Alustuseks tuleb vast öelda, et infotehnoloogia oli, on ja jääb toetavaks tehnoloogiaks, et kui me räägime e-riigist, siis mina selle e ei jätaks sealt pigem üleüldse eest ära, ehk et me räägime, kuidas me infotehnoloogiaga saaksime oma avalikke teenuseid parimal viisil kodanikele kättesaadavaks teha. Ja väga sageli, kui me räägime e-teenustest, siis me räägime ainult ühest väga väiksest komponendist, ehk me räägime sellest kodaniku ja ametniku vahelisest kommunikatsioonist ja selle automatiseerimisest, noh, minu jaoks e-riik siis, nagu te küsisite, on märksa laiem, ehk et just, et kuidas me saame võimalikult vähe kodanikke noh, tülitades talle vajalikud asjad nagu ära toimetada.
Mart, kui me vaatame sedasama reitingut, mis noh, ütleme, reitingust nagu väga ei tasu nendega arvestada võib-olla, aga samas see on päris huvitav ka lugeda aeg-ajalt, et siis tegelikult kõige madalamad punktid on seal just e-teenuste kasutamise osas, et Meil on inter, internet levinud, see annab meile plusspunkte juurde, meil on päris palju teenuseid, see annab meile plusspunkte juurde, aga inimesed neid ei kasuta, et mis sina arvad, mis on see põhjus?
kui, kui mina vaatan, siis jällegi, nagu ma ütlesin, et tehnoloogia on ainult toetav, siis täna enam ei ole küsimust kaugelt tehnoloogias, et isegi kui on avalikke teenuseid vaatamas, küsimus on ka õigusaktides, et kui me jätkuvalt loeme, õigusakti on kirjutatud, et Et ühe või teise teenuse asutamiseks peab inimene esitama dokumendid ja järgmine pügal ütleb, et ametnik peab kontrollima registrites olevate andmete vastu, noh siis vabandage, niisugust asja on väga raske normaalseks pidada, ehk et me peame koos tehnoloogidega, õigusloojatega ja, ja, ja ka poliitikutega leidma, koos selle, et kuidas tehnoloogias siis tõepoolest seda ühiskonda paremaks muutub.
Jõua, jõuab ikka, ehk et me oleme just, just ju sinna ka nagu jõudmas, kui me räägime sellest avaliku sektori, kolmanda sektori ja erasektori ühisest teenuseruumist, ehk et seesama, et ka avaliku, avaliku sektori käes olevad andmed oleksid korduvkasutavad ärilistel eesmärkidel, me räägime täna sellest, et kuidas jälle isiku privaatsust riivamata, lubada äriettevõtteid ka üle X-tee andmeid kasutada, noh, need on jälle rida kompleksid, ka õiguslikke küsimusi, mis on vaja nagu ära lahendada. Et need asjad on seal kõik kirjas ja, ja sinna moodi me läheme, aga noh, jällegi need probleemid on natukene komplitseeritumad, natuke rohkem on vaja koostööd teha õigus, õigusloome poole inimestega ja, ja loomulikult ka see poliitiline tahe on hästi.
Aga mõni päev tagasi saime teada, et, et kõige paremad e-teenused eelmisest aastast on Elioni, Minu TV, Isepankur ja Digiretsept. Üks riigiteenus on nende sees olemas, kuid viimasel ajal saavad e-riigiteenused pigem negatiivset tagasisidet. Margus, tuleme tagasi sinu selle EPL-i kommentaari juurde, kus sa ütlesid, et ametnikud, ametnikud ei programmeeri ja sellepärast ei tasu neid e-teenuste kehvast kvaliteedist süüdistada. Andrei, ei ole sinuga nõus, riik peab vastutama nende teenuste kvaliteedi eest, ega sa nii ei arva.
Ei, loomulikult vastutab tellija selle eest, et mis ta teeb, aga, aga selle küsimuse on, või selle kommentaari mõte oli selles noh, tähelepanu juhtida ka sellele protsessile, et mida me ostame ja kuidas me ostame, ehk et see on see järgmine asi, mis on mõistlik kiiremas korras nagu ära muuta, ehk et me ei telli, infosüsteemi kuhugi ministeeriumisse keldrisse laua alla, vaid pigem vaatame nagu maailmasse, et minna üle selle teenusepõhisele lähenemisele, millele X-tee ka suurepärase võimaluse on, on, on andnud. Ehk et me pigem telliksime mingile probleemile lahenduse, mis siis ka erasektori poolt välja pakutakse ja me, ja, ja me saame siis seda ka kätte, sest täna ta paraku kipub nii olema, et et ametnikud spetsifitseerivad selle lahenduse ja siis erasektor kirjutab selle koodi, Ja kusjuures noh, ja tulemus on nagu ta on, rääkimata sellest, et paljude projektide puhul meil täna on tõepoolest ka ütleme, halduse pool projekteerimata, rääkimata turvast, ja siis noh, samas olemuslikult täiesti vinge asi, see digiretsept, tema juurutusfaas oli noh, mis tõepoolest noh, ei kannata nagu kriitikat, selles, selles mõttes ma olen absoluutselt nõus. Kus see
Noh, me oleme seda kümme aastat proovinud ja ega see jutt noh, nagu seda, et, et üks ministeerium, kus on head spetsialistid, üritab siis seda reeglistikku kehtestada, välja pakkuda, seda on seda kümme aastat räägitud. See ei hakka tööle, ma ütlen sulle täitsa, see esiteks on noh, nagu katse-esituse meetod, kui see on kümme aastat tehtud ja pole tööle hakanud, siis vaevalt et ta järgmisel kümnel tööle hakkab. Ja selles on olemas põhjused, mis ei sõltu üldse ametnikest, ei sõltu väga palju ka ühest või teisest konkreetsest poliitikust, kes minister on. See on lihtsalt valitsuse üles valitsuse tegevuse kui sellise tegevuse loogika, kus kas meile meeldib või mitte, kui üks asutus on pandud samale pulgale teiste ministeeriumitega, siis selle asutuse suutlikkus ühtaspuha kui ka tugevam minister või ka tugev asutus enda tahet läbi saada, ehk seda koordineerivat rolli täita on noh, nagu sisuliselt noh, natukene tühikäigul jooksmine. Aga vahetevahel õnnestub, vahetevahel õnnestub... Aga, aga väga tihti tekivad seda probleemi, sest et see, see on, õpikute järgi on loomulikult maailm kenam. Ja õpikute järgi selline süsteem töötaks, peaks töötama väga kenasti ja loogiliselt. Aga karm elu reaalsus on lihtsalt täpselt selline, nagu ta on, ja mitte ainult siin Eestis, vaid ka igal pool mujal ja selles suhtes. See pea, ütleme riigi siis antud hetkel ikkagi kõrgema täitev peaministri isiklik huvivastutus kogu selle ala sees peab siin noh, juures olema, mis on see täpne vorm, noh, nagu selle üle võime tõesti vaielda, kus kui seda korralekutsuvat funktsiooni seal üleval ei ole, siis need katsed seda koordineerida lihtsalt reaalses elus ei... ei anna seda tulemust, samal ajal noh, ma jälle, mina ka natukene osas, meie ametkonnale jälle kaitseks, tead, ka sedasama õnnetut, õnnetuid ülejäänud digiretsepti või muid, teenuseid ühelt poolt, miks ta ei ole läinudki, ongi see olnud, et see ülemine tahe on selgelt puudunud. Väga palju probleeme, kui me näeme, mikspärast nad on tekkinud, on see, et, et keegi pole ütelnud, kuule vaata, keegi pole küsinud, kas sul on see asi koordineeritud, kuidas sa seda reaalselt ellu võid, kuidas sa teed seda, et kui Majandusministeeriumis... Aga
Kas teile tundub ka, et Eesti e-riigi teenused on väga teenusekesksed, et meil on Maksuamet ja meil on mingisugused muud teenused Haigekassa, kuhu saab sisse logida, oma, oma teenuseid vaadata, kuid ei ole niisugust keskest, keskset kohta, kus inimene, kus, kus teenused tema juurde tulevad, et kas äkki ei... Kas ei tundu, et ta on kuidagi teistmoodi, et kui võtta Facebooki loogika või mõne sotsiaalse võrgustiku loogika, siis ma võiksin ennast riiki peale logida ja vaadata vastavatest aknatest, akendest oma nii-öelda seisu tervislikult, oma firmade olukorda ning ühtlasi võiks ka nägupidi näha, kes on need ametnikud, kes...
Eesti.ee on teenu, teenuse, teenuse suunamiseks.
Noh, mitte mugavaid, aga jällegi, kuna me oleme neid väiksed ja, ja riik on suhteliselt agressiivselt ennast arendanud, siis Ja, ja siin noh, mis me nüüd edasi näeme, ongi, et, et, et kuidas me saame intensiivistada või seda olukorda muuta, on ehk et me enam ei telli asju, me hakkame tegema teenuseid, siis kui me tellime teenuse, siis seda asja on juba võimalik ka teenuse enam mujale müüa. Ehk et see on nagu üks shift, mis võib-olla läheb juba tuleviku poole.
Tere tagasi kuulama, on, saade Restart on laupäev ning stuudios on riigioriige Mart Laar ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Margus Püüa, saadet juhivad Henrik Aavik ning Andrei Korobeinik. Meie tänane konsiilium püüab panna diagnoosi meie hingevaakuvale IT-tiigrile ja peame arutada, kas e-riik on elus või mitte nii elus. Paljud teemad oleme läbi käinud ning mis on hetkel? kuumad teemad, kuhu peaks riik edasi suunduma, et me saaksime tagasi oma liidripositsiooni IT-teenuste turul, et me, me siis taas hakataks rääkima kui kõige kõvemast e-riigist planeedil.
tunne? Ei kindlasti kaugel sellest jah, et ikka see evolutsioon, ehk et siin lisaks, mis me oleme teinud, ütleme ka riigi enda süsteemide arendamisel, et meil on juba noh... Meil on koht olemas, kus me enne, kui asju hakatakse kavandama, saame neid kooskõlastada, nii arhitektuuri mõttes kui isikuandmete kaitse, kaitse mõttes, siis kindlasti, mis mina teeksin, jõuliselt muudaks ära asjade ostmise teenuste ostmiseks, ehk et tekiks teenusepõhine lähenemine. Ja, ja viiks ellu siis ka selle, et kuidas siis vastavalt teenusepõhisena saaks ka neid e-riigi kogemusi teistes riikides müüa. Sest see on kogemus, mida me saame müüa, me ei saa ühtegi tarkvara müüa, aga teenused, sest me olime juba päris kaugel, sest Albaanias ju me nii-öelda Eestis oleva... X-tee keskuse peale panime nende tolli- ja autoregistri kokku, näitasime, kuidas see süsteem töötas, mille peale need vähenda, nemad ütlesid, et palun jätke tööle, me hakkame kohe maksma.
Noh, ma tõin selle näiteks, sellise koht, kus öeldi, kus ollakse nõus ja aga kuidas see tegelikult läks, on, et seal tehakse mingi hange, milles meil ei olegi nagu šanss võita, ehk ma räägin sellest, kui me teenusepõhiselt, me saaksime businessi kohe käima, ehk et minu eesmärk oleks, ehk et need e-riigi lahendused kahe kuuga kuskil käima ja hakkame selle pealt kohe raha teema.
Okei, enne kui ma lähen Mardi unistuste juurde, et ma küsiks ikkagi üle, et kuidas meil selle omandi küsimusega on lood, et kas mida riik võib müüa ja mida ta, ta müüa ei või? Kas minu, minu teada on hästi paljud teenused teisteks on erafirmade omandis? Teine suur ports on open source, mida müüa nagu väga ei tohiks, ja kolmas ilmselt see kõige väiksem osa on riigi oma, et kas, kas selle omandi küsimuses on plaanis midagi kuidagi ühtlustada või see jääbki nii, nagu...
müüts support'i nagu, et? Paned teenuse peale ja siis müüd konsultatsiooni?
Jah, täpselt niimoodi, ehk et, et äriettevõtted saavad müüa, riik ei müü. Riik saab teha selle töö ära, riik saab teha neid poliitilisi kingitusi, nagu Serbiale X-tee anti, aga business tuleb sealt, kus hakatakse nendele registritele teenuseid tegema ja seda teevad ettevõtted, mitte riik.
Aga kui mõni Eesti ettevõte, ütleme IT-ettevõte, müüb välismaale mingisugust täna mingisugust teenust, noh, ükskõik mis see ka ei oleks, Ja ta näeb, et ühel riigil oleks nüüd hädasti vaja endale juurde saada veel ka kogu e-riik, mis Eestis olemas on. Kas tal on võimalik seda müüa? Ei ole
Vaimne omand, seega on täna probleem riigi teenustega?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]