Aitab kaasa osaliselt, et me, näiteks meie Põhjalas kasutame Kasutame õllede disainimisel ühte konkreetset arvutiprogrammi, et nii palju. Sa
disainimisel, et sisu disainimisel me kasutame ühte tarkvara, aga see on noh, sellise. Kui ma nüüd oma seisukohast, kes ma olen suhteliselt IT-võõras inimene, eks ole, vaatan, siis see on, see on selline ainuke silmatorkav koht, kus me arvutid kasutame, loomulikult meil on majandustarkvara ja meil on terve hulk seadmeid, mille, millest osad tööd juhivad ilmselt mingid mikroprotsessorid, ma eeldan, aga...
Jah, meil on samamoodi kasutuslikkus programm, mis siis võtab kokku need arvutused, osad on päris lihtsad, arvutad seal mingite asjade proportsioone lihtsalt. Osad sisaldavad mingit suhteliselt keerulist arvutuskäiku selle üle ka, jah, näiteks ongi, et kui palju siis erinevad humalad, mis tingimustel mõõrusust välja annavad. Aga, aga see on nagu eraldi tarkvara, neid on palju kodupruulijatele ka. Ja, ja nii-öelda tegeliku tootmisprotsessiga nad ikkagi täna väga seotud ei ole, et, et eks see õlletegemine laias kaares on ikkagi suhteliselt sarnane olnud viimased viis tuhat aastat võib-olla, et...
et noh, näiteks niisugune asi, et see linnaste, linnastest siis saadakse sihukesed suhkrut, mida pärast kääritatakse, see on niisugune siis, siis linnastatud odratera, jahvatakse ära. Ja siis selleks, et see magus vesi kättesaadav virre, selleks filtreeritakse läbi selles nendesamade purustatud linnaste. Ja see on protsess, mis on julgelt viis tuhat ja rohkem aastat vana ja sisuliselt nii tänase päevani ei ole paremat protsessi välja mõeldud mitte kuskil, et, et kõik väga-väga suured pruulikojad kasutavad siis täpselt sama seda õlleraba seal läbi filtreerimiseks, nii et...
seda juba teevad masinad, eks ole, et need nagu meie suurusega, Tootjad ikkagi enamjaolt kasutavad juba ka villimiseks masinaid, et noh, me siin Tarmoga kasutame ühte sama üsna sellist minu arvates geniaalset villimisseadet, et me, vähemalt meie Põhjalas oleme väga rahul sellega, et, et see on selline pisike masin, umbes selle laua suurune, eks ole, mis ta võib olla, meeter kolmkümmend pikk ja, ja suudab, suudab teha seal kuni kaks tuhat pudelit tunnist, nii et see on. See on osaliselt ikkagi juba natuke automeeritud, et see ei ole päris liin, aga see on ikkagi masin, mis meil villib.
Jah, vabandust, ma hakkasin veel ütlema, et see kaks terminit, mis eesti keeles kasutatakse, käsitööõlu ja väikepruulikojaõlu, et noh, need kumbki ei anna päris selle asja sisu täpselt edasi, et see on kindlasti nagu täna täpsem sõna ja, ja noh, ei taha kasutada inglisekeelseid sõnu, aga ta annab asja olemust paremini edasi.
räägi. Vot see ongi üks põhjus, miks meie oleme oma disainis läinud seda teed, et meil on etiketid üsna eriilmelised, nad on eri värvi, Nad on, neil on valdavalt kas mingi illustratsioon või mingi foto või hübriid kahest, noh, nii nagu põhjakonnal oli, eks ole, Edward von Lenguse töö, mis oli iseenesest foto sellest konkreetsest tööst. Ja kui nüüd rääkida uuest maailmast, mis on seesama haiolu, siis seal on, sellel on täiesti pikk ja nii-öelda tõhus toori taga, miks seal just hai selle peal on, et üks põhjus, nagu sa ise ütlesid, on see, et sa ei mäleta seda õlle nime, aga sa mäletad, see vaatab sulle riiulist otsa ja sa ütled, ahah, see on see haiolu, see oli jube hea. Eks ole, et see on üks asi ja teine, miks seal peal haiust on, kui nüüd sellest konkreetsest õllest rääkida, sest ta nimi on Uus maailm, ta on tehtud uue maailma humalatega, et me kasutame seal käläksit, mis on Austraaliast ja moseikit, mis on Ameerikast ja need on. Mõlemad, nii nagu veinide puhul räägitakse uuest maailmast, räägitakse ka humalate puhul uuest maailmast ja selle tõttu sai ta nimeks uus maailm ja kui me läksime selle. Disaini teemaga või kontse, etiketi kontseptsiooniga edasi, siis me otsisime midagi, mis. Illustreeriks kuidagi uut maailma ja suur valge hai on elukas, keda võib kohata nii Californias kui. Kui Great Barrier Reefi juures Austraalias, et me leidsime, et see on nagu hea sümbol ja, ja see avatud lõugadega hai, see sümboliseerib natuke ka seda. Humala sellist baiti või hammustust, mis sind tabab, kui sa seda olut jood, nii et noh, see on see, kuidas.
Paratamatult see natuke niimoodi on, et noh, me ise ütleme, et rate bear pole elu, eks ole, et kunagi vist öeldi, et rate pole elu, on ju, kui teised ajad olid, et noh, rate bear pole ka tegelikult elu, et see ei peegelda täit tõde, aga nagu sa ütled, siis siis ekspordi puhul on rate bear'ist kindlasti kasu, sest tegelikult kõik õllekiigid kasutavad seda või noh, on väga vähe ilmselt neid, kes seda ei, no tege, tegelikult ma arvan, et Et on põhimõttelisi vastaseid, kes põhimõtteliselt ei kasva, kasuta rate bear'i, aga väga paljud siiski kasutavad ja see aitab kindlasti olut müüa, kui on, kui on head hinded rate bear'is ja ja selle tõttu ta on nagu oluline just ekspordi mõttes ja noh, kuna Põhjala täna on juba eksportiv ettevõte, siis, siis meid see on kindlasti edasi aidanud.
Ei, ei, seda, seda võib teha, tähendab, Eestis on umbes kümme rate, ka hardcore, rate, hardcore rate peer-inimest, kellest näiteks üks, ma tean, on hinnanud umbes kümme tuhat tõlut seal, et... Et need on, see on peaaegu nagu elustiil, eks ole, sa käidki ringi ja kui sa näed uut õlut, siis sa jood selle ära, teed rate peeri oma hinded ja arvustuse ära, eks ole, et et need, need arvustused jõuavad sinna niimoodi, et kasutajad ise panevad need õlled üles, ise arvustavad, noh, pruulikoda saab ise seal kaasa rääkida ja ja, ja, ja muuta seal mingeid asju, kui on ebatäpsusi, noh, mitte arvustusi küll, aga õlle andmetes näiteks, eks ole, ja Ja siis kasutajad hakkavadki seal hindeid andma, et selles mõttes see on täiesti nagu, nagu mis ta siis on, veeb kaks null, eks ole.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]