No jah, sellest eelmisest elust sa vist pidasid silmas seda, kui ma töötasin ettevõttes nimega Spiro viimased kümme aastat, mis oli Skandinaavia suurim mobiilsete sisuteenuste ja mobiilsete makselahenduste ja muu sellise ettevõte. Juhtisin siis Soome ja Baltikumi ja Ida-Euroopa alasid nii-öelda selles ettevõttes juhtkonna liige ja siis jah, puutusime sinuga kokku, kui, kui sina olid vist siis praeguses elus, reidis. Kuidas ma jõudsin siis Viljandi Kultuuriakadeemia vastava magistriõppekavani, oli natuke nagu juhus, kuna Spirost ma tulin ära eelmise aasta lõpus, siis selle aasta alguses mõtlesin, millega hakkanud tegelema, asutasin kaks ettevõtet, aga siis ühel lõunasel ajal sain kõne oma lapsepõlve sõbralt Kristjan Männmaalt, kes oli selle õppekava programmijuht juba paar aastat olnud ja Ja tema ülesanne oli, oli see nii-öelda kokku panna ja siis sügisest käivitada ja ta ütles, et, et Mart, ma tean disainist palju, ta nimelt oli Eesti Kunstiakadeemias õppejõud pikka aega, aga vaata ettevõtlusest ei tea ma küll suurt midagi, et tule räägime, et äkki, äkki räägid mulle ettevõtlusest ja siis paar korda käisime kohvil ja lõunal ja... Ja tundus mulle see asi nii huvitav ja selles mõttes ka ambitsioonikas, et teha Viljandis noh, selles mõttes maailma mastaabis nagu ei tea kus, sellist edumeelset ja, ja väga uuenduslikku õppekava. Ehk siis selline positiivselt pöörane projekt, et see, mind selles võlus ja ja nii ma siis otsustasingi Kristjanile appi minna ja, ja siin ma nüüd olen.
Võib-olla natuke üleüldisemalt rääkides siis noh, palju räägitakse ju, et mis on Eesti ettevõtluse üldiselt selline põhiprobleem, on see, et me kipume oma ressurssi väga väikse lisaväärtusega siis välismaale maha müüma, noh, et üks näide on ju see metsaressurss, mis müüdi üldse palkidena alguses ja tasapisi on hakatud sinna lisandväärtust lisama. Noh, sama paralleeli võib tõmmata praegu IT-valdkonnas, kus ikkagi palju tööd tehakse niimoodi, et müüakse oma tööjõudu, ehk siis programmeerita töötunde, pannakse sinna natuke nii-öelda kasumimarginaali otsa, aga sisuliselt müüakse ressurssi noh, nagu kulu, kulupõhiselt. Ehk siis lisandväärtust, mis Eestisse jääb, on ikkagi väga väike. Alternatiiv, mida meie näeme, mis võiks üha rohkem... Siis nii-öelda võimust võtta IT-sektoris on ikkagi selliste asjade müümine, kus sisandväärtus, mis kohapeal jääb, on suurem ja siis sisuliselt see nii-öelda on siis kas siis toote või teenuse müük, kus enam ei ole piiratud selle müük, mitte et kulutatud töötundidega, vaid pigem just selle maailmaturuga, kuhu see müüakse. Ja noh, see on ikkagi oluliselt teine perspektiiv ja me näemegi, et siin võiks Eestis üha rohkem kasutust leida, selline mudel, et müüakse toodet või teenust.
Nagu näiteks millist toodet või teenust?
No näiteks noh, kuigi jälle IT-sektoris jah, toodeteenus kipub olema paraku väga tihti üksama asi, aga noh, näiteks toome Fortumo, kes müüb mobiilseid makselahendusi üle maailma, GrabCAD, kes tegelikult müüb keskkonda, kus insenerid saavad üksteisele oma teenuseid osutada, noh, näiteks selliseid asju ma pean silmas.
Ütleme niimoodi, et siin kindlasti ei tahaks kuidagi võrrelda garaažiprojektidega, sellepärast et seal on projekti nii-öelda seinast seina väga erineva kvaliteediga, samamoodi meil need neli projekti, mis esimesel semestril nüüd on käimas ja semestri lõpus siis peaksid tulemuseni jõudma, on ka väga erineva kvaliteediga, eks ju noh, kindlasti ei saa öelda, et need on paremad ja siis need on halvemad. Aga paralleel garaažiga kindlasti on olemas ja ka meie nagu õppekava mõttes vaadatuna ongi väga suur erinevus selles, et kui garaaž mõnes mõttes nii-öelda garaaži minevatele tiimidele on asja algus, millest võib-olla siis kasvab mingi suurem asi, siin võib vahemärkusena öelda, et Meil on ka nii-öelda oma, oma mees Havannas, ehk siis meie üks tudeng, meil oli nimelt Garage48 Tartu, see oli tegelikult õppekava esimene ametlik nädalavahetus, kus toimus õppetöö, tudengid said ka selle läbimises punkte, ja juhtus niimoodi, et üks meie tudeng sattus tiimi nimega mis võitis ära selle Tartu garaaži, nüüd siis Londoni mini-seedcampis sai vist teise koha Prahas hiljuti, ehk siis läheb nagu nii-öelda vuhinal edasi, aga eks siis, kui garaažil on see nagu projektide algus, millest võib minna suuremaks, siis mõnes mõttes on meie õppekava nagu kontekstis garaaž nagu asja kuidagi nii kesk... keskpaik või, või noh, ma ei taha öelda, et lõpp, aga aga et see õppetöö, mis meil toimub, ongi just nagu ettevalmistus garaažiks. Sest kui garaažil on põhirõhk selles, et tehakse mingi toode ära ja alles siis võib-olla hakata ka seda küsima küsimusi, et mis on see ärimudel seal, et kellele seda toodet või teenustega vaja on või seda koodi, mis on nagu valmis kirjutada mingi funktsionaalsusega, siis meie õppekava just kõigepealt keskendub sellele, et tehakse kindlaks, et kas see idee, mis on võib-olla tooteks olemas, toote idee, kas sellel Kust see asjaskond asub, kui palju see asjaskond on nõus asja eest maksma? Kas üldse on valmis midagi maksma? Ja siis, kui see on selge, et jah, on olemas mingi asjaskond, on mingisugune ärimudel olemas, et sealt raha võiks tulla, alles siis hakatakse koodi kirjutama. Ehk siis meie mõte nagu oleks niimoodi, et kui see tudengid projekt, kus nad siis osalevad, on teinud selgeks, et jah, meil on asi olemas, mida võiks siis nii-öelda ettevõtteks või ühel hetkel rahaks pöörata, siis, siis hakatakse alles seda koodi kirjutama.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]