Koroonajama kestab veel aastaid, usub Indrek Neivelt

Aga mõtlengi, et me vist peame kuulajale korra selgeks tegema, et, et millega ikkagi tegemist on, et ma saan aru, et hirvambad on seda võrrelnud seda, et ühesõnaga, sa paned kaela endale seaded ise, mis puhastab ära sissehingatava õhu. Nii-öelda. Ja ma mõtlen hirvambad on seda võrrelnud, et inimesel tekiks raadio juures mingi kujutelm selle, selle koerale kaela pandava kraega, mis ei lase koerale ennast ise nagu siis sügada või, või, või lakkuda. Et, et mina olen seda seadet proovinud, ütlen ausalt, et ei ole üldse nagu ebamugav, et vastupidi, et täitsa okei, et sihukese asjaga ringi käia ja, ja kindlasti parem, kui sa pikaajaliselt pead kandma näiteks maski, siis ma ütleks või. Ma ei tea, lennureisil näiteks parema meelega annaksin sellist Võru ümber kaela, kui et mask on vana ees on ju, et, et. Räägime selle korra, selle nagu selle nii-öelda teaduspoole seal ära, et ikkagi, mismoodi nüüd, nüüd LED lampi järsku hakkab viirusele hävitama?

Jah, kas Respiray või, või tavalise maski, see sõltub juba firmast, eks ole, mis ta teeb, aga. Aga noh, minu nägemus on selline, et kuidas me sellega, viirusega hakkame elama siis, et noh, mulle meeldis väga. Teadusteakadeemia dokument, kus nemad juhivad tähelepanu kolmele V-le. Et see on vaktsiinid, see on ventilatsioon ja see on vastutus. Et see on see, kuidas me selle viirusega peaksime nagu elama, minu arvates vähemalt mulle väga selline lähenemine meeldis. Et just, et vaktsiinid, noh, kui me mõtleme, et meil on seitsekümmend protsenti, vaktsineerib ennast umbes, see tähendab, et Eesti tingimustes jääb siis kolmsada tuhat täiskasvanut, jääb vaktsineerimata. Nendest kolmesajast tuhandest on võib-olla sügiseks umbes viiskümmend, natuke rohkem läbi põdenud. Aga ikkagi kakssada viiskümmend tuhat, pluss veel lapsed, kes on vaktsineerimata. Siis on veel need uued mutatsioonid, mis tulevad kusagilt kogu aeg ja kas vaktsiinid töötavad või ei tööta selle peale. Et ega tegelikult neid, kelle külge see viirus hakkab, neid on piisavalt. Ja veel kord, me ju kõik käime kogu aeg reisidel ja sealt tuuakse kogu aeg ikkagi juurde uusi tüvesid. Et see on see noh, et sellised puhangud, ma arvan, et jäävad. Distantsi hoidmine jääb, tõenäoliselt on see, et näiteks mina küll enam sellisesse väga viletsasti ventileeritud ruumi enam oma nina ei piista. Et ma ei tea, mida nad hakkavad tegema näiteks need vanalinna keldrites ja mujal olevad restoranid ja kohvikud. Seal, ma arvan, saab väga raske olema, et samuti igasugused ööklubid, et noh. Seal tõenäoliselt ikka inimesed hakkavad käima, aga vähem. Ja, ja noh, ega, ega me tegelikult, meie käitumine muutub, kui kauaks ja kaua me nagu tagasi lähme, seda me ei tea ju keegi, eks ole, aga, aga fakt on selles, et. Et nende uute mutatsioonidega on ka, et meid, me ei tea, mis viirused või mis vaktsiinid selle viirustega hakkama saab, selle viiruse tüvega. Aga me teame, et see UV-kiirgus hävitab ikkagi viirused ära, seda me teame igal juhul.

Aga ma siis mõtlen, et noh, selle hästi raske on siin ka minu meelest see probleem, et me oleme ikkagi fake news ajastul, eks, mis tähendab seda, et. Nende üksikute heade asjade sekka satub ka sellist nii-öelda sharlatani stuff on ju, et noh, et keegi tuleb välja, et tal on mingid imepillid. Või imeprillid või mis iganes, on ju, et paned kristallikese kaela ja näed, et pärast seda on, on, on kõik puhas, on ju. Et kui sa praegu vaatad seda, mis turul toimub, kui palju see teid segab, et noh, et, et teid teist nähakse, kui noh, ala ei, see on järjekordne mingi moeröögatus ja seal tegelikult ei ole mingit erilist teadust taga ja noh, seal pole mõttet.