Liiklussurmad nulli

Kahe hea asja vahel on alati keeruline valida, kas eelistada uusimat tehnoloogiat või elegantsemat välimust. Uue Toyota Camry täishübriidelektriautoga on valiklihtne. See on lipulaeva elegants, mugavus ja turvalisus. Uus Camry hybrid koos viimase põlvkonna Toyota safety sense ohutuspaketiga. Camry Executive on nüüd eriti hea tutvumispakkumisega. Vaata lisa Toyota.ee.

Head Restarti

kuulajad, tere tulemast meie saatesse, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on mikrofoni tees ning meil on.

Ka loomulikult külaline ja loomulikult on külaliseks idufirma ja idufirma on Tartust ja ei ole OÜ ja ma muide, viimasel ajal olen vaadanud, et on hakatud looma ka mingeid täisühinguid ja usaldusühinguid, võib-olla sellest saame ka kunagi rääkida, et miks. Aga, aga on AS ja AS-i nimi on Bercman Technologies AS ning selle kaasasutaja ja tegevjuht Mart Suurkask on meil täna külas, tere, Mart. Tere, tere. Miks AS?

See on hea küsimus ja ilmselt juba juriidilises kehas väljendusid ettevõtte ambitsioonid juba, juba

eemas. Okei, jaa, aga me peame siis lähenema vist sellele küsimusele tavapäraselt, Restarti võtmes. Mina ei oska seletada, millega Bercman tegeleb. Kas, Taavi, kas sa seletad või me jätame selle külalisele?

Jätame selle külalise täna. Noh.

Oh, aitäh, jaa, et Bercman Technologies on tehnoloogiaettevõte, mille missiooniks on liiklussurmade elimineerimine. Ehk siis me praegu tegelemegi peaasjalikult liikluskeskkonna moderniseerimise. Ja võib-olla siit öelda lihtsalt, et me teeme nutikat infrastruktuuri. Ehk siis aitame tehnoloogial jõuda kiiremini liikluskeskkonda ja samal ajal valmistada ette liikluskeskkonda ühendatud isejuhtivateks sõidukiteks.

Oot, oot, oot, oot, oot, ma olen midagi sellist juba kuulnud, aga see oli veits teine, teine värk, see oli üks teine eestlane, kes tahab nii-öelda parandada liikluskultuuri sellega, et kui kõik autod oleksid ka kaamerad, on ju, et. Seda me oleme kuulnud, et mine nüüd palun detaili, räägi meile täpsemalt ära, et, et kuidas nüüd need liiklus, liiklussurmad ära kaovad.

Ja no vaata, Euroopa Liit on ka pannud endale eesmärgiks, kutsuvad seda vision zero. Null, nullvisiooniks ja eesmärgiks aastaks kaks tuhat viiskümmend ei juhtuks ühtegi surmaga lõppevat liiklusõnnetust ja.

Selleks on vaja, et ükski inimene juhiks ühtegi autot.

See on võib-olla üks osa kahjuks sellest jah, et inimese nii-öelda käest tuleb see rool kätte saada.

Nii. Ma vaatasin, Uvi, sinu jutu kuulatest tuli natukene tuttav ette ja ma leidsin pressiteate kolmandast detsembrist kaks tuhat kaksteist, mis ei ole seotud selle teise eestlase start-up'iga. Aga see räägib sellest, et autofirmal Volvo on eesmärk, et nende uutes autodes ei toimuks, ehk siis üksik inimene ei saaks surma. Liiklusõnnetuses uues Volvos aastaks mis? Pakute kumbki?

Kaks tuhat kakskümmend.

Õige, kaks tuhat, et ja kusjuures mul ei ole statistikat, aga ma miskipärast ka noh, ütleme, et seda on väga-väga raske uskuda, on ju, et, et nüüd poolteist aastat ei ole Volvos ükski inimene uues Volvos surma saanud. Ma ei tea, Märt, on sul, tead sa paremini seda või juhuslikult?

Jah, vaata, need eesmärgid ongi, et kui sa kaks tuhat kaksteist nad selle välja kuulutasid, siis eks see optimism oli, oli suur. Ja tegelikult võib-olla tänaseks päevaks me oleme ka selle, sellest sentimentist aru saanud, et ka isejuhtivate sõidukitega see. Progress ei ole kahjuks olnud päris seal, mis lubatud on, viimastel aastatel. Ja, ja kui nüüd võib-olla päris algusesse minna, siis otsus see Bercman Technologies asuta, asutada leidis aset aastal kaks tuhat kuusteist. Küll aga need mõtted hakkasid juba liikuma kaks tuhat viisteist ja põhjused olid väga lihtsad, kaks põhjust oli, üks oli see, et kaks tuhat viisteist november. Hukkus Eestis ülekäiguradadel üheksa inimest. Noh, see on üle mõistuse palju, et ühe kuu kohta. Ja siis oligi niimoodi, et kui ma vaatasin uudiseid, iga kahe-kolme päeva tagant tuli uudis, et jälle keegi sai ülekäigurajal hukka. Kohas, kus sa peaksid üle käima, on ju, palutakse minna, palun mine siit üle. Siis oligi niimoodi, et ma hakkasin mõtlema, et, et kas tõepoolest ei saaks kuidagi tehnoloogiat ära kasutada, et seda olukorda parandada. Ja viimane selline tõuge ettevõtte asutamiseks oli, kui mul ühe parima sõbra vend hukkus liiklusõnnetuses ja jättis tegelikult endast maha üheaastase poja. Mis, mis paratamatult mõjus mulle ka ja otsus oligi, saigi tehtud aastal kaks tuhat kuusteist suvi, et, et isegi kui liiklussurmade elimineerimine tundub kuidagi ambitsioonikas plaan. Siis on see piisavalt oluline, et vähemalt anda oma panus selle realiseerumise suunas. Ja siis me olemegi nüüd paar aastat tegelenud peaasjalikult just raja leidmisega. Tehnoloogiate kaardistamistega, prototüüpimistega ning nüüd on meil väljas kolmanda generatsiooni toode nimega nutikas ülekäigurada. Mis, kus me siis kasutame tehnoloogiat selleks, et jalakäijad turvaliselt üle tee lasta. Ja seda nii tänases liikluskeskkonnas kui ka tulevikus, kui me suudame suhelda autodega ja anda ka autodele juba aegsast ette teada, et vaadake, et siin jalakäija sõidab, kõnnib üle tee, et sõida nüüd natuke rahulikumalt.

No, mismoodi seda välja näeb, et noh, ma ütlen, kõige efektiivsem oleks see, et vaata. Kui sa tahad parklatest ilma maksmata välja põgeneda, siis välismaal me oleme näinud, on ju, noh, üks on tõkkepuu, on ju. Teine variant on, et sul tõstetakse ette selline. Metallist tõkis, mille otsa sa oma auto lihtsalt ära lõhud, on ju, et, et kui aus olla, siis noh. Midagi alla selle tundub juba ikkagi, et selle mängu nagu auto võidab, on ju, et, et mis siis, et noh, ütleme ikkagi raadiokuulaja peab selle ette kuulutama, kujutama, kujutama, on ju, et mis siis täpselt juhtub, on ju. Nii, hakkan mina lähenema ülekirjaga rajale, sina oled autoroolis, ülekirjaga nutikas, mis seal autos juhtub?

Ja, me disainisime ta niimoodi, et ta oleks kasulik tänases liikluskeskkonnas, mis tähendab seda, et me peame kommunikeerima autojuhiga. Ja siis me, kui sina lähened ülekäigurajale, me tuvastame sinu, et sinuga jalakäija hakkad astuma ülekäigurajale. Ja siis on meil postiküljes on väiksed LED-id, mis annavad autojuhile märku, et. Jalakäija on tee peal ja see on tegelikult väga levinud, levinud viis autojuhti hoiatada võimalikust ohust ülekäigu rajal.

Mul vist on viim siis üks selline olemas, et.

Jaa, mis tänaval ta on?

Oh jumal, Aiandi tee.

Me, meie oma on üleval Lubja tee kakskümmend kaks. Millise Lubja tee? Ja, et seal on see vanadekodu ja lasteaed, et kui sa sealt lähed, siis seal, seal on meie kõige viimasem versioon üleval. Ja mis ta seal teeb, ongi see, et annab siis jala, autodele jalakäijast märku. Aga kuna see on sihuke, sihuke lahendus, mis võib-olla tulevikus nii suurt efekti ei anna. Siis loomulikult meie tegeleme täna tootearendusega sellisel kujul, et me suudaksime ka. Ohuolukordi tuvastada enne kui nad tekivad, sellest tuleb ka siis see sõna nutikus. Ja kolmanda aspektina räägime ka infrastruktuur sõiduk suhtlusest. Et meil on see valmisolek olemas, kahjuks eelmisel aastal. Ei suutnud Euroopa Liit neid sõnumeid ära standardiseerida. Et missuguse, missugust riistvara ja missuguseid protokolle kasutada infra ja sõiduki omavaheliseks suhtluseks, aga me hoiame näppu kindlasti pulsil, et kui need asjad selguvad, siis. Siis me oleme selleks valmis ja me saame tegelikult kõik nutikad ülekäigurajad selle, selle funktsiooniga ka katta.

No ma muide lihtsalt kiireks kõrvalepõhkeks, ma vahepeal tuvastasin, et vähemasti aastani kaks tuhat kaheksateist, ehk siis aastatel kaks tuhat kaks kuni kaks tuhat kaheksateist, ei hukkunud Volvo XC üheksakümnes, seal sees, ükski inimene. Seda autot toodeti väga palju, ma ei tea, mis, ma uuemaid numbreid ei tea, see selleks, see ei ole tähtis antud kontekstis, ma, ma, ma ütlen, et seda nagu probleemi, et on. Ma ei tea, jalakäija, on ju, ja auto sõidab talle otsa, jalakäe saab surma. Seda on võimalik hakata lahendama ju kahelt poolelt, on ju, üks pool on see, et me teeme auto selliseks, et auto saab aru, et noh, et ta ise otsustab, et ta ei sõida otsa, on ju, teeb selle liigutuse ära. Teine on see, et me hakkame muutma sedasama liikluskeskkonda, et võtame selle tee, mida teie teete ja teeme tänavad ja ülekäigurajad ja foorid ja noh, teeme nagu turvaliseks. Nüüd. Kui ma peaks, noh, mul on kummaski käes viissada eurot, on ju, ma peaks selle panusena panema nagu ühele või teisele poole, siis mina oma loogika järgi paneks selle autodesse, autode peale, sellepärast, et seal on nagu selgelt näha, et, et kes on see pool, kes maksab selle kulu kinni. On ju, et ja noh, lõpuks on veel kõik õnnelikud ka, et sa maksad, maksad oma Volvo eest mingisugune kuuskümmend viis tuhat eurot, on ju, ja noh, ei sõida kellelegi otsa, et. Ja, ja pluss see tundub tehniliselt lihtsam ja, ja kuidagi nagu noh, et. Ja see ei ole ainult

ülekeelarjal, et kui sul astubki.

Nojah, see on igal pool, on ju, jah, ja, ja et ja, ja ta on ikkagi nagu noh, et me võtame selle ohtliku punkti. On ju, me, noh, mis iganes, nagu viis korda kaks meetrit ja varustame selle ära, sõltumata sellest, kus punkt on. Teie loogika järgi me peaks varustama ära terve maailma ja ohtlikud punktid teevad Browni liikumist, on ju, ja siis noh, loodame, et, et, et see nagu toimib, et. Miks te läksite niipidi seda tegema? Miks me ei räägi siin sellest, et Bercman ei, noh, ma ei tea, paigaldab autodele mingit kaameraid ja pidureid põhimõtteliselt?

Jaa, need kõik need punktid on väga õiged ja, ja tegelikult siin ongi vaja, et kogu, kogu nii-öelda valdkonna ettevõtted paneksid pead kokku ja liiguksid ühes rütmis samas suunas. Ja siin ongi see, et mida, mida paremaks muutuvad autod, seda, seda parem on. Ja, ja tegelikult ettevõtte asutamise ajal saigi tehtud turu-uuringut, et kuidas, mis juba olemas on. Ja, ja mis on kõige tõenäolisem tuleviku, tulevikuvaade, et mida veel on vaja teha. Ja paratamatult tuli sealt välja, et isegi kui need sõidukid muutuvad nii turvaliseks, nagu nad on, siis. Siis seal on ikkagi see inimfaktor on sees ja kogu see liikluskeskkond peab üksteist toetama. Ja ma toon lihtsalt välja selle, et auto, autol on, võivad olla teatud puudujäägid. Näiteks me tegime siin Tartu Ülikooli isejuhtiva sõiduki laboriga ja Boltiga tegime koostööd eelmise aasta lõpus. Kus oligi olukord, kus nende auto ei suuda tuvastada ülekäigu rajal, kas inimene tahab minna üle tee või mitte. Ta suudab tuvastada, kas ta on juba teel või mitte, aga just see kavatsus, et sellest ja nad nagu tundsid, puudus sellest, et seda tahaks aru saada, selles kavatsus, et kas inimene tahab üle tee minna või mitte. Seda me saame teha ja teine aspekt on see, et seesama isejuhtiv sõiduk, mida nad arendavad koostöös Boltiga. Nad jäid hätta ringristmikul, auto ei suutnud tuvastada nii-öelda korrektselt ja õigel ajal, kas ringristmikul lähenev sõiduk. Kas sealt läheneb sõiduk, mis me tegime, oli see, et meie paigaldasime sensori, hakkasime tuvastama ringristmikul sõidukeid ja kommunikeerisime selle otse autosse. Ehk siis me olime, meie sensor on justkui virtuaalne valgusfoor. Ja peale seda, kui see tehtud sai, siis nad ütlesid, nad ei pidanud võtma enam autolt üle kontrolli kolm kuud. Tänu sellele, et see väike infra poolt abi võimaldati. Nii et meie oleme lihtsalt osa sellest suurest plaanist liiklussurmad elimineerida ja me püüame nii-öelda võimalikult palju fookust panna sellele, et just see infra poole pealt. Toimuksid tuvastused, toimuksid õiged otsused ja, ja see info saaks ka kommunikeeritud autole.

No selles mõttes Henrik, sinu enda küsimusele vastus, et sa küll panustaksid autosse, tundub, et noh, see oleks nagu mõistlikum, eks. Aga sealsamas Silicon Valley miljonid või isegi miljardid, nii Google'i kui, kui Eloni näol, eks ei ole suutnud seda probleemi ära lahendada, on ju, et noh, et sinu viissada eurot ühes käes või teises käes. Praegu tundub, et infraprojektis tooks nagu rohkem return'i kui, kui see, mis sinna autosse investeerides, aga.

See on jah, sihuke huvitav, ma ei tea, selles mõttes, et, et isesõitva, ütleme isejuhtiva auto puhul, ma olen nõus, aga et kui oleks nagu tõeliselt noh, konkreetne eesmärk on ju, et, et auto ei sõida otsa. Ma ei tea, ei inimesele ega teisele autole. Noh, et see on natuke lihtsam ülesanne võib-olla lahendada, ma ei tea.

Ma isegi ei tea, et tänapäeva autodel tegelikult selline nii-öelda automaatpidurdussüsteem on sees, et kas või oma autode puhul, kui ma näiteks liiga hoogsalt garaaži tulen, seal on, ütleme, mingi. Prügikott kuskil maas, on ju, et siis ta ikkagi pidurdab ise, kuigi mul on tunne, et noh, viis, viis senti saaks veel minna, on ju, et noh, et. Aga see kõik toimub juba väga väiksel kiirusele, eks, et see ei ole nagu viiskümmend kilomeetrit tunnis, on ju, või

rohkem. Kuule, aga me võiksime siia teha esimese pausi, vaadates kella ja siis läheme detailsemalt Bercmani tegemiste juurde.

Restart läheb edasi ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on täna sukeldunud liiklusesse ning meil on külas Mart Suurkask ja, ja ettevõte on Bercman Technologies, mis siis on võtnud eesmärgiks endale vähendada või lausa aidata nullini viia liiklussurmade arvu, mis on küll erakordselt suur eesmärk, aga noh, eesmärk peabki suur olema, kui start-up'i teed.

Me jääme pooleli selle koha pealt, et kumb on parem, et kas arendada autot või arendada infrastruktuuri tänaval, noh, tõenäoliselt on mõlemat vaja. Pean ütlema, et need esimesed katsetused, mis on küll noh, tõesti alles ju alguseks, et. Need ikkagi mõju omavad, et ma ikkagi vaatasin üle, et kas see needsamad ülekäigurajad, mis meil siin Viimsis on, eks, et kus on need varustused peal, et. Ta ikkagi pälvib tähelepanu, noh, ma arvan, meil on teatud pimedad kohad, tuled mäest alla, kohe ülekäigurada, eks. Ja kui sul ikkagi selle raja lähedal inimene liigub, siis hakkab noh, sõna otseses mõttes. Politseituluk hakkab põlema sõna, noh, et tekib kohe selline autojuhise nii-öelda äratuse efekt, upp upp upp upp, et noh, tähelepanu, tähelepanu, et kuule, et. Eriti just pimedas, et see on, see on tegelikult väga efektne. Ja kokkuvõttes ma usun, et noh, mõlemat on vaja, nii autot on vaja arendada kui infrat. Ja me oleme sellest raadates ka varem rääkinud ju sellest, et a la kui näiteks lidaritehnoloogia, mis autotel peal on, eks, et see on äge küll. Aga kui kõigil on lidarid, siis nad hakkavad üksteist pimestama ja kunagi ei tea, mis seal päris tõde ja Eriti suure liikluskoormusega linnades, näiteks peaks olema linnade enda poolt pakutud täiendav infrastruktuur, noh nagu ma, meil juba siin saatekülade, küll. Küllane ütles, et näed, on Tartus selleks, et ringristmikul paremini liigelda, noh, on pandud täiendav. Andurtee äärde, et samamoodi, et noh, ütleme noh, linn või vald, kes iganes arendab oma infra välja ja mõnes mõttes siis kas siis tasuta või, või mis iganes moel nagu siis pakub seda täiendavalt nagu nendele autodele, mis tema tänavalt veel sõidab. Et ma saan aru, et see on noh, selles mõttes nii-öelda suur versioon, et saab, oled praegu alustanud ikkagi ainult ülekäigu radadest, aga põhimõtteliselt te võiksite noh, kõik nii-öelda vähegi ohtlikud kohad katta täiendava sensoritega.

Just, et ülekäigurada on valitud esimese kommertsialiseeritava tootena just sellepärast, et probleem, probleem säilub ja probleem on olemas. Toon lihtsalt Eestist näite, neljateistkümnendal mail, Tallinnas Õismäel. Politsei otsib praegu autojuhti, kes põgenes sündmuskohalt, kui oli alla ajanud kolmeteistaastase tüdruku. Ja, ja meie nutikas ülekäigu rada, punkt üks, ta oleks võinud aidata sellise olukorra mittetekkimisele kaasa. Ja teiseks, kui peaks ikkagi selline olukord tekkima, siis politsei peaks otsima, meil on kaamerad, selle videoklipi saab välja võtta, kes otsa sõitis. See on üks asi. Ja teine, nii-öelda tuleviku tooteplaanid ongi just seotud selle nutikuse ärakasutamisega ka mujal. Meil on ilmselt sellel aastal tulemas Viimsis pilootprojekt, kus me siis nutika ülekõiguraja riistvara ja tarkvara rakendame tavalistes valgusfoorides. Et valgusfoorid oleksid adaptiivsemad, nutikamad ja saaksid ka selle ohuolukorra ennetamise funktsionaalsuse. Mida, mida täna meil ju lihtsalt ei ole ja, ja sealt edasi mõtleme ka selles suunas, et, et isegi kui autod on, on nutikad ja. Ja nii edasi, siis ikkagi juhtub ka neid punase tulega ülesõitmisi ja muid asju, aga kõike seda saab tulevikus hakata ette nägema ja kommunikeerima sõidukile. Et just selline, ma, ma arvan, et kõige olulisem aspekt ongi see, et. Kui sa, kui te küsite, et kuna hakkavad ainult, kuna muutub liikluskeskkond ainult autonoomseks, siis ega ma ei ütle, et see viie kuni kümne aasta jooksul juhtub. Aga mis kindlasti juhtub, on selline ülemineku periood, kus sõidukid hakkavad omavahel suhtlema, sõidukid hakkavad infraga suhtlema ja just seal me näeme väga, väga suurt potentsiaali.

Aga, aga lähme ikkagi siin konkreetsemaks, selles mõttes nagu, okei, sellest ma saan aru, et kui inimene läheneb ülekirajale, hakkavate ülekirajal, noh, kellad ei vilet tööle, eks noh, see, et mu auto ise pidurdama hakkab selle peale. Okei, praegu seda funktsionaalsust niikuinii autot alles ei ole veel, on ju, aga oletame, et tulevikus on. See kõlab mulle ikkagi natuke kummaliselt, et, et selles mõttes ma nagu juhin siis autot ja mingites ohu, nii-öelda ohtlikumas situatsioonides nagu ei juhi ka, et. Kui ma ikkagi näen, et noh, et, et või ma ei tea, ma toon mingi sihukese vahva näide, on ju, et. Laps sai mul pea haava, tõsise, aastaid tagasi ja Viimsis teatavasti, kui sa tahad last viia EMO-sse, siis ainuke variant on sõita Mustamäele, et ei tohi Viimsesse viia, tuleb minna Mustamäele. Ja vot sellisel hetkel, kus sul lapsel peast lahmab verd, on ju, et siis sa nagu suht vähe mõtled selle peale, et noh, et mingi punane tuli kuskil, on ju, et noh, et, et. Et noh, loomulikult sa jälgid, mis liikluses toimub, aga ütleme niimoodi, et noh, kui kedagi ei tule ja, ja roosaga saab üle, siis lähed üle, on ju, et noh, et, et. Ja, ja nüüd siis mõtlen, kuidas nagu sinu vaimusilmas sihukene situatsioon nüüd välja näeks.

Jah, ei, absoluutselt ma samastun, et ka, ka mul, kui ma peaks oma lapsega minema, siis viimane asi, mis ma tahaks, oleks see, et infra hoiaks mind justkui tagasi. Aga, aga siis tekibki olukord, kus seda reguleeritakse, reguleeritakse liikluseeskirjade, muude standarditega, eks ole, et sul ongi hädaolukord. Ei,

ma tegelikult äkki, aga ma mõtlengi, et äkki see on ikkagi, vot see läheb sinna samasse moraaliteemasse ka, et noh, tegelikult mul ei ole ju õigust teisi ohtu panna, sellepärast et mul endal on nagu kiire, on ju, et noh, et. Vahepeal pole, mis see põhjendus on, on ju, et noh, et, et. Et selles mõttes ikkagi kokkuvõttes me jõuame ikkagi nagu moraalinormiliseni välja ja, ja isegi kui sul on nagu. Inimesena nagu isiklik noh, eneseõigustus olemas, siis on ju, ongi, auto hoiab sind kinni. Üle viiekümne ei sõida ja, ja punase tunne ajal peatub, nii et kollane pole veel viltu, vilkumagi hakanud, on ju. On see nii? Ja,

ja noh, siin võib-olla lihtsalt tuua nagu väikseks statistikaks, miks on selline. Kasvõi väiksed, väiksed parandused on nagu head, on, on näiteks see, et, et. Jalakäija, kui temale sõidetakse otsa viiekümnega või kuuekümne viiega, siis tõenäosus, et ta saab surma, suureneb neli koma viis korda. Nii et, et, et noh, tegelikult siin on ka statistilised näitajad selle jaoks, et püüda kas või nii-öelda tasakesi hakata liikuma ja siis ülejäänud. Asjad kas sätitakse korda või loksuvad ise paika, aga lihtsalt täna nagu ikkagi see, et me võtame. Suuremalt jaolt selle paaritonnise auto ja, ja, ja noh, meil on ikkagi väga-väga suur vastutus on endal. Mitte olla telefonis ja ma ei tea, purjuspäi roolis ja nii edasi.

Jah, me ikka korra selle moraali juurde, et selles mõttes me lähme kohe hakkame start-up'is ka rääkima uuesti edasi, aga. Aga lõpetaks korra veel siin ära, et, et olukorras, kus me ei suuda sundida inimesi maske kandma. Tahate mulle öelda, et me hakkame sundima seda, et ühesõnaga sõnastus mõttes auto hakkab mulle ütlema, mismoodi ma sõidan, on ju. Või siis ma ei tea, sa oma seitsmekümnendates päris persuga pole tänaval enam roni, sellepärast et kui sa seda nii-öelda ei suuda sinu anduritega tööle toime tulla, sinu autoelektroonika, siis sorry, aga see on, ma ei tea, ainult politsei ekskordi saatele või tänaval ilmuda, on ju, et.

Aga vaata, seesama, see isepidurdamise teema, on ju, see on ikkagi väga suur samm praegu sinnapoole, et auto noh, keeldub, on ju, nagu hobune keeldus. Noh, täitmast mõningaid käske mõnikord, on ju, et siis sa oled täna olukorras, kus noh, ütleme kui sul on vaja võib-olla kuskilt, ma ei tea, keegi ajab sind taga, on ju, ja sul on vaja noh, nagu. Hollywoodi filmis on ju, läbi turulettide nagu põrutada, noh, võime ka sellist olukorda ette kujutada, on ju. Või läbi mingi tänava, noh, remondi mingite, ma ei tea, atribuutide, et siis vabalt võib juhtuda, et sinu või minu auto jääb seisma, ütleb ei. Et me oleme tegelikult paratamatult sinnapoole teel ja ma, ma muide ennustan, et järgmise kümne aasta jooksul see nüüd julge ennustusega mina arvan, et Tallinna liikluspiirang läheb kolmekümne peale.

Jah, ja noh, ma ise ennustan, et kümne aasta pärast sa ei saa ka enam autoga üle, nii-öelda ülevaatuselt läbi, kui sul ei ole seda kommunikatsioonimoodulit, et teiste autoga suhelda. Ehk siis, kui sa oled seal vana mersuga, siis sa oledki justkui teiste, teistele autodele nähtamatu. Et need, need muutused lihtsalt tulevad puhtalt sellest vajadusest, et näiteks Euroopa Liit ei ole siiani suutnud oma liiklusohutuse programmi eesmärke täita. Eelmiseks aastaks tahetati, et liiklussurmad oleks kokku üle, üleliidulised, viisteist tuhat, aga oli kakskümmend kaks tuhat. Ja, ja tegelikult ükski, olgugi, et autod muutuvad turvalisemaks, siis stagneerub aren, areng. Ja tegelikult siit saabki väga suurte hüpetega edasi minna, kui toimuvad sellised. Noh, kas just süstemaatilised, aga tehnoloogilised arengud, nii infra poole pealt, kui autodelt.

Muide, eelmise sajandi alguses oli päris eriline, oluline seer ja erinevaid turvaelemente jalakäijate kaitsmiseks, et olid autod, et sul enne kokkupõrget avanes mingi padi või siis oli mingi rest, kuhu sul oli võimalik peale hüpata jalakäijana, juhul kui see auto tuli, on ju, et. Selles mõttes nagu, et, et seda probleemi iseenesest proovitud juba ikkagi üle saja aasta lahendada. Aga räägin korra nüüd start-up'ist ikkagi, jah, me selle tehnoloogia juurde, et, et räägi sellest tootest, et see, kellel see toode on, omavalitsused ostavad seda toodet või kes ostab seda toodet?

Ja, no üldiselt lõppkliendiks on, on linn või omavalitsus, aga meie ärimudel on ehitatud ikkagi selle peale, et meie müüme läbi koostöövõrgustiku, ehk siis edasimüüjate. Sest et kogu sihuke liiklusinfra ettevõtted on suured ettevõtted ja, ja me oleme näinud, et see on kõige mõistlikum läheneda, eriti kuna me tegelikult, me oleme küll Eesti, Eesti patriootid, aga, aga müük. Kui selline on ikkagi suunatud peaasjalikult ekspordi peale, noh, Eesti on ideaalne koht, kus, kus piloteerida, kus proovida, kus teha uuringud, eks ole. Ja viia oma, oma toodang kommertsialiseeritavale tasemele. Ja ma toon lihtsalt näite, et, et meil tegelikult TalTech teostas just sõltumatu uuringu sealsamas Viimsis meie nutika ülekõigur aega. Ja mis tuli välja, oli see, et meie nii-öelda viimise nutikese ülekirada vähendas keskmiselt ohtlikke olukordi nelikümmend viis protsenti. Et ma isiklikult lootsin, et, et, et sealt tuleb sihukene noh, kahekohaline parem, nii-öelda olukorra parendus, aga, aga tegelikult tuli ikkagi peaaegu, peaaegu pool. Ehk siis selle valimi puhul tõenäosus mingisuguseks õnnetuseks oligi poolitatud ja, ja, ja ma arvan, et sellega. Sellega nii-öelda maailma vallutama minna, meil on, on olema õigel teel.

No meil siin neid ülekäiguradasid jätkub, et nii, et kokkuvõttes tuleb panna ikka siia rohkem, et see paar tükki, mis praegu on kaetud, on ainult piisk meres. Okei, aga räägime rahast ka, et te olete kokku lugenud, palju maailmas ülekäiguradasid on?

Jah, neid on tõesti nii palju, et neid ei, ei saagi kokku lugeda, eks ole, et aga ega me siis igale poole ei pea jõudma, et eesmärk on jõuda oma tootearendusega nii kaugele, et see on lihtsalt nii odav ja, ja tehnoloogiliselt võimalik. Neid panna sellistesse olukordadesse, kuhu sa noh, muidu paneksid näiteks valgusfoori või ei panekski midagi. Et me oleme siin viimase paari aasta jooksul suutnud oma, oma hinda. Alandada üks viis korda ja, ja nüüd on ta jõudnud sellisele tasemele, et ka Euroopas meie edasimüüjad on, on väga, väga suures nii-öelda. Suurelt nõus ja näevad, et kliendid on võimelised selle eest maksma.

Mind huvitav number, et, et mis on tavalise ülekäigu raja maksumus, ütleme noh, joonima sa pead niikuinii, kas sa paned Bercmani või mitte Bercmani, et need triibud sa pead ikkagi tõmbama, on ju. Ja vist liiklusmärgi pead ka igal juhul panema. Ma ei tea, kas teil on see märk ise on nagu tark või on seal posti küljes mingid asjad või mis see, mis see ühe raja maksumuse vahe on, kas see on kümnekordne, sajakordne?

Ja no meie, meie arhitektuur on selline, et kui sul on olemas ülekäigu rada koos valgustusega, siis me tuleme. Või meie sea, seadmed käivad olemasolevate postide külge, ta on sihuke modulaarne, modulaarne lahendus. Ja kogu nutikus on kohapeal, ehk siis meil on juhtmevaba ühendus mõlemal pool teed omavahel nendel seadmetel. Ja lisaks selleks, sellele on tal ka mobiilne andmeside, ehk siis ta kogub. Näiteks mobiilsusstatistikat mõõdab autojuhtide kiirust, loendab sõi, jalakäijad ja nii edasi ja selle kogu info me saadame siis oma haldusportaali. Kus me saame klientidele seda graafiliselt kuvada, statistikat ja nii edasi. Ehk siis kogu sihukese riistvaralise tarkvaralise lahenduse hind täna on umbes kümme tuhat eurot. Ja, ja me töötame, töötame, et seda saaks aina allapoole, allapoole. Ja, ja noh, mõeldud ongi ta umbes, ongi koolid, lasteaiad, me näeme maailmast, et eelkõige eelistatakse just selliseid kohti, mis on täna jäetud kuidagi tähelepanuta. Aga, aga nüüd on, nüüd on lõpuks turul midagi, mida sinna panna ja mis muutub ajas paremaks. Et meie ärimudel on ehitatud niimoodi, et küll, et on küll riistvara soetamine, aga siis jätkub tarkvara uuenduste ja lihtlitsentsitasu. Millega siis meie garanteerime, et see nutikas ülekäigu rada muutub ajas paremaks ja lisanduvad funktsionaalsused. Nii et selles mõttes, selles mõttes on, on, on tootearenduses toimunud viimase aasta jooksul väga, väga häid muutusi.

Olgu, aga me teeme teise pausi ja läheme siis edasi. Restart jätkub ning meie külaliseks on täna Mart Suurkask, ettevõte on Bercman Technologies AS ja, ja oleme peamiselt rääkinud sellest, kuidas tehakse esialgu vähemasti ülekäigu rajas, radasid nutikaks, aga, aga ma arvan, sellega see kõik ei piirdu.

Kas sulle, Henrik, ei tundu, et, et meil ikkagi on niisugune tänuväärt amet, et kus meil endal ka nagu midagi uue start-up'i kohta marust segane ja kuskil kümme, kaksteist minutit läheb aega ja siis ühel hetkel vaata, et ops, näed, ongi, probleem on olemas, lahendus on olemas, äriplaan on olemas, klient on olemas, et kõik nagu töötab. Et ikkagi tänuväärt amet nüüd selgitada neid start-up'e siin inimestele, aga.

Tänuväärt, selles mõttes, et me saame ka ise.

Ja me saame lõpuks ise ka aru, on ju, ainult kakskümmend kuus minutit ja juba ongi selge, et. Aga lähme räägime rahast, et ma saan aru, et teil on päris ambitsioonikas plaan ka raha kaasamise koha pealt. Et palju üldse investorite te olete siiamaani kaasanud?

Me oleme kaasanud umbes nelisada tuhat eurot tänaseks päevaks ja tõepoolest, meil on plaan minna alternatiivturule First North. Ja seda pakk, tõstma siis või kaasama ligikaudu kuussada kaheksakümmend tuhat eurot. Millega me püüame investeerida oma toote, ehk siis sellesama nutika ülekäiguraja tarkvara optimeerimisesse. Investeerida natukene ka inseneeria ja tarkvaratiimi laiendamisse ning omahinna alandamisse ja samamoodi on meil plaanis nüüd alustada ka tõsisemalt müügimeeskonna laiendamise, eksporditegevuse suurendamistega. Ja nii-öelda alustada oma tõe, tõelist rahvusvahelistumist. Ja samamoodi, mida me ei ole täna puudutanud, on see, et miks ma nimetasin meid ka tehnoloogiaettevõtteks. On see, et, et me tegelikult teeme ka tänaseks päevaks juba ka raudtee sektoris projekte. Meil on täna klient Operil AS, kellega me tegeleme nii-öelda rongide juhtimissüsteemidele nõuetele vastavate toodete arendamisega. Ning jah, ja kindlasti börsilt kaasame rahaga teha investeeringuid tootearendusse seoses, infrastruktuur. Okei,

okei, okei, see nagu ma saan aru, sa lugesid minu prospekti ette praegu, eks on ju, et aga, aga sul käive on praegu või ole?

Ja, meil on eelmise aasta auditeeritud majandusaasta aruandes tuli käibeks sada kakskümmend kuus ja selleks aastaks ennustame umbes natuke üle kolmesaja, tuhande euro käibe.

Nii, mis tähendab seda, et sinu MRR on, sa vist ei tea, MRR-i vist ei mõõda, sa vist mõõdad, mõõdad ARR-i, aga. Aga noh, see on ikkagi ütleme, sihuke noh, angel'i ja seed'i sihuke vahepealne round on ju, summa on isegi noh, õigus suurusjärgus, see kuussada kaheksakümmend tuhat, et saada ikkagi toode paika ja nii edasi. Aga miks selline imelik raha kaasamiskoht, et a la miks mitte Funderbeam? Ehk siis nii-öelda need

tegevused, mis sa pead tegema selleks, et raha kaasata. Kui palju see ettevõte peab sinna

tähelepanu panema, kui läbipaistvaks ja avatuks sa pead muutuma ja nii edasi, on ju, et see tundub kuidagi mulle. Kus ma ütlen, et noh, kui on start-up'i puhul on see, et keskenduma põhiärile, põhitootele, siis võimalikult pähe peaks raiskama aega muudele tegevustele, a la raha kaasamine. Ja siis tekib sihuke tunne, et noh, et, et kui on olemas ikkagi onu Fedja, kellele juurde minna ja öelda, et kuule, Fedja raha on, on ju. Ja Fedja ütleb, et on, et noh, et siis nagu tsupst, tee kohe edasi jälle, on ju, et noh, et mitte nagu, noh, okei, ma nüüd natuke nüüd räägin iseenda vastu, et peaks ikka tarka raha võtma ja nii edasi, on ju, aga. Aga noh

Kuule meil siin ühes saates ka, ma ei mäleta, kas see start-up oli, kes nagu sisuliselt üritas vaid, et tarka raha ei ole olemas. Tark raha on lihtsalt see, et investor tuleb ja räägib sulle, kui tark ta on, aga lõpuks on ta kadunud ja sa pead ikka ise tegelema, et selles mõttes pole võib-olla vahet väga. No

meie, meie puhul on tegemist sellise, et ta ei ole ainult klassikaline start-up, vaid me tegeleme nii-öelda ka tõsise teemaga, eks ole, ja meil on vaja läbipaistvust. Ja miks me NASDAQ-i valisime, oli see, et tegelikult NASDAQ on väga hea kvaliteedimärk. Ja arvestades, kuidas me praegu ekspordile rõhku paneme, siis me näeme, et NASDAQ kvaliteedimärk või ütleme, sihuke. Sertifikaat, et me oleme avalikult kaubeldav ettevõte, aitaks oluliselt kaasa sellele, et laienemisplaanidele, see on peamine põhjus.

See muide, ega ma noh, ütleme nii, et ma rääkisin siin nagu eestlane, eks, et noh, kes võõrastab sellist, noh, ütleme ka vaatab meie enda. Börsi ja börsil olevat ettevõtteid ja tulevad sinna ja lähevad sealt ja pärast kiruvad, et ah, miks üldse mindud sai ja nii edasi, on ju, et noh. Et iseenesest, kui me vaatame, siis toimub näiteks Rootsis ja Taanis. Siis see, et sul on alustav ettevõte, noh, enam-vähem mingi klient ja toode on juba olemas ja paned kohe padinal börsile, on ju, et. See on seal väga täna, tavaline, seal minu meelest alternatiivnimekirjadesse, kas nädalas juba ei tule, paar-kolm tükki nädalas. Tuleb sinna välja, et, et ütleme nii, et see, et meil sihukest asja nagu varem pole siin nagu väga nähtud, on ju, et see on pigem erand, et Põhjamaades muidu väga levil mudel, jah.

Aga Mart, teie klient on, kas ma eksin, kui ma arvan, et see on peamiselt avalik sektor, linnavalitsus, kohalik omavalitsus?

Noh, kohalikku omavalitsust me, kui me teeme, siis me teeme Eestis otsemüüki, aga välismaal kindlasti, kindlasti mitte, et välismaal käib meil läbi distribuutorite. Noh, näiteks meil on kohe sõlmimisel, praegu on näiteks Horvaatia ühe suurima telekomi kompaniiga koostööleping või edasimüügileping. A1, kes on juba nii-öelda, kellel on see klientuur juba olemas. Ja nad on meie toodanguid tutvustanud, meie esimesi tooteid neile komplekteerime ja lähinädalatel ka välja saadame. Ja sama, samasugused tegevused on praegu käimas Hispaanias ja Kreekas ja sügisel lähme ka Saksamaale piloteerima, nii et. Ja mitte ainult seda toodangut, vaid seda nutikust, seda, seda innovatsiooni. Nii et selles mõttes jah, aga ma pigem ütleks, et see on business to business, business to government.

Aga miks ikkagi telekomit, see tundub kuidagi noh, selles mõttes hea, et neil on suhe olemas kliendiga, et müüvad sinna sideteenusteks, aga. Aga ei enamat, on ju, noh, ma olen mingi Trev2 tüüpi ettevõtte, tundub kuidagi loogilisem nagu.

Ja, ja, ja nii võibki olla, see sõltub riigiti, aga Horvaatiast tulid, neil on oma mingi targa linna, targa linna plaanid. Ja meile, meie nende nii-öelda plaanid meeldisid, aga see ei tähenda seda, et me Kreekas peame valima telekomi, et Kreekas meil on näiteks. Edasimüüja, kes tegeleb valgustusega, näiteks. Ehk siis tal on juba klientuur olemas ja, ja need ongi need edasimüüjad, keda me, keda me otsime, et kellel on juba klientuur olemas ja nad tahavad lülitada sisse enda tooteportfooliosse meie toodangut.

Okei. See on jah, see tõenäoliselt on lihtsam, eks ole, kui ise neid tuhandeid ja tuhandeid omavalitsuse ära rääkida, et noh, kuskil on mingi küla, on ju. Külar on külanõukogu ja külavanem ja siis sa pead talle noh, selgeks tegema, et paneme siia alkoholi juurde nüüd ühe selle kümne tuhandese ülekäigu, et see müügikuluna võiks ikka päris meeletu olla.

Ja see on sisuliselt võimatu, et me oleme siin ühel messil käinud Barcelonas. Ja noh, sealt oli näha ka, et kõik need omavalitsuse kontaktid mingil hetkel noh, sai, sai lihtsalt ei halda ära, neid on palju. Toodangu vastu tuntakse huvi palju, aga me näeme, et seda on palju mõistlikum suunata läbi konkreetse esindaja.

No see on sama asi, meil on nagu tarkvaramüügiga, ega samamoodi kohalikul turul ikkagi müüb kohalik ettevõte, eriti kui on riigihange, noh, kui sul on seal juba. No ma ei tea, omavalitsus, sul on seal sajad ülekäiku rajad, eks ju, okei, võtame ohtlikke, võib-olla, ma ei tea, kakskümmend, et. Noh, see on juba kahesaja tuhandene hange, eks. See on juba vaata, et rahvusvaheline piirmäär on ületatud, et noh, et, et tuleb teha keerukas, keerukas töö ja sa pead tundma seda klienti.

Aga mulle nüüd saate lõpuks on jäänud ikkagi vist natukene segaseks see, et kus, noh, et kuna teil see ülekäiguraja nii-öelda projekt siis nagu valmis saab, on ju. Ja kust te ütlete, et aga noh, see ei ole ju meie missioon, eks ju, et me alustasime, sa alustasid juttu väga palju rohkemast. Kommunikatsioonautoga, võib-olla on ju mingid muud kohad tänavatel, noh, see on terve suur nagu ökosüsteem, mida sa kirjeldad. Et nüüd te olete seda ülekäigurada teinud ja, ja noh, kaasate raha ja teete veel edasi. Et kunas me siis jõuame nagu selleni, et noh, et terve niisugune platvorm on valmis või vähemasti seda tegema hakkate?

Ja, nutikas ülekäigurada on, selles mõttes on valmis toodang, et kuigi me jätkame optimeerimisega, omahinna alandamisega, kõik, kõik see tuleb, noh, see on, see on tootearenduse sihuke. Omapära, et, et see, sa leiad lõputult kohti, kust jälle natukene säästa, midagi paremaks muuta. Ja tegelikult meie arendus ju jätkub just tarkvaralise poole pealt, et teha, panna sensorid omavahel piisavalt hästi aru saama, et kas siin võiks juhtuda õnnetus. Infrast, sõiduki suhtlus, pluss meil on ka mõned mõtted, on tegelikult automaatse abikutsumise osas. Nii et kõik, kõik see jätkub ja, ja tegelikult me suurendame seeläbi oma, oma konkurentsieelist. Aga ma ütleks, et see toode on valmis klientidele andmiseks. Ja siit edasi me jätkame nii-öelda ka uute, uute toodete, olgu ta siis kohandatud nutika ülekäiguraja puhul või, või. Kasvõi, kasvõi seda tarkvara puhtalt litsenseerida tulevikus. Nii et neid, ütleme niimoodi, et väljavaateid on, on väga-väga palju. Ja tegelikult siin ongi sõnum potentsiaalsetele aktsionäridele, uutele aktsionäridele, et. Et nii-öelda väga, väga palju on veel tulemas ja see on alles algus, et kui ma peaksin panema Bercmani sihukse. Ma ei tea, loading bar'i, eks ole, siis mitmenda protsendi peal me oleme, siis me oleme alles alustanud null koma ühe protsendi peal, nii et.

Aga mis see toode number kaks on, et ülekäigurada on valmis, mis on järgmine selline lihtne, aga samas mõjukas asi?

Ja, no nagu ma rääkisin varasemalt, et me liidestame selle nutika ülekiraja tarkuse Volgusfooriga. Ja see, sellest saab eraldi toode, siis me hakkame müüma potentsiaalselt seda tarkvara, mis meil seal sees on, ilma riistvarata kasutamiseks, noh, näiteks seesama, et. Meil on selline võimekus, on ära tuvastada, kas autojuht lasi jalakäija üle tee või mitte ja on tulnud Araabia maades soovid. Sellise tarkvara rakendamiseks, sest et neil on võimalus teha automaatselt ka trahvi sellele autojuhile, nii et noh. Sihukesed, lähme, lähme koos klientidega, soovame edasi vastavalt nende, nende vajadustele. Nii-öelda jätkuvates tootearendustes.

Jah, et see põhimõtteliselt ütleme, suures plaanis teil on selline nutika, nutika kiiruskaamera või noh, ma ei tea, väga targa kiiruskaamera tüüpi projektid, et noh, et seal. Kaamera võib tuvastada lõpuks ju ka möödasõitu keelatud kohtades või noh, mis iganes asju on ju. Et võibki terve liikluse panna täis, teie tooteid.

Jah, et meil on endal on olemas kuldsete kätega masinnägemise spetsialist. Nii et tema, tema nii-öelda töö, tööpõld on väga-väga lai veel ees, jah.

No ma ise veetsin just kaks pool kuud Hispaanias, kus oli, täpselt minu maja tagant läks mööda neljarealine tee, kiirusepiiranguga kaheksakümmend. No te mitte ise arvate, mis oli, mis oli tegelik nagu keskmine liikumiskiirus, on ju. See noh, sada protsenti suurem ei olnud, aga ütleme sada kakskümmend, sada kolmkümmend oli see, millega päriselt seal sõideti. Ja siis kogu selle tee peale, mis oli vist noh, selline viiekümne kilomeetrine lõik, oli üks viie kilomeetrine lõik. Kus siis mingil aastal, kümme aastat tagasi kohalikul omavalitsusel sai tõeliselt villand ja nad panid terve selle viie kilomeetri peale keskmise kiirusekaamerad. Ja kõik, rohkem mitte midagi vaja ei olnud, et ja oligi niimoodi, et kõik inimesed sõidavad saja kahekümnega, ise ka, on ju, sest noh, sa ei taha jalgu jääda. Ja nii, kui see sild tuli ühe bensuka juures ja see kõik on kaheksakümne peal, viis kilomeetrit lörra, lörra ja siis jälle edasi.

Kuule, aga super, et sa selle ülesse tõid, et tegelikult meil on tootearenduses täpselt samasugune funktsionaalsus. Ehk siis toode, ehk siis keskmise, keskmise kiiruse mõõtmise ütleme, nimetame seda nuti ideeks. Aga noh, see on, see on, see on lihtsalt uskumatu, kuidas üks keskmise kiiruse mõõtmine aitab liikluse ohutust suurendada. Noh, näiteks siin oli Šotimaal A üheksakümmend on üks maantee, kus vähenda, vähendas keskmise kiiruse rakendamine sisuliselt seitsekümmend neli protsenti õnnetuste ja hukkumiste arvu. Ja, ja selliseid numbreid, hästi suured numbrid tulevad sellest, nii et ka meie tegeleme sellega ja loodetavasti saame ka Eestis esimese piloodi sellel aastal juba käima.

Selge. Mul on üks

suur teema, aga meil on kahjuks aeg, aeg läbi jah, et ma tahtsin just seda kohta rääkida, et sellised valdkonnad on hästi konkurentsitihedad. Ja, ja just sellepärast, et ega need lepingud mingite omavalitsuste ja riikidega on magusad. Et ega nad ei ole noh, väiksed, ütleme nii, et noh, kas või meie kiiruskaamerate hange näiteks Eesti riigis on ikkagi. Noh, ta oli ikka miljonid kokkuvõttes, on ju, et, et see ei ole mingi komiraha. Et, et selles mõttes jah, aga ma ütlen, me ei jõua, meil on kahjuks saade läbi.

Aga seda me räägime siis mõnel teisel korral, ma loodan, et on põhjust Marti kutsuda siia tagasi. Ja vahepeal võivad siis kõik sõita Taavi juurde Viimsisse vaatama aiandi teel, ei, mis tee see oli, kus on see?

Uuem, uuem on lubjateel. Vana, vanem on aiandis.

Selge, me te sõite kõik Lubja teele ja vaadata siis Bercmani nutikate ülekäigurada ja lasta inimesi üle. Aga aitäh kõigile kuulajatele, aitäh sulle, Mart, ja kohtume nädala aja pärast.