Tere ka minu poolt sel aastal esimest korda, et läheks kohe nii-öelda hooga kallale, et, et Eesti Interneti Sihtasutus on väga pikk termin, et lepiks äkki kokku, et kasutaks lühendit EIS, et sellega vist aga internetiseltskonnas on rohkem nagu tuntud, et räägime täna siis EISist, et Et võib-olla Heiki seletadki kahe sõnaga lahti, et mis täna see on neis, et päriselt ikkagi kõiki domeene ise ju ikkagi ei müü, teil on seal nagu vahel ka ikkagi registripidajad ja nii edasi, et, et lihtsalt kahe sõnaga lahti, et kuidas nagu tegelikult siis masinavärk toimib?
No reformi oli kindlasti ka juba sellepärast vaja, et noh, õiguskantsler Jõks teatavasti algatas selle ja nii-öelda kirjutas kirja majandusministrile, mida me paljud oleme lugenud ja, ja, ja juba sellest, et oli arusaamatu, kuidas need asjad käivad, kuidas need reeglid on nii-öelda, niisuguse avaliku Ressurssi jaotamisel ja, ja, ja, ja siis see, et see peaks olema nii-öelda isemajandav, kui me niisugust sõna võime kasutada, noh, oli ka, oli ka täitsa loomulik, mis, mis tingis ka loomulikult suure vastuseisu, sest et kui siiamaani oli seda ressurssi jaotatud niisama, noh, niisama teatavasti tasuta asju ei ole, eks ju. Et kuskilt ikka maksti ta riigieelarvest kinni, siis, siis meil ei ole mõtet ju enda jalgratast leiutada, vaadata, mis maailmas nagu enamus, mis mudeleid järpeal, kuidas see asi käib ja, ja, ja, ja see, mida me täna teeme, on, on väga sarnane sellele, kuidas, kuidas domeenimajandus maailmas käib.
Ja üks, üks asi veel, kui sa küsisid seda, et, et kui palju siis nii-öelda ettevõtted võtsid ja kui palju siis eraisikuid tulid, et, et ettevõtted on meil olnud päris aktiivselt seda, seda neid võimalusi kasutanud, aga eraisikute osa on meil endiselt päris, päris madal, et see on ikka natuke üle üheteistkümne protsendi, kui me vaatame kas või Lääne-Euroopa konteksti, siis seal on kellel kuskil kakskümmend, kolmkümmend protsenti, et selles mõttes jäi meil reform mingil määral isegi hiljaks. On, on see tunnetus, aga, aga vaatame, kuhu see areneb.
Neid on tulnud üle tuhande, noh, mis on jäänud selles mõttes. Ja, ja kas neid on nüüd vähe või palju, ega neid liiga palju nüüd ei ole. Aga siin ei ole võib-olla küsimus sellest, et me saame kogu oma tähestiku, eks ju, domeeni kirjutada, vaid pigem see, et, et kui sa siis nagu e-maili teenust seal kõrval kasutad, et, et kuidas sa siis hakkama saad ja, ja siin on probleeme.
Jah, ei, see on täiesti asjakohane küsimus ja kui hind kaheksateist pluss euro pealt algas, eks ju, siis noh, esimesest jaanuarist sellest aastast on kaksteist eurot, nii et, et noh, see on paari aastaga on nii palju alla tuld. Et see, see ilmselt võiks olla ju positiivne uudis selles mõttes, aga ja, ja nagu ma ütlesin ennem, et me sealjuures veel investeerime veel päris tugevalt ja, ja, ja siin kas või teine seki rakendame ja Ja selles mõttes on mina ei olnud selle algse hinna prognoosimise juures muidugi, et kuidas seda tehti, aga, aga väga selgelt on hind ju kinni domeeniarvudest üks asi ja asutuse enda efektiivsusest teine asi ja, ja domeeniarvud on kasvanud, tänu sellele on saanud hinda alandada ja, ja ma loodan, et üha efektiivsem kasutus.
Et TNSX siis tegelikult nii-öelda tegeleb väga kindla probleemiga, ongi seesama TNS-i andmete võltsimine põhimõtteliselt, et kui keegi väidab, et on Eesti EE, et siis selle abil on võimalik kontrollida, et kas ta tõesti on või ei ole? Et mida, mida see siis nagu sellise tava, tavainterneti kasutaja jaoks või isegi selle sama domeeni omaniku jaoks tähendab, on siis see, et et, et kui nüüd kasutaja tahab nüüd kasutada seda teenust ja selle asemel saab ta kas siis sarnase näoga mingisuguse võlsteenuse või suunatakse hoopis kuskile mujale. Et kui siin nagu laias maailmas ringi vaadata, et siis selliseid, neid selliseid ründeid, kus tõesti väga palju sellisel viisil oleks andmeid pihta pandud, Ei ole, aga küll on aga järjest siin ka eelmine aasta mitmeid selliseid ründeid, kus needsamad Microsofti, Google'i lehed on lihtsalt suunatud kuskile mujale. Et kui nagu lihtsalt sellise veebibrauseri või sellise sirviku vaatest vaadata, et siis see ei tundu probleem, aga, aga mis seal nagu taustal toimub, on see, et ka e-post liigub siis kuskile kõrvale ära.
No võltsreklaame kuvatakse siis mingisuguse, kuidas ma ütlen, viirusega kasutaja arvutist, et selle, selle vastu tõenäoliselt see ikkagi ei aita. Et, et kuidas kasutaja aru saab, eks ole, et siis kas siis see lehekülg või portaal tehnilistki kasutab ja kas kõik on korras, et siis selleks on, on, viib läbi kontrolle nii-öelda siis see internetiteenusepakkuja oma lahendavates nimeserverites või on võimalik ka kasutajal endal paigaldada oma siis sirvikusse vastav programm? Ma
Mul on teistkui ikka küsimus, et kui me räägime sellest samast usaldusest ja, ja, ja Eesti nagu küber, küber turvalisuse kõrgemast teadlikust võrreldes muu maailmaga, et mulle selles mõttes ikkagi paneb üllatama, et et miks meie nagu jäime, noh, see, et me kõik koostikuks peame tegema, et noh, see loomulikult on halb, aga ütleme, et et just, et kuna nagu Eestil on täna suur probleem, et meil on seda e-kaubandust ikkagi liiga vähe. nagu proportsioonast ikkagi väga vähe, võrreldes muu maailmaga ja, ja isegi Euroopaga. Et kui me selle võrdle, võtame ja vaatame seal peamisi argumente ja üks põhise argument on ikkagi see sama usalduse nagu puudumine või vähesus kogu e-kaubanduse vastu, siis kõik need tegevused, mis seda usaldust peaksid nagu tugevdama, peaksid olema meilne kui öelda kõrgendatud tähelepanu või, või toetuse all, on ju. Mistõttu siin võiks tegelikult ollagi see, et, et vähemalt nagu ütleme, e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele võiks olla nagu TNSeki nagu kasutamine kohtuslik.
No see on kindlasti niisugune kaalumist vääriv teema ja, ja kui siin hakata mõtlema, et kuidas siis seda võiks korraldada, siis kindlasti on noh, esimene küsimus on kindlasti volatiivsus, et, et kuidas me selle hinna fikseerime. See asi, aga teine asi on ka see, et, et me peame ju olema niisugune tasakaalustaja domeeni maailmas ja Interneti Sihtasutust, et noh, võtma nii internetikasutajate kui selle nii-öelda ettevõtluse huve, riigi huve, avaliku huve ja kui siin mõelda nüüd registripidajate peale selles, selles kontekstis, et, et siis registripidajatele. Kes peaksid seda Bitcoini siis vastu võtma ja sellest müüma, eks ju, et, et, et sellest, et nemad peaksid täiendava investeeringu tegema, et seda tuleks ikka nende käest küsida, et kas nad on selleks ikkagi valmis ja seda nii-öelda käsukorras küll ei tahaks neile, neile nagu peale panna. Sest et noh, üks konkreetne näide oli see, kui me lahendasime isikuandmete töötlemise nagu dispuuti, Andmekaitse Inspektsiooniga, et, et siis oli seal üks lahendus laua peal, kus et võiksid registripidajad näiteks auditeerida ennast, lasta ennast iga aasta korra, mis maksab siis erinevatel andmetel sealt mõnest tuhandetest eurost kuni rohkemani isegi pluss, ja, ja, ja, ja siis ei, see ei läinud nagu selle AK-i arvamuse taha, et see võiks olla sel, sellist koormust, lisakoormust nagu võiks peale panna registripidajatele, et me peame noh, neid, neid tahke siin aru, kaaluma ja, ja, ja, ja, ja siis otsustama.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]