Tere kõigile kuulajatele, Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa on tagasi ette mõttesaatega ja me räägime täna sellisest asjast nagu kogukond. Ja me räägime sellest, et kuidas ehitada oma ärisid koos nende inimestega, kellele need ärid on mõeldud. Mis on selline ühtehoidva klientuuri tähtsus, mis on, mis on selle tähtsus, mida inimesed sinu ettevõttest arvavad või mida nad. Põuest tunnevad, kui nad mõtlevad sinu peale või näevad sinu logo või kuidagi sinuga ühenduvad või sinu teenust tarbivad, et kas. Lisaks Excelile on emotsioonidel ka mingi pool ja kas neid emotsioone saab ka Excelisse panna ja kuidas see kõik käib. Ja kogukonna, minu kogukond selle saate juures on Taavi Katka, kaassaatejuht, juba kümme aastat. Tere, Taavi.
Küsimus on, kus üldse on näiljane, et see oligi nagu minu jaoks näiteks huvitav küsimus või teema, et. Noh, a la pangandussektor ja Telekomi sektor, et need on siin küpsenud, viimased kakskümmend, kolmkümmend aastat, et. Turuostad on nagu ära jaotanud ja, ja noh, põhimõtteliselt tundub, et kõik on nagu paigas, et. Et noh, väiksed protsendipunktid siia-sinna muutuvad, eks, aga, aga kas on ikkagi niimoodi, et tele, nii pank kui telekom on. Muutunud nii-öelda commodity's, noh, ma ei tea, nagu näiteks, ma ei tea, elektriteenus või prügiteenus, vabandust, ma nagu, see ei ole nagu võrdluse mõte, aga. Aga, et kui sa oled korra valiku ära teinud, siis sa enam seda väga muutma ei hakka ja, ja nii jääbki järgmiseks sajaks aastaks.
Ja vaata see, kui sa mainid, et see on justkui commodity, siis ma arvan, et see on üks asi, millega me oleme kõik need aastad ka natukene nagu võidelnud, et. Et ei jõudnud arusaamiseni, saamiseni, et noh, panga teenus inimese jaoks ongi natuke commodity ja kogu see võitlus võib-olla siis selle kliendi, talendi. Investorite huvi pärast ongi see, et kuidas ta commodity't nüüd muuta atraktiivseks ja mismoodi siis klienti kõnetada, et ta tegelikkuses sind lõpuks valib. Sest noh, alati selline commodity teenus on midagi, mida sa justkui pead tarbima, mis justkui ei ole väga atraktiivne, aga kui sa ikkagi oled naljana ja tahad turgu võtta, et siis sa pead ikkagi väga selgelt eristuma ja sa pead tegema midagi teistmoodi. Ja eks see tihtipeale taandubki sellele, kuidas sa midagi teed, kuidas sa oma brändi üles ehitad, kuidas sa usaldusväärsust tekitad, kuidas sa kõnetad klienti. Kuidas sa nagu üleüldse võib-olla ühiskondlikult oled aktiivne ja, ja, ja lõpuks on ka see, et mis on need tooted, teenused, mida sa pakud ja kust sa neid pakud. Et võib-olla ühelt poolt küll, et ma arvan, ühes otsas on tõepoolest commodity, et kui sa defineerid pangateenust, aga lõpuks on see, et kui sa tahad eristuda ja olla edukas ja, ja, ja tegelikult turgu võtta ja pankud, pakkuda mingit lisandväärtust, sa ilmselgelt pead seda tegema teistmoodi ja looma sinna lisandväärtust.
Mina ei häbene seda sõna, et ongi commodity ja pangandus ja telekom ongi commodity, et nüüd on küsimus see, et mis on see tunne, mida sa saad siis ühe või teise teenuse osutaja juures, lisaks sellele. Et see põhiteenus, ehk see commodity peab, peab perfektselt töötama, et see, see ongi selle commodity üks eeldus, see peab nähtamata olema. Aga nüüd, mis on see emotsioon, mis on see tunne, mida sa siis selle teenuse osutajaga suheldes saad või, või koged, kliendi kogemus? Et, et see on tähtis, sest vaata, inimene on ikkagi emotsionaalne olend, et, et midagi teha ei ole, et me võime ju kõike, kõike rääkida, aga, aga see emotsionaalne. Seisund, mis meil sees on, vajab pidevalt laadimist. Ehk et see, see teeb selle päeva nagu korda, et on, on selleks siis nagu see teeninduskontakt, on selleks mingi, mingi muu asi, et. Ja, ja loomulikult, kui commodity on väga hästi korraldatud või see põhiteenus töötab perfektselt, siis see on ka see, mis sul seda head emotsiooni tekitab. Kuigi me iga päev selle peale ei mõtle niimoodi, nii et, et, et ikkagi, kuidas teenuseosutajad üldse laiemalt. Maailmas, Eestis ka, eristuksid just läbi selle, et, et kõik teenused on ju hästi hoitud, kõik ju lihvivad viimase hetkeni oma teenused hästi briljantseks. Aga ikkagi, mis on see emotsioon, mis on see tunne? Ja siin tulevad mängu inimlikkus ja, ja, ja meie põhivajadused tegelikult, et kui me räägime koos tegemisest, siis see on. Meil on, me oleme karjaloomad ja meil on vajadus teha asju koos ja tegelikult seal tipus on siis eneseteostus, et kui meil koos tehes midagi õnnestub ka, siis, siis see on see rosin tegelikult, mida me iga päev taga ajame.
Ja üks päev tuleb, Henrik, sinu jaoks ka see põhjus, et ma arvan, need põhjused inimestel ongi väga erinevad, et kas üks päev on see, et sinu, ma ei tea, kõige parem sõber ütleb, et Henrik, päriselt ma, ma enam ei, ma põhimõtteliselt ei anna sulle ühtegi eurot enam Swedbank ka, et palun muuda pank ära, hakka arveldama. Või sul näiteks tuleb see, et sinu, ma ei tea, kodupank kuidagimoodi ärritab sind kuidagi, mis on päris tihti sage põhjus, kusjuures? Või sul tuleb hoopis see, et sa vaatad, et okei, et nad teevad päris kihvti asja, et näed, et ma ei tea, teevad minu hästi paremaks projekti, on ju, koostöös sinu kogukonna liikmega, et see on see põhjus, miks sa hakkad kasutama. Või siis sul on vaja uut teenust, toodet, mille osas me teeme sulle väga atraktiivse pakkumise või siis näiteks me oleme oluliselt kiiremad, paindlikumad ja sõbralikumad sinuga suhtlemises. Põhjused on väga-väga erinevad ja siin ei olegi võimalik nagu üldistada, et ma arvan, meie asi, mida me igapäevas peame tegema, on tag Et me eristuksime kuidagi, et me ikkagi hakkaksime inimestele silma ja noh, siin on väga palju erinevaid võimalusi, et.
Ei, ma sind otseselt uurinud ei ole, aga ma olen nõus Kadriga, et, et tegelikult ühiskond on tervikuna arenenud, Hendrik, sina samamoodi, et, et sa ütlesid väga õigesti, et sa ei ole ratsionaalne, et, et ja inimesed tegelikult teevadki emotsioonide pealt neid otsuseid. Et on see siis negatiivne emotsioon, tihti, tihti on see see ja enamasti ongi negatiivne emotsioon see, mis, mis paneb liikuma. Aga, aga miks mitte ei võiks olla see positiivne ja, ja tegelikult selliste eluks tähtsate põhiteenuste juures ongi tähtis võib-olla see, et see emotsioon võib tulla kuskilt mujalt, et see emotsioon ei tule selle põhiteenuse pealt. Vaid see on seesama, kas, kas sõpruskond, naabruskond, on see mingi ühiskonna teema, läheb see väärtustega kuidagi kokku ja nii edasi ja nii edasi, et järjest enam need tegelikult mängivad rolli, et, et. Et, et võib-olla sa võid mõelda ka niimoodi, et, et, et see tänane nii-öelda Swedbanka kliendiks olemine või Teliaks olemine. Veastab siit niimoodi välja, et sa lähed veel kallima teenuse peale, sest et see tundub õige. Ma olen
ma selles mõttes nagu tahaks juurde rääkida, et noh, ma olen okei natukene ka mõjutatud, sellepärast et ma olen selle teema peale. Noh, ise tahtnud mõelda ja, ja mõelnud nüüd juba pikemalt, ehk siis noh, võtame vastu mingi lihtsa näite nagu ma ei tea, näiteks bensiin. Või kütus, ehk siis Eestisse tuleb kütus läbi kahe edasi müüa. Mis tähendab seda, et põhimõtteliselt köil on selles pumbas sama toode. Et lihtsalt üks on kollast värvi, üks on sinist värvi, üks on punast värvi ja, ja minoraalist värvi vist, et need peamised ketid meil. Et noh, põhimõtteliselt komm on sama, paber on erinev. Et ja nüüd tekib küsimus, et noh, et, et kelle juurde ma siis nüüd peaksin raha viima, kui nad on mul distantsiliselt nagu kodust noh, põhimõtteliselt kõik on kättesaadavad, väga lähedal, eks. Ja, ja seal ongi see, et, et noh, võiks ju mõelda, et vahet pole. Aga noh, kui sa ikkagi need summad on suurem, mis sa aastas nagu kuhugi noh, viid, ma ei tea, näiteks kas või ma ei tea laenuintresside maksena on ju, et, et sa tegelikult nagu eeldad ikkagi sellel partneril ka midagi enamat. Ja mul on noh, kindlasti on nagu ma arvan noh, üks teema, mis väga palju mõjutab teid teenusepakkujatena. Mis on juba noh, ütleme Saksamaal näiteks väga suur teema on kindlasti ESG ja kogu see rohelise teema on ju, et sa pead olema roheline. Noh, eestlased meil veel natuke no ütleme niimoodi, et võtab veits aega enne, kui me selle rohelise teemaga harjume, eks, aga ütleme noh, Saksamaal tundub, et ilma selleta enam ei saa, eks, on ju. Kuni sinnamaani välja, et noh, Eesti patrionid ja noh, ma tihti ikka mõtlen seda küsimust, et okei. Kas mu raha läheb nüüd Rootsi või ma lähen pigem nagu nii-öelda noh, Eesti pangale on ju, kuigi noh, ütleme nii, et ega see omanike pilt on kirju nagu noh, noh mõlemal juhul, eks. Aga, aga mina enda jaoks olen välja ikkagi mõelnud nagu selle, et, et mina sellel aastal hakkan liikuma. Ehk siis ma olen ka nende samade klientide, pankade ja, ja telkode klient, mis sa siin Hendrik mainisid juba, eks. Aga mina ikkagi selle aasta kindlasti liigutan midagi, sellepärast et ma tahan ikkagi seda, et. Et see partner, see, kellega mina nüüd lasse ajan, et ta, et ta päriselt nagu, nagu ma ütlen, väärtustab seda, mida ka mina ise nagu tähtsaks pean. Et on see siis kas nagu sponsorpoliitika kaudu või, või on see oma sõnavõttude ja vaadete ja, ja, ja oma väärtuste koha pealt, eks, aga. Aga, et ma ikkagi hakkan tegema seda teadlikumat valikut, noh, täpselt samamoodi nagu tehakse seda valikut, et kas ma olen nagu pigem rohelisem, rohelisem oma, oma teenuse tarbimisel või mitte, eks. Ma ei tea üldse, palju see ESG teema teil üldse mõjutab, Kadri.
Aga ma ütlengi, et kui palju see on ikkagi nagu see sõna sama kogukond või see teema üldse ikkagi eestlast nagu selles mõttes huvitab, et. Kui ta on commodity teenus noh, pigem kas ta peaks äkki olema, ongi nagu vaikimisi taustal nagu, et. Et ära tülita mind, ära tüüta mind, on ju, et. Lihtsalt paku head teenust ja kvaliteetset teenust ja, ja, ja that's it.
Ei, ma sellega ei, ei tahaks nõus olla, ma arvan, et meil esiteks tööandjatena, aga ka tegelikult ettevõtetena on ühiskonnas palju laiem vastutus, võib-olla kui väga paljud tajuvad, et. Et ka tööandjatena me ikkagi teeme ühiskonda tervemaks, ükskõik millistes teemades me sõna võtame ja täpselt samamoodi ühiskonnas, et, et, et võib-olla see vastutustunne peabki olema palju laiem kui see, et minu oma teenus on hästi hoitud või ta on korras, et. Et ja, ja mis puudutab seda nagu ESG või, või, või kliimateemasid, noh, Tele2 puhul me oleme suure börsiettevõtte Eesti haru, et, et meil tegelikult Tele2 on nüüd kaks aastat järjest, on eelmine aasta ta oli number üks, siis. Euroopa kliimaliidrite ettevõtete seas, et top viissada Euroopa ettevõtet, siis pannakse Rita Financial Timesi poolt ja Tele2 oli seal. Oli seal eelmine aasta esimene, see aasta teine, ehk et mis me sellega öelda tahan, on, et, et tegelikult see nagu see jätkusuutlik väärtuspõhine ettevõtte areng on, on üli-ülitähtis ja, ja see tõesti ei ole ainult ju roheline teema, et. Et kõik jääb sinna juurde, aga, aga ma arvan, et, et olenemata sellest ikkagi. See vastutusvõtmine ühiskonna ees on, on, on hästi tähtis ja just, et ettevõtetel on rohkem jõudu, sellepärast, et nad koondavad enda alla kogukondi, kas me räägime. Tööandjana töötajatest kogukonnast, kas me räägime klientidest kogukondadest, see on tohutu jõud tegelikult noh, lihtne, me ei räägi ju võib-olla uuest asjast või heurekast, et inimkond on ennemgi teinud koos suuri asju. Lihtne näide, et kunagine Estonia teater on ehitatud Estonia seltsi poolt puhtalt eraalgatusel ja erakapitali toel, et inimesed laenasid raha kokku, panid oma maju panti ja niimoodi ehitati Estonia teater. Viimane selline suurem kogukondlik liikumine, Teeme Ära kaks tuhat kaheksa, viiskümmend tuhat inimest tulid kokku ja koristasid Eestist kümme tuhat tonni prügi. Talguid on tehtud sajandeid, prügi koristatakse iga päev, aga noh, mingi jõud sellel koostegemisel ikkagi on ja see on päris suur.
Et see on, piirid on selles mõttes ujuvad, et nad on ajas muutuvad, et nii-öelda kogunud suurenevad ja vähenevad, eks, aga. Aga põhimõtteliselt on jah, see, et sul on laias laastus, sul on suur publik, kes siin märkab, kellega sa räägid. Siis on need, kes on, noh, määratlevad ennast nagu sõna otses mõttes nagu sinu kogukonnaga, noh, et nad on põhimõtteliselt huvituvad sellest, millega sa tegeled ja, ja nad nii-öelda pühenduvad sinu teemadele nagu rohkem tähelepanu üldse oma igapäevaselt. Ja lõpus on nüüd päris need true fännid, ehk siis need true fännid on need, kes on siis noh, päriselt nõus panustama ka. Aga, ja sa olid, tõid siin väga hea näiteid, noh, veel näiteid on, ma ei tea, Reddit ja GitHub ja, ja, ja kõik muud sellised keskkonnad. Eestis on väga hea näide tulema. Kus sõna otseses mõttes jällegi väike fännklubi, kruu fännid nii-öelda haarasid initsiatiivi ja siis kogukond nii-öelda järgnes ja noh, lõpuks siis kõnetas seda üldist publikut, eks. Et aga tegelikult on Eestis seda kogukonda kasutatud ära väga vähe, ehk siis noh, mingid sellised näited, et. Näiteks Saksamaal on ettevõtteid ja UK-s, kus support teenust telekomi ettevõttele pakuvad kliendid ise. Et sa täilistad noh, üks, kaks, kolme mingile nii-öelda sellele support inusliinile ja võtab vastu mitte, ma ei tea, Tele2 teenindaja, vaid võtab vastu teine Tele2 klient. Ja lahendab su probleemi ära. Noh, nii palju kui oskab, nii kui ei oska, siis suunab edasi, eks, et. Et need on juba järgmised tasemed ja noh, sellega koos me näeme ka täitsa uut tüüpi ettevõtlust sündimas, kus. Näiteks noh, ettevõtted defineerivadki, nagu siin Kadri ütles, et on kolm jalga, eks, et. Aga nemad ütlevad veel, et lausa neli jalga on, ehk siis, et lisaks nagu investoritele on noh, põhimõtteliselt on. Noh, no nemad vaatavad nii, et on olemas, on founder'id, on töötajad, on investorid ja siis on see kogukond, ehk siis need nii-öelda need inimesed, või need true fännid. Et nad annavad ka sellest nagu ettevõttest nagu osa, päriselt nagu osaluse näol. Et meil on siin markantsemad näited on noh, seitsekümmend protsenti ettevõttest antakse või jagatakse kogukonnale. Ja noh, näiteks kui sa mõtled ükskõik millise turuplatsi peale, siis kui sa tahad turuplatsi ehitada. Sinu väga oluline osa on sinu supply või noh, niiöelda teenusepakkujad. Et sa võtad need nagu kampa ja ehitad koos nendega. Aga ma lähen liiga teoreetiliseks praegu selle koha pealt, et, et mis ma tahan öelda, on see, et, et iseenesest Eestis on see suhteliselt veel lapsekingades, et siin suuremates riikides on palju julgemad seda nii-öelda kaasatud seda kogukonda või kliendibaasi sõnavatuses mõttes nagu äri ehitamisse.
Jah, jah, ma siin hästi nõustun sellega, et noh, natukene võib isegi öelda, et selline nagu klubiline liikumine, ehk siis, et jällegi, et kuidagi rahuldada seda, kui sihukene kuuluvust tunda. Soovi inimestele, et noh, et eks seda on keeruline teha, et seda, et sa, ma arvan, et kõiki liikmeid suudad sarnaste teemadega kõnetada, et noh, seda saavutada on üpris keeruline, nii et ma arvan, ettevõtte tasemel jääbki ta väga nagu väärtuspõhiseks, üldiseks, et kas see, mis me teeme, läheb korda, kas ma tahan sellest rääkida, kas ma tahan sinna kaasa lüüa. Aga noh, lõpuks on ju see, et ega kliendi baasi hulgas on ju erinevad, et võib-olla on hästi lihtne võtta just mingi Noortepanga sihtrühm meil, et kus väga selgelt me tekitamegi ju sellist nagu klubilist kuuluvustunnet. Et see on see iva, et lõpuks ma pakun ikkagi sedasamasugust hügieeniteenust, aga see, et kuidas ma pakun, kuidas ma temaga suhtlen, kuidas ma temaga räägin, kas ma toetan nende projekte. Kas ma tahan nendele anda midagi ekstra, kas ma tahan neid harida, et, et noh, see on see ja lõpuks ja siis sul võivad olla ka mingisugused. Noh, ma ei tea, stiilis, et sarnane pangakaart või midagi, mis tegelikult näitab lihtsalt seda klubilist kuuluvust, et noh, et, et see on ju see kõik, mida me püüame teha. Et, et see on, see töötab lihtsalt väga hästi, et ja leida need kohad üles, et mis päriselt läheb siis noortele korda. Selle eesmärgiga, et nad saavad siis koos põhimõtteliselt olla sarnases inforuumis ja, ja areneda siis sarnases tempos edasi. Et noh, see on päris keeruline ülesanne,
Hendrik, meil on juba põhjusega mässaja klubi suur olemas, meil on meil tuhandeid, tuhanded, tuhanded inimesed, et sul kindlasti on põhjuseid, mille üle mässata. Et tule klubisse, räägime, mille üle sina mässad, et aga ei, need, need tegelikult ma arvan, et see võtmekoht on siin see, et ärme jää kitsalt just sellesama teenuseosutaja valdkonna piiresse tegelikult, et mõtleme natuke laiemalt, eks. Et need, et need klubid, mis näiteks Tele2-ga seostuvad, ei pruugi üldse olla seotud mingisuguse masti või telekomi teenuse endaga. Vaid palju laiemalt ja, ja see on see äge koht, et, et puudutame mingit kohta hoopiski ühiskonnas või teeme Eesti paremaks, et ega Tele2 ei tee klubi sellepärast, et. Et me tahaks Telekomis midagi paremaks teha, ei, et see on palju laiem, eks. Ja see on see, mis tegelikult, Henrik, sind paneb liikuma, on ju, et põhimõtteliselt see põhjus, miks, mis paneb sind liikuma, ei ole see, et Tele2, Telekomi ettevõttena. On kuidagi parem, sinu arvates, vaid vastupidi, et me oleme milleski muus nii lihtsalt teistmoodi, ägedad, suured. Sinu väärtustega kokku minevad või eeskujulikud ja siis sa teed oma otsuse.
Ja meie Tele2-s ka kindlasti mitte ainult ei usu, vaid, vaid, vaid tegelikult tegutseme iga päev selle nimel, et noh, kõlab võib-olla nagu banaalselt, et noh, et Eestit paremaks teha, aga, aga päriselt, et, et suure teenuse ettevõttena. On meil suur võimalus igas teenusepunktis pakkudes positiivset emotsiooni tegelikult Eesti inimesi õnnelikuks teha. Ja, ja, ja see on see, mis, mis tegelikult. Mõjutab, jääb meelde ja, ja levib suust suhu, et, et ja ma arvan, et Eesti Energial on ka see võimalus olemas, Henrik, et kui, kui, kui nad nii mõtlevad, ma ei tea, eks, et. Et lihtsalt, et see, see vastutus ikkagi ühiskonna ees on, on väga suur, kui sa teenindad väga suurt hulka ühiskonnast. Ja, ja sa pead mõtlema, kuidas sa siis saad sellega koos teha meid kõiki paremaks. Et, ja ma räägin veelkord, et see commodity ütleme, Telekomi, ma vist ütlen sulle, et Telekomi ettevõtetel kõigil kolmel Eestil on täitsa okei kvaliteet, et. Kõigil on levi, kõigil on internet kiire ja kõik on seal, seal väga suurt erisust tegelikult ei ole. Ja erisus tuleb nüüd sealt edasi, eks.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]