Tervist, väljas on kaksteist veebruar, laapäev, kell on kuusteist null seitse ja eetris on siis Kuku raadiosaade Restart. Stuudios olen mina, Andrei Korobeinik ja koos minuga juhib saadet kuulajate lemmik Hendrik Aavik. Tänase saate teema on e-kool. Isegi need inimesed, kes koolis ammu ei käi, on e-koolist kindlasti kuulnud. Selle kasutab täna pea pool tuhat kooli ja kolmsada viiskümmend tuhat inimest. Eesti jaoks on see päris korralik number. e-kool sündis Vaate-Maailma sihtasutuses, mille rahastasid pangad ja telekomid, e-kooli arendusse oli algusaastatel kaastatud ka Haridusministeerium. Kuid juba sajandi alguses oli e-kool üle antud erafirmale ja sellest on saanud üsna tulus äri. Eelmise nädala alguses vahetas e-kooli omaniku ja selle uueks ühiks on saanud Üllar Jaaksoo, kes on ka meie stuudiokülaline. Saade esimeses osas räägime siis e-kooli hetkeolukorrast. Kohulikud ajalehed kirjutavad e-koolist üsna tihti ja viimased sõnavõtted ei olnud küll eriti optimistlikud. Üllar, sina oled oma karjääris hästi mitu asja teinud. Tele2 ja EAS, Hoiupank, Sportland, MTVP, ma arvan see nimikiri on oma kolm-neli korda pikem. Mõned su varasemad töökohad eeldasid ka suurt vastust ühiskonna eest, nii et see tunne pole sinu jaoks uus. Räägi, mis sind Egoni juures motiveerib? Miks sa ostsid selle töökoha kasuks?
Tervist kuulajatele, ma tegelikult olen selle põhjuse välja öelnud, oma põhjused on täpselt kolm tükki. Põhjused on Theodor, Rudolf ja Uku, ehk siis minu kolm poega, kellest kaks juba õpivad koolis, ja kolmas sinna peatselt ka läheb, nii et mina isiklikult pean Eestis olema sellise keskkonnaga e-kooli kasutaja veel vähemalt üks viisteist aastat ja... Olen sotsiaalse närviga seda asja jälginud pikemat aega natukene ja kui sügisel e-kool uuesti aktuaalseks sai, siis otsustasin korraks läbi mõelda, arvutada ja, ja kaaluda, mis seal võiks teistmoodi teha ja kui nimekiri sai päris pikk, siis tekkis ka selline innustus, et teeks siis ära ja, ja siis hakkasin kokku kutsuma investoreid, kellega koos seda tegema hakata ja mõned kuud hiljem oleme siis jõudnud ka tulemuseni, et meil on olemas võimalus. E-kooli edasi arendada, e-kooli pakkuda midagi sellist, mida küll see varem tehtud ei ole.
Nime poolest on ta e-kool, kuid kasutajad teavad, et oma põhirollist on, on ta tegelikult rohkem arusaadav kui e-päevik. Ehk siis need samad igapäevased kooli mõõdikud nagu hinded, kodused tööd, märkused, puudumised, aga samuti ka siis õppeainete kavad ja õpetajate töö korraldamine, need on seal põhilised funktsioonid täna.
Ja ei, kool saab raha siis nende koolide käest, kes seda kasutavad, litsentsitasu või, või kasutamise raha.
Praeguseks on kuumaks diferentsi, noh, nii-öelda jagatud erinevate koolide suuruste kaupa, mida rohkem õpilasi, seda suurem on ka kuumaks, mis on suhteliselt levinud praktikaga siin teistes riikides, et arutatakse seda koormust, mida siis kasutajaskond toob, e-kooli eelmine... Omanikkond ja juhtkond on välja kuulutanud ka uued hinnad esimesest märtsist, et me nüüd lähinädalal peamegi otsuse vastu võtma, kas me jätame sellise nad jõusse, ma arvan, siiski vaatame ümber, vaatame ikka ennast saab neid vähendada, sest me, meil on olemas võimalus natukene pikema perspektiiviga siin asja vaadata kui, kui ühe aasta perspektiivis. Ja hinnakujundus kindlasti edaspidi, loodame, et saab liikuda seda suunas, et rohkem avada e-kooli kui platvormi uute rakenduste sissetoomiseks ja siis ka modulaarselt pakkuda koolidele neid mooduleid kas siis siis nagu tellida või mitte tellida, et rohkem sellist paindlikust erinevate funktsioonide kasutamisel.
No õnneks tema nimi, e-kool, on perspektiiviline väga laiaks avav ja seetõttu on seal tükk tühja maa, mida tahaks täita uute huvitavate arendustega, kuid need arendused ei saa tulla kuskilt taganurgast nende arenduste väljatöötamiseks ja, ja väljamõtlemiseks tuleb eelkõige hakata küsima kasutajate tagasisidet ja ma olen ka välja öelnud selle, et meil tegelikult on plaanis moodustada ka e-kooli arendusnõukoda, mis oleks siis kõikide kasutajategrupide esindajatega, meil on kindlasti kasutajateks kooli direktorid, kes kooli juhivad ja peavad oma IT-süsteeme haldama, meil on olemas kasutajad ja õpetajad, kes iga päev seda kasutavad, lapsevanemad, õpilased, riiklikud järelevalveorganid. Ainuüksi kiiret nimetada see juba viis-kuus osapoolt ja nende kõiki kaasamine on nagu väga oluline. Aga nii palju küll, et ega e-kool ei saa teha mitte midagi muud kui seda, mida õpetajad ise otsustavad ja tahavad, sellepärast et ainult nemad on need, kes seda õppeprotsessi tegelikult juhivad, e-kool saab neid ainult toetada.
arenduses summa me defineerime ikka nüüd koostöös siis sama nende plaanidega, mida me ka läbi räägime, et, et valmisolek on olemas investeerida täpselt nii palju, kui me kokku lepime nende kasutajatega, mis siis olnud kasulik Eestis ära teha. Et me räägime funktsionaalsusest nimega e-õpik näiteks, kus siis võiks olla koolikeskkonnas õppeprotsessis. ladusalt liidestatud ka õppevahendite lülitamine ja muud
siin? On olemas koole Eestis, kus on olemas oma e-päeviku laadsed lahendused, Ühtegi süsteemi, mis oleks võimeline teenindama sadat kooli või rohkem, ei ole mulle teada, et kõik need lahendused, mis meil on, on, on ühe kooli põhised ja ühe kooli vajadustest lähtuvalt ka arendatud. Et keeruline ülesanne tulebki seal mängu, kus sa pead tegema lahenduse, mis ei ole enam-öelda ühe kooli juhtkonna nägu. Vaid on paljude koolide ühisosa arvestav. Ja teiseks, selline lahendus, mis oleks võimeline ka suuri mahtusid töötlema, ma toon näiteks mõned numbrid siin veerandi lõpul, kus hinnete panemine väga aktiivne, küündib hinnete panemise arv päevas kuni miljoni hindeni. Tavalistel päevadel võib olla juba kuni sada tuhat kasutajat päeva jooksul selles keskkonnas. Et selliste mahtude äratöötlemine on juba, on tehniliselt hoopis teine ülesanne kui funktsionaalse kasutajaliidese joonistamine mõne koolivajaduste põhiselt.
Aga need koolid, kes kasutavad enda poolt, et lahendusi, et kuidas nad nii-öelda rahul on, et te oled kindlasti nendega suhelnud?
No e-kooli algusaegadel tehti seda ju laiapõhjaliselt siis koostöös, et, et täna ma arvan, olen aru saanud, et, et pigem on... Riik rahul sellega, et on asi turutingimustel toimiv ja, ja, ja, ja ka kvaliteeti näitav, aga riik võiks kindlasti siis võtta nagu suun, suunavamat poolt rohkem juurde, mis oleks ka e-koolile, e-kooli kasutajatele rohkem abiks, sest noh, e-kool ei ole kooli ainukene IT-vajadus, nendel on olemas nii dokumendihaldussüsteeme, raamatupidamissüsteeme, raamatukogusüsteeme, õpilaspiletisüsteeme, neid on veel. Omamata selget noh... Nägemust nende kõikide elementide omavahelist koostoimest ja vajadusest, on väga raske ka arendada välja neid liideseid nende juurde. Seetõttu ma arvan, et, et kui suurem abi oleks see, kui koordineeritum oleks see koolide jaoks erinevate IT-süsteemide koostoime poliitika. Ja loomulikult on olemas asju, mida saaks innovatsioonikorras kasutuselata varem, kui selleks võib-olla turg lõplikult küps on, nende jaoks tihtipeale on olemas ette nähtud nii... Euroopa toetusfondid kui ka mingid riiklikud fondid, kus sa saad innovatsiooni nagu kiirendada, ja ma arvan, siin on küll selline public-private partnership tüüpi koostööks võimalusi, kus võiks kas siis sisu toodete osas või siis teatud funktsionaalsust osas mingeid varem valmis teha, kui koolid see täna veel tahaksid või juba oleksid valmis maksma. Et natukene koolidest eespool olla ja, ja neile midagi valmis toota.
No koolid on liitunud e-kooliga kõik ise ja, ja, ja ühekaupa, mõnedes maakondades koolide poolt esindab ka kohalik omavalitsus, kui me räägime keskvalitsuse tasemelt ehk riigi tasemel, siis pigem on Haridusministeerium olnud siin suunav ja, ja monitoorivas rollis, et see on olnud ikkagi väga lokaalse otsusega. Samat moodi toimivad need ka meie naaberriikides, kus käivad niimoodi maakonnapõhised otsused, et ega siin teist varianti ei ole, see toode, mida koolidele pakutakse, peab olema neile vajalik ja, ja mõistlik ja, ja, ja mõistliku hinnaga, see on ainukene, mis tagab selle süsteemi igapäevaselt kasutamise ja, ja allesjäämise.
Noh, kindlasti kogemuse puudust oli natukene vähem, et nii suu, nii mahuka süsteemi nii olulist muudatust läbi viia polnud ennem see meeskond teinud, ma arvan, et oleks olnud põhjust kaasata olnud kas siis panganduse poole pealt, kus on suuri süsteeme uuendatud või siis kas või riiklike süsteemi nagu Maksuameti poolt või sealt kogemusi juurde. E-kooli meeskond ise on teinud endale väga selgad järeldused sellest, kuidas edaspidi paremini testimist korraldada, kuidas koormustestid õigel ajal ära teha. Kuidas koolidele teavitust varem teha ja väljaõpet rohkem teha ja ka koolide kasutajate taset nagu peeti liiga ühtlaseks, tegelikult oli see palju-palju ebaühtlasem, kes oli kiirem, hakkab kes vähem. Pluss esimese septembri tavapärane kooli alguses Agin, sinna juurde, kus on väga palju uusi vanemaid koolides ja väga palju uusi korralduslikke asju, alati iga õppeaasta alguses. Kõik see kokku oli lihtsalt natukene halb ajastus. Mulle tegelikult meeldib see, kuidas suhteliselt nagu ennastalgavalt seal pikade päevadega paari kuu jooksul, siis need noh, muresabad kõik ära lahendati, ilusti seina peal hoiti ja ühe kopp ära lahendati, nii palju ma tagantjärgi olen seda kuulnud, et tänaseks päevaks on need mured nagu selja taga on veel jäänud. üksikut tööd, näiteks nagu arhiivandmete migreerimine ka nii-öelda laivbaasi, aga põhimõtteliselt saadi hakkama väga hea uue alusplatvormi tegemisega, mis kasutajatele võib-olla kõige rohkem häiris, oli see kasutajaliides, ehk siis see, kuidas näeb välja sinna ekraani pilt. Ja seal ekraani pildis toimusid mõned väga olulised muudatused, enim mainitud minu andmetel oli siis nii-öelda klassikalise maatrikskujul esitatud hinnete lehe asetamine kuskile, kus teda ei olnud enam nii lihtne leida, aga ka neid asju juba parandatakse, nii et,
No kindlasti ei lähe sarnaseks klassikaliste sotsiaalvõrkudega, kuid kui vastata küsimusele, kas õpetajad, näiteks ühe erialaõpetajad, matemaatikaõpetajad, peaksid saama ka e-kooli raames omavahel suhelda parima kogemuse vahetamist tegema, üksteisele materjali jagama ja seda tegema siis mitte e-maili või milles muus vormis, vaid samas selles õppeprotsessi haldavas keskkonnas, siis ma arvan, see on aga väga mõistlik. Kindlasti sai ta noh, vale fookuse see uue platvormi juurutamisel. Et see ei ole kindlasti eesmärk, et, et pärast tunde võida lapsi oma meelelahutust sealsamas keskkonnas läbi viimas või siis hakata sinna tooma teemasid siis, mis õppetamisega ei seostu. Kuid kõik, mis joostub õppetegevuse korraldamisega, täiendõppega, erihuvidega õppega, seal raames toimub ka projekti töö ja projekti töö raames toimub ka klassikaline sotsiaalne suhtlemine, nii et, et ma arvan, see, et see funktsionaalsus seal olemas on, on hea, millest seda kasutada, kire väga võib ehitada maja, võib lõhkuda maja. Et läheme siit äkki ja võtame telefoni otsa haridusminister Tõnis Lukase.
E-kooli kui üldmõistega oleme me loomulikult seotud, ses mõttes, et, et Eesti koolid, kuna nad on Eesti koolid, siis kindlasti peaksid kasutama kõiki võimalusi selleks, et ka interaktiivselt ja ja uusi tehnoloogiaid kasutades nii infot jagada kui oma keskkondi luua. Aga e-kooli kui ettevõttega meil ei ole mitte mingisugust sidet, nii et e-kool on eraettevõte, seal toimus praegu omanike vahetus, ma usun, et e-kool oma konkreetseid teenuseid juba tutvustab koolidele iseseisvalt, nii et, et muidugi me tunneme huvi, et, et kõik pakkumised, mis koolidele tehakse, oleks korralikud ja et koolid saaksid head teenust. Sellepärast, et lõpuks on, on õpilaste, õpetajate ja vanemate, lapsevanemate rahu, rahulolu riigi jaoks väga tähtis.
Jah, riik, Eesti riik on olnud selles mõttes nüüd väga tormakas võrreldes teiste riikidega, et meie koolide tiigrishüpe, oli läbi viidud ikkagi kaunis kiiresti ja loomulikult meil on ka järgmised sammud ette valmistatud, aga ega nüüd päris ulmeliseks minna ei saa, et kogu õpe peaks kolima, kolima internetikeskkonda ja selles mõttes on oluline, et, et koolis omakorda siis õpilase ja õpetajate suhetes saaks kasutada kõiki võimalikke tehnoloogiad, mis... Mis arendab, ega kõik tehnoloogiad ei pruugi ka tegelikult tunni arusaadavamaks muutmisel või üldse õppeprotsessi abistavalt üldse mõjuda hästi. Ja me oleme testinud päris palju variante, kaasa arvatud tegime päris põhjaliku uuringu seoses sülearvutite jagamisega nii-öelda klasside kaupa õpilastele eelmisel perioodil, ütleme siis, kolm aastat tagasi. Ja siis tegime kokkuvõtteid, kuidas õppeaasta kulges nendel klassidel, kellel, kõigil olid riigi, riigi kuludest soetatud sülearvutid ja see andis päris palju mõtteainet, nii et meie jaoks on oluline, et õpetajad oleksid ettevalmistatud tehnoloogiate kasutamisel ja õpetajad siis ise oleksid suutsed otsustama, mil määral see pedagoogilisele protsessile kasuks tuleb. Siin on muidugi osa õpetajate mahajäämust päris, päris suur. Ja nad ei ole valmis vastavaid uusi tehnoloogiaid omaks võtma, aga õpetajate koolitusel jah, siis me püüame neid esiteks toetada ja stimuleerida, et nad seda teeksid.
Tere, kuulate saadet Restart ja saatejuhid on Andrei Korobeinik ning Henrik Aavik. Võite meie saadet, saate kohta jätta kommentaare meie Facebooki lehel ja meie koduleheküljelt saate hiljem seda saadet järelkuulata podcastina, kui soovi on. Saates on meil külaline Üllar Jaaksoo ning teemaks on e-kool. Ning telefoni otsas on meil õpetaja Kaire Maalmaa, kes on e-kooli kasutaja, tere Kaire! Tere! Kus koolis sa õpetad?
Et räägi paari sõnaga, et ma saan aru, et sa oled umbes neli kuud kasutanud juba e-kooli, et kuidas tunne on?
No tähendab, e-kooli ma olen juba kauem kasutanud, et siis kui ta loodi, aga uut e-kooli siis jah, neli kuud. No harjunud selles mõttes, et algus oli raske, nüüd on juba harjumus tulnud, et... Inimene harjub kõigega.
Ahah, see on väga meeldiv kuulda. Ja siis on nagu, mis minul kui e-Kooli igapäevasel kasutajal on nagu vastumees, on see, et, et päevik, kui ma teen ta lahti, ta ei jookse loogiliselt, vasakult paremale, vaid need viimased sissekanded tulevad esimesena ette, et noh... Et, et nagu paremalt vasakule jookseb, et, et noh, umbes nagu Facebookis, et kõige viimasemad uudised on kõigepealt, et noh, et, et, et tahaks nagu seda loogilisemalt ja päevikud on liiga suured,
Üllar, kas olete kaasanud kasutajaid ka, et kas meil näiteks, kui, kui mina reitega tegelesin, siis me kutsusime nüüd külla, pakkasime pitsat ja Coca-Colat ja siis, siis rääkisime nendega, kas olete õpetajatega ka mingit sellist paketti kokku panemas?
No me oleme nüüd üks kaks nädalat e-kooliga tegelenud, selle raames olen ma isiklikult kohtunud üks kolme-nelja erineva kasutajaga, kes on nii õpetaja rollis kui lapsevanema rollis, aga varasemalt on seda tehtud ka, aga ma nüüd kogu sügise läinud siis selle uue platvormi lansseerimise järgse... Tööde korraldamise peale, et seda on kindlasti olnud liiga vähe. Et see on ka minu üks väga selge põhimõte, et olles varem teinud suuri klienditeenindussüsteeme nii telekommunikatsioonis kui panganduses, et ilma kasutajakogemuseta sa ei saa teha sellist katkist kasutajakogemust, ei saa teistmoodi ette näha või ette näha kui ainult läbi testimise. Nii et testimine saab olema kindlasti lahutamatu osa edasises arenduses.
No lõpetaks eilmist tagasisidet, siis loomulikult osad ikoonid peavad saama parema prioriteedi, ehk siis igapäevaselt kõige rohkem statistikal kasutatavamad asjad peavad olema üle, paremini üles leitavad, seal on paar liikumist laste profiilide vahel, mis käivad läbi kõrvaltoa, mis peab otse saama käia, meie esimene prioriteet on need nii-öelda katkised kasutaja loogikad üles leida ja ära parandada. Järgmisena on plaan õppeprotsessi aidata õppetarvikut ehk õppevahendite ehk siis digitrükist lisamist ja nendega vahendamist, et praegu meil on piloot püsti ja prototüüp püsti selleks, et reaalselt nii raamatuid kui andmebaase võimaldada õppetöösse siduda ja õpilastele soovitada. Ja kui nüüd pikens versiktiivis rääkida, siis loomulikult on mo, mobiilid, tahvelarvutid, need platvormid, kus peaks olema samuti see platvormiga toetatud, see on, siin on väga suur nõudmine just õpilaste poole pealt, kes tahaksid oma kodused ülesanded ja hindeid selle pealt jooksvalt nagu näha. Ma tean, et on tulemas varsti e-riigi teenuste garaaž nelikümmend kaheksa järjekordne üritus, kus paljud noored püüavad uusi asju ette võtta ja seal on juba üks idee, on ka püsti mobiilrakendus e-koolile, nii et igal juhul püüame ka oma esindaja sinna kohale saata ja vaadata, äkki saab juba ka kohe ära tehtud.
Teil on kolmsada viiskümmend tuhat kasutajat umbkaudu. Et see on päris arvestatav sihtrühm ja kuna täpselt teada ju, kes nende on, kes on nende vanused, et suurepärane kook reklaamipakkujale, et kas te hakkate reklaami näitama ka sellel ühel päeval?
Mina olen reklaamist õppinud nagu seda ära, et, et et ära raiskama reklaamiraha reklaamimaks seal, kus see reklaam ei ole oodatud, nii et ma arvan, et kui Reklaam ei ole oodatud õppetöö käigus või õppeprotsessi käigus, hindamise käigus, siis seda sinna ka ei ole mõtet panna. Küll aga on olemas kindlasti palju kasulikud teavet õpilastele, mida nad võiksid kätte saada sellesama õppetöö käigus, olgu see kas või siis gümnaasiumit lõpetavale tudengitele tulevaste ülikoolide valikuvõimalused, või olgu see õppetöö käigus võimalik kasutada olevat täiendavad õppevahendid. Ja seetõttu ma arvan, et niisugust head teavet kindlasti peaks rohkem olema, reklaami kui sellist, noh, püüame ik
Jah, kindlasti pakub, esiteks pakub ta sulle sinu lastega sidet nende kooli töö osas. Kui sa oled ise kooli lõpetanud, see on nüüd naljaga poolest, aga teiseks, praegu ei ole küll hetkel seal nagu rakendusi, meil on üks huvitav suund, mis mulle enda tundub väga põnev, on e-kooli abil eesti keele või eesti kultuuri või ka mõnede eestikeelsete ainete õpetamine nendele eestlastele, kes Eestis ei ela. Eesti instituut on meie poole pöördunud sellise ideega, neil on väga tihe side nende eesti keelt ja kultuuriõpetajate välisesinduste, väliseaduste seltsidega, ma arvan, see on kindlasti üks koht, kus me saame e-kooliks, abiks tulla, sest kui head õpetajad on juba täna e-koolis kasutajad, siis nende häid loenguid, häid materjale, häid suunamisi võiks kasutada ka õppetöös väljaspool Eestit.
Tegelikult meil ei ole valmis nimekirja kõikides asjades, mida see e-koll vajaks, et me lähtume väga selgest põhimõttest siin, et me peame needsamad ideed, mida sinna vaja, on ikkagi kokku rääkima tegelikult tänaste kasutajatega. E-õpik ja e-õpe on kaks teemat, mida me usume, mida on vaja, see on ka noh, lugemus välisest kogemusest ja selline ka mõtlemise järgi saad aru, et need on sellised asjad, mis sinna veel võiks tulla täiendavalt. Ma loodan, et e-kool platvormina ei hakka ise olema innovatsiooni nagu monopol, et pigem ta on efektiivne platvorm, kus siis kõik sellised rakendused, mida mõni osapool lõpp tahta, on modulaarselt sinna kvaliteetse teostuse korral nagu liidestatavad ja pakutavad nendele õpilastele või õpetajatele või koolijuhtidele, kellel see vaja on. Aga kogu innovatsiooni e-koolis endas me ära tegema ei plaanigi hakata.
No inglise keeles on hea sõna selline seamless, ehk siis sa, sa ei märkagi seda teda, enne kui tast ilma oled. Kümne viieteist aasta pärast on brändina võib-olla e-kool mitte niivõrd tähtis, kuivõrd siis need brändid, mida seal sees, või need tooted, mida seal sees kasutatakse, kas ta on siis kõiki rühmatöid ja grupitöid väga lihtsaks, lihtsalt vea ja lohista ja pane kokku ja suhtle ja, ja arenda ja parenda tüüpi põhimõttel, olümpiaadide õpilased omavahel saavad seal teha ise oma ülesandeid, ma loodan, et on selline mõnus platvorm, kus iga haridustemaatiline uuendus saab kiiresti liidestatud ja proovitud ja kui sellest on ühisosa teistele, siis hakka teised seda hakata kohe nagu kasutama. Et on reaalselt selline kokkutoo platvorm, innovatsiooni kokkutoo platvorm.
Õpilaste esinduste liit on, meie pole juba pöördunud selle sooviga, et koole peaks omavahel võrrelda, et seda annaks õpilastele parema võimaluse, näiteks põhikoolist gümnaasiumi, seda teha. Ma olen rääkinud haridusest rohkem kogemus omavate inimestega, kes ütlevad samuti, et selline kasutaja tagasiside, et koolide hindamine siis kooliõpilaste enda poolt, lasteannajate poolt on väga oluline. Näite seda peaks seda sisse tooma, kui selleks on olemas koolijuhtide liidul ja õpilase esinduste liidul näiteks Elke Soo, siis meie oleme valmis kindlasti selle ära arendama, funktsionaal sisse tooma, et veel kord, et need ideed saavad ikkagi nüüd haridusinimeste enda käest, meie saame olla ainult tehniline võimaldaja.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]