Aga nende ärakasutamine juba, juba võib-olla.
Ja kellel võiks kõige enim olla internetipolitsei tulekust kasu, internetikasutajatest?
Ma arvan, et need, kes näiteks ka suhtlusportaalides kõige enam seda kasutavad internetti üldse, samas, kes on võib-olla kõige vähem teadmisi omavad ehk on siis ikkagi noored ja lapsed, et kui täiskasvanud inimene veel nagu märkab ise politsei poole kergemini pöörduda, siis lapsed siiski alaealised ei pöördu politsei poole, siis politsei on midagi nii kaugelt ja midagi muu, muidagi teistsugust, on üks ja teine asi, on see, et nagu öeldakse, et meie täiskasvanud tihtipeale ütleme, me, ma lähen internetti. Lapsed ütlevad, ma olen internetis, et nende jaoks ongi see internet, see reaalne maailm. Et on nagu rumal arvata, et ta tuleb nagu paberi peal avaldusega või, või ei hakka politsei helistama, mis nüüd on, et siis peab midagi väga suurt juba olema, et et pigem kõige rohkem, me ise loodame, et siis noored saaksid kõige rohkem sellest kasu.
said? Meie oma politseilehes Radar ajakirjas oli see kuulutus ja Radarit teatavasti saavad mitte ainult politseiametnikud, vaid ka Facebookis, kes meie sõbrad olid ja nii edasi, et meil oli, seal oli kuulutus, sealt tuli päris palju neid pakkumisi mujalt ka. Lisaks siis õigusteadmistele, väärt- ja kriminaalmeetluse teadmistele, peab olema teatud niisugust isikomust, peab olema hea suhtleja, peab olema tõeliselt rahulik, tal peab olema ka teadmised sotsiaalvõrgustikest, tal peab olema teatavad kas algteadmised kas või tänapäeva netikeelest, saaks aru, mida talle räägitakse. Sellepärast, et internetis, mis keelt kasutame, ei ole tihtipeale seesama keel, mida me praegu sinuga räägime.
Aga kas need internetifirmad võivad koguda neid IP aadresse ja kasutajate, kasutajanimesid ja IP aadresse, kes nende lehti külastavad?
Tähendab, siin tuleks vahet teha sellest, et kas, kas sa oled nagu see mingi Webside'i omanik, kelle, kelle saiti külastatakse või sa oled internetiteenusepakkuja? Kui sa oled internetiteenusepakkuja, siis mitte, et sa ei või, vaid sul on tegelikult seadustulema kohustus need andmed säilitada, andmed siis nii-öelda puhtal kujul internetiliikluse kohta. Mitte, mitte ilmtingimata selle sisu kohta, mida on edastatud, aga noh, kõik alates kasutaja nimedest, IP aadressidest, kellaaegadest, võib-olla kasukohast.
Kui võib alustada, siis minu arust tegelikult on, on meil siin Eestis päris palju selliseid riigi poolt toetatud veebisait, mis spetsiaalselt on, ongi suunatud, arvutikasutajate teadlikkuse tõstmiseks ja erinevatele sihtgruppidele isegi minu teada on olemas muuhulgas ka täitsa nagu lastele ja noortele loodud portaal Tarbija Väitseameti, Bolt äkki.
Me ikkagi üritame mitte ainult lapsi harida, on ju, vaid ikkagi jõuda ka lastevanute ja õpetajateni, aeg-ajalt on ka ajalehtedes, tehakse artiklid nupukesi, on ju, noh, kasutan võimalikult paljusid kanaleid, et seda inimesteni jõuda, on ju, kuigi me kunagi ei saa sada protsenti, kõik täpselt teavad, mida nad teevad, on ju, noh, me ei saa teist inimestest nagu täiesti sellist.
Naljakam on see, et mina nagu hindaks niimoodi, et inimesed on teadlikud, lapsed kui täiskasvanud. Päris suure teadlikkusega. Aga millegipärast need teadmised on nagu ühes kõvaketta otsas seal ajus ja oskused neid kasutada, on kuidagi teises ajus hoopis. Ja seal vahel on mingi lühistekind aeg-ajalt.
Et ühesõnaga, nad teavad, aga praktikas nad neid teadmisi ei kasuta. Mihkel, mis... Ja eks,
eks, eks ole teada ka, et petturid lähevad ka järjest osavamaks, et et neid vajalikke andmeid või tegevusi sinu käest petetakse järjest osavamalt välja niimoodi, et, et isegi, isegi teadlik arvutikasutaja ei pruugi teinekord aru saada, kui ta on annestamatud.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]