No algselt pani arvutikaitse.ee püsti Vaatemaailma Sihtasutus ja see oli üks osa natuke ambitsioonikumast projektist, nimelt kui arvutikaitse.ee eesmärk oli turvalise interneti käitumise propageerimine, siis vaatemaailma laiem eesmärk oli, Eesti elanikud kasutaksid rohkem turvalisi autentimisvahendeid, näiteks ID-kaarti, hiljem tuli peale ka mobiil-ID, tänu millele siis oleks võimalikel netipettevõttel keerulisem nende, neile kuuluvaid materiaalseid väärtusi nagu omastada.
No läks tegelikult päris hästi, sellepärast et taha tulid ka Eesti Vabariik ja Euroopa Liidu struktuurfondid, sai tehtud mitu aastat kõvasti tööd ja ID-kaardi kasutajaskond, mul nüüd kahjuks ei ole konkreetset statistikat käepärast, aga võiks öelda, et... Mitmekordistus. ID-kaardi kasutajaskond siis selles mõttes, et elektrooniliselt.
Aga lühidalt, kas avatud WiFi kasutamine ohtlik või mitte, kasutajaks ma mõtlen?
Noh, kui nüüd riskidest rääkida, siis no pearisina me näeme, Näemegi neid ründeid nüüd kasutajate vastu, ehk siis peaprobleemiks on, ongi saanud tänasel hetkel see, et ei rünnata enam nii-öelda panka kui sellist, vaid pigem selle panga kasutajat.
Ma tegelikult mõtlen pigem neid troojalasi ja selliseid pahavarasid, mis nüüd kasutaja arvutis pesitsevad ja pangasessioone kuulavad ja, ja nendesse sekkuvad.
Mis see, mis see oht on kasutaja jaoks selliseid?
Tegevusi, mis ta pangas teeb, võidakse modifitseerida, et alates sellest, et Kas sisenetakse üldse, kas varastatakse tema nii-öelda au, autoriseerimine panka ära või siis juba juhitakse olemasolevat sessiooni. Et lõpprisk kasutajaks on siis see, et raha, raha peale ollakse nagu väljaaset.
Ja mis on kasutajaks lahendus, kuidas seda vältida?
Selles mõttes lahendused algavad nüüd kõigepealt ikkagi sellest, et, et kasutaja peaks oma arvuti turvalisusest hoolitsema, et loomulikult on see nagu koostöö panga ja kasutaja vahel, sest pank saab nii-öelda üht-teist ära teha, aga lõplik kaitseja on ikkagi kasutajal endal ka, sest see keskkond, millest sa ikkagi kasutad panka, see on, on nii-öelda kasutaja juures ja kui see keskkond on nüüd kellegi kolmanda isiku võimuses, Siis, siis ei ole nagu pangal ka väga palju teha.
See on väga loogiline, aga selles mõttes ma jäin nagu mõtlema, et see on ikkagi kasutaja enda, enda teha, et kas ta installib endale antiviirust või mitte, mis, mis see siin täpsemalt on? Et, et arvutid, kas nad ise installivad endale antiviirust ja kaitsevad ennast või mitte? Aga millega täpsemalt tegeleb pank?
No pank mõtleb selles suunas, et pakkuda uusi ja kaasaegseid turvalahendusi just selles osas, mis puudutab nende sessioonide kaitset ja, ja teiselt poolt ka autentimist, ehk siis me mõtleme nagu samas suunas, et, et juhul, kui on sellised ründed, et mis siis nii-öelda kasutaja jaoks oleksid need võimalikud lahendused, et...
Et ühesõnaga, kui sa, kui sa mobiiliteet kasutad, siis ära kasuta samas telefonis mobiibrauserit?
Oskate öelda, mis, mis on see esimene asi, mida inimesed peaks tegema selleks, et, et ennast kaitsta noh, pank, internetipanga kasutamisel näiteks?
Noh, esimene asi on harjumused, ehk siis arvuti, millega sa käid pangas, ei ole selleks mõeldud, et sellega nii-öelda käia kuskil ohtlikes kohtades surfamas. Et see on selline nii-öelda hügieen, eks ju, mis on siin viimasel ajal nagu sisse tulnud, et et mina hoiaks nii-öelda kõik laste mänguarvuti, hoiaks eraldiseisvana ja see, mis on nii-öelda pangas käimise arvuti, on, on eraldi. See on nagu üks asi, teine on see, et kõik, mis puudutab nüüd igasuguseid uuendusi ja, ja update, mis on kasutaja arvutile mõeldud, olgu nüüd siis Windows või, või mis iganes operatsioonisüsteemil, et et need tasub alati kõik peal hoida ja loomulikult viirustõrje ei tee ka paha. Et kuigi eks see maailm, ründemaailm rõhubki selle peale, et Et ülitutakse nii-öelda neid nullpäevaseid viiruseid, mida ei ole siis viirusteore tootjate poolt veel kirja saadud ja, ja selle kaudu rünnata, aga see kõik algab ikkagi sellest, et tarkvara, mida te kasutate. Et selles oleks võimalikult vähe auke, mille kaudu ennast sisse murda.
Me oleme selles osas natukene mures, Ja põhjusid on mitmeid, esiteks Läänes on juba nähtud, kuidas ta niimoodi läheb, meil on see buumale sees, eelmine suvi olid netipulgad, vaatame, millega see suvi lüüakse mingite kälaksitega kuskil, ja üha rohkem noh, tahan nüüd seda sõna negatiivses varjundis kasutada, aga ütleme nii, et üha rohkem süüdimatuid kasutajaid. Noh, lihtsalt sa ostad endale gadget'i, sind ei huvita, kuidas ta töötab, turv, mis turvast te räägite, mina ostsin selle, see peab töötama. Ja siis sa hakkad kõiki neid vidinaid kasutama, sa ei saa ju tegelikult aru, mid Ja, ja varem või hiljem, siis sa tõmbad endale mingi viiskümmend aplikatsiooni, siis ta küsib, kas sa lubad seda, seda muidugi ok, ok, ok, ok, kõigele vajutad ok ja siis nad tulevad. Ja ühel hetkel selgubki, et sa oled mingisuguse tarkvara pannud natuke valest kohast, see on küll õige tarkvara, aga ütleme nii, et onud on teda modifitseerinud, sa tõid ta valest kohast alla, ja vot siis hakkavad need seiklused pihta. Siis lähevad su emailid veel kuhugi, siis hakatakse sulle SMS-e saatma, siis juhtub veel midagi, ja ütleme ausalt, Eestis on see veel ees. Me noh, ootame seda, on võib-olla vale sõnum, aga, aga me oleme selleks valmis.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]