No RIKS on riigi infokommunikatsiooni sihtasutus ja nii nagu see kommunikatsioon seal viitab, tegeleme me põhiliselt just sideteenustega. Aga kui pilt ka ajalukku heita, siis mis seal salata, selleks, et midagi head tekiks, natuke peab olema ka halba ja tuleb meelde üks tormine aeg üheksakümne neljandal aastal. Kui juhtus üks laevaõnnetus, mille tagajärjel. Mitmed väärtused Eestis loksusid paika, ehk Eesti riik sai aru, et on vaja tagada meresõidu ohutus turvalisus ja loodi meresidekeskus. Aastal kaks tuhat liideti omavahel kokku meresidekeskus ja selline asutus nagu valitsusside ja moodustati Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Sellest ajast saadik tegeleb RIKS meresideteenuse osutamisega ja erisideteenuse osutamiseks vajalike baasteenuste loomisega.
Mereside on tegelikult teenuste kompleks, ehk me saame rääkida raadiotelefoni teenusest, aga me saame rääkida ka mere ilmateatest, hädaabiteadete vastuvõtmisest, ehk siis kõik alused, mis seilavad Eesti merepääste vastutusalas, võivad saata oma hädaabikutsungeid välja, mis võetakse siis vastu mereside võrgu kaudu ja samamoodi koostöös Rootsi. Vast meresideohutusasutusega edastame me tekstikujulist informatsiooni alustele merel, mis puudutab meresõiduohutust, on see siis navigatsiooni info, jääolud, tormituuled või siis hulpima pääsenud pargased. Ehk siis selle meresideteenuse võib ühe sõnaga kokku võtta, et mereside on side, mis tagab meresõiduohutuse ja aitab päästa elusid.
Okei, aga riksid täna teenuseid veel, et pakute ka mingil määral nii-öelda data centeri teenuseid?
Jaa, kui vaadata, kus kohas me asume, siis meie peakorter on ajalooliselt väga huvitava taustaga majas, nimelt kaheksakümnendate alguses rajatud Nõukogude Liidu aegse KGB sidekeskuses, ehk siis hoones, mis on spetsiaalselt loodudki. side ja, ja seadmete opereerimiseks ja selles majas me oleme välja ehitanud seadmemajutusruumid, millega me pakume teenust ennekõike riigiametitele ja ka mõningatele elutähtsa teenuse osutajatele, seda siis hädaolukorras toodud nimekirja alusel.
Kui me jätame nagu seaduse sätted täpsemalt kõrvale, püüame lihtsalt argikeeles lahtiöelda, mis asi on hädaolukord, siis hädaolukord tähendab sellist olukorda. Kus on oht, kas inimeste elule, tervisele, asutuse või organisatsiooni varale või siis on reaalselt oht, et selle asutuse poolt osutatavad põhiteenused. Mis siis on tõeliselt vajalikud inimeste normaalse elu toimimiseks, ei ole enam toimivad. Selline olukord, olukord ja, ja iga asutus tegelikult, kes osutab teenust, mis meie elukvaliteeti otseselt mõjutavad, peab enda jaoks ka täpselt paika panema, kust need piirid lähevad?
Õnneks igal aastal ei ole, aga kui me vaatame kitsamalt asutuste lõikes, et millal on hädaolukord, ma julgen väita, et kui ikkagi olulisel teenusepakkujal, on ta sideteenusepakkuja või, või näiteks sularaharingluse korraldaja, on. Tõrked teenuse osutamisel, mis hõlmavad kogu teeninduspiirkonda, siis selles kontekstis me võime hädaolukordi noh, leida küllaltki palju, on need elektrikatkestused, on need sidekatkestused. Eks igaühele meenub midagi, kui jälle üks torm on Eestist üle käinud.
Tegelikult oleme ausad, kui me vaatame nagu suurt pilti, kus kõik teenused, mis meie igapäevaseks eluks vajalikud on, on ta veevarustus, on ta elektrivarustus, soojus, raharinglus, nagu mainitud, või meditsiiniabi, absoluutselt kõik teenused vajavad oma toimimiseks sidet. Tähendab, kui kõigepealt me saame toimima side, siis on lootust, et me saame panna käima ka kõik ülejäänud teenused. Ja kui on tegemist mingi mastaapsema sidekatkestusega, siis kõigepealt alati tagatakse side neile võtmeklientidele, kes on siis seotud juba eelnevalt mainitud nende teenustega. Ehk lõppkasutajad, tavakliendid saavad enda sideühenduse tagasi siis, kui elutähtsa teenuse osutajate teenused hakkavad taas toimima. Ja kui võtta nüüd Pärnu, siis ega kui Pärnus ka vesi tänavatel loksus, ei tähendanud see veel seda, et oli saabunud täielik maailma lõpp, et, et kui me vaatame energiasüsteeme, siis põhienergiasüsteemid toimisid, energiaside toimis, samamoodi toimis mereside, toimisid ka mitmed teised sideühendused. Ehk siis alati me jääme vaatama konteksti, tõepoolest jah, linnaosad olid pimedad, aga mitte terve linn. IPTV ei töötanud, aga samal ajal töötasid seal veel mitmed mobiilitugijaamad, noh, alati peab vaatama, mis on see ulatus ja mida see mõjutab.
Kui rääkida Elroni rongidest, siis Elroni rongidest peaks minu teada sees olema peidus väga võimekas sideseade. Ja see peaks suutma toimetada korraga isegi väga mitmes sidevõrgus paralleelselt, et kui üks võrk ka korraks käänaku taha kaob, siis äkki teine sel hetkel on olemas. Nimelt ma võin kinnitada, et siin näiteks eesrindlikud bussifirmad kasutavad enda bussides mobiilse interneti tagamiseks taolisi ruutereid, mis korraga. pööravad enda antennid kohe mitme operaatori võrgu poole ja siis teenus antakse üle selle võrgu, mis parasjagu kõige parem on. Ehk siis ma arvan, et ka Elroni puhul on natuke vaja anda aega, et need operaatorid saaksid, kes neid ronge opereerivad, seadistada oma, oma seadmeid nii, et tulemus oleks parim.
Täpselt nii, sest igaüks võib veenduda, et kui me paneme neid õlekõrrekesi kimpu hästi palju, siis ühel hetkel me imestame selle vastupidavuse üle ja sidudes neid erinevaid sidevõrke kokku, me saame tagada, et sellise sidevõrgu toimepidevus on palju, palju parem kui igaühel neist üksiti võetes. Päeva lõpus määrab tegelikult selle teenuse kvaliteedi ära kliendi kasutuses olev seade. Võrkude taha tänasel päeval enam asi nii väga ei jää ja seda ennekõike siis, kui me peame silmas IP võrke, siis andmesidevõrke kaasaegselt üles ehitatud. Kus me saame anda kasutajatele prioriteete, kus me saame piirata ja reguleerida liiklust ja nii edasi, et need võtmetähtsusega asjad toimiksid.
Absoluutselt, ja sellepärast Riks ongi seadnud eesmärgiks virtuaaloperaatori loomise, ehk siis tagamaks riigi toimimist keerulises olukorras, on vaja sellist sideoperaatorit, kes suudaks kasutada neid ressursse, mis on riigis olemas moel, mis lõppkasutaja jaoks oleksid täiesti noh, igapäevaselt mugavad ja arusaadavad, ehk kui me räägime sellisest kriitilisest kommunikatsioonist, siis väga oluline on rõhutada, et selle sideteenuse kasutaja ei pea oma käitumisharjumusi muutma, tal on üks ja seesama seade, mille abil ta suhtleb kogu aeg kasutusel.
Ühesõnaga, et kui ma olen nii-öelda Rixi klient, siis ma põhimõtteliselt nagu helistan oma virtuaaloperaatori võrgus ja selle virtuaaloperaatori võrk on kokkuvõttes tegelikult kõik ressurss, mis Eestis kättesaadav on. Täpselt nii. Mis tähendab seda, et kokkuvõttes on Rixil konkurents eelis ja ütleme nii, et ma hea meelega tuleks ju ikkagi sellise operaatori võrku, kes suudab nagu kõik sellised teenuseid pakkuda, et kas siin telekomi firmadel ei ole nagu, nagu muret, et võtate äkki äri käest ära?
Kindlasti mitte, sest esiteks me, me ei ole Kasumile orienteeritud asutus, me oleme mittetulunduslik sihtasutus, mille ülesanne on tagada riigi toimimine. Luues siis neid sideteenuseid, me ei hakka kunagi teenindama lõppkliente, küll aga me anname võimaluse elutähtsa teenuse osutajatele vajaduse korral enda sideühendusi parandada. Ja ma tahaksin öelda veel seda, et kui me vaatame täna sellist olukorda, et me tahame sidevõrkudes luua prioriteete. Siis eksperdid on selgelt öelnud, et kui me püüame prioritiseerida rohkem kui viisteist protsenti klientidest, siis sellel kõigel on mõtted väga vähe. Ehk siis, virtuaaloperaator toimib edukalt kriitilise kommunikatsiooniteenuse pakkujana väga piiratud sihtrühmale ja ainult sel juhul, kui kõik. füüsiliste võrkude omanikud tagavad oma sidevõrkudes sellele käputäiele kasutajatele vajaliku prioriteedi.
No täpsed arvud siinkohal ei ole veel paika pandud, kuna täna toimub sisuliselt olukorra väljaselgitamine, et kes on erinevates ministeeriumites, avalikes asutustes need töötajad, kellel peab olema keerulises olukorras see võimalus sõnumeid edastada ja vastu võtta, selge on, et, et meil pole mõtet luua keerulist, väga... võimekat virtuaaloperaatori võrku ainult mõne saja kasutaja jaoks selline investeering ei ole majanduslikult otstarbekas, küll aga kui piirata see kasutajate ring seal viie kuue tuhandega, siis me suudaksime tagada teenuse kvaliteedi, mis täidaks neid eesmärke.
No prioriteete saab seada väga mitmel tasandil, eks kõigepealt on alati see raadioliides ehk... juurdepääs tugijaamale, teiseks on juba selle tugijaama kaudu kasutatavate teenuste puhul juurdepääs internetile ja teenustele, ehk siis kui me räägime IP võrgust, siis prioriteetide seadmine selles kihis ei ole midagi uut, kui me räägime raadiovõrgust, siis raadioliidese puhul on, on määravaks tihti ka konkreetse SIM-kaardiga seotud asjad, aga ma tooksin välja hoopis teise aspekti, nimelt kui on tegemist ju üleujutusega või on tegemist õnnetusega laulupeol, oletame, et laulupeol kukub kuulaja kokku, tal on vaja kiiresti kiirabi, me teame, et laulupeol on korraga kakskümmend tuhat solisti kooris laulmas ja, ja kakskümmend tuhat inimest kuulamas. Et mis me siis teeme, ükski sidevõrk ju sellist koormust vastu ei pea, aga me teame, et praktiliselt enamus. Inimestest sel ajahetkel helistab üks üks kahte selle sündmuse tõttu, et kellelgi hakkas halb, tähendab, igal juhul sõnum kui selline jõuab kohale. Seda sõnumit püüavad samal ajal hetkel edastada hästi paljud inimesed. Ja ma arvan, et igaüks meist peaks ka enda käitumist selle võrra kontrollima, et kui vool ära läheb, sa vaatad kortus, kortermaja aknast välja, näed, et terve maja on pime. Ilmselt sinu kõne Eesti Energias ei ole see, mida sel hetkel kõige rohkem oodatakse. Üheksakümmend üheksa protsenti tõenäosusega on, on see sõnum Teatud hetk hiljem, proovige uuesti.
Just, aga võib-olla selle teema veidi kokkuvõtteks ma tahaksin tuua välja ühe positiivse asja Eesti kohta, mis on meile väga erilise positsiooni loonud, et ühest küljest on meil teatud õiguslik regulatsioon selleks, et on vaja sellist sideteenust, aga teisest küljest, kui me räägime kommertsoperaatoritega, nende valmisolekust ja soovist panustada, et siis sõltumata nende turupositsioonist või, või omanike nägemusest, kõik Eesti operaatorid on selgelt öelnud, et kui on vaja riigi toimimiseks anda omapoolne panus, siis me seda ka teeme ja ma arvan, et seda peaks nagu väga kõrgelt hindama, sest naaberriikides see nii ei ole. Et Eestis, kuigi on teada, et, et omavahelised suhted teinekord on väljakutsetega, siiski professionaalid suudavad olukorda kainelt hinnata, suudavad eesmärkides kokku leppida, need ellu viia.
Eelmises plokis rääkisime kriitilisest sidest või nii-öelda katkematust sidest, rääkisime sellest, et riigil ei ole mõtet ehitada oma võrku või, või, või jäändavat operaatorit, vaid, vaid tuleb just võtta nagu kõik käimasolev või, või üldse kättesaadav side kasutusele, ja luua sinna peale oma virtuaaloperaator ja teha seda niimoodi, et tänased kasutusmugavused või arvamused ei peaks muutuma, ehk siis, et kui meil täna ikkagi on kriitilise tähtsusega isik, kellele selline omavalent on välja antud, kellel nagu pidev sidekasutus on meie jaoks oluline, et noh, näiteks peaminister on ju, et temal peab olema võimalik oma telefoniga igal hetkel ükskõik keda kätte saada, et see oli see kokkuvõte eelmisest plokist, aga siit plokist tahaks rääkida Pilves tahaks rääkida datatsentritest, sellepärast et datatsentrite teenusepakkumine on ka üks Riksi tänastest osadest.
Täpselt nii, et selleks, et tagada teenuste toimepidevus, on, on vajalik pakkuda ka seadmemajutusteenust ja jõudes nagu selle valdkonna juurde veidi juhuslikult, ehk siis ajalooliselt Riksi siiski ei olnud loodud seadmemajutusteenuse osutamiseks. Noh, oleme me tänaseks selgelt aru saanud, et kuna me oleme selliste ülesannetega hästi hakkama saanud, me peame siia rohkem ja rohkem panustama, et siis need teenused, mis on vajalikud ja mis toimivad IT abil, oleksid tagatud, sest kui me vaatame kommertsvõimalusi täna turul, siis paljudel puhkudel on olukord keeruline, noh näiteks sideoperaatorid omavahel ei saa väga hästi täna veel servereid ja taolisi infovarasid vastastikku majutada, kuigi raadiomastides nad antenne saavad sõbralikult üksteise kõrvale seada, siis serverid ja sellest leiduv sensitiivne info on midagi taolist, mida konkurendi juurde panna ei saa. Ja eks samamoodi ole ka riigiametitega, et. Turvalisuse tagamiseks on hea, kui teenust pakub pädev, kolmas, sõltumatu osapool, kes suhtub kõrge tähelepanuga kõikidesse klientidesse.
Täna me oleme situatsioonis, kus vähemalt uue riigi datatsentrite plaani järgi peaks just triks olema see, kes või nii-öelda vajadused kokku kogub ja vastavalt siis nii-öelda teenuse kas, kas ise, nii-öelda ta erasektori eest hangib või, või, või, või ise pakub.
No plaane on praegu paslik seada, ütleks kohe välja, et meil on teatud kogemused siin olemas, aga ma arvan, et siin on veel palju õppida ja mõtelda, üks, mis viib meie mõtteid kindlasti kindlamatele radadele, on energia. Et nüüd, kus meil on Eestil väga head välisühendused Põhjamaade võrkudega ja kus tundub, et elektrit on päris, päris palju, Me peame järjest rohkem mõtlema, kuidas seda loodusressurssi võimalikult ökonoomselt kasutada ja, ja siit me jõuame samm-sammult teenusteni, mida nimetatakse pilveteenused, ehk siis selleks, et, et võtta, kasutada paremini ära riistvararessurssi, arvutiprotsessori jõudlust, on otstarbekas hakata tegelema asjaga, mida nimetatakse virtualiseerimine.
No meil on mõned ilusad näited olemas, et siin kolleegid Helionist on teinud Tallinnas ühe kena seadme majutuskeskuse korrusmaja lähedusse ja selle tõttu korrusmaja elanikud naudivad sooja vett soodsa hinnaga. Aga kui me räägime Riksi kogemusest, siis üks asi, mis takistas sellise projekti edukat elluviimist, on asjaolu, et eks need majutusteenused on ajas kasvanud samm-sammult ja. kui algselt ei olnud ette näha, et hakkab nii palju soojust eralduma, et siis ei osatud ka ette näha selle head taaskasutamist. Täna me oleme energiajuhtimisse väga palju panustanud, me oleme võtnud kasutusele energiajuhtimissüsteemi vastavalt ISO standardile viiskümmend tuhat üks ja saanud selle kohta ka kenasti sertifikaadi. Selle energiajuhtimise süsteemi raames me pidevalt hindame võimalusi, kuidas jääksoojust paremini pruukida ja. Ja jõudsime seisukohale, et on, on üks piir, millest allapoole minnes ei, ei ole nagu otstarbekas selliste süsteemide rajamine. Ehk siis tahan öelda, et Eesti traagika seisneb selles, et meil on päris palju väikeseid seadmemajutusruume, kus on korraga võib-olla mõnikümmend seadmekaitsekappi ja seal hajutatav võimsus soojuse näol jääb alla saja kilovati. Ehk siis sada, sada viiskümmend kilovatti hajuvõimsust on see maagiline piir, kust ülespoole hakkab muutuma tasuvaks jääksoojuse ärakasutamine ja selleks, et seda teha, siis me peaksime hakkama rääkima üsna suurtest konsolideeritud datatsentritest.
No ütleks nii, et eks me teeme kommertsteenusepakkujatega igapäevast koostööd, et sellised operaatorid nagu Lynx Telekom ja, ja Elion on, on meie kliendid ja, ja oleme samamoodi ka nende teenuste kasutajad, aga just, mis nagu on Eesti erinevus Euroopa suurematest riikidest, on see, et kuna rahvaarv on küllalt väike, põhiliselt koondunud Tallinn-Harjumaale, siis võttes aluseks ka seda, et meie arvutisüsteemide võimsus on kasvanud ajas suhteliselt nii, nagu ta on, pikade sammudega, siis meil ei ole erinevalt näiteks Hollandist, kus on rahvastik küllaltki tihedalt koos, kus on nagu selle tõttu paratamatult see vajadus arvutusvõimsuse järgi midagi muud ja, ja sealt ka eralduv soojus hoopis teine, siis, siis noh, meie datatsenterid ongi olnud sellised väga kompaktsed, väikesed, üksikud, ajutatud ruumid ja, ja sinna taha see efektiivsus ongi kadunud tegelikult. Et ei olnud kümne-viieteist aasta eest visionääri Eestis, kes oleks suutnud ära öelda, et stopp, et teeme nüüd ühe suure korraliku süsteemi, mis ütleme siis kümme aastat hiljem hakkab meil kuldmune murema, et, et hakkab, hakkab meie raha väga hästi kokku hoidma.
No eks meil on mitmeid suuri projekte käimas, praegu käesoleva aasta lõpuks me tahame täielikult uuendada meie meresidevõrgu, ehk siis võtame, rajame uued kaldajaamad ja siis ka innovatsiooni mõttes, rajame raadiokatvuse Peipsi järvele, ehk siis eesmärk on tagada paremad sidevõimalused piirivalvele ja päästjatele, sest Peipsi muutub järjest rohkem laevatatavaks. Teiseks, kui me räägime seadme majutusteenustest, siis lisaks füüsilistele majutustele me tõesti püüame järjest rohkem leida väljundeid virtualiseerimise suunas ja siin me teeme siis koostööd. juhtivate valdkonna ettevõtetega Eestis, ehk siis ei tahaks väga ette kateta lubadusi anda, aga aasta kaks tuhat kolmteist oli meil tõsine plaanide seadmise aasta, kaks tuhat neliteist on meil tõsine ettevalmistustööde aasta, kus me loome keskkonnad, mille abil me hakkame aastal kaks tuhat viisteist, kaks tuhat kuusteist viima ellu siis neid kõrgema lisandväärtusega toiminguid, sealhulgas siis ka igasugused virtualiseerimised.
Tetra võrgu osas ütlen nii, et vastavalt parimatele teadmistele täna julgen ennustada elukaart veel julgelt järgnevaks kümneks aastaks, kuid mis seal salata, nii nagu täna on järjest vähem neid noori politseinikke, kes lõpetavad Sisekaitseakadeemia ja on vaimustuses ainult kõnesid ja võimalusest oma operatiivtöös, järjest vähemaks jääb neid ka tulevikus, ehk siis paratamatult vajadus Lairiba ühenduste ja, ja nutiterminalide ja selliste teenuste järgi kasvab proportsionaalselt ajaga, lihtsalt kasutajate ootused ja, ja arusaam asjadest muutub paratamatult aasta-aastalt.
Ma arvan nii, et me ei saa eita ette midagi meie baasinfrastruktuuri operaatoritele, on ta siis energeetika või, või sidevallast, pigem tänase päeva suurimad väljakutsed on seotud õigusliku regulatsiooniga, no võtame sellesama kriitilise kommunikatsiooni, eks, on vaja paika panna need nõuded, paika panna sihtrühm, Leppida kokku nendes reeglites ja, ja samamoodi, mis seal salata, eks kõik sideoperaatorid ja ka teised elutähtsa teenuse osutajad, kes on välisomanike omanduses, on, on väga mures, et. Kui omanik kulude kokkujõu eesmärgil kasutamaks paremini ära kaasaegse infotehnoloogia võimalusi tahab viia infovarasid Eestist välja. Siis selleks, et nad saaksid tagada tõesti meile need teenused mistahes olukorras, nii nagu nad on seni seda teinud, nad ootavad, et riik omalt poolt astuks ka sammu neile vastu ja kehtestaks väga selgelt ranged ja üheselt mõistetavad normid. Ehk see ei ole lahendus, kui ma võin võtta sularahaautomaadist raha välja olukorras, kus sideautomaadi ja pangaserveritega on katkenud. Ja see toimib ainult loogika järgi, et tõenäoliselt iga inimene, kes sealt raha võtab, teab, palju tal kontol on, et eks siis hiljem klaarime, et noh, see, see ei ole minu jaoks lahendus ja. Ja mind ei tee õnnelikuks kodanikuna see, kui elekter läheb ära ja siis hiljem, kui ma olen sunnitud kas oma elukohast tegema mastaapseid ümberehitustöid, et korvata seda kahju, mis tekib. elektrikatkestusest talveperioodil, et mulle öeldakse, et aga kindlustus selle kõik sulle tasub, et kui küsimus läheb sinna välja, et ma pean oma elulaadi ja väärtushinnanguid hakkama muutma, siis ma olen nagu kurb ja, ja pettunud, et ma arvan, et see on, see on kõikide ootus.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]