Asi on nagu ikka kurat peitu pisiasjades, et meil on noh, ütleme sellised andmed, mis on lausa avalikud, Põhimõtteliselt sa saad nii-öelda pärida kõike, ütleme näiteks äriregistrit, see põhimõtteliselt ei ole salajase andmed. Okei, mingid teenuseid on tasuvast, aga põhimõtteliselt on avalikud andmed. Ja meil on andmed ütleme siis, kus on mingisugune filter vahel, kui me räägime politsei andmekogust näiteks. Siis see, kui Pätt või Suli ühesõnaga vaatab, mis tema kohta on kogutud ja kes tema andmeid vaatas, siis sellega võidakse teha palju jama. Selles mõttes seal on mingi filter vahel, ühesõnaga, et noh, me ei saa teha ühtset rakendust kõigi avaliku sektori andmekogude jaoks, et mis, mis minu kohta on kogutud ja keskmine andmeid vaatas, et noh, sinu lähenemine on diferentseeritud. Ja noh, mööname ka, et tegelikult ei ole võimekust katta kõiki neid erinevaid riigi ja munitsipaalandmekogusid siis selliste ühesuguste lahendustega. See võtab, see võtab aega, ühesõnaga ühte koma teist on tehtud, kui te vaatate eesti.ee teabeväravat, mis on praegu niimoodi jõudselt siis arenemas.
Täna veel ei ole, aga me oleme seda siis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja riigikindlustega ametiga arutanud Eesti teabearhavas, mis on siis nii-öelda see koht, mille kaudu ettevõtja ja kodanik saab riigiga nii-öelda ühes kohas internetis suhelda, et sellised teenused, et minu andmed, minu andmete vaatamised, minu asjaajamised ja menetlused, oleksid siis ütleme, kataksid võimalikult suurt skoopi. ütleme seda, mis avalikus sektoril sinu kohta on.
Lahendus on ütleme, see, mida on ometilised Eestile soovitanud, see, mida Eesti praegu üritab tegelikult ka ütleme, riigiaparaadi enda initsiatiivil teha nii-öelda seda suuremat ühtlustamist riigi valitsemises, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde on praegu loomisel ka uus osakond, mis tegeleb kindlipööks, kuna teenuste tsentraalse ametkondade üles arendamisega, noh... Meie kontor on muuhulgas pushinud ütleme seda teabevärava asja, mis peaks nii-öelda olema siis kanaliks kõige avaliku sektori teenuste ja, ja, ja asutuste tegevuse kohta, et noh, sellised lahendused tulevad nüüd ka järgi, ühesõnaga need, mis peamiselt seitsid, ütleme sellise noh, valitsemiskorralduse killustatuse taga.
Meil on Eestis infoühiskonna arengukava ja sellega seotud arengudokumente, meil on avaliku teabe seadus, mis põhi, põhjusimõtteliselt näeb ette, et avaliku sektori informatsioon on on kasutatav, kui tal ei ole siis juurdepesu piiranguid peal, noh, üldised raamid on nagu olemas, tegelikult ka kasutajate huvi erinevate andmebottide suhtes on üsna erinev, et kui me võtame nüüd siin lipulaevad noh, Ruumiandmetega tegeleb meil Maa-amet. Kataster ja, ja, ja Maaregister, aga nad haldavad tegelikult ka päris palju, päris palju muud. Teed, muinsused, jumal teab veel niimoodi, mis kõik niimoodi tuleb ja millega tähendab võimalik avaliku sektori informatsiooni nii-öelda siis ka vähemalt, ütleme mis, puhtalt ruumiandmed või sellega seonduvaid andmeid liidestada, et asi toimib. Ütleme, Rahvusarhiiv on päris palju teinud informatsiooni veebis kättesaadavaks, Äristri kinnistaraamat samamoodi. Aga noh, mõnel puhul tuleb, tulebki ühesõnaga ette see, et aga miks me seda peame tegema, ühesõnaga, et me täidame oma seadusega pandud ülesandeid, asi toimib, nõuded on täidetud, ütleme siis, kohustused on täidetud, et miks me peaksime niimoodi tegelema uute teenustega, et hiljaaegu küsisid minu käest Tallinna... Linnakantselei juristid, et saame väga palju erinevaid, ütleme siis avaliku teabe seaduse alusel päringuid, kus arhitektuuri bürood tahavad ütleme siis erinevaid ehitus- ja ruumi andmeid Tallinna linnat saada ja mitte lihtsalt saada, mitte loomulikult paberi peal, vaid siis nii-öelda neile sobivas masinloetavas formaadis, mis on sellele, ütleme siis omavalitsusele, lisakulu. Et kas me peame seda tegema, et... No siin ongi ühesõnaga, et kas on võimalik see ühesõnaga mingisuguse teenuse puhul, mille vastu on tegelikult sel kurju, ühesõnaga, saada ka seda lisa, lisa ühesõnaga impulssi, kas siis nii-öelda eelarve raha jagajate poolt või teenustasude näol?
No selles mõttes noh, meil on täna olemas ju väga head toimivad registrid, noh, mis mõnes mõttes vastavad OpenData'le, nad on küll, võtavad mõnes kohas raha, aga aga see, mis moodi täna toimib, kui usaldusväärne näiteks on krediidiinfo või, või kui hea on äriregister, et see kindlasti on täna aidanud väga palju IT-ettevõtteid oma, oma süsteeme, teenuseid paremaks teha, et me teeme samasuguseid asju praegu näiteks Venemaal ja noh, ei ole, no ei ole sellist registrit, mida saaks usaldada. Et sul tuleb näiteks, klient saadab e-maili sisse, sa võtad e-maili küljest tema noh, ettevõtte nime ja sellest kohe nagu noh, püüad nagu leida nagu ettevõtte kohta taustinformatsiooni. No ei ole häid registreid.
ongi noh, eriregistri kinnistu raamatu päringutega niimoodi ongi, ühesõnaga, et nii-öelda need üksikpäringud, mida sa siis teed, roboti vabalt, ühesõnaga, on igaahel ja tasuta, sa pead saama teadma ühesõnaga, et kas see kinnistu omanik on ikka see, kes ta on ja kas ettevõte võib esindada, ütleme see Juki Jurikas või Juhan Tamm, ühesõnaga, kes väidab ennast siis olevat juhatuse liikme. Aga kui on nende masinlootaval kujul, ühesõnaga andmete saamine, siis selle kohta on praegu teenustasu. Kas ta on suur või väike ja, ja kas tal üldse peaks võtma, ühesõnaga nii-öelda omaette vaidli see küsimus, aga need teenustused ühesõnaga täna nendest tasutest arendatakse.
arendata? Nii-öelda on iga mehe teenused, Ja on ühesõnaga siis need teenused, mida hallatakse, arendataksegi siis selle teenustasu eest.
Üldse ei võidle vastu, aga mida see maks siis on, ühesõnaga, et see, kui me kõik ma, maksame ühesõnaga makse ettevõtjate või, või kodanikena, see läheb üldiselt Riigikassasse, kust asi jagatakse uuesti laiali ja on teatud teenused, tähendab, mida arendatakse siis konkreetselt selle teenuse eest võetava, võetava tasu või maksuga. Et noh, mõlemad on põhimõttelised maksud.
Üks asi, mis, mis on iseenesest väga oluline, et aasta alguses, kui ma eksi, toi, toimus Garage48, mis oli nii-öelda public teenustele suunatud ja seal tuli välja tegelikult päris mitu põnevat projekti. Et see, noh, sellest me oleme ka saadet teinud aasta alguses, aga võib-olla uuriks, kuidas nendel projektidel läheb.
Sina olid seotud ka garaažiüritusega aasta alguses, kus tehti igasuguseid public teenuste lahendusi, et on see nii?
Vahepeal tahtsin selle kvaliteedi kohta öelda, et ütleme siis, andmed, mida antakse niisama ja andmed, mida antakse teenustasu eest. Riigiasutuste poolt. Ma võin vih, vihjata sellega, kuidas teenustasu mõjutab asutust otse kohe, andmekvaliteedis paljundaks rohkem, aga kui Brüsseli tasemel võtma, siis tänane direktiiv avaliku sektori teabe, taaskasutuse direktiiv räägib, mis tingimustel kui antakse, avaliku sektori infot ärilise või mis iganes ühesõnaga eesmärgil taaskasutuse, siis mis tingimustel, mitte diskrimineerivad ja, ja, ja kõik need moodi need muutorid ja asjad ta iseenesest ei kohusta ja ta ei sea ka mingisuguseid eesmärke, ühesõnaga siis seda standardida. Et noh, see võib-olla on üks tee, ühesõnaga, kui me tahame Euroopa Liidus tervikuna, ütleme siis, infoühiskonda ja majandust elavdada.
Jaa, see kõlab kindlasti väga revolutsioonist, aga ma arvan, et siis isegi säästupirnides oleks see kasulikum. Eesti võiks enda peale sellist asja võtta ja ma arvan, et noh, ka meie riigi mainel oleks see päris kasulik. Aga saade hakkab vaikselt lõppema ja võib-olla küsiks lõpus seda, et mis võiks Eesti riik ja võib-olla ka järesektor teha selleks, et OpenData arengut kiirendada, no üks, üks mõte sind kõlas, et tuleb teenuse vastast loobuda, eks ole. Noh, Viljar kindlasti kaitseb seda väga tuliselt, aga kas veel midagi?
No selgelt täna erasektor ei ole hea tellija, ehk siis me võime siin saates ju kobiseda ja viriseda ja vinguda, aga aga kui me selgelt ei ütle välja ära seda, et näete, meil on vaja selliseid andmekvaliteete, meil on vaja neid ja neid teenuseid, mitte midagi ei hakka juhtuma ka. Ja niikaua, kui see on üksikinimeste või üksikettevõtete initsiatiiv, ikka midagi ei juhtu. Kui riigil on valmidus olemas muutuda ja meil on olemas mingi kollektiivne tellimus, asjad juhtuvad.
Kindlasti on, ühesõnaga, et meil on teatud asju, tähendab, kus asjad juba toimivad, ütleme, teatud andmekogusid, kus avatud andmete kasutamine toimib, muuhulgas, kui me võtame ka näiteks riigi infosüsteemi haldussüsteemi, kus on kõik avaliku sektori andmekogud ja onlain-teenused, siis nad on kättesaadavad kõigile tasuta masinlootaval kujul. See on see süsteem, mille kaudu me anname siis avalikus elektraafikogra kooskõlastusi, aga noh, ühtlustamine on nagu see võlusõna, ehk siis selleks tegemine ühesõnaga, et kus oleks seda rohkem vaja ja, ja mis oleksid siis need soovituslikud standardid, mida siis kõik... andmebottide omanikud või need asutused peaksid kasutama selleks, et oma andmet ka, taaskasutamiseks võimaldada.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]