No siin võib rohkem võib-olla öelda seda, et Aserbaidžaan valis meid. Aserbaidžaan, see oli aasta kaks tuhat kaheksa vist, kui ma õieti mäletan, kui delegatsioon Aserbaidžaanist käis Eestis tutvumas, Eestis kasutatud XT-ga ja siis ma mäletan, et... Me korraldasime siis seminari, mis tutvustas seda XT-d ja neil läksid särma, silmad särama.
Ei, selles mõttes, et ega ta kindlasti ei ole valmis, et et meil on noh, ütleme, ase, aserite poolt on nagu esimene samm astutud, aga selleks, et tast nagu nüüd tegelikult praktiline kasu oleks, nad peavad sinna neid teenuseid juurde ehitama, nad peavad selle nagu praktilisse kasutusse võtma. Et mis, mis ma arvan, mis oli selle projekti üks kindlasti oluline saavutus, oli see, et seal kohapeal on nagu meeskond, kes nagu noh, igal tasandil natukene saab aru, kuidas see asi käib, et alates sellest, et nii-öelda seal noh, organisatsioonilisel tasandil, kuidas seda asja administreerida, kuidas arendada sinna peale teenuseid, et see kõik on nagu olemas seal koha peal. Me loomulikult toetame neid jätkuvalt, aga, aga kui nad, noh, kui kuskil seal oleks nagu lünk, eks ole, siis oleks nagu suur probleem, aga õnneks seda, seda seisu seal praegu ei ole.
Kuidas on Aserbaidžaanis see interneti penetratsioon, et ma ütlen, kas see rahva poole pealt selle süsteemi kasutatavus on või kasu, kasutatavuse tase on sama, sarnane Eestiga või on seal vähem või rohkem kasutajaid?
Ma täpseid numbreid ei oska nüüd öelda, aga ma oletan, et kusagil kolmkümmend protsenti vist võib-olla võiks olla see interneti penetratsioon. Aga siin, kui rääkida nüüd selle Aserbaidžani X-tee kasutatavusest, siis tõsisem probleem on see, et süsteem on häälestatud ja põhiaudettimisviis on seal elektrooniline, tähendab kaart, ID-kaart? No ta ei ole päris ID-kaart, ta on allkirja andmise kaart, kui nüüd täpselt tõlkida, ja neid kaarte on suhteliselt vähe praegu veel inimestel käes ja ta on kallis. Ta ei ole.
Ja kas ilma, ilma selle digikaardita ei saagi kasutada?
Et Maksuameti, Maksuameti saab siis kasutanimega parooliga ja sealt saavad
No nad saavad hakkama, et selles mõttes, et Maksuamet nagu täitsa teeb jõupingutusi selles mõttes, et, et, et seda kasutataks. Et seal, kas oli kahesaja, kolmesaja tuhande vahel, oli neil, neid kasutajakontosid seal, mis on nagu täitsa arvestatav, ütleme niimoodi?
Need inimesed, kes seda süsteemi kasutada saavad, need on nagu Eesti mitte FIE-d.
Kuidas üldse see, kas, kuivõrd on see toode selline karp toode, et seda saaks lihtsal viisil ükskõik kuhu viia? Või see, või see eeldab seda, et kohapeal on olemas teatud teenused juba, mida siis saab ainult omavahel ühendada ja selleks seda XT-d kasutada?
Võib näiteks öelda, et, et kas või selline asi nagu isikukood. Jah. Et Aserbaidžaanis, isegi kui see projekt käima läks ja ja esimese aasta lõpus veel ei olnud selge, Neil on neid, mitu neid koode, et millist isikukoodi siis hakata kasutama ja, ja kuidas?
Jah, et jah, see ongi see, tegelikult niisugused asjad, et et noh, sama ka tegelikult firmade identifitseerimine, et noh, sellega läks muidugi lihtsamalt, eks ole, kuna Maksuamet oli seal niivõrd tugev olnud ja oli nagu oma selle koodistiku kehtestanud sisuliselt, aga, aga isikutega tõesti, et noh, see, et Eestis on üks isikukood, mida saad universaalselt kasutada, et ma arvan, et ei saa me siin kohapeal isegi aru, kuivõrd nagu suurepärane situatsioon see on, eks ole. Et kuivõrd palju raha me oleme tegelikult säästnud sellega, et me ei pea nagu jamama seal, ütleme, erinevate koodide omavahelise klapitamise mõtlemisega.
Kas see nüüd tänu sellele, et Aserbaidžaanis on samasugune süsteem nagu Eestis, et kas tänu sellele on ka Eesti ja Aserbaidžaani elektrooniline suhtlemine kuidagi lihtsam, et kui nüüd Aserbaidžaani isikud tahaksid äri ajada Eesti, kasutada firmasid siin, et kas see muide kuidagi muutuks nüüd nagu sujuvamaks, tänu sellele, et elektrooniliselt saab seda teha?
Ei, paraku või mitte, et siin on nagu, siin on nagu kaks teemat, et, et, et et üks asi on see, mida me praegu näeme näiteks Eesti.ee portaalis, kus on võimalik nagu eri riikide autentimisvahenditega sisse logida ja, ja siis on võimalik algatada, asutada firmasid, eks ole, eri riikide allkirjastamise vahenditega ja nii edasi, et see on nagu ühel tasemel integratsioon, see tegelikult eeldaks, et Aserbaidžaanis oleks see nii-öelda toimiv digiallkiri ja seda tunnustataks vastastikku. Nüüd teine teema oleks see, et, et kui meil on nüüd kaks sarnasel tehnoloogial põhinevat nii-öelda baasinfrastruktuuri X-tee ja siis Aserbaidžaanis Ehtis, et saaks neid teenuseid ristkasutada. Et see on kindlasti üks, see praegu ei ole võimalik, aga me näeme, et see on üks asi, mis, mis oleks nagu väga mõistlik tehniliselt ära lahendada, et see annaks sellele X-teele tegelikult nagu rohkem... Müügiargumendi juurde, ütleks nii?
Ei, ma arvan, et selles mõttes, kui midagi kohapeal olemas on, on see väga hea ja seda saab kindlasti ära kasutada, sest noh, tegelikult kui, kui vaadata ka Eestis, siis tegelikult need need seosed nagu nende erinevate oluliste komponentide vahel on tegelikult nagu väga sellised noh, lihtsad. Suhteliselt standardsete protokollidega, suhteliselt nagu sellised üldised. Et asendada seal näiteks ühtki sertifitseerimise infrastruktuur teisega, eks ole, noh, see on, see on kindlasti teostatav, et kui on kuskil ID-kaart olemas, siis väga, väga hea, seda saab kasutada. Aga lihtsalt nagu peab olema nagu valmisolek, et kui ei ole, kui on nõudlus, et siis oleks nagu tegelikult ka nii-öelda noh, lahendus või viis selle nõudluse ära rahuldamiseks.
ka, et, et Mõnikord nagu vaadatakse seda võib-olla liiga, liiga kitselt ja Eesti-keskselt, et noh, et, et noh, mis on nagu riigile kasulik, eks ole, et noh, loomulikult on riigile kasulik, et kui ta peaks IT-firmadele maksma vähem raha, noh, ütleme kui meil on selline tarkvara nagu ma ei tea, mingi dokumendihaldussüsteem, mida võiks kõik riigiasutused kasutada, põhimõtteliselt osta ühe, ühe korrada välja ja siis ise kasutada oleks nagu noh, efekt. Aga teistpidi on see, et kui, kui õnnestuks seda IT-lahendust eksportida, siis see raha tuleks ju hoopis te Aga
Kas ta tasuta on, see on hea küsimus, aga kindlasti on sellest, sellest lahendusest, mis me seal Aseris tegime, on, on, on selliseid asju, mida Eestis saaks nagu, nagu kasutusele võtta, kas või selle ma ei tea, lihtne näide, et kui meil Aserbaidžaanis kasutame näiteks kiipkaarte selleks, et turvaserverid annaksid digiallkirju, eks ole, see on kindlasti asi, mis, mis oleks, oleks mõistlik üle võtta.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]