Nii suur valu Montonio juurde joosta

Restart alustab. Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja meil täna kaks külalist. Lähme kohe kiiresti asja juurde. Külalistel on kiire, sest nad kaasasid just hiljuti raha ja raha vajab kulutamist ja ettevõte vajab arendamist. Aga saate jaoks siiski leidsime kõik neljakesi aega. Meil külas Montonio ja sealt kaasasutajad Markus Lember ja Kristofer Turmen, tere. Tervist. Montonio on ju nii kihvt nimi, sellepärast et mõned inimesed mäletavad, oli Eestis fashionbrand Monton ja kui ma, kui mu mälu ei võta, kas nende või Baltika, Baltika peadisainer oli Antonio? Võis olla. Jah, nii et te olete kahest kahest kokku pannud, et nagu ma aru saan, siis me seikleme täna moe ja riiete radadel. Markus ja Kristofer võivad rääkida, kuidas, millega, millega Montonio tegeleb ja kuidas, kuidas jõudsite selle valdkonnani?

Tead, peaaegu, et riietega seost nii väga ei ole, aga jah, siiski finantstehnoloogia.

Aa, et kui sa tahad riiteid osta, siis tuleb Montonio vahele.

Vabalt. Jah.

Nii, aga teeme ruttu, selles mõttes ruttu, et räägime ära siis, et millega Montonio tegeleb ja te peate suutma siis selgeks teha raadiokuulajal selle nagu nii-öelda. Mitte, mitte päris nii-öelda lifti pitch'ina, aga ütleme nii-öelda, et mõne lausega. Nii et mina aru saan.

Alustame hästi lihtsalt siis, et me pakume e-poodidele makse meetodeid, mis tähendab, et kui sa lähed e-poodi, tahad millegi eest tasuda, siis sa saad tasuda Montonioga. Kas selleks on siis see, et sa soovid kasutada meie maksealgutusteenust, mis on kõige sarnasem Eestis kasutatavale traditsioonilisele pangalingile. Tasuta järelmaksuga, nii et jah, seal ongi siis Montonio platvormina siis vahel.

Oota, aga lähme siin, teeme hästi selle kohe nüüd tükkideks, et meil on ju olemas, mis siin see maksekeskus või, mis koondab enam-vähem nagu kõiki pangalinkke, eks. Okei, meil on mingi, mingi jälle mingi, mingi e-poe protsess, me ostame siin nüüd jälle kaupa. Et meil on võimalik tasuda ju mitmel viisil, on ju, meil on pangalingid, meil on GD-kaardid, meil on db-kaardid, meil on. Apple Payd ja Paypalid ja kõik muud siuksed maailma tekste, et see tundub nagu meie käest checkout siin hiljuti. Globaalse nii-öelda pleierina saates, eks, et see kõik tundub nagu nii suur, et kuidas nüüd üks Montonio siia veel vahele nagu, et mille poolest see teie asi nüüd siis veel parem on, kui need kõik asjad, mis siiamaani juba olemas on?

No kohe alustuseks ma ütleks, et ja Eesti turg on väga huvitav, et ta on olnud tõesti väga maksekeskusese keskne. Ja nüüd me siin pool aastat tagasi alustasime, tänaseks meil on nüüd üle tuhande kaupmehe, nii et näha on, et midagi justkui peaks sõsisema.

Oota, ega Eestis sa mõtled, Markus või, teil on Eestis üle tuhande kaupmehe, poole aastaga? Neil pidi olema hirmus valu sealt maksekeskuse juurest ära saada, et, et selline asi juhtuks, mis, mis, mis toimub?

Tead, oli, oli, aga ma, ma võtaks korraks sammu tagasi, räägiks nagu sellest, mis me turust laiemalt arvame, mida me näeme ja, et tegelikkuses ongi see, et e-kaubanduses kaupmehel on, on, on väga palju valu. Ja kui sa mõtled mitte ainult sellele, et me saaksime põhjalikult minna, et okei, mida see tähendab, et sa üldse selle paki välja saad, et mida see tähendab, et sa haldad oma e-poodi. Kõik on kohad, mis, mis vajavad parandamist, selleni me võime natuke hiljem minna. Aga tegelikult, kui sa vaatad seda baasi, mis on see, et sa tahad makseid vastu võtta. See, et mida, noh, okei, nüüd me väga lähme sinna maksekeskuse keskseks, aga räägime siis üldiselt pangalinkidest. See, et sa poena maksab protsendi kuni kaks pool selle eest, et sul on ette täidetud makseorder. See, see on, see on ajuvaba tegelikult. Nii et sisuliselt ongi see, et me oleme võtnud uue tehnoloogiakasutusele, pakume seda kümme, kakskümmend korda odavamalt kui konkurendid. Nii et meil tegelikult ongi see, et Eestis, Lätis, Leedus pakume siis. Maksu algatest teenust viis senti tehingult, mis siis võrreldes selle traditsioonilise üks kuni kaks koma viis protsenti. See üpriski varjutab selle. Nii et seal on juba esimene väga tugev incentive, miks siis nagu turgu natukene lahti kangutada. Ja siis sa saad sealt minna veel natukene edasi. Et sa rääkisid siin ka, et kaardimaksed, Paypal-id, mida kõike sealt nagu tagant leiab. Et ja meil Montonios ongi sisult kaks osa, üks on need maksumeetodid, mis me oleme ise välja arendanud, nagu nüüd ongi näiteks maksualgatusmeetod, meil on ka järelmaksuvõrdlusplatvorm, kus siis klient saab mitu taotlust ühe korraga. Mitu pakkumist ühe taotlusega ja, ja siis sellega suurendame positiivsete vastuste määra. Lisaks sellele meil on ka. Oh, ma ei teagi, mis see ilus eestikeelne sõna siin oleks, inglise keeles on niisugune asi nagu payment orchestration. Mis sisuliselt tähendab seda, et me oleme liidestanud lisaks ka väliste makse, maksemeetodi pakkujatega. Nii et nüüd näiteks ongi seis, et kus. Kaardimaksjate puhul me nägime, et meil ei ole mõtet hetkel hakata kaardimakse ise töötlejaks, et meil ei ole võimalik väga suurt lisandväärtusele luua. Nii et selle asemel võtsimegi integratsioonid ette, liidestime Stripe'i juurde. Kaupmehe jaoks on siiski täpselt sama lihtne, haldus toimub kõik keskselt. Üks integratsioon saab kõik maksemeetodid ja lisaks siis ka viie sendiga selle kuidas öelda pangalingi teenuse.

See on raju pakkumine selles mõttes, et tõesti nagu noh. Meil on neid start-uppe siin palju, kes on unicorn'iks saanud ja, ja tegelevad sellega, et nad lihtsalt lõikavad seda rasvakihti vähemaks, mida pangad on nagu aastatega endale nii-öelda kahmanud, eks,

on ju. Oota, oota korra, Taavi, ma, mina jälle, tuletan meelde, mina ei ole e-poodi pidanud, et mul, minul on, mul on mitu teenust siin nagu sassis natukene. Et, et see, see, et ma raha saaksin nii-öelda oma kontole vastu võtta. See on üks osa teenusest, aga kas ma saan aru, et see maksekeskus on seal vahel, et kes nüüd see võimaldab mul alustada teekonda, et raha jõuaks minu kontole või palju need tegijad seal vahel on või kuidas see protsent või kas pank nagu võtab ka mingi raha selle eest, et, et ma saaksin selle raha oma kontole?

Põhimõtteliselt maksekeskus kasutab pangalikke, aga sul on e-poe pidajana võimalik otse pangalingi leping seal, mida pangaga. Ehk siis, siis sa saad lihtsalt Swedi makseid vastu võtta oma Swedi kontole. Ja see on, seal ei ole kedagi vahel, see on tavaline pangalink. See on kuskil niisugune üks protsent tehingult, natuke rohkem, võib-olla.

Pank selle eest, et, et mina saan müüa, et nii-öelda, et mul on õudnikus võtta kliendilt raha vastu, võtab ühe protsendi. Nii, aga see maksekeskus?

Makskekeskus kasutab neid samu pangalikke, ta lihtsalt istub seal vahel, ehk siis kaupmehel on see väärtus seal selles, et ta teeb ainult ühe liidestuse ja saab kõik pangalingid.

Ja siis maksekeskus võtab veel omakorda. Oota,

aga maksekeskus võtab kaks pool protsenti selle eest, et pank saaks võtta ühe

protsendi ja kokku siis mu kulu on siis umbes kolm pool protsenti või? Ei, kokku on kaks pool. Okei, et see on seal sees, ühesõnaga, okei, selge. Aga nüüd teie lõikate selle siis kui palju vähemaks, aga see pank tahab ikka saada ühe protsendi selle eest, et mul oleks õigus raha saada sinna arvele või ei taha?

Tegelikult siin tuleb nüüd mängu niisugune asi nagu BSD kaks, mis on Euroopa Liidu direktiiv, mis jõustus aastal kaks tuhat üheksateist. Ja see sundis panku avama oma API-d meiesugustele makseasutustele. Mis tähendab, et me saame tasuta algatada makseid ükskõik mis pangast, ükskõik mis kontole. Nii et see

üks protsent kaob ka ära?

Kaob ära, jah.

No selles mõttes see oli kogu selle BSD kahe mõtte, et jällegi, et no lihvida seda mitte nüüd pasteedi kihti, vaid rasvakihti sealt maha, on ju, et. Et okei, aga arusaadav, aga te pakute ka, ma sain aru, sa käisid, Markus mainisid korra, pakute ka liisingut, et mis tähendab seda, et noh, et see on ikkagi. No ma ei tea, split invoices ja, ja, ja, by now, by now, by later ja kõik muud teemad, eks, et kust teil see pool tuleb? See vajab juba ju, sul on vaja seal krediidireitinguid, sa pead hakkama hindama oma neid kliente. Kas neil üldse on krediidi võimekus onju, kas neil tohib üldse anda krediiti ja nii edasi, et, et see on nagu täitsa omaette maailm, et kas see on ka niimoodi, et. Et seda pakub jälle konkreetselt mingi kolmas partner ja ta lihtsalt ei ole liidestate ja ongi olemas.

Tead, siin me oleme jälle teinud seda natukene omanäoliselt, et su, su vastus oli juba poolenisti täpne, et tegelikult ongi see, et me oleme siis litsenseeritud krediidivahendaja. Ja see tähendabki seda, et me oleme partnerdunud mitme krediidiandjaga ja siis ongi, et kui sa checkout'ist taotled siis järelmaksu, siis mis juhtub, ongi see, et me automaatselt pärime siis järelmaksu mitmelt krediidiandjalt. Esimene asi, mis kohe välja tuli, et see on tõesti äärmiselt efektiivne, esiteks me näeme madalamaid siis krediidikulkuse määrasid ja lisaks me näeme ka seda, et tõesti see positiivsete vastuste määr tõuseb siin nelikümmend, nelikümmend viis protsenti. Et, jaa. Ja lisaks ongi see, et sellise avatud, kõlab väga läbi, et see on, see on igati avatud kõik see, mida me teeme ja eks see ongi lähenemine. Et, et ongi, et kui, kui me mõtleme, kuidas disainida järelmaksutarkvara, siis me proovime seda hoida võimalikult avatuna. Ja selles mõttes üldine premise ongi, et kui, kui sa oled at scale, siis suurettevõtte template näiteks tulevikus Clarnaga. Siis, kui sul ongi kaks suurt ettevõtet, üks on avatud platvorm, teine on kinnine, et siis efektiivsem platvorm saab alati olla avatud.

Okei, aga mõtlengi, et mulle siin nüüd natuke üks nüanss on nüüd nagu siin segaseks on ju, et noh, sõna otseses mõttes, et ma tahan osta järelmaksuga. Eestis on teil partneriks, kes?

Meil on Techbank, Svea Finance ja tegelikult praegu ei saa välja, välja hõigata, aga me oleme ka liidestamas kolme juurde, need praegu on kiirelt kasvamas. Okei, aga

mõtlengi. Kas me

mitte seda uut ei saa välja hõigata, kellega meil juba leping on.

Aga kui leping on, siis sa võid välja hõigata?

Liisi Holmpank.

Aa, okei, aga ütleme, Liisi Holmpank on ju, et, et selle otsuse, et kas me nüüd siis krediteerime või mitte, et selle teevad ikkagi nemad, on ju. Jah,

meie ei hinda seda krediidipõimekust.

Okei. Väga hea, talle mõttes nagu, aga ma ütlen praegu nüüd pool aastat ja esimene sama Eesti on nagu olnud nii-öelda piisavalt julgust tekitav, et. Et kui nüüd sinna oma kaks pool, mis te kavatsete just, eks, et, et kas see kaks pool nüüd läheb Eestis nii-öelda kõik lendu ja siinsamas lähiümbruses või panete selle ka kohe maailma?

Tead, võib-olla maailm on natukene lai veel hetkel, aga no üldiselt Poola piir ei taha praegu, nii et tegelikult lähmegi Poola nüüd järgmisena. Ja no ma võin natukene avada ka rohkem siin seda, et mis me tegelikult siin selle, selle rahaga teeme. Ja nüüd ongi see, et me oleme nagu varajases staadiumis start-up'ina tõestanud, et okei, meil on lahe toode, me oleme saanud tuhat, tuhat kaupmeest, et, et midagi siin peaks nagu olema. Aga nüüd ongi see, et me peame organisatsioonina järgi jõudma sellele, et me ole, et enam ei oleks mitte mingisugune näitaja see, et meil on tuhat kaupmeest, vaid okei, mis see on see organisatsioon, mis on võimeline haldama sadat tuhandet kaupmeest. Ja seda ka onboard'ima, nii et siin on mitmeid niisuguseid protsessilisi asju, millest me peame üle saama. Ja siis see, see lihtsam asi, kui sa oled organisatsioonina juba selles kohas, et, et sa oled võimeline seda sammu tegema, on tõesti see poole pangat külge integreerida, turundus ja müükpisti panna.

Okei, aga mõtlengi, et sa Eestis oled nüüd testinud seda turunduste müüki ka, et. Siin on vahvad terminid, et noh, mis on sul kliendi onboard'imise kulu ja nii edasi, on ju, et. Te kindlasti olete seda, olete seda ka nagu mõõtnud, et kas piisab sellest, kui sa põhimõtteliselt nagu saadad emaili ja ütled, et kuulge, täna maksate protsendi ja ma võtan ainult viis senti tehingult, tehingult, on ju, et. Mis sellest ühest email'ist piisab, on ju, või see on ikkagi nagu mingi valusam teema, et, et ütleme ühe. Kliendi onboard'imise tsükkel on mingi, ma ei tea, kaks pool kuud või kolm kuud või kuidas te üldse mõõdate seda?

Teate oleneb, kui suur klient on? On kõige otsesem vastus, kõige kiirem onboarding on, on sihuke kakskümmend minutit alates sellest, kui info jõuab kaupmehele ja siis juba kasutab. Kõige pikem võib siin olla mitu kuud, kui sa hakkad ka lepingut avama ja erinevaid tehnilisi aspekte.

Noh, et maksulaenduse onboardimine on oluliselt kiirem, aga järelmaksu puhul on need suhted kaupmehe ja krediidendi vahel nii tugevad, et, et see müügiprotsess võtab oluliselt kauem aega.

Aga mõtlengi, et kaupmehe jaoks, kes ütleme täna seal ütleme neid järelmaksuvõimalusi ei kasuta ja nii edasi, et noh, tahabki lihtsalt nagu makseviisi muutust on ju, et. Et mis see tema jaoks nagu tähendab, põhimõtteliselt nagu vahetab, laseb arendajal koodis ära vahetada nagu paar rida ja valmis ju.

Sisuliselt, noh, enamus kaup mehi kasutab tuntud platvorme, nagu Magento, Wookabers, PrestaShop. Neil on meil lihtsalt moodulid valmis tehtud ja see on põhimõtteliselt drag-and-drop installation, nagu enamike nende platvormide jaoks. Nii et sellel oli isegi nagu arendaja abi vaja. Aga kui on custom liidestus või, või mingi sihuke keerulisem pood, siis on jah, arendaja, arendaja töökulu.

Teeme pausi ja siis läheme edasi.

Restart läheb edasi, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa vestlevad äsja raha kaasanud idufirmaga Montonio, Marcus Lember ja Christopher Turmen ja, ja me kuulsime täitsa uskumatuid lugusid esimeses osas, kus et on võimalik kaks pool protsenti käibest tõmmata vaid mõnes endiseks kuluks. Kas see, ma tahtsin küsida, kas see maksekeskuse nii-öelda probleem või, või see olukord, mis on ajalooliselt kujunenud nagu Eestis on, kas see on ainult Eesti teema? Või see on või kui palju maailmas neid riike on, kus sellised ajaloolised maksekeskused istuvad vahel ja nüüd selle uue nii-öelda panganduse avamise direktiiviga on võimalik teiesugustel minna ja tõmmata need kulud, ma ei tea, kümnetes kordades maha?

Ütleme, need on, need on piisavalt, et ongi see, et kui, kui me siin hindame, et millisele uuele turule minna, siis me tegelikult väga keskenduseme sellele, et milline on kohalik maksete töötlemise kontekst. Teisisõnu, mida see tähendab, on ju, vaatame, mis maksemeetodeid inimesed kasutavad. Kui, kui me vaatame näiteks UK turgu, siis äärmiselt palju kasutatakse kaarte, nüüd kui me läheks nüüd enda laheda pangalingi lahendusega sinna. See on näiteks, et me peaks õpetama nii kaupmehele kui ka siis kliendile, mida see tähendab. Ja see on oluliselt aeglasem protsess kui näiteks Eestis, kus kõik teavad, mis on, siis ütled viis senti tehingult ja sul on kontekst olemas. Nii et nüüd me vaatamegi turge nagu on, nagu on Poola, nagu on Saksamaa, nagu on Benelux, Portugal, Itaalia, kus, kus on see kontekst juba olemas. Ja need on just meie esimesed siis, expansion turuk ka.

Ja seal neid maksekeskuse sarnaseid tegijaid jagub küll.

Kusjuures ma tahtsingi öelda, et Henrik, ma arvan, et sa oled elanud mingis mullis, et see, et sa maksad kaks, kolm protsenti oma tehingult finantsteenuse eest, et see on pigem standard. Ja see on see, mida nagu noh, alates a la Wise hakkas ülekannete koha pealt nagu ära, ära lõhkuma või väiksemaks lihvima, on ju. Et samamoodi noh, see on, kus ma ütlen, et, et siin on pigem vastupidi, et, et see turgajas avaneb, on ju, kus, kus neid, neid lihvimisi tulema hakkab. Aga mind just huvitas see pool, et, et kuidas te jõudsite nagu nii soodsa hinnani nagu viis protsenti? Muide, enne, enne seda ma tahtsin ühe asja veel rääkida, et miks see hind nii kõrge on, et kui sa vaatad näiteks oma krediitkaardi turvat. Siis ma tuletan meelde, et krediitkaardi turva on see kood seal kaardi teisel küljel, see kolm, kolm numbrit, eks, et mis tähendab seda, et kui sa krediitkaardi kaotad. Ja kui ei ole sellel samal pangal täiendavat nii-öelda interneti, ma ei tea, ostud ja turvanõuet, on ju. See põhimõtteliselt võid selle kaardiga ju varastada, on ju, ostes endale mingit Amazoni tooted ja muid asju, on ju. Ja keegi peab sellele nagu kahju kinni maksma, ehk siis see on tegelikult päris suur hulk, on see kahju, palju neid varastatakse ja nii edasi. Eestis on see suurusjärk, kui ma hästi mäletan, oli umbes üks päevas, et umbes nelisada meil neid krediitkardi pettusi on ju, et see ei ole väga suur number, aga mujal maailmas on see väga suur. Ja kõige peab seda kinni maksma ja kokkuvõttes, ega see vahendusprotsent tulekusel sellest, et sul ju kõik tehingud ei läheks hästi, on ju, kui sul kõik tehingud lähevad hästi, sa võid ju võtta viis sent ainult, on ju, aga. On ka neid, kus sul tehingud ei lähe hästi ja, ja sellisel juhul nagu kuskilt peab nagu teenima ka, on ju. Samas lihtsalt nagu eeldäidetud nii-öelda müügiorder kindlasti ei peaks maksma nagu üks protsent või kaks protsenti, on ju, et. Et see on see, see on see teine pool selle asja juures. Aga ma ikkagi tuleks nagu sinna juurde, et, et. Viis senti, et kuidas sa saad, Kristofer, sina oskad mulle rääkida, kuidas see asi saab olla nii odav?

Võib-olla Markus ühesõnaga paremini.

Tead, ma, ma hästi kiirelt kommenteeriks ka su seda, seda kaari, kaardi. Sihukest mõtisklust, et tõesti see, see minu jaoks tõstetab küsimuse, et kas tõesti kaardid on parim süsteem. Mille me oleme tänaseks välja mõelnud, et sul on väga palju fraud'i, et kui sa oled kaupmees vähegi arvestatavas suuruses, siis protsendi sa võid kindlasti sinna alla lisaks arvestada. Ja kas see on tõesti see de facto nagu ülemaailmne makselahendus, mis, mis meie jaoks on, on hetkel kõige parem, ma seda ei usu. Aga jaa, kui, kui su küsimus on selle viie, viie sendi osas, siis. No sisuliselt ongi, et me, me oleme hinnanud seda sellena, et mis on, mis on vajalik, et at scale siis hoida üleval makse, makseorganisatsiooni. Nii, et see on tegelikult väga, väga lihtne, esiteks, I mean point on väga selge, et me ei usu seda, et raha ühest kontost teisele kontole mingi maksorder'iga liigutamine peaks olema kaks, kaks pool protsenti. Me oleme enda jaoks välja mõelnud, et see peab olema viis senti. Nii et see, see ongi üpriski lihtne vastus, selles mõttes.

Peale ei maksa, et kulud tasub või ju, okei, te olete pärast start-up, praegu teil on kulud kõrgemal kui, kui kindlasti nagu see maht, mis sealt tuleb, eks see nagu. Kus kohas see piir on, kust maalt sa nagu näed, et ma ei tea, teil on praegu tuhat klienti, aga ütleme, kui teil on kümme tuhat või sada klienti, et kus on see nii-öelda. Okei, jah, see on jälle tobe küsimus, sul ettevõte kasvab sellega, kui sul läheb järjest suuremaks, ma tahtsin küsida, kus breikivine point on, ag

Ta, tegelikult on break even point, kuigi nüüd ongi see, et kas sa, kas sa vaatad nagu Montonio, kui, kui puhtalt seda open banking makse lahendust pakkujad või sa vaatad seda, kui full-fledged checkout siis, siis lahendust. Et ühe, ühe vihje me oleme siin juba andnud, meil on ka järelmaksuteenus, kus, kus marginaalid on suuremad. Ja ma, ma küll hetkel ei hakkaks kohe välja hikkama, sest turg on väga konkurentsitihe, aga meil on väga palju mõtteid lisanud väärteks toodeteks. Et kui sa oled juba kaupmehega partnerdunud sellisel asjad nagu maksed, nad usaldavad sind ja siis sul on võimalik öelda, et okei, me teeme teie igapäevaseid protsesse veel lihtsamaks. Ütleme, VIEKA eest kuus, siis see on väga atraktiivne neile ja see on ka väga atraktiivne meile. Sest kaupmees, kellel ma olen juba müügi teinud, neil on meil võimalik siis veel rohkem väärtust pakkuda ja selle läbi ka suuremat siis ühiku, uhikutulu teenida.

Aga ühesõnaga, praegu te me ilmselt maksate ikkagi peale, igale tehingule veel. Noh, kuna asi on järgus-järgus veel ja mahud on väikesed.

Mind, tehingul meil ei ole midagi peale maksta, kui sa küsid, et kas me enda serverikulu nagu tasume ära sellega, siis, siis tasume. Kui, kui sa küsid, et kas me kogu organisatsiooni hetkel üleval hoiame sellega, siis, siis ei, sellepärast me raha kaasame, et tegelikult veel rohkem paletada.

Okei, teil on väga head investorid, kuidas te Markkuse kampa saite, Markus Villigu?

Ja meil tegelikult juba varasemast on Jevgeni Kabanov olnud kambas, kes on siis Bolti, chief of, chief of, chief product office service. Ja tema, tema nägi ka, et Markusel võiks, võiks huvi olla ja siis ta tegi intro ära, rääkisime. Markus Villig on väga konkreetne, ülitark inimene, et me, me vestlesimegi siin sihuke, sihuke pool tundi ja siis peale seda sain, sain tal ka kinnituse, et on huvitatud raundis osalema.

Okei, aga mõtlengi, et lähme raundi juurde ka, kaks pool milli, sellega jõuab praegu, kuhu siis poole?

Sellega jõuab jah, sisuliselt poola. Ma võin jällegi natukene sügavamaks minna, et mis need üldised premise'id on, et mille, mille põhjal me lähme. Sest nagu makse lahendus toimib, nüüd on lihtsalt küsimus, et kui efektiivselt me suudame kaupmehi juurde leida. Et sisuliselt ongi, et kui ma, kui ma räägin natukene siis sellest meie tänasest varju poolest ka, et mis, mis toimub, ongi see, et kui sa näiteks paned kirja ennast Montonios, siis me kogume info siis kaupmehe kohta. Aga tegelikult, mis taustal juhtub, on see, et müügiinimene siis valimistab ette manuaalset lepingu, saadab selle sulle e-mailile ja siis loob sulle kasutaja meie süsteemis. Et tegelikult ongi, et kui, kui su eesmärk on skaleeruda võimalikult kiiresti, võimalikult madalate kuludega, siis see peab olema automaatne protsess. Et kaupmees tuleb sisse, saab kohe exercise'i, saab kohe kasutama hakata, et me müügiinimest sinna, sinna vahele alguses ei oleks vaja.

Aga ikkagi, miks Poola, miks mitte Saksamaa, sest noh, ma ei tea. Saksamaa on harjunud ostma järelmaksuga ja, ja meil ei kasutaks sihukest teenust ja nii edasi, on ju, et, et miks mitte nagu, miks, miks minna väiksemal turule, kui saaks minna kohe suuremale turule?

No ma ei ütleks, et Poola on ka väike turkumilisi kontekstiks, see on hetkel Eesti, Läti, Leedu.

Seda mõttes küll Eestis on paremaks kindlasti, aga noh, ütleme nagu ambitsiooni mõttes.

Jah, ja see on tegelikult minust hulga targemate ja kogenumate inimestega vestlusest välja toonud, et Saksa turg kui kontseptsioon võib olla keeruline, eriti kui sa oled kuidas öelda üpriski alguses. Et Poola turg tundub olevat lihtsam, Saksamaal, sul on vaja kõiki õigeid teist sertifikaate, mis, mis nad enda reklaaminduses välja hõikavad. Nad on väga, väga pikkid selle osas, et kes sul juba olemasolevad kaupmehed on, et. Jah, sisuliselt ongi see, et see, see kontekst, mille ma olen saanud targematelt inimestelt, on see, et Saksa turg on äärmiselt keeruline. Ja et ei soovitata võtta niivõrd vara ette, loomulikult on ka täiesti teisi näiteid, kus on võetud Saksa turg esimesena. Kas või kindlustusmaailmast ja siis väga hästi käima läinud seal, aga jah, me. Me enda, enda analüüsis jällegi jõudsime lihtsalt selleni, et Poola turg hetkel on, on meil parem, parem võimalus need esimesed.

Teine asi ka, et, et kui ma olen kaupmees, on ju, kui ma mõtlen, et, et mis on nagu olulised kohad minu meelest ärist. Siis nagu see, et kas see raha noh, kas ma saan reaalselt selle raha usaldusväärselt kätte, mida klient tahab mulle anda, kas ta päriselt jõuab mulle arvele. Kas see protsess kõik töötab, kas ta töötab kakskümmend neli seitse, noh, et ma arvan, et see võtab natuke aega. Enne kui ma Montonio-sugust noh, uut tegijat tule, hakkan usaldama, et noh, tuleb keegi, onju, ta lubab nii palju, et mul läheb silme eest kirjuks, et noh, et kõik on nii palju odavam ja nii palju lihtsam ja arendajat ei olegi vaja, integreeri ära ja noh, kõik toimib ja et ma oleks suhteliselt nagu. Ma arvan, ettevaatlik selle koha pealt, kui mul on nagu toimiv äri, et kas päriselt ma lasen need poisid praegu noh, siia sisse. Et kas see päriselt saab nii hea olla?

Kuigi hea hetkel tundub, et tõesti ongi, et hetkel me siis töötlemegi sadu, sadu tuhandeid tehinguid siis kuus ja tõesti, tõesti väga-väga hästi läheb, et Kristofer, meil CD on siin väga-väga head tööd teinud. Vot,

siin on see, kus ma usaldan oma intuitsiooni ja küsin, et tavaliselt sellise startup'id leiavad aset nii, et keegi oli seal protsessis nii-öelda vanas osas või kuskil sees ja vaatas, et jõle jama on. Nii küll ei saa asju teha, teeme ise paremini. Kuidas see, kust Montonio alguse sai?

Tead, siin on, I guess see, see story on tõesti nii klassikaline, et sa juba rääkisid.

Pange siis täitke lüngad minu, minu eest, et kes töötas kus ja vaatas, mis kell, et nüüd on jama lugu.

Okei, ma töötasin ühes krediidiandjas, toote, toote osal, ehitasin siis product management meeskonnas järjemaksutooteid. Siis ma vaatasin, et ikka, ikka jõlejama on, et järemaks on nagu väga katkine toode, et väga kallis, väga madalad konversioonid. Et peaks midagi selle vastu tegema ja siis läbi selle ma sain ka järjest rohkem konteksti üldisesse finants ja. E-commerce maailma ja nägin, et nagu tõesti on mäda, siis hit-up nagu Kristofer ja Karel ja siis alustasime kuuekesi. Montoniot ja. Või isegi seitsmekesi ja siis kuuekesi jah, ja siis hakkasimegi ehitama, esimene tood oligi järelmaksu agregaator. Tõstsime ära selle esimese premise'i, et see on tõesti efektiivsem. Järelmaksu üksiktootena on, on keeruline müüa, siis kuidagi nüüd ei ole päris kindlad, et kuidas need maksed sinna, kes selle nagu ei tea, lõpuks välja käis.

No me olime kursis selle BSD kahega. Et mis hakkas tulema ja, ja me olime juba ammu vaadanud, et tegelikult võiks sealt nagu. Hakata kasutama seda võimalust ära. Ja siis kuskilt tuli jah see mõte, et kurat, et järelmaksu on nagu nii raske müüa. Et, et kuidagi peaks seda lihtsamaks tegema ja siis see makselahendus ja BSD2 tuli täpselt õigel ajal.

Ja, ja sorry, ja mida rohkem sa turgu vaatad, seda rohkem sa näed, et see on häda, kas või see kõige lihtsam asi, et sa vaatad nagu okei, kaks pool protsenti sellest, et raha liigutada. Nagu come on, turg on, turg on igati avatud tegelikult, see ei ole mitte kuidagi tehtud turg veel.

Nii, aga lähme siit pausile ja raiume konkurentsist.

Restart läheb edasi ja meil on külas Montonio.

Me jääme selle pooleli, et, et turg on mäda ja, ja kaks pool protsenti pole õige ja, ja teistpidi noh, alati see maksete teema on nagu paeluv, sellepärast et. Kui sa teed start-up'i, noh, mida paremat saaks olla, kui sul on. Sajad tuhanded miljonid, miljardid tehingud ja mõtle, kui iga selle tehingu puhul sa saaksid panna vahele nagu väga pisikese nagu rahanumbri. Et noh, tohutu kasum on ju noh, see on ka põhimõtteliselt olnud ju pankade idee, noh. Laenudega vaata enam ei teenigi, teenibki teenustasudega rohkem nagu sedasama oma, oma kasumit kokku, eks, ja, ja kui sa vaatad pankade kasumeid, siis ikka üüratud, on ju. Et siin peaks nagu ruumi olema. Sa mainisid rootslaste Clarnat, mis on täna vist juba ta küll keskendub Lääne-Euroopale ja Ameerikale ja minu arust on ta saavutanud täiesti uskumatud valuatsioonid. Ma ei taha nüüd paugutada peast, aga äkki oli viiskümmend miljardit. No sinna

suur, suurusjärk on õige jah, mõni miljard siia, mõni miljard siia, sinna tead.

Jah, et ja nad ka tegelikult on ju suhteliselt nagu uus liblikas torule on ju, et noh, et, et ta ei ole mingi nagu Paypal, et juba aastakümneid, eks, et. Et ja ma noh, esimene mõte mul oligi, kui sa ütlesid Poola, et siis olid okei, et noh, et, et. Larnaga ei taha kohe kaklema minna, et sellepärast lähevad siis kõigepealt Poola, on ju, et noh, et, et. Ja no loogiline ongi, et kuna nagu Klarnat Ida-Euroopas ei ole, et siis võtate Ida-Euroopa ära ja siis müüte ennast karnale maha, et see ongi nagu kogu plaan. Et, et, et kas, kui palju üldse Klarnat olete vaadelnud, kui palju selles valdkonnas ongi tegelikult vaja lihtsalt vaadata, mida teised on hästi teinud? Koguda, kogu see hea kraam kokku, panna oma start-up'i sisse ja minna nende turgude peale, kus neid suuri tegijaid veel ei ole ja pumm, võit. Noh, põhimõtteliselt ju vaata Markus, on ju, et alustas ka oma Boltiga ikkagi Ida-Euroopast ja Aafrikast, on ju. Noh, nüüd annab Uberile vastu nokka igal pool mujal ka, on ju, et, et, et kuidas teie mõtteviis siin olnud või see maailmasama, maailmavallutusplaan sinna, kui on toiminud üldse?

No maailmavolutusplaan on sihuke, et kolmsaja üheksakümnest hetkel, nii et natukene tagasihoidlik, aga jah. Et kui, kui me vaatame Clarnat, kes me vaatame piisavalt seda, mis toimub ka, ka ülejäänud maailmas. Et Klarno puhul on tõesti, et ma, ma korra vihjasin ka sellele enne juba, et nende puhul on tegemist täiesti e-kinnise platvormiga. Kõik teenused, mis seal peal jooksevad, on end-to-end siis nende enda loodud, nende enda üles ehitatud ja nende enda run'itud ja nüüd.

No see on Amazoni mõtteviis, Amazonil on ka, et noh, omad lennukid, omad laod, noh. Mõtleme ka Bolti mõtteviis on ju, omad autod, omad laod, on ju, et.

See on kuulus Apple'i mõtteviis, selle nimi on vertikaalselt integreeritud ettevõte.

Ja täpselt, aga nüüd, nüüd tekibki küsimus, et okei, sul on väga suur kasu sellest, kui sa oled Apple, sul tekib ecosystem connectivity. Sul on väga suur kasu, suur kasu, kui sa oled Amazon, sul tekivad nagu väga kiired tarne, tarne, tarne. Ja nüüd sa pead küsima, et okei, mis kasu on sellest, sellest Clarnale? Et kas nende teenus on efektiivsem, kuivõrd näiteks, kui me võtame hästi kitsalt näiteks Clarna järelmaksu, mis on see, millega nad alustasid. Et kas Clarna järelmaks on efektiivsem teenus kui näiteks Montonio siis mudel, mis, mis põhineb mitmel krediidiendil? Ma tegelikult aridüks, et see on vastupidi, et kui sa vaatad, mis teeb järemaksu efektiivseks, see on madalad kulud ja kõrged positiivsete vastuste määrad. Ja selleks on avatud mudel, mudel igati, igati parem. Ma praegu küll täielikult jätan, jätan kõrvale selle, et Clarno on massiivne, lihtsalt keskendun nagu sellele baasile, et kuidas, kuidas me näeme, et kui me mõlemad oleksime massiivsed, et siis mis see, mis see põhiline erinevus on. Ja ta jooksebki sisse igalt poolt tegelikult, et kui sa vaatad ka näiteks, et Clarnol on ka enda. No pangalingi sarnane lahendus, mis on siis nagu Sofort, mis, mis nad Saksas ära ostsid. Et seal on jällegi end-to-end provider, kinniline süsteem, kallid tasud. Need, ta nagu kumab igalt poolt läbi ja nüüd ongi see, et kui sa oled avatud süsteem, sa saad pakkuda rohkem maksemeetodeid, sul on hea meel. Teisi juurde võtta, kaardimakseid töödelda Stripe'iga lisaks Poolas võtta Plik, mida iganes siis kaupmehel vaja on. Et jah, I guess see on nagu see põhiline filosoofiline erinevus, mis me näeme, et on nagu turul võitev, valem.

Okei, aga ma mõtlengi, et see kõik tundub nagu maru ilus ja noh. Tekib alati küsimus, et noh, miks seda keegi teine juba teinud ei ole, on ju, et noh, see on see tüüpiline küsimus, mis me siin saates. Kuule, see on see

minu küsimus ja siis

sa alati.

Ei,

ma ei taha, ma olen sulle öelnud, ei tohi mõelda, ei tohigi mõelda. Ehk siis lihtsalt, et kui sa oled sellises vahvas saates ja seda, siit noh, nii-öelda ja tegemist on tubli start-up'iga ja see kindlasti on ahvatab uutele töötajatele ja nii edasi, on ju. Siis me peame ikkagi natuke puudutama seda downside'i või seda nagu pahu poolt või ütleme nüüd nagu Et noh, hästi tore on seal vahel olla, eks, ja, ja kõike vahendada ja teha seda väga efektiivselt ja, ja hea hinnaga. Aga kuskil on ikkagi see miinus, noh, ühesõnaga noh, ma ei tea. Praegu raha muudkui trükitakse juurde, majandus muudkui kasvab, on ju, inflatsioon on kõrge, kõik see räägib nii-öelda selle kasuks, et, et noh, et a la, et. Et hapuks minevaid finantsotsuseid on, on vähem, et võrreldes sellega, mis on nii-öelda kriisiaastatel näiteks, on ju, ma ei tea, võtame kaks tuhat kaheksa, kaks tuhat üheksa Et kas see, kui, kui te nagu analüüsite oma business'it, noh otseselt teie nüüd ei tee neid kreditiotsuseid ja otseselt te nagu ei saa nagu pihta, samas kui teie nii-öelda teenuse või nii-öelda selle aluse pakkujad hakkavad pihta saama, siis kokkuvõttes ikkagi nagu noh, see nagu mõjutab ka teie turgu, eks, et. Et mida te praegu üldse näete, et, et kuskohast teil nagu see peamine ütleme noh, see on, mida te kardate, kas Markus üldse kardab midagi või Christopher, et noh, ma ei tea. Tuleb teine sama hea Montonio, pakub neli senti, et see on, kas see on teie. Null koma neli, ma just kutsin enne, et kust see piir on

jah, või null koma null neli, kui see nagu lõpuks ainult üks server räägib teise serveriga.

No maksete puhul ongi, see ei saa olla mingi koht, kus sul palju raha teenid, sest et see on tegelikult pakkujale tasuta. Ja see ei ole ka see koht, kus meie kavatseme nagu oma kasumit teenida, et maksete puhul seda kindlasti ei karda. Tehnilised hirmud on mul nagu neid, neid, neid jagub palju.

Need on väljakutsed, mina kui tarkvarants on ka alati, mulle meeldivad, need on positiivsed probleemid, kui sul. Kui sa juba nagu Amazoni pilveteenust juurde ostab, sest äri läheb nii ruttu üles on ju, et noh, et. Aga, et aga, aga ikkagi nagu äriliselt, et kas te olete seda poolt see analüüsinud, et kas teil on üldse mingeid ohtusid, kas teil on mingeid noh, ma ei tea, regulatiivselt pannakse teile mingi pauk ära kuskilt või mis iganes, et, et. Et kas te näete üldse mingit muret või on tulevik ainult helge, ainult müü ja, ja ehitaja?

Tead, ma ütleks, et hetkel on, on sellise, I mean early-stage startup, võtame selle konteksti. Et see, et kuidas makromajandusele läheb, on, on, on palju väiksem aspekt meile, kuivõrd see, et kui palju kaupmehi me ühes kuus siis onboard'ime. Need asjad, mis mind võib-olla õhtul üleval hoiavad, on see, et. Mitte, et okei, kas meil tuleb järgmine finantskrahh nüüd, vaid äkki see, et okei, kuidas me saame kõige efektiivsema distribution channel'ile sõitada. Nüüd meie mured on tegelikult väga maised, sihukese väikse start-up'ist, suureks start-up'iks saava nagu ettevõtte mured, et okei, kuidas ma efektiivselt palkan, kuidas me efektiivselt kasvan, et. Ta on küll võib-olla natukene spetsiifilisem valdkond, aga jah, see, see spetsiifika on meil ka, ka tugev, kuidas öelda, ekspertiis, et sellepärast me paratseme natukene vähem.

Kas kogu see finantssektoris toimuv rahapesu ja New York customer temaatika kuidagi teisse ka puutub või, või absoluutselt mitte, et seal ei ole mingit puutu, puutub?

Meil on järelmaksutoote puhul eriti ja ka maksulaenduse puhul. See on üks kõige suuremaid temaatikaid, mida me nagu tegevuslubade taotlemisel peame, peame läbima, et kuidas me oma klienti tunneme ja niukesed on meie rahapesu tõkestamise ja siis eeskirjad.

Ja, aga see kokkuvõttes ta ikkagi taandub kõikides riikides konkreetsele regulatsioonile, et a la. Need on need parameetrid, mida sa pead kliendi kohta küsima. Kui sa oled need ära küsinud ja noh, edasi saatnud selle, kes selle kokkuvõttes krediidiotsuse teeb ja nii edasi, on ju. Et siis sa põhimõtteliselt oled nagu oma töö ära teinud, eks, et noh, et, et see, et, et sa kuidagi ei saa nagu tagada seda, et ta näiteks ikkagi valetas sinna midagi, on ju, et noh, et sa pead lihtsalt olema hoolas ja tegema nii palju, kui sinu võimuses on, pead lihtsalt ära tegema, et, et me kipume nagu ülehindama seda. Seda, seda keerukust, et noh, seesama, mis meil siin Eestis ikkagi toimus, Danske panga ja kõige muuga on ju, see oli ikkagi nagu. Noh, minu silmis kuritahtlik, nemad võivad öelda, et noh, sel hetkel oli lubatud, eks on ju, et nad noh, ei pidanud. Näiteks sa nägid küll, et on Aserbaidžaani rahapass ja, ja et see raha, mis siin nii lähedal, lähedal liigub läbi Eesti, et see päris õige ei ole, aga noh. Kuna nagu noh, regulatsioon oli selline, siis, siis noh, mängureljad olid sellised, järelikult võis teha, on ju, et noh, see on nagu pigem sihuke Et kas Kristofer, mul on õigus, et, et noh, põhimõtteliselt sul on ikkagi nagu kõik riigid kirjutavad täpselt ette, et näed, et need on need kakskümmend kuus parameetrit, mida sa pead teadma ja ära küsima ja sa ei tohi ühtegi neist välja jätta ja, ja kui sa seda teed, siis oled sa kosher.

Sisuliselt küll jah, me peame olema lihtsalt compliant regulatsioonidega.

Aga jaa, kui, kui sa vaatad näiteks, mida, mida salv teeb, siis neil on ka tugev mõni, et okei, compliance ei ole mitte ainult see, et sa sisult teed, selle nimi on check mark compliance, mis tähendab seda, et okei, kõik kastid on linnutatud. Aga tegelikult see tähendab siiski seda, et kui, kui, kui sa näed midagi kahtlast süsteemist toimus, siis sa nagu võtad sealt ka selle, kuidas öeldakse, jalad kõhult välja ja nagu, nagu tegeled seda, uurid seda.

Järelmaksus me ka seda teeme, et me, kui me märkame mingeid kahtlaseid mustreid, siis tegutseme vastavalt.

Kas järelmaksu puhul see veendumus, et kes on seadme taga nii-öelda, et, et sa pead olema kindel, et noh, et seadme taga on just see isik, et. Kas regulatsioon on juba sinnamaani jõudnud või ei ole veel, et, et sa ei pea veenduma, et sa ei pea mingit Veriffi teenust sinna vahele panema, et, et ole kindel, et näed, et see on ikka kindlasti Henrik, kes praegu seda järgmaksu siin taotleb.

No Eestis piisab digijallkirjast, jah. Okei,

Henrik. Jah, ma kuulan ja imestan, ainuke, mul veel viimist viimane küsimus, mis

saatest

jäi nagu vastamata. Minu meelest ei ole

väga sage juhtum, kui eriti Eesti idufirmal on nii palju asutajaid.

Te siin üritasite kokku lugeda kuus või seitse, miks neid nii palju oli ja kas, kas need kõik on alles praegu või pudenes keegi ära?

Ja selles mõttes, või algulise saati meil meeskond on olnud nagu number, number üks väärtused. Oota,

aga siis tegite niimoodi, et võtsite, et osakuid on sada protsenti, ütleme nii, nüüd jagan kuuega, et igaüks sai kuusteist koma kuus, kuus, kuus, kuus, kuus protsenti või?

Mitte päris, okei, lugu oli selline, et kolmekesi no sisuliselt asutasime ja siis kohe teid, Zoom'eid oli kuus, nii et ütleme siis selliselt.

Ühesõnaga kolme, kolm esimest said kakskümmend ja siis ülejäänud jagasid selle nelikümmend, mis alles jäi siin.

Ja aga, aga kas see, kuidas need rollid jaotud või miks neid nii palju oli vaja asutama, et, et noh, selle koha peal ma oleks mõelnud, et, et okei, et mul on siin viiskümmend, on ju, ja teisel, ma ei tea, kas Kristoferi kasutasid võib-olla, et siis on viiskümmend. Et, et, et miks need kõik asutajateks muutusid, mitte palgatöölisteks? Seda raha ei olnud, on vist ju lihtne vastus,

jah. Tead, see on, see on alati kõige, kõige lõbusam vastus, aga jah, tegelikult ongi, me oleme kõik olnud väga, väga core hetkel ja kui, kui sa oled nagu ettevõtte ja. Eks, eks me oleme ise seda, seda believer'it, et nagu sada protsenti nullist on null. Mis on tihti nagu founder'itel läheb mööda, et jah, kui, kui sa oled nagu day, day one'ist kaasas, siis ma arvan, et see sigati väärib ka seda omanikutunnet. Kõikidel töötajatel hetkel ongi optsioonipaketid ja me, me oleme igati seda uskujat, et ei tasu olla ülemäära equity ahtne founder'ina. Vähemalt alguses, esimene start-up. Kümme

protsenti, kümme protsenti miljonist kui üheksakümmend protsenti tuhandest.

No proovime kümme protsenti miljardist, aga.

Kas Eesti turg on nüüd võetud, et noh, et ikkagi poole aastaga tuhat kaupmeest, palju meil üldse neid e-poode on, see on ju nii, see on uskumatu number täitsa. Neli-viis tuhat. Kas on, kas te suudate mulle välja käia kahe peale veel ühe, kasvõi ühe mõtte või põhjuse, miks ma peaks helistama nii-öelda vanemaid lahendusi teile, kas on mingi tüki, mis on puukudu näiteks?

Ja siin on spetsiifilised mingid funktsionaalsed, et kui sa oled kaupmees, kellel on näiteks ütleme, et suur tagastuste osamäär, sa müüdki näiteks siin riideid. Riideid näiteks, jah. Ja näiteks spordingrots, siis hetkel on tõesti, et meie puhul tagastused on manuaalne protsess. Aga ma, ma jätakski siia väikseid teaser'i, et kui kauaks?

Võib-olla on paari päeva küsimus, jah? Sa mõtled siis tagastuste puhul see mitte laopool, vaid just see, et, et klient oma raha tagasi saaks?

Rahalikumine, just, jah.

Rahalikumine,

jah. Okei, aga see on lahendatav. See

on lahendatav mure muidugi, aga, aga jah, hetkel on see põhjus, miks võib-olla riidekaupmehed ei, ei pruugi meid valida.

Kuna sa nii ilusti küsisid, siis me teeme midagi ikka veel.

Jah, ühe asja vähemalt leidsite, okei, meie saateaeg muide ongi ka läbi. Soovin Montoniole siis palju jõudu ja loodame, et kohtume, näeme seda nime Poolas ja Saksamaal ja Hispaanias ja kas, kas USA turg on ka mingi variant või kuidas, kuidas seal need asjad käivad? Või, või see on nagu selline Euroopa Liidu äri ikkagi, mida te teete?

Tead, siit, siit välja saada on loomulikult võimalik, aga kui, kui see ei ole. Ei,

ma mõtlen ka toote osas nagu, et noh, et, et kas, kas sarnased need regulatsioonid, mis teid aitavad, on mujal ka olemas või see on, see ongi see, et Euroopa Liidu määrus ütles, et Montonio saab äri teha ja saabki.

Ülemaailmselt ta, ta liigub väga, väga sarnases sammus, Euroopa Liit on hetkel natukene ees selles openbankingus, aga ka Austraalias, Brasiilias juba, juba vaikselt arutatakse, ma ei tea, kas veel on implementeeritud. USA-s ka on nagu linnuke okse peal rääkis mulle, et midagi võib varsti liikuma hakata, aga ja üldiselt. Kui, kui me räägime siin ja, et me võiks olla enne kümne miljardi ettevõtte, kui me mõtleme siin üldse, üldse USA-sse minekuks. Siis, kes teab, et milline see, see makse tegelikult siis on, kas, kas see tavapärane makse lahendus, millega me täna oleme harjunud, on äkki sootuks muutunud juba. Sest ja üks, üks asi on tõesti see, et ei tasu alahinnata seda, kui kiiresti hetkel finantsmaailm saab muutuda.

Seda on üle, üle aastakümnete ja lõpuks on ometi hea kuulda, et ei tasu ala aidata finantsmaailma muutumise kirst. Me oleme seda kogu aeg silmas pidanud, aga aitäh, Markus ja Kristofer ja palju jõudu, Restart on eetris nädala pärast.