Lähme nüüd järgmise teema juurde, mis on siis riigi valimisteenuste tellimine, kuulata saadet Restart on kaheteistkümnes märts, laupäev ning saadet juhivad Andrei Korobeinik ning Hendrik Aavik ja saates on külas IT-ettevõtte Elmes tegevjuht Jaan Pillesaar ning Tarvi Martens, kes on Vabariigi Valimiskomisjoni e-valimiste projektijuht.
Aga mida, mida siis riik tellis, kas ta tellis teenust või ta tellis toodet?
Kui mina oleksin ametnik, siis mina telliks kindlasti teenust, siis mind ei huvitaks väga, kas, mis, mis seal restarditakse ja, ja mis targukorra peal see käib, et kui hind sobib, siis saan teenust kätte ja kui ei saa teenust kätte, siis järelikult võiks raha tagasi küsida. Miks riik nii ei käitu?
No mina olen ka väga seda meelt, et võiks teil tellida täis teenuseid. Aga noh, ma olen aegade jooksul aru saanud, et riigis väga paljud inimesed ei ole jälle seda meelt, sellepärast et alati tekib vaidlus küsimus, et kuhu siis tõmmata see piir, on ju, et noh, et kui kõik anda nii-öelda, eratelli ja teha, siis on, tekib ilmselt ametnikel hirm, et kuidas nad seda siis kontrollivad, eks ole, et nad ei, nad ei näe ise üldse enam mitte midagi.
Aga kui palju oleks see mõistlik trahviprotsent lõppsummast, juhul kui teenus ei tööta, et noh, praegu avalik arvamus on mulle jäänud mulje, et selle poolt, et kaheksa tuhat ei ole väga suur trahv?
Tarvi, mis hääledamissüsteem, kas see on teenus või toode?
oma? See on riigi oma, et seda teistmoodi nagu ei, ei olekski võimalik teha, et kui nüüd hakata mõtlema, et näiteks erasektori käest osta Riigikogu läbi, valimiste läbiviimise teenust, noh, siis see vist ei ole väga tõsine jutt.
Aga mis sa arvad, kas tulemuste näitamist võib ju teenusena ikka joosta?
neid tuleb siis aina rohkem, et mida keerulisem on meie elu, mida rohkem me kasutame arvutit, seda keerulisem on siis meie teenused ja seda vähem on nende töökindlust. Täpselt nii,
ka kogu aeg. Pessimistlik, selline vaatepilt tundub selline natuke nagu... Nagu on lähenemas, et kas tõepoolest ühtegi lahendust ei ole? Näiteks see seli, selline lahendus ikkagi, et kui ma ostan teenust, siis mind ei huvita, kuidas, kuidas see teostaks, kui ma, kui ma kasutan Windowsit oma arvutis näiteks, siis see kood ei ole minu oma, aga seda töökindlust püüab tagada siis Microsoft, et kas erasektor võiks riigi jaoks sellist asja teha ka? Siis näiteks oleks ju päris mugav, sellepärast et järesektor saaks neid asju edasi müüa. Ma saan aru, et hääletamissüsteemiga see ei toimi, aga näiteks kõik muud asjad, nagu nagu digiretsept, võiks seda ju mõnel teisel liiga maha müüa. Ja resektoril oleks ainult kasulik see. Miks selles suunas lobitööd ei tehta?
Ja noh, mina arvan, et see ei ole väga palju suurt vahet, et kes, kes seda, kes, kas, kas tellija nagu omab seda süsteemi ja käitab siis ja siis tuleb viga või siis ostab seda teenust, mis jälle tuleb viga ja ikka ei käi, on ju, et...
Noh, see on nagu naine, eks ole, ma arvan, et antud juhul poleksid mitte mingisugust vahet olnud, kui me räägime sellest süsteemist, sellepärast et Helmes ja inimesed olid seal kohapeal, tegid koos valimiskomisjoniga kõiki neid asju ja Ja täiesti füüsiline kohalolek oli täiesti olemas, nii et see pole mitte mingit vahet antud ja hetkel, et kas see oli nüüd teenus või oli ta nüüd noh, toode, mida siis valimiskomisjon koos on ju, Helmesega kasutas.
Ühesõnaga, sina tarvisid poolda seda, et riik ostaks teenust ja see omand oleks järessektori oma?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]