes, et me, kes palju kasutab neid pilveteenuseid, siis tegelikult see turg on ju Eestis ikkagi suhteliselt nagu arenemisjärgus, et et ajalooliselt on väikeettevõte, et IT on ju põlve otsas üles ehitatud, kas sõbra-tuttava poolt ja, ja see ehk, et et ostetakse seda teenusena kuskilt sisse, siis see on praegu täiesti nagu arenev turg alles, ehk et ikka on harjutud ise tegema, toanurgas on üks server ja kui mingi midagi mingi häda on, siis helistatakse onlain-sõbrale kas või öösse, kes tuleb ja siis putitab selle serveri üles, ehk et, et see on see mõttemaailma muutus, mis tegelikult Eesti turul veel on ees.
No ma arvan, et ega eks seal on ikka jätkuvalt ka see niisugune kiiruste küsimus, et need sajandik millisekundid tegelikult loevad ja isegi kui me võtame needsamad Amazonid ja Google'id, aga ka nemad panevad paljudesse riikidesse ju kohalikke servereid ülesse. Et, et see oleks kohalikule kasutajale võimalikult kiire, nii et ma arvan, et ja. Ühelt poolt need interneti lairibaühendused, Backbone'i ühendused on kiiremaks läinud, samas noh, see info, mida me üle kanname, kus on hästi palju ka videot ja multimeediat täna. See nõuab ka suuremat nagu kiirust ja siis on ikkagi mingid eelised kohalikel firmadel. Aga ma arvan, et jääb ikkagi nagu mõlemat, et teatud juhtudel on mugav seda kas Amazoni või kuskile Soome upcloudi või Sony-sse panna, mingil juhul Elioni, et ja ma arvan, et isegi see, et nagu, nagu meie niisugused viimsed marikaanlased nagis, hoiame oma füüsilisi servereid, mis meil on välja ostetud, eks ju, ja ise kokku pandud. Et ma arvan, et ka selliseid firmasid jääb nähtavasti ikkagi alles, et ka teatud juhul on sellel põhjendus olemas.
Jah, ma olen nõus, et ikka iga klient ise otsustab ja üks, üks, kui enne rääkisime teenindusest, siis teine on kiirus. Ja, ja tänapäeva maailmas, kus on neid nii palju võimalusi, siis ikkagi kasutuskogemus just lõppkasutaja vaatest, ehk et kas ta on kiire või aeglane ja, ja see emotsioonipead hakkavad nüüd otsust, sündima, et kui ikka avaneb aeglaselt, noh, siis on jama.
Kindel on nagu see, et kui sa midagi siin Eestis kohapeal teed või pakud, sa pead seda tegema kindlasti vähemalt sama hinna, hea hinnaga ja, ja sama hea kasutajaliidese ja teenindusega, kui seda teeb nüüd Google või Amazon. Et noh, see pikaajaliselt kindlasti ei toimi, et meil on kohalik, aga ta näeb välja kole ka öö, eks ju, et see kindlasti ei toimi.
Kui meil on mõni, näiteks start-upi tegija kuulab meie saadet ja just mõtleb, et ma tahaks minna USA turule, eks ole, et plaanin siin kolmkümmend miljonit aktiivset kasutajat esimese kuue kuuga oma uuele start-upile, et kas tal, kas ta peaks panema oma, oma kraabi Eestisse serverisse või ikkagi minema kohe rentima kuskilt Amazonist midagi?
Kus mugavam on ja kus on, vaata ise, kui, kui kasutaja arv kasvab, ehk et see just oluline on see lõppkasutaja kasutuskogemus, ehk et see ei kannataks. Ja, ja, ja selle järgi, kus su kasutajad on, kui nad on USA-s, mine USA-s.
Ja ma arvan, et siin ongi kaheks lüüa, et... Et nende ülikooli professorite vaatasid, et unikaalne küll, aga unikaalne ja just see, et kuidas see kliendikogemus on, ehk et kuidas välja mängid selle idee. Idee, ideid ei ole unikaalsed väga palju, on ju, aga just see, kuidas see olemasoleva idee välja mängid teistmoodi, mis läheb kliendile korda. Ja, ja tõesti on siis, et kas su äri on suunatud ärikliendile või on suunatud lõppkasutajatele, et seal, ka seal on erisus, ehk et tõesti lõppkasutajad lähevad miljonid võtma, aga siis võib-olla nagu väga ideaalne ja väga hästi kordaminev ja kiiresti arusaadav teenus, mis asi see on, et ta läheb kliendile korda. Äriklient on konservatiivsem, ratsionaalsem ja seal on see Taxify edu just, ehk nad võtsid selle müügiosa, füüsilise müügiosa enda peale, ehk et nad ei teinud äppi ja lootsid, et küll kõik liituvad. Vaid et see on see, et kuidas sa ikkagi inimeselt inimesele müügiga taksojuhid enda kätte saad.
Jaa, ja ma arvan, et see ei, ei pea olema isegi Telekom, ehk et seda ju täna Eesti avatud ühiskonna puhul, et seda nüüd andmetele ligi võiks ju teha igaüks tegelikult, kes näeb selles äkki, et mis kasu see lõpuks on. Et pole mõtet asja teha sellepärast, et jube, iseenda jaoks on jube kihvt, ma teen niisuguse statistika, vaid see, et mis kasu ta toob lõpuks siis sellele lõppkasutajale, noh.
No Voog sai tegelikult, või noh, toona oli ta nime all, EDIS-i sai alguse, tegelikult sellest, et oligi vaja konkreetselt oma klientidele mingit mugavat sisu haldusteenust ja mingi hetk, kui see sai valmis, siis tundus ainult loogiline, et seda pakendada ka teistele müügiks. Ja sealt me muidugi siis hakkasime valdavalt ka kasvama väljapoole, et kui esimesed kasutajad olid nii Eesti kui, kui välismaa kliendid, aga... Aga, aga meie nagu tänane nagu suundumise kasv ei ole mitte ainult lihtsalt sellepärast, selles suunas, et nüüd müüme ja turundame seda, mis meil on, vaid tuleb kaasas käia meie valdkonna siis spetsiifiliste nõuetega, näiteks meil on avatud API, meil on täiesti avatud platvorm, mis tähendab seda, et iga inimene, kes vähegi oskab ja tahab, saab ehitada nendel täiesti unikaalse veebilehe, meil on, meil on sama see mitmekesuse tugi ja kõiki neid asju omavahel kombineerides saab sellise tugeva nii-öelda rusika, millega, millega on võimalik siis ka kuskile maailmasse või Euroopasse minna, et me ise näeme, et täna meie teenus on kindlasti mingil määral komplekssem kui teised meie suured nii-öelda konkurendid maailmaturul, kes on mõni, mõni on lausa börsi noteeritud ettevõte.
Jah, ma ütlen sama, näiteks ka sellesama noh, Suhtlus-E, mida me lihtsalt oleme väga palju täna näitena kasutanud, kui teil on asi, mis on, kus, mis töötab, mis on lihtne aru saada, mis näeb kena välja ja mille taga on noh, sisuliselt Eli ja Sonera nagu ütleme selline noh, kvaliteedi ja usaldusväärsuse tempel, et põhimõtteliselt võiks ju ka sellega nagu minna maailma, et noh, kui te juba teete mingi äriklienditeenuse, mis on parem, Kui, kui Google või ma ei tea, kes teised pakuvad, no paneme siis selle eksporti või, et nende teenustega on võimalik Eestist ilmselt välja ka minna.
Jah, ütleme, suhtluse puhul on nüüd, see eristus ongi see, et siin Eesti vaatest on hästi kompleksselt pandud ja sihtrühm niisuguse väike, hästi väike äriklient, et kui nüüd selle teenusega minna kas siis Taani, Hollandisse, et me, on vaja turg ära kaaristada, saada aru, kas see turu olukord ja milline on see ettevõtlus olukord seal ka IT-vaates, siis nagu miks mitte, mida me täna suhtlusega... Teeme ja mis teeme oleme võtnud, on kasutada eelkõige ära siis oma grupiettevõtted, ehk et me räägime täna aktiivselt läbi Soneraga, kuna ka Soomega on küll väga Microsofti maa, ehk et seal on täiesti dominant kasutus, rakendused on nagu Microsofti põhised, kuid ka seal need väiksed ettevõtted, kus on nagu viis või vähem töötajat, siis nende jaoks oleks see teenus, mis läks korda, aga läbi juba Sonera, kes, kellel on see kliendi suhe olemas ja kes suudab just pakkuda soomekeelset tuge. Kohapeal, nii teenuse kasutamise hakkama kui ka siis hilisem kasu, hilisem kasutamisel. Ja samamoodi ka Leedu teoga räägime läbi seda, et jällegi Leedus, aga leedu keeles, leedukeelse toega. Et see on, kuidas me näeme, et me jõuame kiiremini kasutajateni, kui hakata siit Eestist nagu minema, sest me. Noh, see on ikkagi müügimeeskonna ülesehitamine, tiimi ülesehitamine, turu tundmine, seda rohkem aega, ehk et täna hetkel me oleme keskendunud oma grupi riikidele.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]