Kuidas haridusala idufirma raha teenib?

Head Restarti kuulajad, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on stuudios ja Taavi on eriti õnnelik, sellepärast et meil on täna naisasutaja ja selle naisasutaja asutatud firma Naismentor, et ei juhtu just tihti, kui Restartis on külas nii palju inimesi, kes kõik on naised.

See läheb kokku minu pere missiooniga, et oleks rohkem tüdrukuid ja naisi startup maailmas.

Jah, muide, me ju just hiljuti pidasime Taaviga arvamust festivalil ja, ja, ja haridusminister Lina Kersnaga maha pooleteist tunnis ja isegi pikema debati tüdrukutest ja tehnoloogiaõppest koolis. Seda saab, ma arvan, et seda saab kusagilt järgi vaadata, et soovitan. See oli minu arvates väga huvitav ja väga mitmekülgine. Aga täna me räägime siis idufirmaga nimega Edumus. Edumus kaasas hiljuti raha, sada kaheksakümmend tuhat eurot ja laienevad siis on juba asjad käimas Ukrainas ja võib-olla jõuavad ka Usbekistani. Jaanika on hetkel Ukrainas, nii et tuleb Eesti-Ukraina haridus naisasutajate saade, palju teemasid koos. Maria, me anname sulle alguses sõna tutvustamaks, mis asi on edumus?

Aitäh ja suur tänu saatesse kutsumast. Edumusega viime spetsialiste koolidesse õpetama ühele klassile ühte ainet, selleks, et haridust mitmekesivsemaks teha ja praktilisemaks muuta.

See on jõle ametlik kõik. Sa oled, et

ta selle raha tõstis niisama sellise tühja jutu pealt.

Ühesõnaga, mis õpetajaid ja mis lastele ja mis koolidesse?

Edumusõpetajad on väga erinevatest valdkondadest, et koolidel muidugi on rohkem vaja just STEM aineõpetajaid, niisiis neid on sihuke korralik proportsioon edumusõpetajate seas. Aga ka humanitaarainete õpetajaid ja mis mulle eriti endale meeldib, on see, et sellest aastast lähevad esimesed õpetajad õpetama väga selliseid spetsiifilisi ainekavasid, mille kallal me veidi töötanud oleme. Et näiteks kultuuride ülest suhtlust hakatakse Tabasalu gümnaasiumis õpetama ühe Eesti diplomaadi poolt. Et tuua koolidesse just sihukeseid teemasid, mida seal varem kunagi ei ole olnud.

Oota, ma saan ikkagi. Ühesõnaga, kuskil koolis on õpetajad puudu, nii see on probleem, arusaadav, nii. Nüüd selle asemel, et osta seda naabervallast üle, nagu tavaliselt käib, siis pöördun edumuse poole ja ütlen, et mul on vaja matemaatikaõpetajat. Nii edumus leiab mulle matemaatikaõpetaja, kes tegelikult ei ole päriselt õpetaja, vaid on mingi teise elukutse inimene, saan ma õigesti aru, jah. Ja nüüd ta tuleb minu juurde kusjuures tõenäoliselt ajutiselt, et ta seda tööd kakskümmend aastat ei tee, et ta tuleb sinna nagu mingiks üheks hooajaks või kaheks hooajaks, see on ka õige, jah.

No me palume neil arvestada ühe õppeaastaga ja seda nad üldiselt teevad ka ja umbes pooled jätkavad ka järgmisele aastale.

Aga nad ei ole õpetajad, nad ei ole õpetaja erialaga, nad on nagu sa ütlesid, siin diplomaadid või mis iganes, et, et selles mõttes nagu seda kutsetunnistust kaas ei ole.

Jah, edumus õpetajatel ei ole edu, ei ole õpetaja kutset, küll aga pärast mõnda aega õpetamist nad saavad seda kutset taotleda endale.

Okei, nii, nüüd ta tuleb sinna kooli ja saab rohkem palka kui tavaline õpetaja, jah.

No tegelikult kuidas edumus käib, on see, et need spetsialistid jätkavad oma põhitööl, ehk siis kui nad on näiteks Telias tarkvaraarhitektid. Siis nad jätkavad seda põhitööd ja edumus on vastutusrikas hobi nende põhitegemiste kõrval, mis tähendab seda, et. Nad ei tule kooli raha teenima, nad tulevad sinna selleks, et nii-öelda jagada oma teadmisi ja kogemusi ja kirge selle valdkonna vastu, millega nad tegelevad. Ja edumuse ärimudel sellest natukene tulenebki, et koolid maksavad edumuse lõpetamist teenuse eest ja meie. Investeerime selle edumuse õpetajate koolitamisse ja mentordamisse, kuna see tarkvaraarhitekt tõenäoliselt ei ole varem õppinud. Pedagoogikat või androgoogikat, siis just need koolitus ja juhtimis- ja suhtlemisalased teadmised on need, millest neil võib õpetamise puhul vajaka jääda. Nendes osas me neid koolitame ja mentordame ja nii siis need edumusõpetajad, kes programmi raames õpetavad selle. Osalemise eest tasu ei saa, aga nad ei pea koolitamise ja, ja mentordamise eest midagi ise peale ka

maksma. Arhitekt ei anna sul ju kuus, kuus matemaatika tundi päevas, ma arvan, ta ei anna isegi kuus matemaatika tundi nädalas või muidu sul tekib Teliaga huvitavaid küsimusi.

Jaa, tõepoolest, et enamasti idumus õpetajad annavad kaks kontakttundi nädalas. Osade eranditega, et need, kes tulevad matemaatikat või mõnda selliselt, sellist mahukamat ainet õpetama, on olnud valmis panustama selle nelja või viie tunniga, mida enamasti matemaatikat on. Aga jah, üldiselt see panus jääb väiksemaks.

Vot, aga mõtlengi, et selles mõttes Edumus on ikka nii-öelda sotsiaalne start-up, et ta nagu MTÜ on ju, et ta kokkuvõttes põhimõtteliselt tema eesmärk ei olegi teenida mingit roppu kasumit.

No tegelikult ei vasta see tõele, ma ei tea, kas me nüüd siin roppu kasumit saame teenida või kuidas see tulevikus hakkab välja mängima. Aga me oleme OÜ ja me ühelt poolt oleme siis arendanud selle tarkvara, et mugavalt ja automaatselt õpetajad ja koole kokku viia. Teisalt meie koolitusprogrammiga toimetame ka vaikselt selle nimel, et seda rohkem digitaalsesse formaati viia. Jaa, ma näen, et edumusest võib saada üks vahva, sihuke, skaleeritav globaalne haridus, start-up.

Jaanika, sina oled juba kogenud, sa selles mõttes nii-öelda oled teinud palju start-up'e ja mentordunud palju start-up'e, et. Et, mis sinu esimene emotsioon oli, kui sa edumust nägid ja, ja miks sa nagu, miks sa üldse hakkasid uskuma edumusse?

Tead, ma olen juba selles vanuses, et ma tahaks muuta maailma. Minu meelest edumus on just selline lahe startup, mis reaalselt lahendab probleemi, mis on olemas haridusvaldkonnas. Ja, ja tõesti nagu teistmoodi, mitte see, et koolitama rohkem õpetajaid, vaid see, et nagu reaalselt elukogemustega inimesed tulevad õpetama. Ja see tõesti parandab meie hari, hariduse kvaliteeti, see lahendab meie nagu olemasolevaid muresid. See, no isegi kui minu poeg vaatab, kuidas raketiteadlane õpetab tal matemaatikat, ma arvan, et tal on hoopis teine nagu motivatsioon edasi õppida. Et, et minu jaoks on nagu natuke selline, et ärme teeme hüperkasumid, aga muudame maailma ja see nagu peakski olema ühe laheda start-up'i tegelikult eesmärk.

Aga ma tegin, Maria, kui sa nüüd kuulasid minu küsimust, on ju, et noh, kohe näed mingi skepsis on sees ja nii edasi, on ju, et. Sa oled nendega juba niisuguste skepsi, skeptikutega siin kolm aastat võidelnud, on ju, et. Et mis need peamised nii-öelda vastu argumendid on edumuse koha pealt, noh et a la, et. See noh, õpetaja ei võta pikka commitment'e, on ju, tal ei teki sellist pikaajalist lastega suhet, on ju, läbi ma ei tea. Ühe põhikooliastme või kahe põhikooliastme või gümnaasiumiastme, et, et mis need peamised nii-öelda siis etteheited on, edumusele?

No eks meie klientide, koolijuhtide poole pealt on see, et tahaks täiskohaga kvalifitseeritud õpetajat igaveseks. Aga see, see on iga tööandja sihuke parim unistus, et saaks kellegi forever and ever sellesse ettevõttesse töötama, aga kahjuks ei ole see reaalsus. Ja teiseks. Siis jah, see, et nii-öelda esimese reaktsioonina peaks ju meie haridussüsteemis olema maksimaalselt kvalifitseeritud õpetajaid. Sellepärast, et õpetajad on kõige paremad õpetajad ja saavad nii-öelda seeläbi meie noori kõige paremini ette valmistada. Aga kui me vaatame, mis see nii-öelda hariduse tulevik endast toob, siis me ei saa eeldada, et pedagoogilised professionaalid suudavad. Nii-öelda maksimaalselt meie järgmisi raketiteadlasi ja insenere ja tarkvara arendajaid ette valmistada, et me peame seda tööd alustama juba. Nii-öelda põhikooli ja gümnaasiumi tasemel, selleks, et näidata nendele noortele, et. BT on huvitav, et reaalained on huvitav, et loodusteadused on huvitavad ja kus see, mida nad koolis õpivad päriselus ka hiljem rakendub, miks nad üldse peaksid õppima? Et ma näen, et selline rohkem. Mitmekesine koolisüsteem on midagi, mis võiks pikas perspektiivis olla palju, palju jätkusuutlikum ja OECD raportid arvavad sama, nii et mul on väga hea meel selle üle.

OECD poolt heaks kiidetud idufirma, esimene meie saates.

Ja kui sa teaksid, mismoodi need raportid valmivad, et. Et IT osa me kirjutasime Eesti poolt ka päris palju omal ajal, aga see küsimus ikkagi selle koha pealt, et edumus on ikkagi päris vana start-up, noh vana, see on kolm aastat ei ole mingi vana veel, aga. Aga, et korra nagu numbrid üle käia, et, et oli kõva nii-öelda, ma ei ütle, et haip, aga nähtav kohe alguses, et noh, tõesti probleem on ju olemas. Et kuhu te näed täna nagu jõudnud olete, et mitu kooli on klient. Mitu õpetajat on nii-öelda partner? Et noh, kuulaja saaks aru, et mis maailmast me räägime, kus suurest maailmast me räägime.

Kui ma räägin Eestist, siis nüüd meil sel sügisel läheb koolidesse kolmas lend, Edumus õpetajaid ja neid saab olema kuskil sada kuni kakssada, et praegu. Meil on niisugune aktiivne kokkulepete tegemise periood just käimas. Eestis on viissada viiskümmend kooli ja hetkel on Edumuse platvormil neist registreerinud kakssada. Ja hetk seisuga diile on kuskil neljakümne kooliga, ehk siis neljakümnesse Eesti kooli kindlalt juba sellest sügisest edumuse õpetajad lähevad. Ja, jah, ja huvilisi õpetama tulla, mis me alguses arvasime edumusega, et saab olema kõige suurem väljakutse. Tuli välja, et me eksisime, et neid inimesi, kes haridusse tahavad panustada ja noori inspireerida, on palju. Meil on hetkeseisuga platvormil kolmsada viiskümmend kõrgharitud spetsialisti, kes seda teha tahavad. Aga me oleme saanud aru, et sotsiaalmeedia on väga selline töökindel kraan, et kui me ainult neid juurde tahame, paneme paar Facebooki reklaami jooksma ja siis neid sealt ka tuleb, et. Et need kolmsada viiskümmend ei ole kindlasti ainukesed kolmsada viiskümmend.

Huvitav, mis mina sain nagu alguses või ma, ma ise mõtlesin selle vist enda jaoks välja niimoodi, et edumus lahendab seda probleemi, et noh, et õpetajaid ei ole, on ju, et ei ole lihtsalt võtta, et meil on variant, et kas me üldse ei õpeta matemaatikat või noh, tuleb edumusest keegi, kes ei ole nagu päris õpetaja, aga noh, okei, et saab hakkama. Aga kui ma nüüd Maria soo juttu kuulasin, sain aru, et või kas mulle tundub õigesti, et see point on nagu pigem see, et tegelikult edumusest tuleb veel parem õpetaja kui see päris õpetaja.

No ma ei võrdleks neid edumusõpetajaid tavaõpetajatega, sellepärast et igal juhul on haridussüsteemis mõlemat sorti õpetajaid vaja. Algklassides on väga olulised just need pedagoogilised teadmised ja oskused, sest et kui sa ikka lugeda ei oska ja numbreid ei tunne, siis. Nagu ise, sa võid olla PhD-ga insener, aga sa ei pruugi tõenäoliselt teada, kuidas siis neid baasasju selgeks teha. Küll, aga kui me jõuame juba gümnaasiumi tasemele või noh, meie sihtrühm on seitsmes kuni ta kaheteistkümnes klass. Siis, siis muutuvad need päris elulised paralleelid juba hoopis olulisemaks, ehk siis sa tahad teada, kust neid tuletisi päriselt vaja on. Ja kui see nii-öelda tavaline õpetaja võib-olla ei oska seda alati öelda, et miks, miks need olulised on ja kust need rakenduvad. Ja siis on, oleks väga hea, kui mõni insener. Selle nii-öelda paralleeli oskaks tuua, et näiteks majanduses või siis füüsikas. Rocket scientist teab väga hästi, et kõik on, kõik on väga olulised teemad.

Aga sa ütlesid, et ainult meile Eesti numbrid, et kas peale Eesti on veel mingid nii-öelda küpsed turge või me oleme nüüd alles alustamas nende muude turgudega? Teistes plokis läheme, räägime seda asja juurde, et seda Ukraina ja Aserbaidžaani teemat, aga mõtlengi, et väljapool neid, neid kolme edumust ei ole.

No esiteks, ma ütleks, praegu on edumus ikkagi Eestis ja Ukrainas peamiselt ja teised turud on need, mida me väikest viisi arendame, aga kus sellest sügisest veel edumus õpetajaid koolidesse ei lähe. Et Ukrainas ma saan aru, et me oleme kaasanud juba üle viiekümne kooli ja üle kolmekümne õpetajaga on kokkulepped olemas, et nad. Nii-öelda Ukrainas koolidesse lähevad erinevaid aineid õpetama.

Aga ma ütlen, et teeme siia ikkagi pausi ära ja räägime järgmises plokis Ukrainast lähemalt.

Restart.

Restart läheb edasi ja me räägime täna haridusvaldkonna iduettevõttega Edumus, mis otsib ja vahendab ja hangib koolidesse õpetajaid ja seda nii Eestis kui nüüd, nüüdsest ka juba väljaspool Eestit.

Jaanik, Ukraina on kolmkümmend korda suurem kui Eesti. Jah, ühesõnaga, et, et kuidas nagu, kuidas läheb nii-öelda selles mõttes, ütleme, kuidas Ukrainal läheb, kuidas Ukraina haridussüsteemil läheb ja miks see edumus sinna Ukraina haridussüsteemini väga hästi sobib?

Jah, Ukraina on tõesti kolmkümmend kuus, nelikümmend miljonit inimest, aga kõik need mahud on ka vastavalt nagu suuremad koolid, näiteks kui Eestis oli üle viiesaja kooli, siis Ukrainas on üle viieteist tuhande kooli. Näiteks kui Eestis on mitu tuhat õpetajat, siis Ukrainas on nelisada nelikümmend tuhat õpetajat. Et nagu ikka suur turg, et ühelt poolt on nagu turg võib-olla vaesem kui Eesti, võib-olla natukene mingis arengus reformides on mahajäänud kui Eesti, eriti haridusreformis. Aga teises mõttes ikkagi tuu, turg on tohutult suur. Ja kui me räägime ükskõik mis valdkonnast, noh, haridusvaldkonnas muidugi, õpetajaid ei ole, palgad on madalad, ei taheta tulla kooli õpetama. Samal ajal, kui spetsialistid tahavad oma panuse anda, sest nad juba saavad tegeleda ka selliste, ütleme, pehmete tegevustega heas mõttes. Siis see on nagu ideaalne turg selles mõttes, et sul on kümneid tuhandeid õpetajaid puudu ja samal ajal sul on professionaalne, kes nagu tahavad oma panust anda riigi arengusse. Haridusreform on algamas Ukrainas, mis on umbes sama, mis meil oli paarkümmend aastat tagasi juba, mis tähendab, et uus kool ja kooliprogramme tuleb muuta ja tuleb kaasajastada. Õpetajate keskmised vanused on väga-väga, ütleme niimoodi palju kõrgemad kui Eestis, mis tähendab, et on vaja saada noort värsket verd peale. Ja just kõige selle nagu kontekstis on ka edumus täpselt see, mis nagu loogiliselt sobitub sinna. Kooli reformi pattern'isse, ehk siis toome ja kaasamajaline mehhanismid, kuidas saaks neid lahedaid professionaale koolidesse. Kus on neid tõesti vaja ja kust tõesti tahetakse, et see viiskümmend esimest, mis meil on. Seal on need koolid, me saime sisuliselt kolme-nelja kuuga. Et tegelikult see nagu maht ja kasv ja tempo kiireneb väga-väga, et see on selline esimene, et töötame välja materjalid, vaatame, kuidas käivitub, aga ma olen kindel, et järgmine aasta me räägime rohkem kui sadadest õpetajatest Ukraina pooled.

Suurust sa praegu neid numbreid, mis seal hoopisid niimoodi puusalt, ma ruttu peast arutasin, et kõik need numbrid olidki täpselt kolmkümmend korda suuremad, et selles mõttes. Ikkagi nii-öelda koefitsient töötab, eks, et mis tähendab seda, et kui sul on praegu Maria Eestis nelikümmend lepingulist kooli, siis noh, tuhat kakssada ja on ikka vähe lihtne matemaatika siit pealt kohe tulemas. Nii-öelda KPI on paigas, et aga mul on korra ikkagi, ma enne, kui me läheme tagasi sinna sinna õpetajate juurde, ma korra küsiks veel see, et, et ikkagi need edumuse enda siin vahendatud või värvatud juhendajad, et. Mul on kohe niisugune tunne, olles ise nii-öelda juhendamas neid tüdrukute ringe, et see tundub eemalt vaadates õudselt lahe, oh, ma lähen sinna tahvli ette, võtan selle kriidi kätte ja siis seletan, on ju. Ja sa kujutad ette, kuidas need lapsed kõik neelavad januselt seda informatsiooni, mis sa annad neile, on ju. Noh, kusjuures ise seda paari korda teinud päris koolist klassi ees, mina keeldun minemast alla gümnaasiumiastme. Sellepärast, et noh, need on ikkagi vabandust, aga nagu tolvanid täiesti on ju, et noh, et, et see on nagu mina jagan kuldmune, on ju, ja nemad nagu tegelevad kõige muuga kui kuulamisega, on ju, et noh, et, et, et mis mõttes, on ju, et.

Panevad sind lihtsalt paika.

Noh, ühesõnaga, enamus aega kulub distsipliini jaoks, mitte selleks, et midagi edasi anda, on ju, et noh, et täielik nagu kašmaar, on ju. Et, et noh, ühesõnaga mul on niisugune tunne, et noh, et see on umbes nagu, nagu kodukohvikutega, et inimesed, kes nagu unistavad restorani pidamisest, et noh, küll see oleks äge, oma restoran ja nii edasi, on ju. Ja siis kui nad teevad, korra peavad kodukohviku ära ühe päeva. Noh, on koodukohikute päev, üks päev on vaja ettevalmist, teine päev on see läbi viia, on ju, siis need kukuvad surnud pikali, ütlevad, et mitte kunagi enam, on ju. Et kuidas, nagu ma ei tea, Maria siin kommenteerida või kes, et, et. Kes tagasi ka tulevad. Kui suur see šokk nagu on ja kui palju on ikkagi neid, kes ütlevad, et noh, et ei, et see on nagu noh, mis on see vahva lugu, kus. Juss süüab emale, et, et, et ema, ma ei taha täna kooli minna, on ju, ja ema ütleb vastu, et ei, Juss, sa ei pead kooli minema, on ju, et noh, et. Ja jama, ma ei lähe kooli, ma ei taha kooli minna, et noh, just see peab minema, sa oled kooledirektor on ju. Et, et, et siinsama lugu on ju, et noh, et, et, et kas on ka neid, kes päriselt ära kukuvad või kui lihtne ikkagi on, et motiveerida selle nagu terve hooajaga ära käima seal?

On olnud seda, et nii-öelda keegi õpetab vähem kui terve õppeaasta vältel, aga need nii-öelda probleemid on või väljakutsed on tulnud tavaliselt kuskilt mujalt, et see õpetamine ise ei ole olnud see, mis nii-öelda selle. Otsuse lõpuks teeb, et kuna me. Oma koolitajatega oleme loonud sellise programmi, mis aitab nendel spetsialistidel päris hästi sellesse koolikeskkonda sulandada ja saada aru, kuidas need grupiprotsessid, õpiprotsessid. Ja isikliku arengu protsessid toimivad, siis ei ole see nii-öelda. Õpetamine ka nooremates klassides kui gümnaasium olnud nende jaoks mingisugune ületamatu väljakutse. Et kui väljakutseid on, siis meil on edumuses mentorid ja koolitajad, kes saavad nende probleemidega kohe aidata neil nii-öelda tegeleda. Ja niimoodi, nii-öelda pole see nagu kogu see õppeaasta nende jaoks olnud väga hull. Kas sa Maria

oled ise ka pidanud näiteks kaheksanda klassi ees seisma ja proovima neile midagi selgeks teha?

Ja ma olen õpetanud inglise keelt ja see on olnud väga vahva.

Aga selles mõttes, et, et nii mina kui Taavi, noh, nii minevikus kui loodetavasti tulevikus peame veel seisma ja mina ütlen ausalt, mul on küll raske olnud. Algklassidega saab hakkama, keskkooliga saab hakkama ka just seesama, mida Taavi ütles, on ju, see, see, see vanus on nagu väga-väga raske. Mis, mis nendega tegema peaks?

Ma arvan, et kõige olulisem just selliseid põhikooli kõrgemaid klasse õpetajates on ise hästi rahulikuks jääda ja iga tund ei peagi olema täielik nii-öelda õnnestumine. Et selles mõttes on hästi hea, et need edumuse õpetajad õpetavad terve õppeaasta vältel. Kui mingi päev ongi mingisugused hoopis teised teemad võivad selle tunni täiesti ära rikkuda, see on täitsa okei. Aga ma

ütlengi, et selle küsimuse point oli tegelikult, et juhatale sisse, järgmine küsimus Jaanikale, et. Et noh, sina oled nüüd müünud seda seal Ukrainas, okei, koolides me saame aru, neil on probleem, neil on valu, eks nemad peavad lahenduse leidma. Ja kes iganes neile aidata saab, noh, ma ei tea, katsetame ära vähemalt on ju, et noh, igatahju ju ei tee, on ju. Et aga just see, et, et kuidas sa, Jaanik, oled müünud seda kõike nendele õpetajatele, samadele raketiteadlastele ja nii edasi, on ju, et. Et kui lihtsalt see nagu tuleb, et, et on ka, on, on nad siis nii-öelda noh, ongi see kodukohvikute entukas, on ju. Või on see ikkagi see, et nad saavad aru, et, et see on nagu tõsine väljakutse ja see on nagu noh, korralik panus ikkagi oma, omaenda riigi jaoks.

No vaata, ma arvan, et Ukrainas on natuke see teine olukord arusaamisest oma riigi jaoks. Et kuna tegelikult Ukrainas reformid ei lähe nii kiiresti kui Eestis. Siis paljud nagu mõtlevad, et aga mida mina saaks teha selleks, et riik areneks ja on valmis reaalselt seda oma energiat ja aega rohkem panustama. Ja kui meie arvame, et riik kõike peab, siis ukrainlased saavad aru nagu, et ei, et äkki saan mina ka vaikest teha, et tegelikult selline nagu. liikumine on, on palju-palju levinum kui Eestis. Et inimesed nagu peavad loomulikuks ja muidugi ma aitan, kui ma saan midagi teha. Ja see aitab nagu väga kaasa. Ja siis on meil teiselt poolt IT-spetsialistid, keda on kakssada viiskümmend tuhat, tohutu turg. Kes töötavad väga normaalsete palkadega, sellistega kaks tuhat viissada dollarit keskmiste palkadega. IT-firmades odavamas elukeskkonnas kui Eesti ja mõtled, et ma võiksin midagi teha oma riigi heaks, näiteks seda ma suudaks teha küll, et õpetada matemaatikat või õpetada inglise keelt või. Ja samamoodi on tegelikult ettevõtted, kus on selle. Kes ütlevad, et kuulge, et meil on siin raketifirma otseses mõttes, meil on vaja noori insenere, noore insenere tuleb kasvatada juba algusest peale, et juba natuke. Hilja, kui me hakkame ülikoolis näitama neile rakette, et äkki peaks seda pealekasvu nagu alustama juba palju varem ja mida me saame teha, me saame osaleda selles programmis ja pakkuda oma õpetajaid. Samamoodi erinevad, ütleme keemiatööstuses, metallitööstuses, et tegelikult siin on ühelt poolt nagu inimesed rohkem saavad aru, et nad peavad ja võiksid panustada ja teiselt poolt ettevõtted saavad aru, et, et see on ka maraton on ju, et sul on pikas perspektiivis huvitatud tööjõud, kes tahab sinuga töötada.

Aga mõtlengi, et iseenesest Ukraina praegu on nüüd, teie stardite ka põhimõtteliselt ju päris action'is esimesel septembril.

No me oleme kogu aeg päris action'is kogu aeg, selles mõttes, et õpetajate ära rääkimine. Et see

Telliskivi hitib sind sellel hetkel ikkagi, kui nad kooli lähevad ja tuleb välja, et seitsmendikud on ju, et. Et nendega ei olnud üldse võimalik tööd teha. Noh, näen, kui keeruline see on, on ju, et noh, mitte ainult nagu kooli kogemusega, vaid ka.

Oota, aga võib-olla Taavi, selles mõttes, et Marial on ju mingi teadmine selle kohta, et, et kas kukuvad need nii-öelda õpetajad ära, tulevad nuttes ja ütlevad, et mina ei lähe enam tagasi, tee või nina. Või, või kui palju on üldse noh, protsentuaalselt kas või neid pöördumisi teie poole, et kuulge, mul on nõu vaja, et noh, et ma ei oska nendega hakkama saada või mul on probleem.

Edumuses need mentorid ja grupijuhid hoiavad edumuse õpetajatega kontakti. Iganädalaselt või üle nädala, niisiis selliseid nii-öelda suuri probleeme ei jõua tekkida, sellepärast et need on juba eos. Aidatud igasugustest väikestest takistustest üle saada. Nii et mul on hea meel öelda, et selliseid. Jah, probleeme on isegi vähem, kui me arvasime, sest et me oleme suutnud luua edumus õpetajate vahel ja koolitajate vahel sihukese mõnusa kogukonna, kus nad. Üksteist toetavad ja aitavad ja siis saame meie ka keskenduda nii-öelda näiteks uutele turgudele, selle asemel, et siis.

Nad ikkagi väsivad ju, sa ütlesid ka, et noh, et, et noh, kokkulepe on põhimõtteliselt aastaks on ju või aastaks nagu hooajaks on ju, et noh, kellel on see tsükliõpe, et teeb oma kaks tsüklit ära ja ongi korras võib-olla on ju. Et, et mis see statistika on, et kui palju ikkagi on nii-öelda seda? Rekuuring õpetamist, et noh, tegin ühe aasta, teen teise aasta, teen kolmanda aasta on ju, et versus see, et okei, noh nüüd aasta on tehtud ja noh, iseenesest kui me kõik anname. Ühe aastaks oma elust oma riigi jaoks, noh, ei ole ju väga, väga, väga raske panus.

No kõik inimesed väsivad ja selle õppeaasta vältel on tegelikult õpetajatel juba selline nii-öelda kõver, kus alguses nad alustavad just hästi suure entukaga, siis detsembriks ja jaanuariks on. Justkui võhk väljas ja pärast, pärast seda tuleb jälle selline energia tagasi ja tegelikult suve alguseks on kõigil väga hea, nagu sihuke. Meelestatus ja ma ei saa, mulle tundub, et praeguse hetkega meil on eelmise aasta õpetajatest umbes kolmandik kindlat jätkamas. Aga kuna august on veel poole peal, siis nii-öelda ma arvan, et me saame kuskil poole kanti täis, mis on ka meie eesmärk, et pooled edumuse õpetajad jätkaks teisel aastal.

Kusjuures ma tegelikult mõtlen, Maria jutukuulatuse, et, et olles ise lapse isaga, siis laps läheb kohe teise klassi, siis ma arvan, et see koolitus nii-öelda laiemas plaanis, et kuidas temaga üldse hakkama saada või noh, et kuidas temaga võib-olla koos õppida või, või kuidas talle midagi õpetada. Noh, see, see juba iseenesest võiks minu jaoks olla väärt seda, et ma, ma käin seda projekti tegemas.

Kui aus olla, siis kui ma esimest korda ise ka seda koolitust läbi tegin, siis ma mõtlesin, et miks me neid asju juba põhikoolis ja gümnaasiumis ei õpeta, need on baas suhtlemisoskused. Grupiprotsessidest arusaamine, kuidas konflikte lahendada ja. Jah, nagu see on meie väikene selline lisandväärtus ka, et edumuse koolitus tegelikult ei ole mitte ainult kasulik, kui sa sinna klassi ette lähed, vaid see on ka väga head teadmised ka põhitööl või eraelus hästi hakkama saamiseks.

Noh, suhtlemiskoolitusprogrammeerijatele on kindlasti alati magakasulik. Et võiks soovitada, et kui sa oled programmeerija, kes tunneb, et tal on nagu people skills on väits nõrk, et siis mine edumuse programmi ja, ja hakka tööle siin.

Täpselt ja see on mitut pidi hea, sest et ühelt poolt nemad arendavad oma suhtlemisoskusi, aga teiselt poolt nad inspireerivad juba järgmist generatsiooni arendajaid ja oma tulemiku kolleege loodetavasti.

Nad ja kõigil on kasut sees, aga me teeme siia teise pausi ja siis läheme edasi. Restart läheb edasi, me räägime edumusest ehk kuidas haridusvaldkonnas innovatsiooni teha. Üks küsimus, mida, mille juurde me nagu peaaegu esimeses lõigus jõudsime, aga päriselt mitte, on see, et kuidas kogu selle asja finantspool toimub, toimib, eks. Et, et mina, kas ma saan õigesti aru, Maria, et mina kui õpetaja ei saa raha üldse null või ma saan mingi sümboolse raha?

Edumus õpetajad, jah, programmis osalemise eest tasu ei saa, ehk siis, kui sa tuled, õpetad selle ühe või kahe kursuse mahus, siis sa teed seda tasuta ja oma missioonitundest.

Okei, aga koolid maksavad siis edumusele, aga mille alusel, kas nad maksavad mingi riiklikult kehtestatud õpetaja tunni tasu või on see, selgub läbirääkimistel iga kooliga või kuidas see käib?

Eestis on hea see, et meil on õpetaja miinimumpalk ja edumuse tasu on võrdne õpetaja miinimumpalga tööandjafondiga. Ehk siis meie esitame koolile arve igakuiselt ja sisuliselt nad justkui maksavad palka, aga maksavad sellele edumusele.

Okei, ja siis selle raha eest te korraldate neid, seda platvormindust, käehoidmist, koolitamist, kõike

seda. Fondiga, mis see tähendab siis sotsmaks on sees, overhead on sees.

Nojah, ta esitab arve lihtsalt, jah.

Ja mõtlen, lihtsalt mõtlen, et noh, et ütleme, kui palk on näiteks, ma ei tea, kaheksasada, siis koos maksude ja, ja overhead'iga on see kaks koma viis korda suurem, tavaliselt.

Sa paned sinna sots- ja tulumaksu juurde ja töötlus.

Management fee, arvutid noh, ühesõnaga, mis on nii-öelda. Ühesõnaga inimese kohta lisakulu. Me

neid overhead'e ei arvesta, me arvestame ainult õpetaja miinimumpalga seda tööandja fondi, mis ühe kursuse ja. Ühe kursuse mahus on siis seitsesada kolmkümmend eurot ja see number on enamasti koolidele üsna hästi teada, sest et kui nad kaasavad. Erinevaid valikaine õpetajaid, siis nad on juba sellega ise välja arvutanud.

Aga kooli jaoks see on siis nagu mõistlik deal, et nad ei maksa rohkem, aga keegi toob neile õpetaja ja umbes noh, garanteerib, et see õpetaja on ja teeb lõpuni ja, ja on ise veel koolitatud ja motiveeritud. Just,

ma leian ka, et see on koolile väga hea deal, sest et enamasti need edumusõpetajad on inimesed, kelle. Kes saavad oma põhitööl väga head palka, ehk siis koolil ei ole enamasti raha neile seda palka nagunii maksta, mida need inimesed saaks või tahaks. Niisiis, neil on hoopis mõistlikum tulla seda tegema tasuta koolituse ja mentorluse vastu. Ja, ja koolid siis maksavad meile selle miinimumpalga tasu.

Aga kõiki on alati kuld, mis hiilgab, eks, et me küsiks teistpidi ka, on ju, et noh, ma mõtlen omaenda. Vanade heade programmeerijate peale, on ju, ja neil paljudel oli see people skills ikkagi noh, suhteliselt nagu tagasihoidlik, rääkimata kõvast selgest häälast, mida võiks nagu klassi ees teha, on ju, et. Et, aga mis siis juhtub, kui ei olegi nii hea õpetaja, noh, okei, matti jagab ja tegelikult nagu võiks täitsa nagu, ütleme nii-öelda sisu poolest on nagu hea õpetaja, aga ütleme üldse vorm nagu ei vea välja, on ju, et. Mis siis edumus teeb, garantii korras tuleb järgmisel päeval teine vend või mismoodi, mismoodi see pool käib?

Jah, aga mis sa arvad, kas meil on koolis kõik, kõik õpetajad, kes seal on, on suurepärased, need, kes kvalifikatsiooniga ka?

Ei no põhimõtteliselt nagu noh, sa võid alati niimoodi vastata ja, ja et noh, et, et see on ühe teise vennasvabariigi tüüpiline vastus, et noh, et, et me, me vallutasime selle ala sellepärast, et kaks sajandit tagasi võiks teine riik vallutas ka selle ala,

on ju. Aga see on ju reaalne nagu läbirääkimispositsioon kooliga, et noh, et sa võidki öelda, et arusaadav, et otsige endale ise parem. Jah, ma ei tea, võib-olla turusituks on selline.

Konkreetsemaks vastuseks su küsimusele, siis üldiselt meie ei paku või ei ütle koolile, et siin on see õpetaja, ta tuleb nüüd sulle kaheksanda klassile informaatikat õpetama. Vaid kool ise vaatab platvormilt, esiteks, keda neil vaja on ja siis keda nad oma kooliperre lisada tahavad, ehk siis nad valivad ise selle õpetaja. Ise nagu alustavad lepingu sõlmimist temaga.

Teevad mingi tööintervjuu ka või? Kindlasti.

See

muidugi võib eriti nöga olla, et kui ma olen pärast pikka vaagimist otsustanud tuua selle ohvri oma riigile ja annan ennast üles tasuta õpetajaks ja siis keegi ei taha mind. See võib päris nöga tunne olla.

Mul on väga kurb teatada, aga kahjuks praegu see on edu, enamus edumuse huviliste selline saatus, saatus, meil on kolmsada viiskümmend huvilist, kes tahavad koolidesse tulla. Hetkel mingisugu ühe või teise tulemuseni, me oleme jõudnud kuuekümne osas, ehk siis kakssada üheksakümmend kõrgharitud spetsialisti on ühelt poolt oma peas sellele nii-öelda. Valmisolekule jõudnud, et jah, ma tahan tulla haridusse panustama ja ühelt poolt vaatavad Aktuaalsest kaamerast, et koolis on õpetajaid nii palju puudu, aga siis tuleb välja teil. Keegi ei taha mind. Nende PhD-d kahjuks ei ole piisavalt kvalifitseeritud.

Jaanika, sina jäävad Ukraina poolt ka, et sa tahad öelda, et Ukraina koolid ka ei taha neid, häid õpetajaid siis või?

No esiteks, kõigepealt selle koolide tasustamise osas ma nagu täiendaksin, et näiteks meil on IT-ettevõtted, kes ütlevad, et okei, see läheb teile billable hoursse. Et, et te võite kinni, kirja panna oma raportisse, te töötasite selle ettevõtte heaks ja saate oma selle tunnitasu kätte, et, et ei jää ka millestki ilma või te ei tee nagu puhtalt tasuta, on ka selliseid case'e. Aga teiselt poolt muidugi noh, õpilased, õpilased tahavad tulla, aga õpetajad, alati on ju mingi ringkaitse, on ju, et alati on see haridussüsteem käinud niimoodi. Alati oled sa pidanud seal läbima pedagoogilise kõrgkooli, siis oled sa läbinud konkursid, siis direktor ütleb, et vot see on nüüd õige inimene, kes kuulub meie kooli. Et, et muidugi on selline vana nagu süsteemi vastupanu. Aga siin on ka väga tähtis nagu just selline poliitiline moment, et, et meil on tõesti nagu ma ei tea, linna, linna haridusametite juhid ja linnapead, kes ütlevad, et teate, et nüüd teeme uutmoodi, et me peame teie arvamusest lugu. Aga ei küsi seda mitte alati, et nüüd me katsetame sellist lähenemist, et, et miksime nagu uusi õpetajaid, vana õpetajaid, äkki te õpite üksteiselt isegi midagi. Ja selles mõttes on isegi Ukraina nagu selline mitte täiesti demokraatia väga hea kord, kus nagu julgetakse vahel vastu võtta katseid, mitte ei hakata pik Et okei, minu otsusega proovime.

Aga seda, kas Eestis, Eestis ja või Ukrainas on, on mingid hariduslikud nii-öelda nõuded nendele õpetajatele ka või kas nad saavadki tõesti minna ilma kõrg, ütleme sellise, selle ala kõrghariduseta ja hakata õpetama?

Eestis jah, vahelt poolt on õpetaja kvalifikatsiooni nõuded ja koolid peavad eelistama õpetajaid, kellel on siis õpetaja kvalifikatsioon. Küll aga kui koolijuht sellist õpetajat sellesse positsiooni ei leia, siis ta võib ka aastase lepingu sõlmida mõne muu kõrgharitud nii-öelda. Tegelasega, kes siis tema arvates selle aine saaks ära õpetada, vastasel juhul meil oleks hoopis hullem olukord juba haridussüsteemis, kui ta meil täna on.

Siin on muide üks nüanss, mille me oleme üks stakeholder, keda me oleme siin praegu välja jätnud sellest vestlusest, kes on meeletult häälekas, vastikult häälekas, on lapsevanemad. Ehk siis noh, meil siin ka Viimsis oli probleem erinevate direktoritega ja vallavanemate vahelise kaklemisega ja nii edasi, on ju, ja siis. Kas lastevanemate etteheide üldiselt tulebki selle pihta, et mitte, et mis see sisu on, mis lastele antakse, vaid umbes, et kui palju on ikkagi neid õpetajaid, kellel ei ole veel seda kutsetunnistust, kes alles omandavad seda kutsetunnistust ja nii edasi, ehk siis. Nii naljakas kui see ei ole, et. Et selle nagu vorminõude taga ei olegi nii väga direktor, kes tegelikult lahendab seda probleemi, vaid selle vormilise nõude taga, et ikkagi kõik peaksid olema nagu paberitega ja nii edasi. On üldjuhul mingi kilkkond vanemaid, kes arvavad, et nemad teevad haridussüsteemist kõike, on ju. Ja põhimõtteliselt siis sellega sõidavad nii koolile selga kui kohalikule omavalitsusele, kes siis kokkuvõttes rahastab kooli, on ju, et noh, et selles mõttes see. Et mis see teie kogemus selle koha pealt on, Maria, et. Et on teil lastevanemate ka probleeme, noh, ma ei tea, noh, tuleb sihuke minusugune, kes on valmis põhimõtteliselt ka joonlauaga tõmbama kellelegi, kui vaja, on ju, et. Mulle meeldis, mul laps tuli tagasi mingist tunnist, ütles, et õpetaja ei öelnud, et ühele õpilasele, et üks mees täna saab kinga, et kas sina minu käest kingaga või mina lendan koolist välja, on ju, et noh, et. Et kuidas see lastevanemate tagasi tahan?

No ma pean tunnistama, et väga palju edumusõpetajaid seni Viimsis õpetanud ei ole, ettevõtlust ja majandust on seni seal kaetud edumusõpetajate poole pealt.

Ettevõtlusest ja majandusest, oled sa mõelnud?

Ja, ei, Viimsis ma olen andnud vist paar tundi ja mitte, mitte väga, jah.

Ja, aga üldiselt siin mujal kantides tundub, et lapsevanemad on pigem positiivselt meelestatud, et näiteks. Eelmisel aastal meil läksid ühte kooli informaatikat õpetama, kaks jälle Telia tegelast. Ja kui seal koolis varasemalt oli kõik õppinud pigem nagu käsitööd ja puutööd. Siis vastupidi, lapsevanematelt oli väga-väga positiivne tagasiside, et nüüd. Arvutite ja interneti ja muude selliste teemadega nende lapsi rohkem kurssi viidi. Ja tihtipeale edumusõpetajad on ka lapsevanemad, et nad näevad, et kas nende lapse koolis või haridussüsteemis üleüldse. On väljakutseid ja ma arvan, et üks hea viis, kuidas hakata panustama ja süstemaatilisemalt aru saama, mis, mis seal hariduses üleüldse toimub. On see, et natukene oma varvast sinna haridusvette pista ja ära proovida, et mida see õpetamine tegelikult tähendab.

Ma tahaks saate lõpuks tulla, me alustasime rahast natuke ja lõpetame siis samas kohas, et ma tunnetasin, Taavi, sinu skepsist kergelt alguses, et kas see ka mingi äri on või see on rohkem nagu MTÜ värk, on ju.

Et on olemas maailmas koht ka sotsiaalsete start-up'ide jaoks.

Nii, aga kui sa nüüd mõtlema hakkad, siis kui sul on kaup, mida sa müüd, on tasuta. Sa ise ei maksa selle eest midagi, eks, et sul on, paned Facebooki kuulutuse, saad seda tasuta seda kaupa. Nüüd sa müüd seda koolidele edasi, kes väga tahavad seda osta ja hind on fikseeritud ja mitte väga madal. Ja kusjuures need koolid, nagu Maria rääkis lausa noh, tegelikult ise üldse otsivad selle kauba üles ja, ja noh, lähevad vaatavad, et kas nad tahavad seda kaupa või ei taha. Et noh, Eesti on nagu väikeriik, aga tõesti Ukraina, ma ei tea, India, mis iganes, see, see ju võib täitsa äri moodi paistma.

Ja ei, puhast platvormi äri. Saas.

Põhimõtteliselt küll jah, ja siis taas, DJ. No vot. Et ma jätan, ma küsiks Jaanika käest seda, et kas, kas sa, sina nagu oma kogemuste pealt näed, et, et kas sellest võib tullagi nagu ikkagi äriline edulugu või see on, noh, ongi nagu selline pool MTÜ maailma muutmine, mida sa ise alguses välja tõid?

Et olgem ausad, et praegu on ikkagi see social investing ja, ja see on täiesti tavaline, et fondid vaatavad ja investorid vaatavad juba seda, et mõlemad saaks. Et kasum ei pea olema hüperkasum, nagu ma ütlesin. Aga samas, kui see muudab maailma ja teed kasumit, mida tõesti on võimalik teha edumusega, sest minu meelest see on nagu täiesti win-win, et sa teed mõlemad samal ajal ja kuidagi väga levinud on just see, et kui sa teed sotsiaalselt vajalikku asja, siis sa ei teeni kasumit, ei ole korrelatsioone, no juba üha rohkem sa teenid sellega ka kasumit, kui sa teed nagu õiget ja vajalikku asja.

Okei, nii et ühesõnaga, et kas me lepime kokku nüüd neljakesi, et sellest võib tulla nagu majanduslik äriline edulugu või Maria, kas sina teed seda mõttega, et see on ikkagi äri või sa teed seda mõttega, et see on noh, samamoodi nagu need edumuse õpetajad, et midagi peab lõpuks tegema?

Mulle väga meeldib see missioon Edumuse taga, et nii-öelda seda haridussüsteemi muuta ja kaasajastada, aga ma näen, et ainukene või võimalik viis süsteemseid muutusi ellu tuua on läbi jätkusuutlike ärimudelite. Et projekti rahastusega me siin väga kaugele tõenäoliselt ei sõuaks. Et, et jah, ma näen, et sellest võib tulla nii väga hea rahvusvaheline äri kui ka siis teerajaja järgmisse hariduse paradigmasse.

Ja Henrik, vabanda, ma lisaks veel sulle seda, et ma olen täiesti nõus sellega, et nagu äri peab olema ise nagu self-sustainable, et ta peab suutma ise ellu jääda ja natukene ka nagu boonuseid ja kasumeid maksta vähemalt, muidu, muidu see lihtsalt nagu heategevus igavesti. Minu

meelest mitte ainult äri, vaid ka heategevus peab olema self-sustainable, aga mida iganes sa teed, on ju, kui sa plaanid seda teha pikemalt, kui noh, kui ainult entuka pealt kuus kuud, et siis ta peab iseendaga hakkama saama. Aga see,

aga muide noh,

sood soorase näitel on ju, et, et ka see saab pikalt toimida siis, kui sa noh, kui see muutub masinavärgiks.

Ei muidugi, selles mõttes ma, ma sellega olen nõus, et sul peab olema palgatud töötajad ja keegi, kes peab ikkagi tegema seda asja nagu süsteemselt ja süstemaatiliselt, et. Entuki pealt tõesti ei jookse pikalt. Aga noh, ütleme nii, et. Noh, ka, et kui sul praegu ei oleks neid õpetajaid, kes sinna vabatahtlikult sinna süsteemi tulevad, on ju, siis ju noh, sa ei jõuaks ju maksta, on ju, see oleks nagu bell'i app kohe, on ju, et selles mõttes. See entukas kestab mingi perioodi ja, ja, ja noh, tulebki see lihtsalt leida see tsükkel, et, et kuidas maksimum välja pigistada.

Kui Facebookil ei oleks neid entukaid, kes nagu vabatahtlikud tulevad need klõpse tegema, siis samamoodi nende äri kaua ei kestaks.

Facebooki äri, ma ise meediaettevõtjana ütlen, et kui, kui mul oleks mingisugused inimesed, kes entuka pealt looks tasuta sisu. Ja, ja tekitaks mingeid diskussioone ja vaidlusi ja peaksid kõike seda masinavärki üleval. Mul oleks küll hea meel, see on üks hea äri, kui sa lõpuks selle saavutad.

Aga põhiline ongi ju see nii sotsiaalses või mitte ettevõttes, et ära aru saada see ajastus, millal on valmis nii turg panustama kui inimesed panustama, kui on see trend, kui on see nõudlus ja siis seda pakkuda, ma arvan, et see ongi nagu just edumuse jaoks kõik õiged nagu komponendid praegu olemas selles hetkes.

Olgu, meie saade on läbi, aitäh kõigile kuulajatele, palju edu edumusele ja noh, Maria küll ütles, et ega koolid teid vastu ei võta, kui ta ennast sinna üle, üles on, tõenäosus ei ole teie poolel, aga ma ikkagi julgustan minema ja vaatama ja kohtume jälle nädala pärast.