Ja mis on tänane olukord Eestis, kuhu siis krüptoraha jääb, et kas tegemist on rahaga, kas tegemist on teenusega? Et kuidas, kuidas need regulatsioonid võiksid muutuda?
see on väga hea küsimus, et kas tegemist on teenusega, kas on tegemist rahaga, e-rahaga, väärtpaberiga, ega ausalt öeldes hetkel selget vastust ei olegi, me teame küll erinevate ametkondade tõlgendust, Kaudu, et seda hetkel Eestis ei peeta e-rahaks, seda ei peeta väärtpaberiks. Kuid me teame, kuidas seda ühtlasi ka käsitletakse, mis toovad sellele ette omad ütleme siis raskused selle kasutuselevõtuks?
Ma võin öelda, et jah, ma oman Bitcoini, aga mina olen selles osas siiski üsna algaja. Ma tegin endale Bitcoini wallet-i, suuresti lihtsalt huvi pärast, äärmiselt põnev oli see ja, ja olen kasutanud Eestis juba kahes kohas võimalust Bitcoiniga maksta ja olen kasutanud ka Eestis pakutavat Bitcoini ATM-i teenust, ehk siis ATM-i kaudu ATM-i panna sularaha sisse ja, ja varsti oma Bitcoini rahakotis näha Bitcoini.
Aga küsimus ongi suhtumises, kogu maailma rahandusvaldkond, et kuidas sa, kuidas sa vahetad oma raha, et näiteks maailma kõige populaarsem rahavahetuskanal on täna Swift, SWIFT leiutati aastal kuskil tuhat üheksasada seitsekümmend ja siis ta oli täitsa tore, sa said igale poole maailmas raha kanda. Tänapäeval SWIFT-iga läheb esiteks päevi aega, enne kui raha kohale jõuab, teiseks ta on võrdlemisi kallis, Eestis sa maksad selle eest siin. Küm, mõned kümned dollarid USA-s maksad seda võib-olla seal kuskil viiskümmend dollarit selle eest. Ja lisaks on, sul ei ole kunagi kindlustatud, kui palju sinna raha kohale jõuab, sest siis läheb läbi väga palju erinevaid panka, enne kui sinu arvele jõuab iga pankrotti väikse teenuse tasuta, et noh, et sa ei saa võib-olla lõpniku summat. Ja kaupmehe mõistes on see väga, väga raske olukord, et kui sa ostad enne iPodi poest ja selle jõuab tegelikult viis dollarit vähem, siis kuidas sa müüd seda iPodi?
See ei olnud üldse väga keeruline, ei võtnud palju aega, et tegin seda alles hiljuti, võib öelda, et sain minutite jooksul hakkama, valisin peale guugeldamist ühe, ütleme siis, Bitcoini rahakoti ehk wallet'i teenust pakkuva keskkonna välja, tegin seal kasutajakonto, Jah, seal pidi väheke vaeva nägema, muuhulgas ma pidin laskma veebikaameral teha pilti ka oma ID-kaardist, võis kasutada ka passi, peale seda pilti see keskkond seda protsessis kuskil minuti, ma eeldan, et ta siis kontrollis kõik andmed üle, ja, ja peale seda, kui oli minu isik sealtpoolt tuvastatud, oli veel selle rahakoti ütleme siis aktiveerimiseks vajalik. Et omakorda mina oma isiklikult pangakontolt teeksin sinna teenusepakkujale ülekande. Ehk siis võiks öelda, et lausa kahekordne isiku tuvastamine on siin olnud selle keskkonna poolt ja, ja eelnevalt ka panga poolt, kus minu isiklik konto oli. Ja lõppkokkuvõttes, kui ülekanne oli tehtud, üsna lühikese aja jooksul peale seda oli minu Bitcoini rahakotis minu esimene Bitcoin olemas.
Ma arvan, et nad näitavad, et minu esimene kogemus osta, ostes Bitcoine ATM-ist oli üks noh, kasutaja, kui mina olen tooteinimises, kasutaja kogemuse mõistes väga kohutav, sest ma läksingi ainult ATM-i, siis ma avastasin, et mul ei ole naelu, ma olin inglismaalsel hetkel, mul ei olnud naelu, sest ma võtsin pangast välja naelu, läksin ATM-i juurde, tegin selle, Tehingu ära ja ma sain mingi koodi, mis oli lihtsalt mingi kood ja kui ma ei teaks sest asjast midagi, siis mul pole sellega mitte midagi peale teha. Siis ma läksin, guugeldasin, siis ma sain aru, et okei, ma pean selle kuskile saatnud, tegin pilti, sellest saatsin ja siis lõpuks sain selle raha kuskile ja see võttis aega tunde ja tunde ja tunde. Et tänapäeval me ei ole selles kohas. Kuidas me jõuaksime sinna kohta, on küsimus. Küsimus on minu arust võrdlemisi lihtne. Alati asjad hakkavad arenema siis, kui sa soodustad inimestel sellele mõtlemist. Kuidas sa soodustad seda, see on ka Krüptoraha Liidu peamine eesmärk, et meil on hea keskkond, kus inimesed saaksid hakata mõtlema, nad saaksid tunda ennast kindlalt, nendel oleks olemas ees mingi raamistik, et olgu ausad, finantsteenused ei ole liht, kõige lihtsamad teenused, seal on võrdlemisi palju regulatsiooni, Mis ei ole niisama sinna pandud, vaid see on mõtestatult, et rahaga on võimalik ka nii-öelda palju kurja teha, et kui sa, kui sul on koht, kus sa saad võtta endale nii-öelda blanketi, nii, sa pead toimima nendes. Rahandusvaldkondades selliste regulatsioonide järgi, sul on soodsad seadused selle vastu ja soodate keskkond, siis. Siis me ei oska öelda, kes tuleb siia ja kes selle asja lõpuks ära teeb. Internetil oli samamoodi, et kui inimesed said, hakkasid sellest aru saama, tulid nutikad inimesed ja tegid selle, kus me täna oleme.
saate, saatekuulajatele selgituseks vist tuleks ikka öelda, et täna minu teada ei ole Eestis kauplejad, kes võtab Bitcoini vastu, et nad vist ikka kasutavad mingisuguseid Ameerikas baseeruvaid Bitcoini vahendusteenuseid, et tegelikult kaupleja ju või Sushikätt, ma arvan, ei puutu kokku Bitcoiniga, vaid inimene tuleb Bitcoiniga maksma, siis toimub niisugune kiire transaktsioon USA-sse ja tagasi, kus tegelikult kaupmees võtab vastu Eurosid, on ju nii?
Just, et no kui kaupmees soovib hakata Bitcoine... Aktsepteerima, siis on tal jah, kaks võimalust, kas ta noh, loomulikult ta maksab müüdud teenuse ja kauba eest käibemaksu eraldi eurodes, aga Bitcoinide käitlemisel on siis kaks võimalust, kas ta hoiab neid seal selle teenusepaku juures, on, on spetsiaalsed teenusepakkujad, teenusepakkujad, kes loovad sellise võimaluse, et kaupmees saab läbi nende keskkonna Bitcoini vastu võtta. Ja, ja siis hoiab neid teenusepakkuja kontol ja, ja siis saab seal valida, kas ta saab samal päeval või järgmisel päeval kümme kuni, kuni üheksakümmend protsenti Bitcoinidest Euroteks oma pangakontole või siis hoiab oma vara seal Bitcoinides.
poolt? Ja mis puudutab käibemaksu, siis tõepoolest, ma usun, et, et see praegune tõlgendus on mõneti tingitud väikesest teadmatusest, kindlasti ettevaatlikkusest, see iseenesest on positiivne. Ja, ja maksustamise mõttes, miks Bitcoini maksustatakse käibemaksuga, on see, et seda ei peeta Ütleme siis, Bitcoini müüki ei käsitleta finantsteenuse osutamisena, aga, aga noh, me teame, et vastupidisele seisukohale on jõudnud just nimelt juba räägitud UK ja, ja lõppkokkuvõttes nii Eesti käibemaksuseadus kui ka UK vastav seadus, mõlemad tuginevad Euroopa Liidu direktiivile, kus tegelikkuses on see finantsteenuste loeteru ära toodud ja see omakorda tähendab, et Ka Eestil on ruumi tõlgenduseks, et öelda, et Bitcoini müük peaks olema käimaksuvaba.
See on väga raske küsimus, ma arvan, et ma arvan, et kui on Kui tekib natukene rohkem selgust selles, mis asi see Bitcoin on. Ja natuke rohkem selgust selles, et mida sellega, niisuguse, milleks, mida sellega üldse teha on võimalik. Siis, siis tekivad keskkonnad, tekivad hubid, mis hakkavad looma teenuseid. Ja ma võiks öelda selle peale, et ma ei, ma ei julgustaks inimesi minema ja tegema. lahedaid Bitcoini-laadseid tänapäeva teenuseid, mida me täna kõiksin kasutama, vaid võiks, inimesed võiks mõelda natukene laiemalt seda asja ja natukene suuremalt. Keegi kunagi rääkis sellest, ühest lihtsast ideest, et minust võiks e-meil, iga e-meiliga saata kaasa ühe Bitcoini ja selle taga on üks, ma ei mõtle nagu täis Bitcoini, vaid ühte nagu väikest muudat osa sellest, mis seal võiks juhtuda, on see, et sa saadad... mina saadan sulle Bitcoini või e-maili, siis seal see väikene fraktsioon Bitcoinist ei ole minule suur raha, see ei, ei pujuta mind üldse, isegi kui ma saada sada või tuhat või miljoni, ei maksa mitte midagi. Aga kui sa oled spämmler, spämmereid saadavad miljardeid e-maili iga päev, siis nende jaoks on see suur raha, see tähendab, et see
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]