No ma usun, et Office 365 on, seda on ka Eesti ja Läti ja Leedu turul näha, et ta on väga sooja vastuõhtu saanud ja hästi pragmaatilistel kaalutustel, sellepärast et võta väike ettevõte, ta ei pea ise pidama enda arvutiparki, tal ei ole vaja pidada IT-meest, ta saab ise osta seda veebist, need, kes tahavad, saavad kasutada kohalikke partnereid, ta saab lihtsalt oma asjad ära teha.
Ma usun, et kuna pilvetehnoloogias on sisuliselt mitu varianti, üks on selline avalik pilv, kus sa, kus sa, mis on kõige odavam, laed andmed üles, teine on privaatpilv, kus kasutatakse sedasama pilvetehnoloogiat, aga siis ostetakse kas ühe kindla partneri käest või on see oma ettevõttes tegelikult need serverid siiski olemas. Et sõltuvalt selle andmete kriitilisest. Vastavalt sellele on ka valitud see keskkond. Nii et kokkuvõttes ma arvan, et kõige suurem nii-öelda väljakutse täna on kuidas saata riigid pilve. Ja, ja seal on üheks teemaks a la selline virtuaalsete saatkondade teema, et, et kui Viini konversioon räägib sellest, et saadik ja tema auto ja, ja suursaatkond teise riigi territooriumil on puutumatu, Siis aeg on edasi läinud, et täna ilmselt peaks mõtlema selle peale, et kuidas sedasama asja elektrooniliselt teha. Et serveriruumis võiks olla üks rack nii-öelda Eesti vabariigi oma, ehkki see on kuskil teises riigis või vastupidi.
Aitäh selle teema eest, sest kui sa enne küsisid, et kuidas meil läheb, siis see on üks valusaid teemasid meile. Ehk siis aastaid, ma arvan, et viimased kümme aastat kindlasti, Eestis meil on olnud väga hea koostöö Eesti Haridusministeeriumiga, me oleme sõlminud kaks korda sellise vastastikuse arusaamise protokolli, mille alusel Microsoft lubas kõigi Eesti koolidel teha tasuta Windowsi upgrade-i, Ehk siis, kes soetas XP-ga arvuti, nemad võivad kasutada seal kõige moodsamat versiooni seitse, kui seal kaheksa jookseb, siis seda. Ja, ja nad said kasutada või siiamaani kasutavad valdavas enamuses sümboolse hinnaga Microsoft Office-it, et siis õppida, kuidas kontoritarkvarat kasutada.
Nad tõenäoliselt ei oska isegi klaviatuuri ja hiirt kasutada, nagu päris klaviatuuri.
No ma usun, et selle nad õpivad selgeks, aga, aga tegelikult ikkagi kui mõelda selle peale, et, et kas me tahame õppida kolmkümmend või nelikümmend aastat vanadest õpikutest, sest et arvutustehnoloogias seitse aastat on ikka väga üüratu aeg, sest me ei taha. Ja, ja, ja mul on nagu eelmisel nädalal sain ise ühe kogemuse osaliseks, et käisin Tallinnas Lasnamäel Kuristiku koolis külas ja tervitused nende kooli direktorile, et Raina Librik tegi mulle ekskursiooni koolis, et kusjuures hästi edumine kool on. Et hästi korras, ilus värviline maja ja nad on hästi palju panustanud tehnoloogiasse, ehk siis uhkusega näitas direktor, et nendel on ikkagi peaaegu igas klassis arvuti, peaaegu igas klassis projektor, mis tähendab seda, et õpetaja saab anda tundi niimoodi, et ta näitab kas Powerpointist või YouTube'ist või näitab arvutist asja, loomulikult on olemas kas paber tahvel või see tavaline kriidiga kirjutatav tahvel või siis valge kuidas on, whiteboard, kuhu saab siis vildikaga kirjutada, et need on olemas ja see on tegelikult Eesti kooli mõistes juba väga kõva sõna. Nendel on üks arvutiklass, mis on circa kuus aastat vana, tavaliselt lauaarvutid, viieteist tollised LCD monitorid ja seal nad põhiliselt õpivad, kuidas arvutit kasutada. Siis ma ei tea, kas ma sellest tohin rääkida, aga neil on üks sülearvutite klass ka, millel nad said abikorrast Soomest ja millega nad õpetavad siis kümnendale, üheteistkümnendale klassile matemaatikat. Hästi entusiastlik matemaatikaõpetaja ja lapsed on suures vaimustuses matemaatikatunnist, et me kogu aeg räägime sellest, et matemaatika eksam on kohustuslik, inimesed ei oska, ei lähe tehnika arv, erialasid õppima. Et see on üks võimalus ja see on näide koolist, kus põhimõtteliselt eelarvet ei ole ja nad mõtlevad igasuguseid vahendeid välja või meetodeid välja, et, et kuidas tehnoloogiat käigus hoida ja kuidas lastele ikkagi tundi atraktiivsemaks teha. Ja meie tegelik probleem on seal, mitte selles, et mis tarkvaraga lapsed see, neid asju õpivad.
Okei, võtame nüüd, lahkame nüüd selle suurema probleemi väiksemaks jupiks, et esimene asi on, mis on positiivne liikumine, on see, et et Haridusministeerium on aru saanud ja väga tugevalt käsile võtnud digitaalse õpivara tootmise, eestikeelse, ehk siis nad tegelevad sellega, et lähiaastatel tekiksid Metoodikat, kus tehnoloogia abil on interaktiivsem õpetada ja lastel on põnevam, mõnusam. Järgmine osa on see, et kuidas õpetajad saaksid endale töövahendi. On see siis lauaarvuti, on see sülearvuti või on see mõni muu seade. Ja täna on, osades koolides on, see osades koolides on täiesti tavaline, et õpetajal on arvuti, täidab tunni ajal e-kooli ära, kasutab õpivara, mis on, osa on Hitsa ja Tiigriõppe on midagi teinud, osa on nad ise teinud, ja, ja ma usun, et see probleem on veidi kiiremini lahendatav. Siin viis aastat tagasi, kui oli Eestis koolides üks suur sülearvutite projekt, Siis valdav enamus suhtus sellesse väga hästi ja nad kasutavad seda siiamaani, kindlasti oli ka hästi kogenud ja staažikaid pedagoogi, kes ütlesid, et ma lähen kahe aasta pärast pensionile, et kahe aasta pärast tuleb uus inimene, teeb selle arvuti lahti, ka niisuguseid juhtumeid oli. Aga seal tõenäoliselt ongi lahendus jäätkata siis üle arvutitega, sest õpetaja ikkagi lisab sinna materjali, mitte ainult ei tarbi. Ta, ta ka valdavas enamuses ikkagi kasutab näitlikke asju. Ja nüüd kolmas osa on see, kuhu poole liikuda, mille saab ka kaheks jagada, on ühelt poolt arvutiõpe, mille kohta on öeldud, et lapsed võivad arvutit õppida ka kodus, tuul, tulla oma seadmetega ja siis kooli ülesanne on vaadata, et kõik need seadmed tööle hakkaksid omavahel ja need, kellel ei ole seadmeid, siis neile võib nad rentida ja alternatiivne näide toodi suuskadega ka, et, et kui on talvel suusatund, Siis ega koolil ei ole kõikidele suuski anda, küll aga on tal umbes kümme või viisteist paari, siis nendel lastel, kellel tõepoolest suuski ei ole, et nad saavad. Niisugune kontseptsioon, bring around device. Kuni sinnamaani, et on siis olemas minu soovituse järgi puutetundlikud tahvelarvutid, mille peal saab tundi läbi viia. Ja ideaalne võiks olla näiteks, no oleme nüüd realistid, et kindlasti on hästi tore, kui on igal õpilasel oma seade, aga Eesti riik kahjuks ei ole veel nii rikas või Eesti omavalitsused, olles täpsemad, ei, ei suuda seda tagada, välja arvatud üksikud vallad ja linnad, et kui näiteks gümnaasiumi osas on kaks arvutiklassi, kus... Valdavat osa tunde saab läbi viia ja, ja põhikoolis üks, siis see võiks olla nagu esimene eesmärk, mis ma usun, on lähiaastatel täiesti teostatav.
siis, enimese eest võitnud, sellepärast et kõik oskavad nüüd tänu piraatlusele ainult Microsofti kasutada.
See on, see on jätkuvalt probleem ja, ja, ja ma arvan, et, et see on asi, mida tuleks maast madalast nagu alustada, et me kõik oleme autorid. Et kui sa koolis kirjutad luuletuse, tänapäeval on ju eriti lihtne, sest et minna internetti, teha, teha lõikaja kleebi. Ja öelda, et see minu, minu tehtud asi ja saada siis hea hinne, et seda tuleks nagu igati taunida, sinna võib alati viite juurde panna ja ja on, on olemas alati alternatiivid, tasulisele tarkvarale on olemas alati alternatiivid, iseasi, et kui mugav see on, kui kasutatav see on ja see on inimeste valik.
Jah, see, see on seesama lugu, et ega siis kui, kui nii-öelda ma räägin põhiliselt nagu rentimisest või, või sellest teenuse ostmise mudelist, et kui investeerita kaks või kolm eurot kuus. Ja selle eest saada väärtus vastu või siis minna seda teed, et midagi kuskilt varastada, millega tavaliselt tuleb kaasa mingi muu pahavara või keegi kasutab su andmeid või, või murrab su arvutisse sisse, et sellisel juhul see, see kogukahju on kindlasti suurem.
No katsume Microsofti poolt leida mingi lahenduse, kuidas me nii-öelda järgmisele aastale vastu läheme, aga nagu ma enne ka ütlesin, siis tegelikult täna on õige aeg tegeleda selle jäämäe alumise osaga, ehk siis võtta kompleksselt ära lahendada koolide tehnoloogia küsimus, Leida, millised seadmed on kõige paremad koolides, nende soetamise, rentimise, vahetamise ja, ja mudel. Ning mõelda ka selle peale, et seesama probleem ei tuleks meile kolme või nelja aasta pärast tagasi. Ehk siis nii-öelda a la näiteks iga nelja aasta tagant vahetada koolis riistvara välja, tarkvara käib nendega koos ja kasutades rentimise mudelit.
Microsoftis on innovaatilise kooli lahendus, näiteks Peetri kool kasutab seda, et soovitan sinna vaatama minna, kuidas nad tehnoloogiat kasutavad. Lilleküla gümnaasium on, on teine, kes on hästi innovaatiline kool.
Aga mis selleks peab tegema, et täna ikkagi ütleme nii, et välismaalased saavad väga hästi teada, mis Eesti IT-s ja, või üldse sektoris on head tehtud, aga noh, oma kodanik jääb poolest ilm, infost vähemalt ilma, et kui ta neid kõiki teenuseid ise ei kasuta, et kuidas sinnaleni jõuda, et ka oma kodanik nagu rohkem tehakse, mis meil siin, mis meil siin sektoris head tehakse?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]