Info, minu mõte pigem on see, et infosiskonna arengukava raames Defendec'i ja tema nagu ettepanekud ei ole, pigem ongi, see peab olema see, et transpordis, kui meil on tahe näiteks paremat tänavavalgustust pakkuda oma teede pealt tänavateid edasi areneda, siis see peab olema sealt valdkonnast välja kasvanud algatuse ettepanek. Infosiskonna arengukavaga, millest meil täna on juttu, me saame pigem selleks pakkuda üldist keskkonna ja täpselt nagu tugitegevusi, näiteks, et oleks olemas vastav infra, Inimestel vastavad, vastavad oskused, vastavalt toetav ka nagu teenuste taristud, ühesõnaga just need kõik, need tugisambad, selleks, et infoühiskond areneks, Defendec ja teised ka eri valdkondades saaksid tulla uute ägedate lahendustega välja.
Jah, no mis siit saama nagu reaalselt hakkab, et, et jällegi, Taavi kindlasti täiendab, aga See sada kaheksakümmend miljonit kogu see arengurahastus, et räägime siis võib-olla nendest täpselt valdkondist või mis on need tugisaamud, kuhu ta läheb, et, et Taavi natuke seda tutvustas, aga esiteks on tõesti see sidetarvistu arendamine, et meil kõigil Eestis oleks kiire internet olemas ja ja ongi, et noh, kõigil inimestel, ettevõtjatel võimalik seda kasutada reaalselt. Et sinna läheb suur ports ära, et noh, siin on selgelt, et see huvib, pakub kuhugi ennekõike sideettevõtjatele loomulikult ja aga, aga samas ka ettevõtted, kes mistah Teine pool on oskuste arendamine ja see on väga vahetult kindlasti noh, jällegi IT-ettevõtjate, aga mitte ainult IT-ettevõtjate huviks, et neil oleks inimesi, kellel on head oskused, et tegelikult ongi infotehnoloogia lahendustega äri paremini teha, eks, rohkem tulu teenida. Ja kolmas pool, nüüd on täpselt see, et kust siis võib-olla tasub nagu ka enda nagu äri otsida IT-lahenduste pakkujatele just nimelt, on siis riigi enda, ütleme nutika riigi arendamine, selles mõttes, et, et kuidas riik e-lahendusi edasi kasutab, kuidas ta oma e-teenuseid edasi arendab, et see on see pool, kus on palju erinevaid taotlusvooli järgmiste aastate jooksul oodata, et kust saavadki, ongi riigiasutused ja ka teised tulla ettepanekud, et kuidas, mingeid uusi lahendusi nad tahaksid teha ja tellida, ehk et ongi, kus tekib ettevõttel võimalus siis ongi uute asj
No selles mõttes see on väga mahuks punkt, et täna nii-öelda riigi valitsemise efektiivistamine või paremaks muutmine, see jaguneb jah kaheks suureks valdkonnaks, et üks on selline paastaristu osa, ehk siis kui me räägime seda, et me tahame oma ID-kaarti veel paremaks teha või, või, või, või digialgkirjale veel täiendavaid funktsioone leida või me teeme e-valimisi veel paremaks, et see niisugused paastaristu komponendid... Teine pool on see, et ikkagi noh, ministeeriumid ka ise oma nii-öelda e-võimekust tõstavad ja, ja seeläbi ei nagu noh, ka muutuvad efektiivsemaks või, või suudavad olla nagu paremad oma teenuste pakkumises, eks, et, et see on väga lai valdkond ja sinna peale vaata, et läheb pool sellest rahast, mis meil, mis meil kasutada on, jah.
Ja no ma viskaks ühe märksõna veel õhku siia juurde, et noh, kus me kindlasti loodame teha... arenguhüpet veel just riigi vaates on see, et, et, et me tegelikult teeks paremaid otsuseid ja mida see tähendab hästi konkreetselt, on see, et tegelikult on oodatud head analüütikalahenduste pakkujad, kuidas täna riik, riigi käes on päris palju andmeid kasutada niigi nagu erinevate teenuste ja, ja andmebaaside alu, kaudu, Aga me sealt ei võta piisavalt väärtust välja, kas või näiteks selleks, et ongi paremat poliitikat ja teenuseid osutada. Ehk et selline pisike märksõna juurde, et kui keegi mõtleb täna nagu äriarendusse minna ja ongi, nutika tehnoloogiline otsib nagu uusi väljakutsed, siis analüütika on üks asju teiste kõrval, mida tegelikult tasub väga tõsiselt kaaluda, et seal me tahame saada, ongi, hüpet just nimelt Riigi IT kasutuses.
No see on ikka pigem juba juhtimisotsuste paremaks tegemiseks, et, et mitte ainult nagu IT-projektid, vaid ikkagi seesama, et et mis kvaliteediga ma teenust pakun, kellele ma pakun, kas see sisu on, vastab sellele ootusele, mis, mis, mis nii-öelda klient tahaks ja nii edasi, eks, et, et selles mõttes...
No minu käest see on ka küsitud, et aga noh, kus, kus, kusjuures nende samade telekonna ettevõtete poolt, keda sa Henrik mainisid, et, et noh, aga miks meil nii palju kiirust, et see vaja nagu on. Ja minu vastus alati ongi see olnud, et, et isegi kui meil täna ei ole vaja, kui me suudame tegelikult ehitada võrgud, mis asuvad rohkem, ongi liiklust läbi, siis me saame ka tegelikult pakkuda teenuseid, mis on täiesti teistsugusest kategooriast, teistsuguse kvaliteedi, kui nad täna seda oln Eriti kui seal toimub ka mingisugune näiteks videosilla loomine arsti ja patsiendi vahel nagu. Tänased võrgud linnades mõned võib-olla veavad välja mobiiliga, eks ole, juba on ka nagu pigem nagu ei vea välja, rääkimata veel maakohtades, kus tegelikult elementaid siin majanduses kõige suurem on. Et, et noh, väga lihtne, kohe juba lambist tulev näide, kus tegelikult ongi, kui me saame võrgud ja kiirused kiiruseks, suuremaks, siis me saame täiesti teistsugused, ka ongi riigina teenuseid pakkuda ja samuti eraettevõtted, eks ole, kas või kogu meelelahutuse pool, mis al
Kas riigil on sellega ka mingisuguseid plaane, mingeid teenuseid, mida veel ei ole avalikult teada, noh, näiteks riiklik varundamise teenus või riiklik emaili teenus, noh, väga palju räägitakse, et teiste riikide kinnisvaral hoida oma delikaatseid andmeid, ei ole nii pikas perspektiivis mõistlik, et kas riik on ka seal samme astumas, sest ma kujutan ette, et niisugune automaatne varundamine võiks küll võtta sada ja rohkemgi megabitti.
Tähendab noh, ütleme nüüd, sellist mass teenust nüüd küll kindlasti riik pakkuma ei hakka ja vastupidi, et üldiselt riigile peaks tekkima mingi nii-öelda nii-öelda nii-öelda riigi pilv, siis ka siin on pigem riik eraettevõtetlik teenuse ostja, mitte nagu ise teenusepakkuja, et, et Eesti riigil on olnud omadus olla õhuke ja ma loodan, et ta niimoodi jääb ka, eks ju.
Aga kui me teistpidi vaatame, siis noh, Jällegi, siin juba käisid läbi näited hariduse vallast, tervishoiuvallast, no selgelt me teame, et me erinevates ongi riigi, riigi otsuste teenuste valdkonnas, tegelikult tahame ka jõuda nagu järgmisele tasemele välja. Ja see reegle tähendab suuremat ka netiliikluskoormust, et ühesõnaga, sealt on see, kust need plaanid tulevad, meil tekiks võimalust tegelikult uusi plaane, ägedaid plaane teha, kui meil see võrk on olemas.
Aga tuleme edasi, et meede kaks, avaliku ja erasektori ühtse teenuste ruumi arendamine. Ja siin on eesmärkideks võetud, et turvalist ja elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal, et jõuab täna see kolmekümne seitsme protsendi pealt kuuekümne viie protsendi peale, ehk siis jutt käib siis sellest, et need nii-öelda ID-kaarti, Mobiili-ID, Digi-ID kasutavate inimeste osakaal seda igapäevaselt kasutavad, et, et, et tõuseks nii-öelda peaaegu kaks korda. Ja teine, mis on väga huvitav väljakutse, on see, et Eesti hakkaks ka mitteresidentidele välja andma ID-kaarti, ehk siis et kui sul täna on juhatuse liige rootslane, ettevõttes, siis sa pead kokkuvõttes ikkagi juhatuse protokolli allkirjastama paberil, sellepärast et rootslane noh, digiallkirjanda ei saa, aga nüüd saaks sellele rootslasele anda uue plaani järgi... ID-kaardi küll ilma pildita nii-öelda mittresidendi ID-kaardi välja ja saaks kasutada samu teenuseid, mida me oleme harjunud kasutama, on ju, noh, digiallkiri autentimisteenusega ja nii edasi, et ehk siis jah, üks mõõdik on siis ID-kaart, selle kasutus, teine on meie X-tee ja selle arendamine. ja üldse see, et ka ettevõtted kasutaksid rohkem neid teenuseid, mida, mida nüüd riik pakub, aga see on seos, seotud ka OpenData teemaga, et kui me nüüd kaks tuhat viisteist teeme andmebaasid lahti, et siis tekiks ka mingi reaalne soov ja vajadus midagi nende andmetega peale hakata kasulikuna.
No jah, aga see sõltub ju ka selle nagu teostuse sujuvusest ja teistest teenustest, ütleme kui välismaalasel hakkab õnnestuma Eestis firmat asutada kaugelt, distantsilt, et noh, et siis selle asemel seista võib-olla kolm tundi Londoni linnavalitsuse järjekorras, saad sa klikiti klik internetis ära teha, riigilõiv on ka madalam ja siis on hopsti neid hoopis seitsesada tuhat ettevõtjat.
Siin on oluline fakt, mida peaks teadma, on see, et Eesti äriregistris on üle tuhande ettevõtte, mis on asutatud Soome ID-kaardiga. Ehk siis tegelikult täna Eesti infosüsteemid juba pakuvad välismaalastele, kellel on sarnane, sarnaselt toimib nagu, nagu ID-kaart, et pakub, pakubki noh, pakumegi teenuseid. Et täitsa toimib, et juba saab täna ka. Aga mulle palju rohkem mõeldiks see, et noh, a la miks Eesti riike võiks pakkuda soomlastele, et need, kellel on ID-kaart olemas, siis järgmistel Soome parlamendivalimistel me pakume nüüd e-valimise teenust, on ju, et noh, saavad valida Eesti e-valimise süsteemi kaudu, noh, a la näiteks, et see on võib-olla nagu võib-olla äärmuslik näide, aga... Aga see viibki nagu selle olukorrani või selle mõtteni, et, et kas me peame olema ainult need inimesed, kes me täna oleme siin, kas meie nii-öelda rahvaarv on üks koma kolm või on äkki meie rahvaarv varsti kaks koma kuus?
Või vähemalt ongi teenusekasutajate arv, eks, ehk meie teenuseruum suurem, aga mis ma tahtsin ise juurde rõhutada, et... Me kindlasti nagu ei saa kõike korraga teha, et see on nagu üks, millest ka väga selgelt nagu ka Majandusministeerium on nagu see oma tegevuste planeeniliselt lähtumas ja, ja et noh, me olulisemate algatustega peame kiiremini pihta hakkama, kõik, kohe kindlasti kõiki tegevusi ei saa kaks tuhat neliteist, viisteist pihta hakata, aga veelkord kas või mis me täna saates räägime, et see on ikkagi, kus me tahame juba järgmise kahe aastaga alused ära teha, edasi liikuma hakata, et, et ongi kakskümmend kakskümmend, me jõuaksime mingisuguse ju suurema seisundini välja. Proovime teha rohkem, kui nagu eesmärgid on, et konkreetselt mõõdikud on seatud selle järgi, mis vähemalt peaks juhtuma.
Tuleme siia võib-olla teenusteruumi tagasi, et, et on üks selline suur rõhuasutus veel, mida tahaks välja tuua, et me selgelt uue arengukavaga tahame ka nagu Eesti seest välja murdama e-teenustega. Ehk et meil väga oluliseks sihiks on just see, et, et e-teenuseid oleks võimalik kasutada nii meie hommikul kui teiste hommikul üle piiride. Ja selleks siis ka vastavalt tegelikult koostada näiteks teiste riikide kas või taristujagamisel. Täna juba on uudistest läbi käinud asi, mille nimel oleme siin nagu mõnda aega töötanud, näiteks et Soome võtaks üle meie X-tee lahenduse. Selle põhjal saame jällegi ikka näiteks üle piiri juba teenused käima võib-olla lihtsamalt panna, kui seni see võimalik oli. Ehk et tahamegi, siis ongi seda meie teenusteruumiga nagu rahvusvaheliseks ja nagu väljapoole ka Eestit ulatavamaks murda.
Okei, aga kolmas plokk, nutikam riigi valitsemine, see on üks põnev valdkond, et see on see koht, kus siis peaks ka kõige suurema ja kõige rohkem nii-öelda investeeringute mahtu olema, vaadates rahakotti, et meede üks, paremate avalike teenuste arendamine. Ühtsed kvaliteed nõuded, avalike teenuste ja teadlikkus, teadlikkus, rahulolu avalike teenustega, paberivaba, kõik need märksõnad on nagu korduvad ja korduvad arengukavast arengukavasse, et, et siin miks nii, miks see ju pole korda tehtud?
Vot see, miks pole korda tehtud, see on ilmselt see, et miks nii sina kui mina nagu oleme riigis töö nende IT-kasside kaladeks, et, et korda tehtaks viimaks. Aga arengukavas me tegelikult, see, kui tuues arengukavasse väga meelega võtsimegi selle lähtekoha, et teeks lõpuks ometi korda ära. Me oleme, me oleme päris palju, on juba suudetud sellel, selles suunas astuda nagu, aga tõesti, et nagu on meil jätkuvalt nagu palju tegemata, et ongi, et kakskümmend kakskümmend jooksime sinna välja, et on see siis nagu see paberivaba asjaajamine või on see nagu teenuste kvaliteet, me saaksime öelda, et sellega on hästi.
No peaminister ka heidab meil jätkuvalt, et, et et aiglad peaksid omavahel suhtlema ja informatsiooni jagama, kui tema läheb patsiendiportaali, siis ikka informatsiooni ei ole. Ja siin tuleb välja tegelikult selline IT-ühiskonna probleemistik, et need suuremad infosüsteemid, mis Eestis tehti circa kümme aastat tagasi, et nad olid omal ajal ikkagi täiesti nagu maailma tipud, nad on siiani maailma tipud. Aga kui sa mõtled, et selle asemel, et klaratuuriga toksida tänapäeva nii-öelda inimene on harjunud juba oma nii-öelda tahvelarvutiga või, või, või, või päädiga või telefoniga, et ta tahaks rohkem nii-öelda sõrmega vedada, ta tahaks rohkem lihtsalt pointida ekraani peal midagi, et Mis see loeb, et me kümme aastat tagasi tegime häid asju, me peame neid ümber tegema, me peame neid paremaks kirjutama. Ja, ja, ja see on ka, ma arvan, see, mis nii-öelda, mida me siin eesmärgina taga ajame, et tõesti see rahulolu nende teenustega kasvaks nagu, nagu veel rohkem, veel suuremaks.
Aga ta vist vaikselt kasvabki ka täna ju, et iga päevaga tekib jälle siin ja seal mõni teenus juurde, et see juba, et patsiendiportaal üldse on olemas, on suhteliselt hiljutine uudis, Ja, ja või kuidas sellega on praegu riigilt vaadates?
Ta vailselt kasvab, aga teistpidi, kui me vaatame, et ikkagi kolmandik kasutajatest jätkuvalt ei ole rahul ja see tegelikult näiteks, kui me oleksime äriettevõte, see ei tähendaks väga pikka äri meile, eks. Et ühtepidi ja teistpidi, mis ma tahan välja tuua, et kui me oleme veel vaadanud ka nagu statistika järgi näiteks seda, kes on rahul, siis kui vanasti olid inimesed väga rahul, siis täna oleks see pigem rahul, ehk ka mis, mis me selgelt näeme, kui inimestel see pakub neile teenust, tehnoloogiale läheb edasi, erasektor pakub ka oma teenuseid, e-teenused juurde, see ootused kasvavad. Ja, ja valitsuse või riigi jaoks ma arvan, see tegelikult see on hea, sest me peame ka ise pidevalt edasi arenema, eks ole, teenuseid ongi paremaks muutma, ja mis meil väga suur rõhvasõttes ongi, on see siis nagu ühtete nõuetega või muidu, et tegelikult siiani riigil on IT-lahenduste kasutuselevõtus võib-olla kõige rohkem rõhku läinud ikkagi ja olgem ausad, nagu tagatoale. Teha oma protsessid nagu t Nüüd me tahame pigem just selle kasutaja ja temana, temale osutada teenust, nagu selle no ongi kvaliteedi, mugavus, lihtsus ja nii edasi tuua fookusesse, ehk et ongi kasutaja vaatest asju ringi teha.
Ma arvan, et hailjate koha pealt peame omaette saate tegema, et, et see on nagu... pikem ja tõsisem teema, aga jah, aga jah, nõus sellega, et, et seda rahuolematust on, et just seesama, et vaata, sa ei suhtle ju riiga iga päev. Et sa riiga suhtled võib-olla kaks, kolm korda aastas, on ju, et noh, üks on see, kui sa makse deklareerid ja, ja võib-olla paar-kolm teenusekasutust on veel aasta jooksul, on ju. Ja kui see nendest kahest-kolmest juhtumist noh, üks vähemalt on, on negatiivne, siis ongi kogu, kogu emotsioon negatiivne, eks, et siin väga õigesti ütles, et me ikkagi kokkuvõttes ju pakume teenust ja, ja, ja ei saa leppida olukorraga, kus ainult kolmandik on rahulik.
Jah, täpselt nii. Aga mis on veel nagu muidugi nende teenuste arenemisega tuleb silmas pidada, on ikkagi nende ülalpidamise kulukus. Ja üks asi, mida tasub õppida soomlastelt ja rootslastelt heas mõttes õppida, on see, et kui sa jääd liiga kauaks istuma vanade lahenduste otsa, no ühesõnaga, sa oled kakskümmend aastat tagasi midagi loonud ja jätkuvalt on ta sul nii-öelda põhisüsteemist, omal ajal sa alustasid järelikult noh, nii-öelda kõige kriitilisemast, järelikult see kõige kriitilisem on jätkuvalt sul nii Ja kui seda ümber ei kirjuta, siis ta paremaks ei muuda või seal ei, nii-öelda uut innovatsiooni ei loo, eks, siis ta muutub legacy-ks. Ja kui täna vaatame Soome nii-öelda või Rootsi ettevõtete noh, IT-eelarveid, siis enamus rahast, julgeti üle poole, kulubki selle legacy, legacyga tegelemiseks ja see legacy hakkab kokkuvõttes seda innovatsiooni mingi hetke tapma. Et ma arvan, et siin ka väga palju, palju nagu finantseeringut läheb selle peale, et ongi see, et vastavate inimeste kasutusharjumust, seaduse muutmistele ja nii edasi tulebki teadlikult ümber kirjutada juba olemasolevaid asju.
Ja mis veel nagu tahaks välja tuua, tegelikult meil on ju unistus ka, et Taavi ütles õigesti, et, et noh, inimestel ei pruugi olla palju kontaktis selle riigiga, aga tegelikult võiks neid kontakte äkki veel vähem olla, et me näeme täna seda, et tehnoloogia võimaldab palju asju ka teha, lihtsalt nagu samme vähemaks võtta. Noh, kas või see, et, et kui palju peab mingeid taotlusi esitama, kuigi tegelikult riik juba teab, et järgmine taotlus võiks olla tulemas. Või näiteks see, et, et kui ma saan mingi, teatud ealiseks, siis ma lähen pensionile, nagu ma ei peaks võib-olla seda enam just nimelt taotlema hakkama, pensioni eraldamist endale, pigem kui ma tahan loobuda, siis mingi sammu astuma. Et ühesõnaga, me suudame tegelikult seda teenust muuta märkamatuks ja see ongi nagu võib-olla nagu meie oleme pakkunud, võiks ju jõuda, et, et võimalikult palju asju toimuks inimeseks märkamatuks, aga oleks korras ja aetud ja tehtud.
Kõige parem teenus on see etendus, mida polegi olemas. Aga ütleme niimoodi, et kogu selle nutika riigivalitsemise ja paremate avalike teenustega, et kindlalt mis, kindlasti mis peab muutuma, on ka see, et miks me mingeid investeeringuid teeme ja mille jaoks, et kui täna vaadata, siis väga paljud lahendused ja investeeringud on tehtud, kuidas ma ütlen? mitte piisavalt põhjendatult, ehk siis ei ole taga aetud mingit majanduslikku efekti või noh, lihtsalt tehtud asja asja pärast, et ka see on täna plaanitud selle uue arengukavaga nagu nii-öelda fookuse tõsta, et me teeksime tõesti need investeeringud väga täpselt ja väga läbimõeldud.
No minu kogemus ütleb seda, et on vaja see esimene logimine ära teha, et kui inimene, kes on esimese logimise ära teinud, ei lähe enam tagasi. Aga et kas selles arengukavas on ka midagi, mis on suunatud kohalikele omavalitsustele, et täna ma just märkan, et et riigiga veel asjad toimivad, aga kohalike omavalitsustega on esiteks, et igas kohalikus omavalitsuses on see tase erinev ja teistes, teiseks on seesama see legacy probleem, et kuskil on avatud teenused, ma arvan, et mina tarbin väga palju aastaid juba teenust, kus mulle tulevad e-maili peale Peaks tulema e-maili peale te-tööd, aga mul on vist üks e-mail nende aastatega tulnud, et võib-olla ma olen mingis vales asjas, et...
Noh, tegelikult kõik need tegevused, mis siin on kirjas, kindlasti laienevad ka KOV-idele, et nii baastaristu koha pealt, noh, baasvõrku me ju ehitamegi pigem nagu turutööki piirkondadesse ja mitte, mitte linnadesse, eks, et täpselt sama on nagu hariduse lisand, kõrgema lisandväärtusega töökohtade teema, eks, aga Aga ma arvan, et suurem mõjutus on sul väga õige, et tulebki ikkagi sinna avalike teenuste koha peale ja siin peab täpselt samasugune haldusreform toimuma, nagu seda, seda riigis planeeritakse, ehk siis need teenused peavad konsolideeruma, et täna dokumendihaldust või, või raamatupidamist ikkagi iga omavalitsus peab ise endale muretsema ja, ja selle eest maksma ja, ja kui sa võtad, et sa oled väike omavalitsus, siis kui sul ongi mingeid erisoove, siis vaevalt sul tekib üldse sellist investeerimissuutlikkust, et endale mingit erilahendust tellida. Ja või kas või mingi paari-kolmega kokku leppida, et ühiselt tellida, et see on ikka väga keerukas, eks, et noh, vast Tallinn on ainuke, kes suudab seda suures mahus teha. Ja mis tähendab seda, et ka siin peab toimuma teatav konsolideerumine, et et kõik need nagu on nii-öelda eesmärkidena, on nad siin arengukavas kirjas, eks, et eks see näitab, kui, kui edukad me oleme nende reformide läbiviimisel.
Kohalikest omavalitsust veel rääkides, siis kindlasti noh, see konsulteerimist Taavi juba tõi välja, et noh, tahe ongi siis pigem selliseid ühi, ühislahendusi, et nad looksid ja pakuksid, eks ole. No kas või kui mingisugune taotluse esitamine, aga see sünnitoetuse taotlemine, see on tegelikult igas omavalitsuses sama. Täna me, iga omavalitsus arendab selliseks oma nagu mingisuguse mooduli või nagu ongi nagu veebirakendus või mis tahes muud. Et noh, see võiks olla ühine, aga peale selle noh, mis ma tahan rõhutada, et ka kui me rääkisime siin, et näiteks oleksid ühtsed kvaliteedinõuded ka nagu teenustele, see ei ole ainult tavalik, ütleme riigi või keskvalitsuse teenused, seega kahtlemata hõlmab kohalike omavalitsuste teenused, ehk jällegi see raamistik just et kliendile või no kasutaja vaates lähenemine peab ka kindlasti ka nendeni kohale jõudma. Ja viimasena, et, et mis ma pigem ka siin välja tooks, et okei, ühislahendused ka, aga samas on päris palju kui KOV-idele endale võimalik veel nagu paremaks ja ära teha, ja enne ikka tegelikult siin vaadates kas või nagu suuremate linnade otsa, kui neid noh, alustaks välja tuua, et suuremates linnades sageli ka teenused, on teenuseid rohkem, on nad nagu unikaalsemad, suurema kasutajaskonnaga, seega seda eriti, on seal võitu nagu tegelikult hea e-teenuse pakkumises.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]