Ma ei saa õhtuti magama jääda, sest kõrvalkorteris kostab purjus inimeste lärmi. Kui lähen pidutsejaid keelama, siis nad ütlevad, et see pole minu asi, osku ma endale uus korter. Joomine ei ole jooja isiklik asi, teised kannatavad passiivse joomise all. Vaata passiivnejoomine.ee, keegi ei tohi kannatada. Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
Tere tulemast kuulama Restardi saadet, meil on üksteist aprilli laupäeva pärastlõuna ning Restardi saade on siis Kukussee saade, kus me katsume vaata, vaadata, mis toimub IT äris ja kuidas IT äri võiks maailma muuta ja tänases saates me just seda maailma muutmise poolt katsumegi natukene lahata, saatejuhid Hendrik Roonemäe, Mart Parve, Ja meil on külas Daniel Vaarik ning Tõnu Runnel ja me räägime natukene parima e-teenuse konkursist ja sealt edasi siis läheme küsimusega, et kas neid e-teenuseid on meil nii palju vaja ja kas me peaksime nende üle suuresti uhkust tundma ja iga e-teenust palavalt tervitama või äkki leidub Eestis vaata et kolm neljandikku töötajaid, kellele iga järgnev e-teenus võib tuua hoopiski kurva uudise, et tema töökoht on ohus või või on kadumas. Ja, ja me räägime, räägime kõigepealt sellest konkursist, parima e-teenuse konkurss, Daniel, sina ja Tõnu olete mõlemad selle konkursiga seotud.
Nii et on näha, et on päris palju huvi leida Eestist üles selliseid ikkagi lahedaid teenuseid ja seada neid teistele eeskujuks.
Mis, mis asi on e-teenus üldse, see mulle tundub, et see võiks tähendada nagu kõike?
No ta peaks ikka kasutama selliseid digitaalseid kanaleid nii-öelda teenuse kättesaadavaks tegemiseks, ma arvan, et see on kõige laiem. Ja kõige parem definitsioon ilmselt.
Kas sinna teenuste hulka kuuluvad ka ametnikult, ametnikule teenused, mis paistavad kodanikele vähe välja, aga riigi efektiivsust tõstavad ju hästi palju, ehk siis et, et kodanik võib ju pöörduda riigi poole ka paber teel või minna kohale, aga kui need protsessid ei võta aega mitte nädalaid näiteks mingi kooskõlastuse saamiseks või seal tagatoimivad e-teenused, siis see on ju väga suur väärtus?
Muidugi on, et selles mõttes võibki võtta laiemalt, et kui see ikkagi muudab nii-öelda elu ja Kui see on isegi väikesele seltskonnale väärtust loov, siis ta on ju e-teenus, kui ta on digitaalse kanali kaudu ja, ja selliselt niimoodi üles ehitatud.
No Tõnu, sinu igapäevatöö ettevõtetes Woog ja Fractal on seotud väga paljude nende samade e-teenuste tegemise ja nendele näo ja sellise kasutajamugavuse andmisega, et nimeta mõned e-teenused, ilma milleta sina näiteks oma igapäevaste eluga ei saaks üldse elada?
No see, siin on raske välja tuua ühte asja, et kogu mu tööpäev koosneb e-teenustest, neist paraku enamus ei ole Eesti omad, need on suurte konglomeraatide valmistatud ja samad, mida kasutad sina tõenäoliselt alates Google'i sellisest vertikaalist ja, ja sinna sekka mõned, mõned vähesed Eesti asjad ka. Aga, aga nad Nad ei ole kuidagi mitte eluasendavad, vaid, vaid nad on, nad, nad teevad lihtsalt mugavamaks asja ajamise, on see tunnetus mul, et ma võib-olla olengi juba nii kaugele jõudnud, et ma ei oska, ma ei oska ette kujutada, nad tunduvad nagu elekter, õhk ja vesi, et, et ma ei, ma ei mõtle nende puudumisele, nad on kogu aeg olemas ja ma ei muretse sellepärast.
E-teenuse konkursile ikkagi oodatakse Eesti teenuseid, et Dropboxi seal ei saa ilmselt valida esimesele kohale?
Kuigi, kui see teenus on nii-öelda eestlaste tehtud nagu laiemas mõttes maailmale, siis see on hästi suur teema ka see aasta, et, et me tegelikult tahaks näha ka selliseid, mis, millel on vähemalt potentsiaal, muutuda Dropboxiks, aga see ei tähenda, et kui on mingi väga hea eestikeskne teenus, mis on ainult eestlastele, et see kuidagi ei võiks ka tulla nii-öelda.
See, see konkurss on ju avatud, et igaüks võib minna ja oma, oma teenuse sinna nüüd üles anda v Kuidas, kust alustada?
No ma soovitan kõige dünaamilisem viis parima e-teenuse konkursi kodulehte otsida Facebookist, tõgemise page üles või siis guugeldada. Aga
See on nüüd, kuna ma olen ka esimest aastat, siis ma räägin sellest ajaloost, nii nagu ma umbes pealiskaudselt tean, aga see on üldiselt ka üleeuroopaliste nii-öelda traditsioonidega konkurss, mida on tehtud, mida on tehtud nagu Euroopa tasandina, mis on Eestis nüüd natuke ära kodustatud ja, ja jätkatakse siin omavahenditest ja see on riiklik konkurss selles mõttes, et selle taga on ikkagi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja ja Riia ja, ja sellised tavapärased e-teenuseid arendavad ja nende eest hoolitsevad asutused.
ja, ja tegelikult neid konkursse on korraldatud nagu sellise sammuga, et kui ma nüüd jälle õigesti mäletan, siis eelmine aasta ei olnud mitte parima e-teenuse konkurss, vaid oli ainult see parima mobiilirakenduse konkurss, nii et siin on testitud erisuundi, Aga mis ma ütlen nagu žüriide puhul, et see programmilisus on ju okei, et kui riik midagi korraldab, siis ta ikkagi tõstab esile asju, mida ta tahaks näha, et oleks rohkem, et eks turg võib ka tuua teistsuguseid äppe välja ja öelda, et, et need on noh, ka väga edukad ja, ja aga, aga riigil võib olla mingi agenda, ta võibki tahta, et inimesed teeksid rohkem mingite väärtustega äppe.
No Tõnu, mille järgi sa hindad, sa oled žürii, žüriiliige, et millised e-teenused võiksid sinu häält saada, võib-olla keegi kuulab, siis surub sellise e-teenuse täpselt, nagu žüriiliige Runnelile meeldib?
Mina olen osalenud palju disaini žüriides ja ma üritan alati vaadata esteetikast ja sellisest isiklikust meeldivusest kaugemale ja see on üsna raske, et ma otsin välja nende, nende majanduslikud näitajad, kui need on olemas, et, et saada mingisugust pilti ette. Aga paraku see ei ole jah, Nobeli preemia, mis antakse elu lõpus, see tuleb anda nüüd ja praegu, nii et et see on üsna õhuke, see majanduslik vaade, aga ometi see, see on tähtsa kohaga, et sa pead suutma seda ärilist või kasuta, kasutamise perspektiivi ka sinna sisse mõelda. Ja, ja siis see teine osa on, on see kasutuskogemus, millest üks osa on disain ja siin samamoodi, et, et teenuse disain on teisel kohal, esimesel kohal on selline äriline potentsiaal, mille hindamine on paraku raske, aga millest peab alustama.
jah. No Tõnu, kui sa ise vaatad Eesti IT-maastiku ringi, et kui palju sinu arvates neid selliseid konkursiväärilisi teenuseid meil tulevad, äppe tuleb ja ei ole nagu väga minu meelest kiita nendega, aga noh.
Aga me teeme siia kohta oma esimese pausi ja siis räägime edasi, et kas need e-teenused on ka kõik head või nendega äkki mingit jama ka kaasneb? Restarti saade läheb edasi, stuudios siis saatejuhid Henrik Roonemaa, Mart Parve, meil on külas Daniel Vaarik ja Tõnu Runnel, kes on, tegevad parima e-teenuse konkursi juures, ma hakkasin mõtlema ka, et kui aeg-ajalt mõni Eesti ettevõte tuleb ja tahab midagi ära optimeerida, siis ta väga tihti teeb seda just nimelt e-teenusega või ta loob tavalise kanali alguses kõrvale ja hiljem vaikselt selle tavalise kanali asemele mingisuguse e-teenuse ja, ja tavaliselt siis me Või tihtipeale me näeme mõnest ajalehest pikka kurba artiklit selle kohta, kuidas väike valla X elanikel kästakse kasutada mingisugust e-teenust ja, ja näiteks mingi kontor, pangakontor paneb uksed üldsegi kinni, aga me ise, eks ole, siin noh, me kõik neljakesi oleme suhteliselt nagu tehnoloogiamaailmas sees, et me läheme väga elevile, kui kuskile jälle mõni e-teenus on ja, ja teeme konkursigi ja anname auhindu neile, et et kas seal on mingisugune selline nihe nagu ühiskonnas, et, et kolmveerand ühiskonda võib-olla ei taha üldse neid e-teenuseid näha, et nende ja
Nõustun. Ja teine asi, mida siin teha saab, alati äriline võimalus, et kui sul on, kui sul on kolmkümmend protsenti ühiskonnast teisel pool lõhet, siis sa saad ehitada selle peale teenuse ja selle pealt teenida, tuues nad kaasa. Et see vaata maailma küll ei olnud kommertsprojekt, aga aga mõte liigub samas suunas.
Nojah, aga ma ise kuulsin, mõni aasta tagasi tuleb meelde president Ilvest ühel konverentsil esinemus, kus ta tõi sellise paralleeli, et kui kui Eestis ei oleks paljud nendest teenustest e-teenused või meie riik ei toimiks niivõrd palju e-alustel, siis praktiliselt ei oleks võimalik meie riiki normaalse efektiivsusega üleval pidada, sellepärast
Et Belgia on meist kõigis efektiivsustabelites nagu ees, aga samas nagu, kui sa seal tahad e-teenust näiteks, ma ei tea, korterisse sisse saada, siis see on mingi kolmekuuline kadalik. Ei, aga Mart
tahab öelda, et neid võib-olla ei olegi vaja, et võib nagu täitsa rahumeeli mitte teha need e-teenused ja paberiga edasi.
Võib-olla tahtsingi nagu viidata sellele asjale, väga sageli proovitakse e-teenust tulu mõõta rahalises efektiivsuses, aga üks oluline mõõde on näiteks ka mugavus, sellepärast et jah, riigihalduse efektiivsuse aspektist on väga tore, et jah, et mul läheb küll kolm kuud aega selleks ja mingi asi ära teha, aga saab tehtud ja võib-olla see hind ka nii väga ei erine ja palju mul ikka on vaja seda teha, samal ajal inimeste. Noh, õnnelikkus, et, et kui, et Eesti inimesed on kindlasti väga õnnelikud, et asja õnnestub niimoodi mugavalt ajada, see on väga suur väärtus, kuigi seda on rahas raske mõõta ja ja üks huvitav faktor minu meelest e-teenuste juures, mida tuleb tähele panna, on ka haloefektid. Ehk siis see, et nende Eesti riigi e-teenuste arendamisega on, see on mõjunud katalüsaatorina, et on tekkinud väga palju IT professionaale, kes on ju maailma tasemel. Ja ilma selleta, kui ei oleks hakatud investeerima e-teenustesse, siis seda asja tegelikult, ma arvan, ei ole, et selle mõju oli nagu Skype võttis selle üle, eks ole, kujundades seda Eesti IT professionaalide kogukonda, aga see algas e-riigi arendustes minu arvates.
protsenti. Veeretada see nüüd üheselt, e-teenuste puudus...
mõjutatud asjad. Siim Sikut vist oma Facebooki lehel just al, algatas ka diskussiooni, viidates sellele, et umbes seitsekümmend protsenti olemasolevatest töökohtadest võib Eestis lähiaastatel lihtsalt ära kaduda, sest et kõik on asendatav nii-öelda e-teenustega, et noh, võtame siin kõige tuntumad asjad nagu kassapidajad, Või siis no ma ei tea, tellerid, mingisugused, mitmesugused võib-olla ametiasutuste töötajad, keda lihtsalt pole vaja, raamatupidajad kui sellised võivad ära kaduda suurel, suurel määral siis, kui meil on see nii-öelda real-time economy, mida. Taavi Kotka tihtipeale mainib.
Nii et järjest, järjest tekib selliseid kohti, kus võiks öelda, et need e-teenused muudavad mõttetuks nii-öelda inimeste töökohad ja siis tegelikult, nüüd see küsimus, kas me saime õnnelikumaks, kas see konkreetne inimene, kelle elu on nii-öelda välgatus, igavikus? kes korraks tuli siia maailma ja vireleb nüüd ilma tööta, et kas ta on nagu kuidagi õnnelikum selle üle, et, et meil on nagu hästi ja sujuvad protsessid, ja seda ma küsin muidugi provotseerivalt, et, et lihtsalt algatada arutelu, eks ju.
ja ei, lihtsalt ma tõin näite, et vot siin me esitame e-teenuse e-teenuste peale ja, ja sellel hetkel küsime, et kas me muutusime õnnelikumaks tänu sellele konkreetsele... Ma saan
Ei, noh, see efektiivsusega on üldiselt selline lugu, et efektiivsusvõidud tavaliselt nagu noh, ei ole selge, kes need efektiivsusvõidud apropreerib, nagu öeldakse, eks ole, kes sellest efektiivsusest lõpuks kasu saab, ja noh, tavaliselt on selge, kodanikud need noh, väga sageli ei ole, sest efektiivsusvõidud apropreerib keegi teine, ehk see, kui pank näiteks viib teenused e-teenusteks ja paneb kontori kinni, siis selle võrra ei lähe mitte pangateenused sellel turul odavamaks, vaid selle võrra pankade kasumlikkus suureneb, eriti oligopoolsed Noh, saavad tavaliselt võetud väga väheste poolt, aga kui see, see õnnelikust teemat jätkata, mis minu meelest on väga oluline teema, siis mul on üks hea kolleeg, kes armastab rõhutada igal võimalusel seda, et kõiki tehnoloogilisi muutusi nende mõju nagu lühiperspektiivis hinnatakse üle ja pikas perspektiivis hinnatakse alla ja mulle tundub, et sama asi on nende töökohtade kadumisega. Ja see on asi, millele tuleb hakata tähelepanu pöörama, eriti Eestis, kus on, on, kus me oleme uhked selle, sellepärast, et me oleme e-teenuste esirinnas, siin see hakkab kõige varem pihta võrreldes muu maailmaga. Ja noh, tehnooptimistid armastavad rõhutada seda, et siis, kui robotid hakkavad tegema lihtsamat tööd jutumärkides, näiteks raamatupidamine muutub automaatseks, siis muutuvad inimesed kõrgemale lisandusele. Huvitavad tööd, aga praktika seda ei kipu näitama, ehk siis praktika näitab, et raamatupidaja ei suuda õppida endale muud tööd ja, ja jääb töötaks ja ma arvan, et nende inimestega tegelemine noh, kümne aasta versiivis muutub Eestis päris oluliseks teemaks ja see on nagu selline järgmine digitaalne lõhe minu meelest, millele tasuks hakata täna rohkem tähelepanu pöörama.
kõige juures ongi see küsimus, et me räägime sellest nagu füüsikaseadusest, et see tuleb, meil ei ole mitte midagi teha, õpetajad, pange kõrvad peale, raamatupidajad, tehke palun sama, te olete iganenud, aga küsimus on selles, et ühiskond on siiski kokkuleppe koht ja, ja põhimõtteliselt ma kujutan ette ikkagi, kujutage ette, sellised asjad tulevad, Nii head e-teenused, ühtegi tööd pole enam vaja, mis te istume selle fakti ees, et kas me siis ei võiks kokku leppida, et me ikkagi teeme neid töid ise?
See oleks väga ilus, seda ei saa lihtsalt kehtestada üleöö, aga ma arvan, et et noorem põlvkond on nende e-teenustega juba harjunud ja neil ei ole tarvis pangakontorit, postkontorit, Telegrami saatmise masinat, et nad saavad oma asjad aetud, aga vanem põlvkond, nendega tuleks ka arvestada.
Mulle tundub ka, et siin on nagu, mõned asjad on tõesti nagu füüsikaseadused, nagu paratamatused, et nagu elektri tulemise järel sa kindlasti lõpuks näed, et kogu maa on elektriga kaetud ja kõik toimib. Ja nende osas ei tohiks küsimust olla, et siin peaks lihtsalt väga palju eeskujusid leidma, kuidas see toimimine on nagu paremini võimalik, neist rääkima, riik võib-olla peaks ka nagu tegema samasuguseid asju, nagu kunagi oli, vaata maailma. Aga siis on jällegi mõned teemad ja teenused, mille puhul me ei räägi lihtsalt sellest, et see asi läheb paremaks, vaid see asi võib omada mingisuguseid väga tugevaid kõrvalmõjusid, et noh, näiteks on kena mõelda, et sularaha kaob täielikult käibelt mõnes mõttes, mulle tundub, et pankadele meeldiks näiteks see vägagi.
Täpselt, ja sinna ma tahaks ka jõuda, et nüüd, kui me räägime sellest e-teenuste konkursist ja niimoodi, et me tahaks ju ikkagi inspireerida inimesi sinna oma teenuseid esitama.
Parim e-teenus kaks tuhat viisteist on uus rahasüsteem.
Ja näiteks, kui see aasta ei jõua võib-olla järgmine aasta, aga et mulle tundub ka, et peaks vaatama kaugemale nendest suurte konglomeraatide teenustest, need on ka juba tänaseks nagu väga palju institutsionaliseerunud ja nad teevad koostööd nii-öelda väga suurte juba olemasolevate ettevõtetega ja seal no tundub nagu, et nende, nagu seal on nagu... Sellised jõujooned, mis ikkagi, mida, mida peab kahtluse alla seadma teinekord, algoritmi peab kahtluse alla seadma, peab nõudma nende läbipaistvust ja nii edasi. Ja lõpuks mulle tundub, et ei olegi muud varianti, kui peaks leidma ka selliseid ala, alternatiivseid rahasüsteemi, mida mida kaitseb tõesti selline krüpto, mis võimaldab tal jääda alternatiivseks või, või sõltumatuks ja, ja et seal on. Võib-olla me oleme ise Eestis hakanud ka olema nagu selles laines kinni, mille me ise oleme loonud kuskil nullindatel või, või isegi üheksakümnendatel, võib-olla peaks inspireerima inimesi mõtlema nüüd sellele veel järgmist vinti peale, et mitte ehitama seda, mis on, vaid, vaid et minema selle peale, et mis on järgmine, sest Eestil on täpselt samasugune oht nagu Soomel, jääda ikkagi oma praegust, praegusi tehnoloogiaid imetlema, välismaalt ju siiamaani kiidetakse, aga võib-olla mingi hetk jääb nagu väheks.
Hüva, me teeme tegelikult siia kohta pausi ja siis räägime tulevikust kohe edasi. Restardisade jätkub, täna saatejuhid Mart Parve, Henrik Roonemaa ja meil on külas Daniel Vaarik ja Tõnu Runnel, kes seotud Eesti parima e-teenuse konkursiga ja kui me siin juba arutame, oleme arutanud tükk aega, et millised ametid siis jäävad või millised lähevad või kui palju need see eestumine mõjutab ühiskonda tervikuna, siis see oleks ju hea loogiline edasi minna küsimusega, et mis on siis Mis on need asjad, mis on vaja teha ja milliseid oskusi nendeks võiks nagu siis tulevikus vaja olla, küsimus, et mis eriala näiteks soovitaksime oma lastel ülikoolis õppida, kas on mingid selliseid kuulikindlaid, e-kindlaid erialasid?
Üks asi on see, vabandust, aga mulle tundub, et ei ole sugugi välistatud, et ka meiesugune generatsioon võib olla just see, kust võib tulla ka seda, et me, see on ka natuke klassikaline start-upi mudel, et sa pead olema kahekümne kahe aastane ja, ja siis see alati töötab juba, see on nagu pool võitu, et sa oled kahekümne kahe aastane, aga kui korraks tulla e-teenuste juurde, siis Ma tean, et Eestis on päris hea see pakiautomaatide süsteem, aga ma ikkagi vahel unustan ära ja tellin mingi vana aadressi järgi postkontorisse endale mingid e-kaupu ja siis Postkontoris käies ma avastan, et seal liiguvad need numbrid hästi kiiresti ja seal on alati mingi üks-kaks paanikas vanainimest, kes ei saa pihta selle lihtsa nupu süsteemile. Ja, ja nad ei saa aru, kus läks, kas nad, kas seal on kolm nuppu, umbes filateelia ja teenindus ja veel mingi kolmas, eks ju, ja, ja nad vajutavad mingeid valesid ja, ja siis ma mõtlen, et aga kas see on nagu õige, et nad on välja optimeeritud siit? Sellest süsteemist. Et, et tegelikult, kas see on nagu normaalne, et nad peavad olema selles seisus?
Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]