Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äärisaade Restart. Tänane saatejuht olen mina, Hendrik Aavik ja saatekülaline on Tiit Anmann, kes on Cross-Borders Trust Services OÜ asutaja ja tegevjuht. Laiemale avalikkusele on see firma paremini tuntud niisuguse teenuse nagu SignWise nime all, mida leiab veebiaadressil signwise.me ja tegemist on digitaalse allkirjastamise teenusega. Eestis on digitaalne allkirjastamine väga popp, Tiit, et räägi siis paari sõnaga, et mis äri see siis nüüd niisugune on, et, et teie saate ka allkirju panna?
Tere ka minu poolt, olen jah, Tiit Anmann ja Sainwiseist, Sainwise on piiriülene ettevõtetele suunatud digitaal, digitaalallkirjastamise teenus, mis on nüüd meie poolt turul... juba ligi pool aastat ja kus me siis oleme keskendunud sellele eest, selle Eesti digitaalallkirjastamise kümneaastase kogemuse fakteerimisele ja piiriülesele pakkumisele?
No otseselt meie kindlasti ei ravi seda, seda valu, et inimes, inimestele kaarte nüüd kätte nagu jagada, küll on see, et täna on Euroopas hulk riike, kus riikides ID-kaart on olemas, küll enamasti see ID-kaart ei ole kohustuslik ja kõikide mittekohustuslike asjadega on alati see, et kui sul nagu väga kasutatavaid teenuseid ei ole, siis ega sa ei torma nüüd endale kiiresti seda, seda teenust nagu hankima. Ja, ja tihtilugu see, see turutõke või, või siis see teenuse kasutamise nagu barjäär ongi seal, et need allkirjastamise töövahendid, mida siis kasutajatele pakutakse, või need teenused, kus siis seda allkirjastamist või autentimist kasutada saab, saab, et neid on suhteliselt, suhteliselt vähe või nad on kasutajale ebasõbralikud, siis ütleme niimoodi.
Aga räägime siis konkreetsemalt, et kus riikides pakute oma teenust?
SignWise'i teenus on täna toetatud siis läbi ID-kaardi toetuse siis Eestis, Lätis, Soomes ja läbi Mobiil-ID toetuse Eestis ja Leedus. Lisaks sel nädalal on põhimõtteliselt valmis saanud arendus ka Šveitsi ID-kaartide toetamiseks, kaartide toetus avalikku teenuses, see on nüüd novembri jooksul nagu tulemas. Et need on nüüd viis riiki, kus, kus siis põhimõtteliselt täna kodanikul või, või riigi, riigi elanikul siis, kellel ID-kaart on olemas, saab siis ühiseid dokumente omavahel nii jagada kui allkirjastada.
Jah, laiemas printsiibis kõik need riigid, kus tehniline võimekus taristu näol on olemas, oleme me võimelised teenust pakkuma, küll on see, et lähtudes meie tänasest arengufaasist ja, ja fookusest, siis me keskendume ikkagi esimeses sellises arenguetapis Euroopale ja Euroopale just nagu selle, sellepärast, et lisaks siis sellele tehnilisele võimekusele on ka teatav hulk piiriülest õigusraamistikku nagu Euroopas olemas. Ehk siis direktiiv, mis piiriülest digitaalallkirjastamist võimaldab, on Euroopa Parlamendis vastuvõetud juba detsembris tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa.
Noh, esimene, esimene selline nagu tehniline, tehniline pidepunkt on kindlasti see tehniline võimekus ja tehniline valmisolek enda nagu teenusplatvormi nagu näol, siis noh, siin me saame nagu seda öelda, et Et sellised niinimetatud hügieenitaseme komponendid meil on täna olemas, ehk siis iga uue riigi toetamiseks me siseriiklikult vajame kehtivuskinnitusteenust ja kogu muu tarkvarast, tarkvara, nii kasutaja, kasutaja arvutis oleva tarkvara kui ka serveripoolse tarkvara stack on meil täna nagu enda oma olemas, ehk siis allkirjastamisteenus, integratsiooni võimaluse portaal, Olemas on ka allkirjastamisplugid, mis siis võimaldab kogu ID-kaardi ja arvuti vahelist suhtlust implementeerida, tänaseks hetkeks reliisinud oleme Windowsi, novembri jooksul tahame välja tulla ka Maci ja Linuxi pluginaga, mis siis peaksid oluliselt parandama ID-kaardi kasutajate kasutajakogemust. Ja nagu siin läbi on jooksnud, siis meil on plaan ka tulla välja oma mobiilitarkvaraga, ehk siis noh, suhteliselt pea oma me tegelikult nagu kogu erinevates kanalites vajaminevat nagu tar, tarkvarakomponente selleks, et kõiki meie kasutajaid nagu teenindada ja, ja siis noh, järgmine etapp ongi täiendavate riikide toetamine ja sellele järgnevalt siis noh, me saame juba rääkida nagu kohalikust, kui, kui, kui, kui, kui, kui, kui, kui huvi on, huvi on päris nagu hea.
Aga Eesti riik väga aktiivselt ekspordib oma e-riiki, lobistab sellest Brüsselis, nüüd mõni saade tagasi me rääkisime Siim Sikuti ja, ja teiste selle projekti juures olevatega inimestega, kes Soome riik koos Eesti riigiga on asunud Eesti e-riiki kaasa arendama või et euro, tekiks Euroopa Liidu e-riigi standard ja sinna juurde käib digiallkirjastamine kõikides osades. Et mõnes mõttes nad ju on teie konkurendid, et kas või ma ise tunnistan siin ausalt, et ma ei ole see ainuesikasutaja ja lihtsalt laiskusest, sest ma olen juba palju aastaid kasutanud erinevaid riigi poolt pakutavaid teenuseid ja ma küll ei näe põhjust, miks ma ettevõttena peaksin kolima, võib-olla sa müüd mulle selle saate jooksul selle ümber, aga et Eestis selgelt on väga keeruline seda nii-öelda tractionit saavutada vist teil, ma arvan, või ei ole see nii?
No selgelt on, on meil võimalik traction'it ka Eestis nagu saavutada, küll on see, et Soome ja Eesti ei võrdu kindlasti Euroopa Liit või noh, Euroopa laiemalt ja nad ei võrdu veel vähem nagu kogu maailma, on ju. Et, et see on nagu üks pool, teine pool on see, et noh, Eesti riigi fookus ei saa kunagi tegelikult olema kogu maailma nagu murede, nagu lahendamine, et Eesti riigi ülesanne on ikkagi selgelt tagada. tagada oma kodanike nagu heaolu, küll on see, et läbi selle, et seda tüüpi tarkvara ja platvormide nagu arendamine on aega, aeganõudev ja ressursimahukas, siis noh, otsib, Eesti riik otsib täna partneri, kellega koos seda, seda kulukoormat nagu kanda. Küll on see, et Eesti riik kindlasti ei hakka nagu või, või ka Soome riik ei hakka ettevõtetele suunatud teenuseid pakkuma ja see nüüd on oluline nagu vahe, et... Et, et meie, meie täna ikkagi selgelt kesk, me, me keskendume ettevõtetele, ehk siis noh, sellistele teenusoperaatoritele, kellel on palju kliente, palju osapooli, kellega dokumente nagu allkirjastada ja, ja kus sisuliselt kogu allkirjastamine peab olema nagu äriprotsesside üks osa, mitte. Mitte see, et, et noh, mul on kaks, kaks allkirja vaja anda ja mul on klientarkvara arvutis ja noh, tegelikult ei olegi nagu vahet, kas ma suudan seda äriprotsessi tasemel nagu hallata. Et, et noh, selge on see, et eraisikust kasutajale ka meie teenus on täna nagu tasuta pakkumisel, kasutaja võib endale konto luua ja, ja ei täna ega ka tulevikus eraisikust kasutajale piiratud mahus teenuse tarbimise eest arveid esitama ei hakata.
tagasi, kuulame IT-saadet Restart, on endiselt laupäev. Ja endiselt on stuudios Henrik Aavik ning saates külas on Tiit Anmann firmast SignWise. Meie saadet saate kuulata korduses täna õhtul, aga kõige mõnusam on meid kuulata podcastina ja saateinfo ja podcasti lingid leiate aadressilt raadio1.ee. Meie saadet toetab ITL... Ja lähme siit nüüd teise saateploki juurde. Esimeses osas me rääkisime lühidalt ära, millega tegeleb SignWise, ehk siis annab, võimaldab anda firmadel digitaalseid allkirju nii üle piiri, piiriüleselt kui riikide siseselt, siis nendes riikides, kus on vastav infrastruktuur olemas ja kus see SignWise tegutseb, nendeks riikideks on täna siis Eesti, Läti, Soome ja Šveits. Need olid jah? Ja et juba on esimesed mõtted isegi Aserbaidžaanis ära käinud. Läheks nüüd siit jutuga natuke selle ettevõtte inimeste juurde, et kui suur on teie tiim, kuidas te kokku tulite, kust see mõte üldse tuli, et niisugust teenust luua?
optsiooniprogrammi, kuidas siis, väljatöötamisega tegelemas. Et see, see on olnud midagi, mis on, on, on noh, inimestele, inimestel on lisaks palga, palga saamisele motiveeriv, samas noh, kui me. Täna nagu motivatsioone pealt, motivatsiooni poole pealt vaatame siis see teenus, millega me tegeleme, et, et see on ise midagi, mis on väga paljusid inimesi nagu motiveerinud, et uue suure asja ehitamine ja ja on, on inimesi, kes, kes on valmis tiimiga liituma, tulles ära enda mugavalt korporatiivselt üheksast viieni, nagu töökohalt. Et me täna kindlasti hetkel ei ole turul see, kes, kes palgaga suudaks veel, veel lüüa.
Noh, täna tegelikult kui Saksamaast, nagu räägime, siis Saksamaa selgelt selgelt on Euroopa suurim turg, turg, kus täna elektrooniline data on aktiivses kasutuses ja kus kohas hästi palju on ka sellist majandustegevuse piiriülest käivet, siis. Korra kommenteerides seda eestlaste liitumist, kes, kes Saksas või, või välisriikides on, jah, neid kontakte meil on ka üksigi olnud ja täna tegelikult Saksas Münsteri ülikoolis õpib üks, üks tragi tütarlaps juuramagistrit ja, ja tegelikult otsaga aitab ka meid, et võttis ise ühendust. Tahab juriidilise poole pead meid, meid piiriülese identiteedi teemadel nagu aidata ja, ja täna õpingute kõrvalt lööb kaasa ka tegemist, see, et, et selliseid inimesi tegelikult on, on päris mitmeid olnud, kes on nagu ühendust võtnud ja kelle puhul me siis oleme vaadanud, et kas, kas ja millisel kujul neid, neid kaasata saaks. Nüüd, kui küsida, et milline peaks olema see inimene, kes siis meie äriarendust Saksas nagu teha võiks, Siis noh, siin on nagu suhteliselt nagu noh, lihtsad nõuded oleme ise nagu aru saanud, et noh, peaks olema sellise ärikliendile suunatud jaeäri ehitamise kogemus, peaks olema kogemust kindlasti piiriülese turvatarkvara poole peal, peaks olema kindlasti SaaS teenustega kogemust ja peaks olema selline kogemus, mis siis nagu on sellise organisatsiooni ehitamise poole pealt. Et, et noh, neid kandidaate me hetkel nagu internetist otsides nüüd väga palju leidnud nagu kiirelt ei ole, et, et et see on suurim, suurim väljakutse siin lähiajal, et, et need, need õiged inimesed tegelikult leida, et tehnilise meeskonna komplekteerimisega ei ole kindlasti nii suuri nagu väljakutseid.
Noh, selles mõttes nagu esimene eesmärk on ikkagi kõik need riigid, kus elektroniline teed reaalselt olemas on, et nad on ka platvormi reaalselt ära integreeritud ja kõik need kasutajad, kes potentsiaalselt allkirja anda võiksid, saaksid seda teha. Sealt edasi kindlasti meil on oma arusaam, milline võiks olla nende klientide hulk, kes teenust kasutavad ja ja kindlasti me unistame teatava, teatavast kogusest nagu allkirjadest. Aga need on hetkel noh, numbrid, mis me, mis meil nagu natuke on nagu enda teada, et välja ei kommenteerida.
Kas te keskendute ainult sellele ühele vertikaalile, nagu on allkirjad või on teil sinna kõrvale plaanite pakkuda veel mingisuguseid lisateenuseid?
No selles mõttes meie taristu teine nagu põhiteenus on audentimine, et sisuliselt läbi meie platvormi me oleme. kõik selle, mida täna ID-kaardiga erinevates riikides nagu teha saab, et eks, ehk siis audentimine ja allkirjastamine on kaks, kaks põhi, põhi, põhiteenust, mida me nagu pakume.
No aga audentimisest kohe samm edasi, on ju turvaline e-mail, sõnumite krüpteerimine, mis on tänases väga läbipaistvaks muutuvas maailmas aina rohkem hinnas teenus?
Tegelikult me just, kas see oli ümber üks kuu tagasi, vaatasime, vaatasime nendele algsetele mõtetele, plaanidele, et, et selles osas selliseid suuri kannapöördeid tehtud ei ole, küll on nagu see, et, et, et noh, algselt kogu see mobiilindus või, või kogu see selline noh, uued, uued kanalid, mis nagu peale tulevad, et see võib-olla ei olnud niivõrd nagu kõrge nagu prioriteediga ja see portaal oli natuke nagu tähtsam, siis tänasel hetkel kindlasti me ei saa öelda, et me, et me oleme noh, allkirjastamise teenusportaal, et noh, täna, täna see allkirjastamise nagu fookus on ikkagi selgelt nagu rohkem kui lihtsalt nagu portaal.
Liiguvad ka aina popimaks muutuvad erinevad mobiilsed teenused, maksed, maksete allkirjastamine, et noh, see tegelikult, sa vastasid selle ära, et see on teil mõttes ilmselt, aga mitte veel kohal. Millal te Ameerika turule lähete?
Ameerika turu kohta, ütleme, on, on paar sellist suurt turgu, mille osas nagu tihtilugu nagu küsitakse, et üks on Venemaa, teine on nagu, teine on Ameerika ja siis noh, neid turgudest veel Soome, Rootsi, on ju, on, on pikalt nagu küsimuses olnud. Siis Ameerika turu nagu omapära on see, et Ameerika turul sellist asja nagu riigi poolt väljastatud identiteet ei ole, ehk siis sealsel turul omakäelise allkirjaga võrdset digitaalallkirja anda on, on natuke teistel alustel võimalik. Sisuliselt seal tuleks meil ise identiteeti väljastada ja siis osapoolte asi ongi siis pärast, kui vaidlemiseks läheb, et kas mina panin selle allkirja või, või, või sina ei pannud, et noh, siis me lähmegi kohtusse nagu omavahel nagu vaidlema. Et selles osas Euroopa õigusruum, mis on väga selgelt ära defineeritud, et millistele nõuetele peaks omakäelise allkirjaga võrdne nagu allkiri vastama, et, et sellest lähtudes Me hetkel teenuses lubame sama kangeid identiteete omavahel nagu allkirja andma. Küll on see, et, et me ei välista seda, et, et me võiks mingil hetkel tuua ka erinevate tasemetega identiteedid, ehk siis hakatagi ise Ameerikas näiteks väljastama identiteeti ja siis on, on see tegu, tegu siis identiteediga, mis on ühe teenuse pakkuja poolt lihtsalt väljastatud või siis usaldame kellegi teise poolt väljastatud identiteeti, mis noh, mis siis nagu poolte vahelise tehingu puhul pooltele nagu sobiv on.
Küsisin just Ameerika turgu põhjal sellepärast, et teatavasti on Ameerikas palju raha ja, ja see raha armastab neid teenuseid, mis ka Ameerika turul töötavad, et kuidas teil rahastamisega on, et igaks juhuks tuleb siis raadiokuulajatele taustaks öelda, et Signwise pälvis just investorite hea meele ja selles, sellega tõstis ka mingisuguse summa raha, millest siin saates vist ei räägita. Aga on juhtunud siiski see, et ingelinastorid on SignWisele raha andnud ja need olid niisugused kuulsad inimesed, äkki mainid, kes need olid? Linnar Viik, Mobisoluts ja David. Et Eesti inimestele tuntud ettevõtted on sellesse, sellesse ärisse uskumas ja, ja raha andnud. Lähme siit väikesele pausile ja alustamegi uut teemat kohe tõstetud raha lugemisega.
Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja tänane saatekülaline on firma Cross-Borders Trust Services OÜ juht Tiit Anmann ja see ettevõte on avalikkusele rohkem tuntud kui firma SignWise, nende veebiaadress on SignWise.me, kus nad tegelevad sellega, et pakuvad firmadele võimalust digiallkirju anda ja, ja nende eripära selle teenuse juures on see, et nad seda pakuvad ka väljaspool Eestit. Oleme rääkinud lühidalt ära selle, millega see firma tegeleb ja oleme ka rääkinud selle ära, millised inimesed on selle firma taga ja mis on plaanid, ning jääme jutuga pooleli sinna juurde, et just parasjagu on SignWise oma, omale leidnud ingelinvestoreid ja raha tõstnud ning mille jaoks te selle raha tõstsite?
Tõenäoliselt raha otsimise protsess start-upi jaoks ei lakka kunagi, et kuidas te raha otsite, kas te käite ka täna juba noh, Silicon Valley'sse on vist keeruline minna, kui teenusususas ei tööta, aga kas te vaatate Londonist või töötate Skandinaavia investoritega?
Me iseenesest jah, oleme kuigi see raund täna nüüd oli puhtalt Eesti taustaga investoritega tehtud, siis me juba täna suhtleme nii, nii Euroopa kui ka mõnede suurenompidaguste Nüüd kas ja, ja kes on siis see, kes, kes tegelikult nagu järgmises raundis kaasatud saavad, et noh, see, see, seda on täna ikkagi nagu väga, väga vara, nagu öelda, me ise selgelt. Otsime neid investoreid, kellel lisaks siis sellele finantsvõimekusele on, on tegelikult ka võime, võime ettevõtte arengusse inimeste näolul nagu panustada või kellel on siis nagu neid sidemeid, et neid inimesi nagu leida. Ja teine on siis see, et kes, kes tegelikult sarnaseid ärimudeleid, ettevõtete suunatud usaldusteenuseid on turule varasemalt nagu toonud, ehk siis nad väga selgelt aduvad ja noh, saavad, saavad kiiresti aru, et kuidas ja milline on see. See, see abi, mida, mida me vajame, miks me midagi teeme, sedasi nagu me teeme.
Paar päris olulist põhjust, kõigepealt ma arvan, et Valco, mis puudutab tugevat korralikku digitaalset autentimist, digiallkirjastamist ning selle piire ületavat kasutamist, on väga kiiresti kasvav Valco. Teiseks kindlasti see kompetents, mis on koondunud signwise'i juurde ja võimekus seda teenust ka lõpptarbijatele pakkuda. Kolmandaks, sellepärast taaskord, et tiim ja selle juhtimine on minu meelest hästi läbimõeldud ja, ja nii-öelda äriprotsess ja ärimudel on mõeldud hästi nii läbi, et see peegeldab tegelikult head juhtimist ka seal taga. Et see on see, mis on tegelikult start-upil oluline. tegutseda kasvuval turul, omada selles valdkonnas kompetentsi ja olla hästi juhitud.
Me, me näeme, et see on valdkond, milles SignWise'i kompetentsi me, me püüame ära kasutada vähemalt lähitulevikus. Ja lähituleviku ajal ma ei pea silmas nüüd seda käimasolevat kvartalit või, või, või lõppevad finantsaastad. Vaid lähima kahe-kolme aasta perspektiivis, kus ma arvan, mobiilivaldkonnas samuti autentimis, erinevad autentimismudelid on, on arenemisbaasis ja seda. Nagu kompetentsi ja teadmistamisel, mis on signpassis olemas, on võimalik paigutada ka muudesse toote, teenuste arenduse etappidesse. Kujul või teisel hakkab see olema selline API-de maailm. Sellist muude toodete ja teenuste külge liidetava, täiendava sellise turvalisuse aspekti. Pilk ja ma arvan, et meil on mobiitarkvara arenduse poole peal on nii omalt poolt midagi SignWisele pakkuda, tundes erinevaid mobiili opsüsteeme üsna sügavale välja. Ja teiselt poolt on, on väga huvitav just teada, kas ja milliseid autentimis- ja krüpto- ja, ja digiallkirjastamise. muid mudeleid sisse viia meie mobitarkvara arenduse poolt kasutavatesse või arendatavatesse teenustesse ja toodetesse, et on vastastikune, strateegiline huvi olemas.
teie konkurent, vaid pigem koostööpartner, aga kas teil on ka päriselt konkurente ja kui palju neid maailmas? Kui me räägime nüüd, hakkame nagu lähemalt peale, et selles mõttes allkirjastamislahendusi kui selliseid on igas riigis, enamasti need on kas kohalike riikide või sertifitseerimisasutuste endi poolt nagu tehtud lahendused, mis on siis mõeldud, teatavate nõuete nagu täitmiseks, et kas nad on kuskilt mingist riigihankest tulnud või, või nad on siis selle baaskehtivus-kinnitusteenuse nagu pakkumisega seotud täiendused. Enamik nendest asutustest on riigisesed nagu teenusepakkujad. Noh, meie SK siin küll, küll VanBalti tasemel päris aktiivselt otsib, otsib võimalusi, kuidas, kuidas nagu teenust juurde pakkuda. Nüüd selliseid teenusepakkujaid, kes siis Euroopa laiuselt sarnast teenust pakkub, pakuvad või, või tahavad pakkuda, me ei ole täna leidnud. Et kindlasti ideesid võib olla, kindlasti konkurente on nagu tulemas, aga me täna neid hetkel ei näe ja ei tunne veel. Mis puudutab nüüd kurbaalselt, siis digitaalallkirjastamine laiemalt, et noh, igasuguse elektroonilise jälje jätmine päeva lõpuks võib olla tõlgendatud mingis õigusruumis elektroonilise allkirjaga. või digitaalallkirjaga, siis noh, Ameerikas on hästi palju neid teenusepakkujaid, kes siis müüvadki ise identiteeti ja läbi selle on siis teinud, teinud ka tehnilise lahenduse, et küll on siin eestlaste kogemust sellega, et on võimalik siis näpuekraanile midagi kritseldada, küll on võimalik siis allkiri varem ära skeneerida ja PDF-i juurde nagu lisada, et noh, neid erinevaid nagu mooduseid, kuidas siis allkirja nagu koostatakse, et neid on üle maailma nagu päris nagu eri, eri, erisuguseid.
Aga sellist teenusepakkujat, kes lokub erinevates riikides firmadele... Business-to-business digiallkirjateenust, niisugust ei ole veel leidnud, ei, ei Aasiast?
Seda, kes nagu sellist nagu üldteenusena teda pakub, et seda nagu mitte, küll on jah, erinevaid nagu PKI, PKI lahendusi või public infrastakse, lahendusi ettevõtete põhiselt või organisatsioonipõhiselt või üheriigipõhiselt, et noh, neid on kindlasti hästi palju. Aga sellist nagu taristut, mis siis nagu tõesti nagu piiriüleselt avaliku teenusena seda teeks meie hetkel ei
Et selles mõttes see, millest sa räägid, on üks nendest nagu tehnilistest barjääridest tegelikult, mis, mis ongi selle piiriülese digitaalallkirjastamise üks, üks suur murekoht olnud, et iga riik on üritanud siis enda unikaalset lahendust ehitada, Eestis on tehtud DigiDoc, mis siis toodab d-doc formaadis konteinereid, kuhu siis noh, suvalisi dokumente saab üles, sisse laadida ja konteinerit nagu allkirjastada, Lätis on konteinerformaat nimega e-doc, Leedus on konteinerformaat nimega Aadok, Leedus on veel oma PDF derivaat nimega PDF-lt ja nii edasi ja nii edasi, et, et on kindlasti hulk nagu riike, kus on siis see oma unikaalne konteinerformaat ja sisuliselt ainult selle sertifitseerimisasutuse token'itega või, või selle nagu riigi token'itega saab nendesse konteineritesse allkirju panna. See, mida meie siis nagu teenuses nagu täna pakume, on siis et, et klient ise tegelikult saab valida selle, et milline on siis see digitaalallkirjastatud dokumendi output formaat, et kas ta tahab otse PDF-ile selle allkirja lisada, kas ta tahab Eesti DigiDoc konteinerile, lätlase, soomlase, leedulase, šveitslase allkirja nagu lisada või ta tahab seda sama nagu allkirja panna mingisse muude, muusse konteinerformaati, et on, on siin hetkel rahvusvaheline standard, standardiseerimisorganisatsioon Euroopa poole peal, loomas uut standardit ja noh, Eesti Eestis on ka tulemas siis kasutusel selle, selle järgne uus konteinerformaat nimega ja ühesõnaga jah, seal on...
Teie teenusega ja mitte kellegi teise teenusega.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]