Jah, on küll. Tavainimene puutub järjest tihedamalt või järjest rohkem geoinformaatikaga kokku, aga ta võib-olla ei teadvusta seda endale, et ka näiteks tavaline autonavigatsiooniseadme kasutamine on geoinformaatika lahenduse või geoinhosüsteemi kasutamine tegelikult.
Et ise igapäevaselt kasutan geoinformaatikat, kui ma autot parkima panen mobiiliga, aga et kas Maa-amet on ka sinna juba oma panuse teinud või kust Maa-amet mängu tuleb?
Et siis Eesti riik on, toodab kaarte ja annab neid inimestele kasutada?
Jah, me toodame, toodame tegelikult erinevaid kaarte ja toodame ortofotosid ja kogu see protsess käib siis niimoodi, et meil on... Lennuk, me pildistame mingit maa-ala, seome need pildid ära, selle põhjal teeme siis fotod, mis on laiale tarbekskonnale kasutatavad ja sellel põhjal uuendame siis neid kaardi andmeid. Ja kogu see protsess on täis digitaalne, kõik toimub arvutitega. Ja kaardi tegemine ei ole, on tänapäeval põhimõtteliselt nagu andmebaasi pidamine ja andmete muutmine seal, et ei ole enam habeme ega meest, kes istub, joonistab dušiga paberile. Ja kaart ei ole tänapäeval midagi muud kui ütleme niimoodi, et kartograafiliselt töödeldud või kujundatud väljund andmebaasist.
Jah, nad kindlasti kasutavad geosüsteeme, kas või ütleme, nende mobiilisignaalide levikukaardid on puhtalt geoinformaatika ja, ja kasutavad kõrgusandmeid näiteks, et milline on maapinna reljeef, et kuidas see signaal levib, et tegelikult on neid kasutusvaldkondi, on hästi palju, et Looduskaitse, riigiasutused, kaitsejõud, Kaitseministeerium, kui niimoodi mõtlema hakata, siis kasutate hulk või mitte kasutate hulk, vaid see valdkond on tegelikult tohutu. Asukoht on väga võimas seostaja.
Seda ei saa Eestis juba sellepärast teha, et Maa-amet pakub ka teenuseid, mille kaudu need kaardid, mis me toodame, on tegelikult kõigile kasutajatele täiesti vabalt tasuta kättesaadavad. Mitte mingisugust audentimist või sisselogimist ei ole vaja. Ei ole ka mingisuguseid kasutuspiiranguid, välja arvatud see, et oleks viisakas nagu Maa-ametile viidata, Ja need teenused on väga populaarsed, et ma just eile vaatasin värsket statistikat, et meie teenuste kasutamine ja meie kaardiserveri kasutamine, mis on siis veebipõhine lahendus ja samuti kõigile tasuta, et me saame kuus, ühes kuus üle üheksakümne kahe miljoni hiti ehk nagu päringu, Ja kuussada nelikümmend kaks tuhat unikaalset külastust on kuus, ega ja näiteks päevas tehakse meie serveritele viis miljonit pöördumist, ehk see näitab jah, kui kinnitab Andruse juttu, et lihtsalt kaardi näitamisega nagu Eestis kohe kindlasti raha ei tee, et lisaväärtust tuleb luua.
Mida me sellest statistikast välja areldada saame, et kas me saame vist järeldada, et noh, kuna ma eeldan, et iga keskmiselt, iga inimene Eestis ei tee viite päringute ja kaartide peale, et siis on seal taga ikkagi siis ka Lääne mingisugused teenused, kes kasutavad Eesti kaardi andmeid mingitel põhjustel?
Meie statistika ei näita, et seal oleks Lääne kasutajatel väga suur maht, et põhilised on Eesti enda kasutajad ja need ei ole võib-olla tavainimesed, vaid erinevad asutused ja ettevõtted, ehk näiteks Siseministeerium, IT-keskus, Metsaargister, Maanteeamet, Tallinna linnavalitsus, Elion, Swedbank, Kaitseministeerium ja ülikoolid.
Et kui, kui ütleme, Kapo hellitab kurjategijat, et siis ta, siis tema infosüsteem tõenäoliselt teeb ühe päringu teile, et näha kaardipilti ja teise päringu siis kuhugi mobiilimasti, et näha, kus see vett liigub, et kas ja siis ühitab nad kokku või kas, kas näiteks niimoodi kasutatakse teie kaarte?
Tavaliselt ongi see, et selle kasutaja taga on mingisugune infosüsteem, mis siis, mis siis tegelikult näitab kasutajale kaarti ja see noh, mõnes mõttes see kaardiaken teeb meie süsteemile päringuid, jah.
No jah, võib-olla see 3D tänavatel liikumine, aga kas see, aga kas seda kaardiinfot muidu kasutavad nemad ka või mis te kaarte jälle annate?
Google ei ole otseselt, Google'ile me tasuta nii-öelda kaarte ei paku, nad võiks meie teenust kasutada, aga noh, nad ei saa seda teha, et nemad peaks siis nii-öelda füüsiliselt ostma meie käest need andmed. Aga nad, seni me ei ole neile neid müünud.
Tere tagasi väikeselt pausilt, endiselt on eetris IT-äärisaade Restart, mina olen Henrik Aavik ja meie tänane saade räägib geoinfosüsteemidest, meil on külas firmast Afecto, geoinfosüsteemide arendamisega tegelev ettevõte on see siis, ja sealt on juhatuse liige Andrus Altrov, Ja meil on külas ka Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja Kristian Teiter. Me rääkisime lühidalt lahti selle, et geoinfo on tänapäeval infosüsteemidest ja onmebaasides üks väga oluline valdkond ning kaheksakümmend protsenti erinevatest teenustest on reeglina seotud just ühel või teisel viisil geoinfoga, alates sellest, et inimese aadress on ka juba geoinfo. Maa-ametil on kõik Eesti kaardid ära kaardistatud, neil on olemas oma Maa-ameti geoportaal, kus on võimalik erinevatel teenustel, aga ka niisama kasutajatel neid kaarte vaadata, välja sirvida, on niisugune aadress nagu geoportaal maaamet.ee ning lähmegi võib-olla siis konkreetsete teenuste juurde, mis Eestis on, et kas oli jutuks, et niisugune asi on olemas nagu M-kataster?
Jaa, et kõik sai alguse sellest, et Maa-amet on loonud infrastruktuuri ruumi andmete kasutamiseks ja paisanud need tasuta välja internetiavarustesse ja tableti kasutajad ja mobiiltelefonide kasutajad, et nad saaksid... Ometi kaardimaterjali kasutada, oleme loonud sellise näidisrakenduse, mis on tasuta, saadaval nii AppStoreist kui ka Androidi marketist. Ja, ja seal on hästi lihtne ülesanne lahendatud. Et saab leida oma asukoht ja või otsida aadressi järgi üles mingi asukoht ja küsida siis kaardi järgi osutades katastria andmeid. Ja seal on ka siis link tehtud kinnisusraamatule, et saaks tegelikult pärida ka juba edasi, kes on selle maatüki omanik, et aga see, see rakendus on pigem sellise populaarsust tõstva funktsiooniga. Ja, ja selle analoogi põhja, analoogi põhjal me loome klientidele nagu ärispetsiifilisi rakendusi. Näiteks infosüsteemide peale, mida inimesed kasutavad igapäevases töös. On tulemas täna juurde tableti töökohad, mis ei asenda PC-sid, mis ei asenda laptop'e, aga loovad uued mobiilsed töökohad inimestele, kellel on omaadne tööviis, ehk nad liikuvad ja nad saaksid mingeid funktsioone täita seal, kus nad on. Ja konkreetsed näited võivad olla näiteks telekomi spetsialistidel, operaatoritel. Taksojuhid. Taksojuhid, või, või näiteks on ülessanne täpsustada kaablikapide asukoht. Siis saab teha sellise lihtsa mobiilse äpi, Maa-ameti kaart tuleb sinna alla, kappide esialgsed asukohad saab sinna peale paisata, sellest täpsustada, mis nad on, ja siis see välitöötaja saab nad siis noh, täpsustada, et selles mõttes on loonud nagu Maa-amet sellise infrastruktuuri ja nüüd eraettevõtetel on võimalik selle pealt nagu alustada, sest sellise andmestiku loomine on nagu väga keeruline. Et kui viisteist aastat tagasi geonilise süsteemi loomiseks tuli kulutada tunde ja tunde selleks, et lugugi võtta ruumi andmebaas, siis nüüd on see lihtsalt nagu veebikliki kaugusel. Veel võib-olla võiks tuua näiteid logistikast, mitte aastat juba on, on RMK näiteks teinud oma ajas arveks rakendusi metsavöö traktoritele. Et nad saaksid saata andmeid, kui palju on kokku veetud mingit materjali või metsa või autodele, kuidas nad on nagu koorma, koorma peale võtnud või koorma ära.
linn? Tartul ja Tartu linnaga piirnevatel omavalitsustel on kasutusel üks süsteem. Ja Tallinnal on analoogne süsteem kasutusel, aga mitte päris seesama. Et ütleme, see geofarmaatika tegelikult sellisel kujul, et rakendused nagu sulanduvad mingite ärirakenduse sisse ja alati neid niimoodi ei nimetata.
See kinofarmaatika ei ole alati nagu, ta ei ole nagu eesmärk omaette, ta ikkagi toetab, toetab selgelt mingisugust ärifunktsiooni. Ja noh, väike, väikestel kohalikel omavalitsustel selliseid enda süsteeme ei ole, aga nemad ka kasutavad väga palju tegelikult Maa-ameti. kaardirakendusi oma tavapärase töö tegemiseks, aga...
Me oleme sellele kahtlemata mõelnud ja Noh, võib öelda, et me kasutame seda, aga see on hästi, hästi vähesel määral kui üldse, noh, põhimõtteliselt on meil võimalik, noh, näiteks kasutajal on võimalik veas teatada, on ju, et annab teada, et seal on midagi nagu valesti, aga selle crowdsourcinguga on see, et noh, inimesed liiguvad... Nende seadmetega, kus on GPS-id peal, põhiliselt ikkagi nagu mööda teid ja neid, teid me teame niigi, et sellised valukohad on võib-olla see, et kustkohast lõpeb põld ja algab rohumaa ja kustkohast lõpeb mets, aga huvitava andmestikuga, mida me nüüd viimasel aastal oleme hakanud kasutama, need on lidariandmed ehk laserandmed, kõrgusandmed, terve Eesti on Nendega kaetud ja selliste 3D nagu kõrgusandmete pilv või punktid on need ja sealt tuleb tegelikult väga hästi välja näiteks metsa, metsapiir. Ja me kogu aeg üritame selliseid nagu uusi tehnoloogiaid leida, et see andmete uuendamine oleks võimalikult automaatne, seega nagu kiire.
Aga ikkagi, kui me võtame, et mis ettevõtted ja peaasi ilmselt eraettevõtted on, siis ikkagi kasutan nüüd kaardi andmeid, et... Kas on vist Maishistro, on vist üks start-up, kes mingite kaardiandmetega toimetab või?
Me teame ainult suuremaid, et kuna me tegelikult, kuna see, need teenused, mille kaudu need kaardiandmed kättesaadavad on, ei nõua mingisugust audentimist, siis me tegelikult noh, täpselt ei tea, see ei tule meil statistikast välja, kui ei ole just tegemist väga sellise mahuka andmete kasutusega.
Äkki peaks ikka passwordi taha panema, tuleks teada vähemalt, kes kasutab isegi kui tasuta.
No oluline on see, et kasutatakse, et aga noh, ma oskan ainult tuua nagu valdkondi, et noh, kindlustusvaldkond näiteks ärisektoris, pangad on hakanud kasutama, et võib-olla see on seotud selle üleujutuste teemaga, näiteks viimasel ajal,
Kas te saate ka mõne teenuse käest vastuinformatsiooni, et ütleme, näiteks kui kindlustused kasutavad, et siis nad ilmselt piilistavad üles autoõnnetusi, et siis kui kõik kindlustused annavad teile, annaksid teile autoõnnetuse info tagasi, siis saaks teha niisuguseid värvilisi kaarte, kus on kuumem ja kus on ohtlikum ja...
Reaalajas muutuvaid heatmap'e, et kas see niisuguseid asju ka ei tee? Ei, ei tee. Endiselt on eetris ITR-i saade Restart, mis on täna õhtul kell kaksteist korduses ja mille podcasti leiate, raadio üks.ee kodulehelt. Tänase saate teema on geoinfosüsteemid, Maa-ametist on meil geoinformaatika osakonna juht Kristian Teiter, külas, ning firmas Tafecto, kes tegeleb suurte infosüsteemide loomisega, on juhatuse üliige Andrus Altrov. Me oleme täna rääkinud juba lühidalt sellest, mis asi on geoinformaatika ning sellest, et Maa-ametil on palju tasuta kaarte kogutud ning veebiga ära liidestatud, et erinevad teenused ja erinevad inimesed saavad nad kasutada, vaadata, ning sellest, et nende peale on loodud mitmeid avalikke teenuseid, näiteks peatus.ee, aga et peale selle võiks nüüd rääkida lahti teema, et kuhu see valdkond edasi areneb ja mida tehakse teistes riikides. Et on olemas Euroopa Liidu ruumiandmete direktiiv, mis, mille nimi on vist Inspire?
Täna Eesti omad saab ka alla laadida ja kasutada kodus või müüa?
Põhimõtteliselt on niimoodi, et Eesti omi saa, saab alla laadida või vähemalt nii-öelda Maa-ametist tellida failidena, kopeerituna mingile andmekandjale, avalikule sektorile on need tasuta, Kuid erasektorile on nii ja naa, ehk on mõningad andmed, mille eest peab maksma ja on teised andmed, mille eest ei pea maksma. Näiteks riiklikud aadressi andmed on kõigile täiesti vabalt ja tasuta allalaetavad, piisab ühest kirjakesest. Aga topograafiliselt andmeid sõltub kasutustingimustest või kasutusotstarbest, aga üldjuhul peab nendest näiteks erasektor maksma.
India kohta ma ei tea, ma olen kuulnud toredaid lugusid, toredaid lugusid erinevate Aafrika riikide kohta, et Kus tegelikult on kaarti vaja ja siis tihti tehakse see ikkagi mingisuguse ülemaailmse abiprojekti raames ja ja seal on tõesti väga suureks abiks need erinevad mobiiltelefonid, mis nüüd juba inimestel käes on, et kasutatakse nagu crowdsourcingut ja satelliitpilte, mis siis mingisuguse abiprojekti raames tehakse, et... Sest vanasti kuulsin ühte lugu, kus tehti, Aafrikas ühele riigile tehti paberkaardid, on ju, ja siis kui mingi kahe aasta pärast vaatama, et kuidas neid kasutatakse, siis osa neist oli ära põletatud ja osa oli termiitide poolt ära söödud, et Et selles mõttes see tehnoloogia areng on, on seal nagu väga abiks, aga, aga need riigid noh, riikide valitsused on selle koha pealt ikkagi üpris nõrgad, et Euroopa Liidu riigid, nagu näiteks Holland, hästi palju on igasuguseid Aafrika, Aafrika abiprojekte, aga mina küll ei usu, et Indias keegi suudaks seda, infrastruktuure ja neid kommunikatsiooniliine ära kaaristada, et ka Eestis, Eestis on tegelikult sellega piisavalt tegemist juba.
No ma ei oska öelda, kas Eesti on top kümnes ajas, kas selliseid toppe on tehtud, aga ma peaks nagu ütlema, et Maa-amet on teinud nagu päris suure töö ära. Et me võiksime minna aastasse üheksakümmend kaheksa, kui ma osalesin Eestit katva geoinfosüsteemi tegemisel, et kirjeldada ära tollase Eesti telefoni jaoks infosüsteem, mis pidi kajastama siis kaabelvõrgu asukohta. Tollal ajal oli meil Eestil, Eestis kasutusel üle kahesaja kohaliku koordineva süsteemi. Mis, mis oli siis nõukogudeaegne pärand ja kus oligi eesmärgiks teha sidusa kaardiruumi tegemine, mis kataks kogu Eestit võimalikult raskeks, on ju, sest ma olen seda sõjasaladuse hoidmise eesmärgil. Ehk siis neid andmeid, mis olid kohalikus kordades aastasüsteemis mõõdistatud, pidid arvutiga töötlema, vähenema, pöörama. Et see kohutav energia kulus tegelikult selle peale, et luua see alus, nii, ja kui see alus on loodud, alles siis sa saad hakata tegelikult lahendama geoinfoülesanded. Täna on see ühe kliki kaugusel. Tõin muidugi siis Maa-ametiga kokkuleppe saama selle VMS-i reaalajas omale arvutisse taha ja ma tegelen juba järgmise taseme ülesandega.
VMS on Webmap Service jah. Veebiteenus, mis siis serveerib mulle kaarti digitaalsel kujul üle internetti. Kui vaadata, kuidas telekomi operaatorid toimivad Ladina-Ameerikas, paljudes riikides on Google Maps ainukene olemasolev kaart, Google Maps, mis neil üldse on kasutada. Ja see telekomi võrk joonistatakse, digitaliseeritakse suhtelise täpsusega selle Google Mapsi alusele. Et me saame siis teada sealt, kas ta on siis paremal pool teed või vasakul pool teed, Digitaalsete kaartide puhul läheb tihtipeale meelest ära, mis, mis asi on mõõtkava ja mis asi on kaardi loomise täpsus, et ma võin ju selle kaardi lõputult suureks suumida. No tegelikult see ju ei aita mind, sest et oluline on see, mis on olnud see alusmaterjal, mille pealt sest kaart on tekitatud. Et siin Kristian just rääkis hiljuti ortofotodest. Aga kui see on ikkagi satelliidi pilt, mille piksli suurus on seal sada meetrit korra sada meetrit. Siis selle pealt loodud kaardimaterjal on ju oluliselt ebatäpsem. Ja kui ma nüüd sinna kannan peale telekommunikatsioonikaablit, siis teha selle pealt otsust selle kaabli tegeliku asukoha suhtes on ju väga raske.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]