@ RESTART // 2021.05.01
geenius_restart_0921.mp3
KUUPÄEV
2021-05-01
PIKKUS
43m 29s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad Indrek Neivelt, Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Respiray kaelavõru arendamise ja turule toomise üle. Fookuses on tehnoloogilised lahendused pandeemiaga toimetulekuks, riistvara tootmise keerukus Eestis ning tulevikuvaade viirustega elamisele.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardis on täna külas Indrek Neivelt, kes on viimasel ajal kulutanud päris palju oma aega sellele, et aidata turule tuua Respiray nimeline kõrgtehnoloogiline koroonaviirusega võitlev kaelavõru. Kuidas Respirayl esimesed nädalad turul läinud on ning millisena näeb Neivelt ise ette tulevikku lähiaastatel, kuuleb saatest. Restarti juhivad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Kuku Raadios välja öeldud seisukohad ei pea ühtima Kuku Raadio seisukohtadega. Te kuulate Kuku Raadiot. Restart. Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Head rist, head kuulajad, on taas laupäev, esimene mai ja head kevadkuu algust siis kõigile, Henrik Roonemaa, Taavi Kotka on stuudios. Ja meiega on liitunud Indrek Neivelt ning me plaanime täna rääkida Respiray-nimelisest kaela võrust, mida ma Indreku kaela ümber praegu ei näe, aga mis siin märtsi lõpus jõudis tootmisest välja ja ka, ka nagu müügile. Ning ma arvan laiemalt võib-olla üldse sellest, et kuidas me siin kolmekesi näeme maailma nii-öelda muutumist, et kas Indrek arvab, et me peame kõik igavesti käima nende Respiray'dega ringi ja. Ja kas maailm läheb kunagi endiseks tagasi, aga heame tervitada teid siin. Indrek, miks sul ei ole Respiray'd ümber, sa oled üksinda kontoris?
Jah, ma olen täna, tere, ma olen kõigepealt jah, ma olen täna üksinda kontoris, et kuna me oleme siin nädalavahetustel ja muidu palju töötanud, siis meil on täna vaba päev.
Aga ma mõtlengi, et teeks veits, täna vist ei ole startupi saade, et Indrek sa oma startup ja tegid ära, müüsid selle maha. Ja nüüd sa oled siis asunud tootjaks. See on ka startup. Ehk siis, no ma saan aru, et ikkagi noh, ütleme nii-öelda, kuidas ma siis ütlen, nii vanad mehed nagu sina teevad ikkagi tootmisettevõtteid, mitte ei tee mingeid mõttetuid startup'e. Et kuidas siis nii?
Ei no tootmisettevõte on ka start-up, võib ju olla, eks ole. Ma selle start-up'iga, kui sa hakkasid naljaga pihta, siis meil oli väga tore kohtumine meie tootjaga, kes meil see siis kõik ilusasti kokku paneb. Ja siis üks nende töötaja küsib, et kuidas teil nüüd on, et kas teil on investor ka või peate ise müüma ka? Et, et ta võttis väga-väga geniaalselt kokku, kogu selle start-up'induse.
Aga ma ütlengi, et kuidas sa üldse, Indrek, nii-öelda koperatsid selle teema otsa, et kas tema leidis, kas idee leidis sinu või sina nii-öelda leidsid idee, idee?
Ikka idee leidis nagu minu võib-olla, siis niipidi, et, et ega mul, kui me siin ka eelmise aasta alguses rääkisime. Mulle ausõna ei olnud plaanis uut ettevõtet hakata kohe tegema. Mõtlesin, natuke puhkan ja reisin ringi ja. Ja siis tuli siis see, kogu see koroona aeg hakkas pihta ja umbes samal ajal, kui see koroona aeg hakkas pihta, siis. Siis üks firma, kus ma olen osanik juba kümmekond aastat ja, ja nõukogu esimees. Seal üks insener helistab meile, et kuule, et selline idee on Indrek sulle, et mis sa arvad? Ja see idee oli väga lihtne, et sel ajal, kui see koroona pihta hakkas, või siis ütleme siis see pandeemia või kuidas me seda nimetame, muutusid LED-id. Neid, mida me siis, meie firma kasutas juba kümmekond aastat, järsku rohkem kui kümme korda võimsamaks, nagu sisuliselt üleöö. Ja me olime enne seda kriisi ka maailma üks suurimaid nende UVC LED-ide kasutajaid. LED-id muutusid võimsamaks ja siis ühel teisel inseneril oli mõte, et kui ta vaatas seda, noh, seda, mis, mis toimus nende maskide alal. Ja et mask ei jätkunud ega midagi, et tekkis ideed, tuleks kasutada UVC-d viirust hävitamiseks. Või siis ütleme siis, deaktiveerimiseks. Ja siis hakkas sealt, hakkas see asi kerima, me kõigepealt üritasime prototüüpi teha, prototüüp ei tulnud välja. Aga ta ei tulnud välja, et kuna me töötasime mingisid pindasid mehaaniliselt, siis me lasime valu teha, see jälle võttis paar kuud aega. Saime valu kätte, siis me mõõtsime selle pinna peegelduvuse kõik ära, see oli väga-väga head tulemused, paremad, kui me ootasime. Siis me otsisime neid kohti, kus me saaks hakata siis seda moodulit katsetama, see oli ka omaette väljakutse, ja. Ja niimoodi me sinna kuskil sügisesse välja sõitsime, et sügisel meil oli olemas moodul, mis oli väga efektiivne viiruste hävitamiseks. Ja mõtlesime, et kuidas me seda moodulit saame kasutada ja siis me niimoodi siis siia täna sõitsimegi.
Aga mõtlengi, et me vist peame kuulajale korra selgeks tegema, et, et millega ikkagi tegemist on, et ma saan aru, et hirvambad on seda võrrelnud seda, et ühesõnaga, sa paned kaela endale seaded ise, mis puhastab ära sissehingatava õhu. Nii-öelda. Ja ma mõtlen hirvambad on seda võrrelnud, et inimesel tekiks raadio juures mingi kujutelm selle, selle koerale kaela pandava kraega, mis ei lase koerale ennast ise nagu siis sügada või, või, või lakkuda. Et, et mina olen seda seadet proovinud, ütlen ausalt, et ei ole üldse nagu ebamugav, et vastupidi, et täitsa okei, et sihukese asjaga ringi käia ja, ja kindlasti parem, kui sa pikaajaliselt pead kandma näiteks maski, siis ma ütleks või. Ma ei tea, lennureisil näiteks parema meelega annaksin sellist Võru ümber kaela, kui et mask on vana ees on ju, et, et. Räägime selle korra, selle nagu selle nii-öelda teaduspoole seal ära, et ikkagi, mismoodi nüüd, nüüd LED lampi järsku hakkab viirusele hävitama?
No see, ütleme see, et kasutatakse UVC-d, seda, et UVC-d kasutatakse, see pole midagi uut, eks ole, siin on, mäletavad paljud neid elavhõbeda lampe. Ja edasi, aga mis on nüüd selle UV-C-ga uutunud ja kus me oleme ka kokku puutunud selle vastuseisuga, me tegelikult arvasime, et seda oli, me kirjutasime ka kodulehel selle lahti, aga ega siis tänapäeval keegi materjali läbi ei loe, ikka avaldaks ennem arvamust, eks ole. Ja see UV, mida ta teeb, on see, et ta, ta hävitab ära viiruseid, ta on väga, väga efektiivne. Et noh, kui me mõtleme viirus on, viirus on, on alati on kõige suurem, viirus on alati väiksem kui kõige väiksem bakter, ehk et viirus on väga väike ja, ja siis teda mehaaniliselt kinni püüda on väga raske. Selleks peab tegema väga tiheda sõela, ehk siis, et ja, ja, ja ka sealt ta võib läbi tulla. See, see viirus, noh, mis on ka katsed tegelikult näitavad, et ega nende, nendel ei ole väga häid tulemusi. Aga samal ajal, kuna ta on väike, siis on ta UVC kiiruses, just nimelt on UVC jaoks, ma, ma nimetan seda UVC-d, mitte lihtsalt UV-d, on ta väga-väga kerge saak. Et, et UV, siis on siis ultraviolett kiirgus, selle jaguneb A, B, C jaguneb ja siis C on siis kõige lühem lainepikkus ja meie kasutame lainepikkus kakssada kuuskümmend viis, kakssada seitsekümmend nanomeetrit, see on. See on noh, katsetuste järgi kõige efektiivsem, ehk siis kõige kiiremini hävitab või siis deaktiveerib need viirused ära. Et
põhimõtteliselt me võime öelda, et sellest nagu ütleme, sisse hingatav õhk läbib mingi laserkiirtepilve, mis põhimõtteliselt tapab
kõigist ette. Ta läheb torust läbi, torus on selline homogeene, see meie leiutis ja mida me oleme patendi taotlema, või patenti taotleme. Ongi see, et kuidas võimalikult ühtlane tase saavutada seal torus. Ja, ja siis ta, mida ühtlasem ta on, sest ta kiiritab seda mõlemalt poolest või noh, kõikidest külgedest. Et ka need katsetused, mis on tehtud selle SARS-CoV-2-ga, on tegelikult enamasti või ongi tegelikult kiiritatud ainult ühelt poolt, et ta on pinna pealt võetud. Ja sellepärast on ka näiteks meie seadet väga raske või moodulit on väga raske testida, et seda on kõik laborid, keda meie oleme. Proovinud, oleme suhelda, on, on keeldunud seda katsetamast, sellepärast, et noh, see viirus peab olema õhus, mitte kusagil katseklaasis. Et jah, ta käib torust läbi, kus on UVC kiiritust, UVC on selles mõttes väga ohtlik, ta maapinnale ta ei jõua, ta peegeldub osoonikihist tagasi. Ja ta on selles mõttes, et ta ei tohi. Näiteks nahapintidele minna või silma või noh, natuke kui lühikest aega, siis ei juhtu midagi, aga pikemat aega juba siis, minutit siis võib seal kudesid rikkuda ja nahka ja vähki tekitada. Nii et ta on väga kindlalt nagu sinna karpi ära pandud, sealt välja ei tule, see kiirgus. Ainult õhk jääb sealt vahelt läbi ja siis ta puhastab siis ära selle õhu ja siis, siis on ventilaatorid, mis puhuvad siia nina ja suu piirkonda, sinna, siia, kus sa hingad siis õhku.
Aga selles mõttes see on ka mõni jaoks natuke kummastav olnud, et ma vaatan poes näiteks neid kaitse ja klaasiga poemüüjaid või kassapidajaid, on ju, ja need kõik on alt lahti. Ja mul on alati tekkinud nagu küsimus, et noh, et, et mille eest täpselt nüüd siis kaitseb, sest õhk tuleb ju altpoolt ülesse, kui sa hingad.
Ja, ja, ja
see ongi, et ega visiiri, tavalise visiiri noh, kaitse ongi alla veerandi. Mingi kakskümmend protsenti või kakskümmend neli protsenti, mis tal on erinevalt, kuidas seda mõõdetakse parasjagu, täpselt, aga see on ainult see, et. Ja, et inimene tõepoolest siseruumides hingab seda õhku sisse, mis tuleb tal siis mööda kehapinda, liigub ülesse enamasti, ja. Natuke tuleb külje pealt ka, ja.
Aga mõtlengi, et sa said, saite nii-öelda masinavärgi tööle, onju, noh, peegeldused on selgelt tähtsad, et saada selle üle seda sõela veel tihedamaks seal sees, eks, aga, aga. Muu tootearendus, seesama on, ütleme, ma ei tea, visiiri kõrgus, kui, kas ta peaks jooksma üle silmade, alla silmade, et kuhumaaline sa jooned tõmbad, kuidas sa. No selle
testimine on väga, väga keeruline ja noh, et ega see, see kujugi, eks ole, mis meil siin palju tekitab, tekitab kõneainetise kuju, eks ole, ma arvan, et kui ole näiteks, oleks, TEST-l oleks samasugune kuju. Või Apple, siis öeldakse, et geniaalne, nüüd meie üle siin natuke visataks sõna välja, võib-olla. Aga see selleks, et ta on ka nagu peab olema funktsionaalne eeskätt, me ikkagi võistleme kõige sihukese raskema viiruse vastu praegu, et see ei ole naljaasi. Ja, ja ta peab olema piisavalt kaugel kehast, niimoodi, et ta puhub sulle vastu nina, mitte lihtsalt selle lõua alla. Aga nina ja lõuanurk, siis sihuke lõua eesotsa peale ja pihta puhub see, see õhk. Ühelt poolt ja teiselt poolt, võimalik, ta peab olema võimalikult lähedal, siis lõuale. Et mida lühem on tee, siis siia hingamisorganite juurde, seda väiksem on seal teel see kadu, siis sellel puhtal õhul. Aga noh, väike segunemine ikkagi toimub ja see ongi tegelikult hea, et muidu inimene hingaks sisse päris puhastat õhku, see pole jällegi ka immuunsüsteemile hea, kui see kaua toimub, niimoodi.
Okei, aga mõtlengi, et see, et sa sinna paned sisse ka ventilaatorid ja nii edasi, see kokkuvõttes tekitab kaalu. Noh, mina proovisin seda sinu kontoris kunagi. Lühikest aega nagu ei olnud mingit nagu muret, aga kas, kui sul ikkagi on õlgade peal, mis ta kaalub? Natuke alla kilo. Natuke alla kilo, eks, et selline seadeldus kaela peal pead päev otsa tööd tegema. Algu
siis hakkab, ütlen ausalt ära, et ilma maskita on alati parem olla, eks ole, ja meie töötajad on siis seda võib-olla mitu kuud kandnud. Ja noh, kui täna küsida, et kumba me siis võtaksime, kas siis kirurdimaski või selle, siis siin ei ole ühtegi küsimust ka, et loomulikult aparaat on alati parem, selline nagu puhas tunne on kohe. Aga, aga see, jah, ta natuke õlgede peale alguses, esimesed paar päeva sellega harjube ära, aga noh, me teeme ka teistsuguse lahenduse. Et, et kus, kus see toide tuleb teistmoodi, et, et ei pea, eks siis õlgade peal olema, et sellised. Mind
häiris, kui me siin nagu räägime sellest, et kes, keda, keda, mis häirib, siis see ventilaatori surin oli ikkagi pidev. Ja ma ei tea, Indrek, mis, tal on vaata kolm astet, eks, et, et number ühe peal ei ole eriti nagu kuulda, kahe peal juba hakkab olema ja kolme peal, noh, saad väga hästi aru, et sul on kaelas. Et mille peal teda nagu, miks neid kolm on, et kas ma pean ühte kasutama kahte või kolme ja kas seda müra kuidagi saaks
ka. Mina ise olen kogu aeg siin kontoris sees olen number kahe peal, see mind näiteks ei häiri. Ja et ega, ega büroos on ka mingisugune üldine foon. Et kui sa lähed vaikusesse, siis jah, see hakkab võib-olla häirima, aga kolmandat kiirust, seda ma väga harva kasutan, näiteks kui ma läheksin, ma ei tea. Covidi palatisse, siis ma võiksin sellega minna, küll ei lubata mind tõenäoliselt, aga ma paneks näiteks Vizyri ja selle käima, ma ei kardaks midagi.
Sest mul tuli meelde seda vaadates, et noh, et Dysonil on need mingid imelikud ventilaatorid, kust liikuvaid osi ei ole, kus see õhk kuidagi vuhiseb läbi, et, et huvitav, kas see oleks vaiksem ja kas seda üldse saaks teha niimoodi, selle Respiray puhul?
Noh, peab vaatama, Dyson on seal kindlasti nii palju asju, arvab patenteerinud, et ta ei lase seal midagi teha, ehk tõenäoliselt, eks ole.
See on tõsi, jah. Okei, aga ma arvan, et me võiksime siia kohta teha oma esimese pausi, aeg on täis ja siis räägime edasi.
Restart.
Saadet toetab Katana, tootjate parim abiline.
Restart jätkub, Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka külaliseks on täna Indrek Neivelt ja me räägime nii Respiray-st kui, kui Covidi maailmast laiemalt.
Aga võtaks korra selle Covidi laiema pildi, et siis sedasama toodet siia ikkagi maailma paigutada, et. Noh, sina, Indrek, olid alati olnud suurte mõtete mees, kui sa nüüd vaatad sellele haiguse peale, selge on see, et noh, tegemist on viirusega, mis on tulnud selleks, et jääda, et mida äratasin ei kao, eks tal hakkavad olema erinevad puhangud, ulatused. Et kordagi sellist hirmu ei tekkinud, et noh, et näed, tuleme tootega välja ja nad äkki, et siis polegi enam vaja, et noh, et, et siis suur hoog on jälle möödas ja, ja mis seal ikkagi, et. Et selleks, et, et, et sinu toode nagu ikkagi noh, oleks nagu noh, kas see tootmisettevõte või start-up, ta peaks ikkagi olema massides lõppkokkuvõttes on ju, et. Kas kunagi üldse on see, saab üldse trenditooteks või ta jääb nišitooteks, et kui sa niukseid mõtteid oma peas veeretasid, on ju, mismoodi see sinu mõttekäik oli selle juures?
Jah, tänan komplimendi eest ja, ja loomulikult neid mõtteid on kogu aeg peas, eks ole, aga noh, kui veel kord, kui me alustasime sellega, et, et sellised erinevad vektorid tulid kokku. Ühel hetkel, eks ole, siis oli see tunne, et selle, see tuleb ära teha. Et noh, et kes siis veel, kui seda ära teeb, kui, kui mitte meie, kui sellised kaardid kätte mängitakse. Ja, ja kui sul on, et see on nagu saatus natuke, et mis tuleb seda ära teha. Ja veel kord, kui me mõtleme seda maskinduse peale, siis me oleme ju ikka selle mehaanilise maskidega oleme seitsmeteistkümnendast sajandist, nagu füüsikud, füüsikud ütlevad. Et loomulikult tulid ka sügisel ja suvel tulid mõtted, et missugune see elu hakkab poole aasta pärast näiteks välja nägema, et siis, kui me selle tootega välja tuleme, umbes nii pikk on see tsükkel, kui me hakkame tegema vähemalt pool aastat. Mis on ülikiire, et suurtes firmades tehakse sellist toodet umbes kaks aastat. Et noh, missugune see elu siis on, et seda, seda me oleme kogu aeg pead vaevanud õnneks või kahjuks, noh, tegelikult meie mõttes nagu. Võib-olla õnneks, aga kahjuks me ei ole eksinud selle nägemusest, kuskohas see maailm täna on, eks ole, ma mäletan, et ma. Kui ma novembris, detsembris ütlesin paljudele sõpradele, et kaks tuhat kakskümmend üks suvi ei tule nii kerge kui kaks tuhat kakskümmend suvi, siis mind peeti väga pessimistiks. Täna vaatan küll, et see juuni algus on, on meil varsti käes juba, eks ole, kuu aja pärast ja eelmine aasta oli meil nakatuvus oli alla kümne inimese päevas, oli juuni alguses. Et sinna tasemele me niipea veel ei jõua. Ja ma ei tea, kas me üldse sinna kunagigi jõuamegi, sellisele kümnenakatuvusele ülepäevas. Nii et, ega me ei tea keegi, missugune see elu poole aasta või aasta pärast meil siin välja näeb. Aga noh, fakt on nagu selles, et, et noh, mis meil siis, siis riskidagi on, eks ole, meie siin riskime oma rahadega. Teised inimesed riskivad siin võitluses covidiga oma, oma tervisega, eks ole, ja oma eludega. Et meie ainult rahadega, et see on üks, võib, võib niimoodi mõelda. Ja noh, ikka tuleb väike panus anda, eks ole, maailma parandamisse, et kui ikkagi sellised trumbid mängitakse kätte, siis tuleb see, see, see mäng lõpuni mängida.
Ma mõtlengi, et kuidas sa nägema hakkad üldse seda maailma, et kas me ikkagi loogiline on see, et kuigi noh, ma ei tea. Ütleme, klassikalises kontoris tööd on kõik vaktsineeritud, siis sellest hoolimata, noh, kui me teeme ühist koosolekut ühises koosoleku ruumis, siis on kuidagi loogiline, et me läheme sinna ühisesse ruumi niimoodi, et me paneme selle. Selle nii-öelda Respiray enda õlgadele ja, ja teeme selle koosoleku ära.
Jah, kas Respiray või, või tavalise maski, see sõltub juba firmast, eks ole, mis ta teeb, aga. Aga noh, minu nägemus on selline, et kuidas me sellega, viirusega hakkame elama siis, et noh, mulle meeldis väga. Teadusteakadeemia dokument, kus nemad juhivad tähelepanu kolmele V-le. Et see on vaktsiinid, see on ventilatsioon ja see on vastutus. Et see on see, kuidas me selle viirusega peaksime nagu elama, minu arvates vähemalt mulle väga selline lähenemine meeldis. Et just, et vaktsiinid, noh, kui me mõtleme, et meil on seitsekümmend protsenti, vaktsineerib ennast umbes, see tähendab, et Eesti tingimustes jääb siis kolmsada tuhat täiskasvanut, jääb vaktsineerimata. Nendest kolmesajast tuhandest on võib-olla sügiseks umbes viiskümmend, natuke rohkem läbi põdenud. Aga ikkagi kakssada viiskümmend tuhat, pluss veel lapsed, kes on vaktsineerimata. Siis on veel need uued mutatsioonid, mis tulevad kusagilt kogu aeg ja kas vaktsiinid töötavad või ei tööta selle peale. Et ega tegelikult neid, kelle külge see viirus hakkab, neid on piisavalt. Ja veel kord, me ju kõik käime kogu aeg reisidel ja sealt tuuakse kogu aeg ikkagi juurde uusi tüvesid. Et see on see noh, et sellised puhangud, ma arvan, et jäävad. Distantsi hoidmine jääb, tõenäoliselt on see, et näiteks mina küll enam sellisesse väga viletsasti ventileeritud ruumi enam oma nina ei piista. Et ma ei tea, mida nad hakkavad tegema näiteks need vanalinna keldrites ja mujal olevad restoranid ja kohvikud. Seal, ma arvan, saab väga raske olema, et samuti igasugused ööklubid, et noh. Seal tõenäoliselt ikka inimesed hakkavad käima, aga vähem. Ja, ja noh, ega, ega me tegelikult, meie käitumine muutub, kui kauaks ja kaua me nagu tagasi lähme, seda me ei tea ju keegi, eks ole, aga, aga fakt on selles, et. Et nende uute mutatsioonidega on ka, et meid, me ei tea, mis viirused või mis vaktsiinid selle viirustega hakkama saab, selle viiruse tüvega. Aga me teame, et see UV-kiirgus hävitab ikkagi viirused ära, seda me teame igal juhul.
Räägin korra ventilatsioonist, mitte ainult Respiri ventilatsioonist, sellest me juba rääkisime natuke, me tuleme siia veel tagasi, aga, aga ruumide ventilatsioonist, et. Kuidas sa teed tavainimsele selgeks raadiokuulajale, hästi lihtsas keeles, et mis asi on hea ventilatsioon ja mis ei ole hea ventilatsioon, et noh okei, vana näitest me saame aru, on ju, aga ma ei tea. Buumiajal ehitatud korterelamu või, või, või, või buumiajal ehitatud ärihoone, eks on ju, et. Kust noh, igat senti on loetud ja, ja alati kindlasti nii-öelda kui on võimalik valida, kas kallim masin või odavam masin, siis üldjuhul võetakse odavam masin, eks, et. Et kuidas sa üldse, et noh, põhimõtteliselt tekib ju hirm, et noh, et, et kust ma üldse tean, et noh, et mis teie nagu ma ei tea, ventilatsiooninäited on, et.
Sellest on võib-olla räägitud ka, eks ole, needsamad CO2 näitaja on päris, päris hea, eks ole, mis aitab, mis ei näita, kas seal viirust on, aga kui seal viirus on, eks ole, siis vähemalt õhu liikumine on vilets. Et CO2 tuleks mõõta kindlasti ruumides ja noh, ega sa lähed ruumi sisse, kas sa tunned ka, mis seal sees on, eks ole, on seal õhku või ei ole. Sellised võimalused on meil olemas, eks ole, kõigil, et.
Aga kas mõtlen, et kodus peaks ka hakkama paigaldama nüüd igaks juhuks noh, endale lisaks ventilatsiooniseadmele ka mingeid UV-mooduleid selleks, et igaks juhuks nagu. Puhastada seda õhku, mis me sisse hingame ikkagi kaheksakümmend protsenti.
No veel kord, see on, see on selline, et ma arvan, et, et sellised UV-d seadmed. Kodudes ka hakkab olema selline uus reaalsus. Et sa ei pane seda iga päev sisse, aga mõnikord paned sisse, noh, näiteks kui tulevad sulle külalised, siis igaks juhuks paneb näiteks käima. Oletame, et tulevad sõbrad külla, siis mõtled, et kas ma teen akna lahti. Või ma panen selle masina käima, see on see, mis on nagu, ma arvan, et selline reaalsus meil aasta-kahe pärast.
Aga sellest masinast on kasu?
Sellest masinast on loomulikult, UV-masinast on kasu loomulikult, et ta puhastab ära, et noh, põhimõtteliselt, ega see viirus ei ole ju null ja üks, et sa saad ühe väikse. Sortsu ja siis sa oled kohe selili maas, et sul on ikkagi oma immuunsüsteem, see sõltub sellest, kui tugev su immuunsüsteem on. Et alati peab see immuunsüsteem peab olema tugevam kui see kogus, mida sina saad, siis sa jääd terveks.
Nii et igasugused õhupesurid on ju viimastel aastatel olnud väga kõva teema, et neid ju müüakse, reklaamitakse, turundatakse. Ja noh, kes lubab seal, et mitu protsenti bakteritest ja viirustest hävitab ja, ja noh, sul ongi selline kast nurgas, on ju, mis huugab kogu aeg, et. Et see, ma arvan, mitte ainult viirustega seoses, vaid noh, kui sa mõtled ka lihtsalt üleüldise õhusaaste peale, et elad kuskil linnas, on ju, diislid tossutavad mööda kogu aeg, et noh, et, et see küsimus võib-olla laiemalt, et mis. Mis on õhu kvaliteet selles ruumis, kus sa enamuse oma päevast viibid? Et see, ma arvan, laiemalt kerkib kindlasti esile. Aga huvitav, ma siin teie juttu kuulan, Indrek on väga pessimistlikult meelestatud, ma miskipärast just üks päev guugeldasin musta. Musta surma, ehk seda katkuepideemiat, mis vist, kui ma nüüd mäletan, neliteist sajand üle, üle Euroopa käis. Ja väga huvitav oli see, et. Et sisuliselt ilma igasuguste ravimiteta kestis see kuskil neli-viis aastat ja pärast seda kadus, noh, hiljem ikkagi tuli veel puhanguid, eks, aga et see. See suur nagu lainetus käis, käis mõne aastaga üle ja siis nii-öelda noh, läks ise ära, sisuliselt, sest ega keegi mingit
vaktsiini. Ega nüüd seesama Hispaania gripp läks ka ju tegelikult ära, neli-viie aastaga, ega mina ei arvagi, et nüüd neljakümne aasta pärast on, ma arvangi, et kolm-neli aastat veel on sellist, noh. Sellist elu, et see noh, ma.
Mõlemal juhul, nii Hispaania gripi kui musta surma puhul me peame võtma ühe faktori arvesse. Inimgrupide vaheline liikumine, ka mandrite vaheline liikumine oli minimaalne, ehk siis. Kari immuunse andis efekti ikkagi lokaalselt ja kui sul kõik ümberringi olid ära surnud, kes sure võisid, siis rohkem ei olegi nagu midagi enam, et. Et selles mõttes see tänane situatsioon ikkagi on erinev oluliselt võrreldes nende näidetega, et ma arvan, me oleme päris uues olukorras.
Minul on see, et ma ei taha küll olla pessimist, ma ütlen, mul on paljuti olnud pessimist, aga ma, ma mõtlen ka kahe tuhande kuuesajanda aasta või mingeid muude. Minu nagu prognooside peale, siis ma osutusin alati, olen olnud nagu optimistiks, osutunud. Algusest tundun pessimistina, aga pärast tundun optimistina, et paraku on elu selliselt läinud. Et aga, aga loodame parimat, aga noh, minu, miks ma seda juttu ka räägin, on see, et minu arust lootus ei ole strateegia. Et, et ka riik ja ka me kõik peame tegelikult selle ventilatsiooniga tegelema. On see siis aken lahti. Või on siis uued ventilatsiooniseadmed, et sama kui need samad, näiteks uued, uued seadmetega või needsamad kasti, mida me sealt saame veel poest osta. Kui ma ta tuppa tõstan, ega sellest õhk puhktamaks ei lähe, ta vajab sedasama õhku ring, et CO2 jääb ikka samaks, eks ole. Et ta puhastab küll bakteritest ja viirustest, aga, aga CO2 tase ei muutu. See on see, mis ka näiteks peavalulastel tekitab, kui, kui seda hapnikku on vähe ja nii edasi. Nii et igal juhul see ventilatsiooni teema peaks olema praegult minu arust selline nagu strateegiliselt väga tähtsal kohal kogu, kogu riigis, eks ole, mitte ainult see, et vaadata, kuidas vaktsiinid korda saame, et kui kiiresti on vaktsineeritud, see. Veelkord, minu arvates see üks nädal või, või kaks nädalat siia-sinna, see ei muuda seda suurt pilti, et me peame vaatama, et kuidas me sügisel elada saame.
Aga tuleme selle toote juurde tagasi, et mind on alati, kuidas ma ütlen siis huvitunud või hämmastanud need tooted, mis muudavad mingit kaittumisharmust või, või nii-öelda noh, toovad täiesti mingi uue reaalsuse. Ja noh, tõsine probleem on alati sellega, et noh, näiteks a la. Kui sa tuled sellise kaela pandava asjaga, tekib kohe küsimus, et noh, kas see ikkagi töötab, et kas ta nagu ei ole probleem, ei ole selles, et. Et noh, see on jälle mingi järjekordne fancy mänguasi ja, ja kas ta päriselt ka tööle hakkab, et noh, mingit garantiid ei ole, on ju, et mask, see on ikka kindel asi, on ju, noh, et see on. Nii, nii aasta, aastakümneid või aastasadu on juba seda kasutatud, et järelikult see on kindel asi. Et kuidas sa üldse nagu muudad seda inimeste arusaama või harmust või, või teadmust, et kuidas sa üldse sellega pihta hakkad, et kuulge, sõbrad, et teate, et. See, mis me teinud oleme, et see on palju kihvtim ime, kui see mask näiteks on ju ja nii edasi, et. Et, et noh, ühesõnaga see mõttemalli murdmine, et see on nagu meeletult raske ja valus teema, et räägi sellest, kuidas sul praegu on läinud sellega
üldse? Selles mõttes, ta läheb nagu Päris edukalt läheb, aga, aga ikkagi tagasilöök on ka sama Hispaanias, kus me läksime järsku nagu lendu, läksime, selle teemad tekkisid järsku televisiooni. Seal õhtul arutati viis ja kümme minutit mingites uudistesaadetes umbes või selle uudistesaadetega lähedal, seal suhteliselt prime ajal arutati meie seadme üle. Aga noh, kui sul seal sead, teadlased tulevad kohale, kes ütlevad, et UV tekitab Osooni. Aga noh, seesama, et tavaliselt teadlane, kes sellega igapäevaselt ei tegele, tema on harjunud sellesama elavhõbedalambiga ja see tõepoolest tekitab osooni, kuna tal on kaks lainepikkust enamasti, kus ta töötab, üks on kakssada viiskümmend neli, teine on umbes sada üheksakümmend nanomeetrit. Ja sada üheksakümmend tekitab sedasama osooni, aga LED on väga täpse spektriga ja see ma ei tekita osooni seal kahesaja kuuekümne viie, kahesaja seitsmekümne juures. Eks, ja, ja siis ta valab su selle. Samusega üle, seal meedias ütleb, et see tekitab osoon, et see on tervisele kahjulik ja nii edasi. Ja siis sa kirjutad igale poole, et sa ei tekita ja viitad, et sa oled kodulehes sellele, kodulehekülje peal sellele maininud ja kõik, et sellised asjad on ikka, eks ole, niimoodi, et see on lihtsalt selline pikk. Selgitustöö ja tuleb teadlaseid kaasata ja siis tuleb. Niisuguste arvamusliidritega, tuleb seda nendele seletada ja nii edasi.
Aga ma siis mõtlen, et noh, selle hästi raske on siin ka minu meelest see probleem, et me oleme ikkagi fake news ajastul, eks, mis tähendab seda, et. Nende üksikute heade asjade sekka satub ka sellist nii-öelda sharlatani stuff on ju, et noh, et keegi tuleb välja, et tal on mingid imepillid. Või imeprillid või mis iganes, on ju, et paned kristallikese kaela ja näed, et pärast seda on, on, on kõik puhas, on ju. Et kui sa praegu vaatad seda, mis turul toimub, kui palju see teid segab, et noh, et, et teid teist nähakse, kui noh, ala ei, see on järjekordne mingi moeröögatus ja seal tegelikult ei ole mingit erilist teadust taga ja noh, seal pole mõttet.
Ja loomulikult me näeme sedasama, üks, üks teadlane seal Hispaanias ka ütles, et noh, vot see pole nagu teadlaste community pole seda nagu omaks võtnud, ta just jälle hakkas jälle samast Osoonist rääkima ja. Ja kõigest muust ja üks asi veel, millest, mida meile ette heidetakse ette, on, et meie mass kaitseb seda kandjat, mitte teisi. Ta küll ruumis tervikuna vähendab küll fooni, aga põhimõtteliselt ja, et ta, ta kaitseb seda kandjat, aga see on nagu juba filosoofia küsimus, et keda peab ikkagi kandma, kaitsma. Et selline pidev ikkagi ju selgitamine kogu aeg ja sharratane on palju, noh näiteks, et seesama UV. UV-ga, kes seoses oma UV-C-dega ja siis ma mäletan, mingi seitse-kaheksa aastat tagasi oli näiteks Ali. Vabase oli müügil mingid hambaharjapuhastajad UV-C LED-dega ka. Ja ma, me vaatasime seal seda, et seal oli kolm LED-i pluss. Siis kõik see toode seal ümber oli odavam kui meie üks LED, mida me ostsime. Ja siis me hakkasime, ostsime selle, need hambaharjapuhastajad seal, või need viiruste ja, või bakterite hävitajad seal hambaharjade peale, ostsime selle ja. Mõõtsime ära, et ei, see ei olnud kakssada kaheksakümmend nanomeetrit, et see oli üle neljasaja, et see tegelikult jään isegi mitte UV. Rääkimata UVC-st, eks, et neid, tegelikult neid, Sharlatan on palju. Ja just eelmisel nädalal ma lugesin ühte inglise sihukese järelevalve uuringut, kes siis võttis kogu need UV-seadmed ette ja siis nemad seal ka ütlesid, et ta on ohutu, kui ei lähe naha pühta. Seda ütlesid ja ütlesid, juhtisid ka tähelepanu, et osad lainepikkused ei vastanud sellele, mis, mis on kirjutatud, aga noh, meie valime. Väga välja, et missuguse tarnega me töötame, selle tarnega me oleme mõnda aega, mõned aastad juba koos töötanud, see kuulub korraliku rahvusvahelise kontserni. Et me ei osta mingisugust, nihukest kõige odavamaid LED-e, mis kohe läbi lähevad ja, ja nii edasi, me ostame kõige kvaliteetsemaid LED-e, mis turul üldse on olemas, see tõstab ka hinda ja nii edasi.
Restart jätkub ja Taavi Kotka, Henrik Roonemaa räägivad Indrek Neiveltiga Respiray seadmest, mis on nüüd siin kuu või natukene peale olnud reaalselt ka saadaval. Kus nad
toodad? No toodame, me kokku paneme Vändras, selline, Vändras paneme nad kokku ilusti. Ja jupid tulevad kokku, üldse on komponente peaaegu sadakond. Ja ainuüksi plastivalusid eri, erinevaid on viisteist tükki, et tegemist on.
Vändras, see on lisaks, lisaks Vändrale.
Jaa, seal on väga palju tööstuseettevõtted, see on kahe tuhande elanikuga koht ja, ja seal on Balti trahvo-nimeline firma.
Ei, ma selles mõttes olen väga kursis, Sven, aga seal on ka üks vahva Eesti lastefilm kunagi filmitud, mille peaosas oli Mihkel Raud. Aga, aga see. Okei, ikkagi, kui sa Eestist toodad, siis järelikult sa ütlesid, et umbes sada seadet päevas. Umbes
jah, praegult sellises rütmis lähme.
Nii, siis mahud on ikkagi ikka väga väikesed.
Mahud on väikesed jah, aga see praegult on, on see, et meil tegelikult. See aeg, mis meil siis komplekteerimisel läheb, see kasvas meil üle kahe korra, praktiliselt peaaegu kolm korda kasvas noh, mingi viimase kuu ajaga. Nii et meil, meil see oli viimases lõpus, oli veel päris palju üllatusi meil ootas varuks.
Ühesõnaga, põhimõtteliselt ongi sul erinevad valud, erinevad elemendid, nad pannakse käsitsi kokku.
Midagi teeb see robot ka natukene, aga, aga üldiselt pannakse käsitsi,
jah. Indrek, ma, ma tahtsin küsida, et kuidas sa noh, et me mäletame, et sa enne tegid Pocopaid ja, ja kuulaja mäletab, et kunagi sa olid Hansapangas ja. Et need on sellised nagu mittefüüsilised ärid olnud suuresti, et kui sa nüüd tegeled igapäevaselt mingite valude ja LED-ide ja ma arvan, tarneahelate ja. Mingi, mingi muu sellisega, et kas on palju keerulisem, et seda ju ka investorid, start-up investorid Eestis kardavad, et no ei, ma sinna riistvarasse ei julge minna, et see on nii ettearvamatu värk.
Jah, ta on noh, ikkagi, et keelele, mis meeldib, eks ole, ja vaheldust on ka ilus vaja, eks ole, kogu aeg ühte ka ei saa teha, aga loomulikult ta on palju, väga paljus, see on keerulisem, noh, võtame sama, et. Kui sa teed mingi äppi, teed siis, tood selle turule välja, kui midagi läks valesti, siis paned järgmine päev, tead, noh, parandad ära või, või parandad kohe ära selle. Näiteks, eks ole, seal seda on ju, IT-s kogu aeg juhtub, et sellisel. Väga kiired turvetulemised, siis testid, muudad, nii edasi. Nüüd ütleme, valuvormi tegemine võtab aega noh, kolm-neli kuud. Ja eksida ei tohi. Kui sa siis eksid, siis hakkab jälle otsast pihta, see kolm-neli kuud jooksma. Et see on hoopis teine, lisaks on see, et noh, kui me näiteks ka mõtleme pangas. Mingisuguse laovaru juhtimise peale, siis ainuke laovarupangas oli sularaha, eks ole, seal oli kaks, kas oli kontoris või ta oli ATM-is või siis keskkassas. Et, et väga lihtne ja pahaks ei lähe. Ainult võidakse ära varastada, eks ole, ja midagi ei aegu ja kui on puudu, siis tellid juurde, järgmine päev on olemas võib-olla kiiremini isegi. Aga siin on jah, et see tarneahelate juhtimine on päris keeruline ülesanne, et saad mingisugune komponendi kätte, siis. Ostad selle ära, siis öeldakse ai-ai, aga järgmist sada, järgmist tuleb oodata kaks kuud. Ja siis, kui kaks kuud on käes, siis ta ütleb sulle rahulikult, et ja täna tuleb. Aga tegelikult tuleb hoopis homme ja ei tule ka homme, aga tuleb hoopis üle-ülehomme. Ja siis ei tule mitte hommikul, aga tuleb õhtul. Ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes on see, see hoopis teistsugune juhtimine, aga eks inimene harjub kõigiga.
Aga räägime müügist korra veel, et meil alati saate, saateaeg on kahjuks see, mis surub takka, et sa praegu oled siin, sa rääkisid meile Hispaaniast. Kus sa veel tegutsed või kui laialt üldse praegu oma müüki planeerite, et on see ainult Euroopa teema või, või hakata seda nagu litsentsi välja andma ka teistesse riikidesse ja toota kuskile?
Me praegult vaatame, vaatame Euroopat, on ka edasi plaanid, aga veel kord, meil on täna vaja nagu tootmine püsti saada selle. Ja nii edasi, et meil on vaja Euroopas siin, et need meie edasimüüjad, kes on tahtnud meile edasimüüjaga tulla, et nad hakkaksid ka müüma. Ja et see toodang läheks suuremaks, et noh, mis meil siin oma selle. Noh, sada tükki päevas, eks ole, sellega Ameerika või Jaapani turul ei lähe, eks ole, noh, võime seal teist, teist partiisid saata inimestele, aga sellega pole midagi teha, kui ta hakkab minema, siis küll on vaja rohkem toota, aga, aga siis. See toode on üsna keeruline, toode tegelikult, et. Et käsitööd on palju,
aga. Aga ma siis mõtlengi, et noh, et, et sul on.
Juhtimisväljakutseid piisavalt, ühesõnaga.
Küsimus on nagu, põhimõtteliselt ambitsioonis on ju, et noh, et, et, et kas sa pigem oled see nii-öelda eestlaslik ettevõtja, kes. Nii-öelda rahulikult samm-sammult vaatab, kuidas siin organaalselt asi kasvab või, või nagu Ameerika ettevõtte, et noh, pummaki, et. Tootmise output peab olema täna on sada, peab olema kolme kuu pärast peab olema kümme tuhat, et siis olen rahul.
Päevas kümme tuhat me ei suuda toota, aga kümme tuhat kuus me suudame küll toota varsti. Et sellega me saame hakkama sada tuhandeni, siis on vaja midagi, midagi teistmoodi teha täiesti. Aga noh, kui, kui nõudlus tuleb ülesse, küll me siis neid probleeme lahendame, et aga, aga selles mõttes on sul väga hea küsimus, et seda ise küsin ka enda käest, et kas tuleb nagu niimoodi julgelt peale minna või niimoodi. Rahulikult jalad maas, eks ole, et, et julgelt peale minna tähendaks see, et tuleks võtta veel. Veil, veel väga palju raha ja panna veel marketing ja ei tea, kuhu veel seda raha. Või siis teine võimalus, et hakkad rahulikult müüma, hakkad niimoodi edasi liikuma.
Aga see on ikkagi, minu meelest on ta ikkagi nagu B2B toode, eks ole, et. Väga raske on ette kujutada, et sa paned selle kogu maailma euroniksitesse müüki ja siis teed telekampaania ja siis inimesed lähevad ostma, et pigem see on ikkagi nagu, sa müüd nagu fleeti põhimõtteliselt mingile ettevõttele, et osta sada või osta, osta viissada, on ju. Ja selles mõttes sa ei pea, võib-olla see selline suur turundus ei olegi nagu vaerik, et see on, me oleme aru saanud, start-up'idega rääkisin, et palka müügimeeskond, need hakkavad helistama ja noh, päeva lõpuks raha.
Enam-vähem nii jah, et need distribuutorid, kes on erinevates maades, need hakkavad siis nagu müüma ja, ja räägivadki ettevõtetega ja nii edasi.
See kus ta ei pea ju olema inimesepõhine, et see võib põhimõtteliselt olla noh, mõnes mõttes nagu ma ei tea. Kuna kaitse, ma ei tea, kaitseprilli või mingid kaitsevahendid kuskil. Tootmisettevõttes, et puhastatakse ära pärast ja järgmine mees, mees tuleb vahetusse, võtab, paneb.
Nii me olemegi mõelnud, eks ole, ja veel kord näiteks seal kusagil kaubanduses noh, näiteks katsu huulepulka müüa. Selle tavalise maskiga, eks ole, et, et sellistes kohtades ja õpetajad ja nii edasi, et loomulikult, et me ei, see ei pea olema see, et igalühel on oma, seda saab võtta, puhastada ära ja paned peale.
No huulepulka minest ei saa sealt sinu maski vahelt ka panna ikkagi.
Vähemalt sa saad müüa, sul endale hulled on näha. Katsu sa praegu huulepulka siis müüa.
Ma, ma mõtlen isegi, et võib-olla on nagu teatud hulk ärisid, kus on mitte ainult ka töötajale, vaid näiteks või kliendile olla. Noh, et ma ei tea, ma käisin siin juuksuris üks päev, eks ole, et siis nagu see, et noh, juuksur on sulle ikkagi väga-väga lähedal kogu aeg. See on mõne, mõne sentimeetrise vahega, kui ta seal kuskil juukse piiri umbes lõikab, et võib-olla juuksur ei ole siin hea näide. Masinakese ära, aga et noh, äkki on nagu mingeid selliseid, ilmselt on võimalik välja mõelda, mingeid selliseid ärisid, kus sa kliendina võid saada selle endale kaela.
No, mis me oleme siin suhelnud ja proovime edasi suhelda, lennufirmad. Et ilma tagumise otsata, et paned lennufirmas, lendad kusagile, lennukis on küll väga hea ventilatsioon, eriti uutes lennukites ja, ja nii edasi. Aga ikkagi sul on mingisugune tunne, et ja siis on eriti nagu naljakas on see, et kui sa praegu lendad, eks ole, siis kui sa. Hoiad distantsi lennujaamas ja kõik ja siis järsku saad ülesse, siis võetavad kõik maskid eest ära ja siis hakkavad või leiba sööma ja vett jooma. Et sama, sama noh, seal üleval võiks rahulikult taevas võiks olla need aparaid ees.
Aga seda, et nagu, ma ei tea, Apollo kinos, et kui vanasti renditi 3D prille, on ju, et, et nüüd siis läheme kõik kinno ja paneme nüüd nendele. Võtame siit riburadapidi nukse sisse, mis nüüd võtame eellaetud Respiray kaela endale, et midagi sellist me nägema ei hakka,
või? Siis peab selle mürataseme alla saama, see hakkab natuke segama vist praegu seda, seda natukene sellist filmi vaatamist, noh, kinos võib-olla mitte. Kinost ta saab hakkama, sest kinos on üldiline teatris, selles mõttes ta kindlasti hakkab, see mürafond, kõik istuvad sellega, et siis ta. Siis ta läheb müra tõenäoliselt liiga suureks, et me peame selle müraga veel tegelema. Aga, aga see on ainuke piir, muidu ei ole mingit küsimust.
Aga vaata, see on huvitav ka, tulles tagasi selle riistvara äri, selliste noh, eripärasuste juurde, et kui ma olen nüüd mingi firma, mis iganes, on ju, ja ostan sult sada tükki neid. Ja kas sa kogu aeg käid ja räägid, et me peame tegelema, et me siin noh, teeme akunduse, teeme mugavamaks ja, ja müra jääb vähemaks ja siis ma tegelikult ei taha ju praegu osta su käest. Et, et, et mis ma siis peale hakkan oma selle saja seadmega, kui sul võib-olla nelja kuu pärast on poole paremad?
Ei, me paremaks ei lähe, seda nii järsult ei lähe. Ja jällegi, erinevad funktsioonid on erinevates kohtades, me, me saame ta kergemaks ainult teistmoodi, eks ole, ta, ta tegelikult ta ei lähe. Kokkuvõttes on ikkagi, sul peab toide olema. Eks ole, ja nüüd müra, siis me noh, ega me ennem ka seda müra testisime väga-väga paljudel juhtudel. Et kuidas selle müraga tegeleda ja see, mis me praegu saavutasime, see on nagu parim, mis meil on, me testisime siin mingisugune. Üle saja erineva ventilaatori, et.
No ja lõpuks sa saad müra maha ikkagi ainult siis, kui ventilaator läheb suuremaks, siis ta saab aeglasemini pöörelda ja, aga siis see tähendab, et seade läheb suuremaks ja see.
Jah, just nimelt, et, et see on jällegi selline. Selline, seal on seda optimeerimist ja seal ei juhtu mitte midagi nelja kuuga või, või kuue kuuga selle, selle, ütleme selle, selle mooduli optimeerimise ja ventilaatori optimeerimise, see on ikkagi selline aastane vähemalt arend, arendus.
Aga ma ütlen konkurentsi mõttes see, et sa paned endale mingi graanulipaki kaela, mis toimib, üks, ma ütlen siis imeväel, parandab kõik sinu sisse hingatav õhu. Et see ei ole konkurents.
Ma ei tea, kas me seda konkurendiks nimetame, praegult me ju tegelikult need mahud on ju nii pisikesed, eks ole, noh, kui me müüksime miljoneid võib-olla, eks ole, siis me võiks öelda, et mis on meie konkurent ja nii edasi. Siin on, noh, võime öelda, et konkurent on noh, kõik viirus kaob ära, eks ole, see on konkurent, eks ole. Aga see on ju ainult rõõmus selle üle, aga samal ajal me teame, et gripp on ju alati iga, iga aasta, eks ole, ja noh, miks näiteks ei võiks selle aparaadiga istuda kassapidaja. Et lihtsalt istub seal kassas ja kui mõelda, kui palju inimesi käib kassapidaja juures päevast läbi. Ja kui suur on tõenäosus ta, ta saab näiteks seal gripi või mingi muu viiruse. Noh, sõltumata sellest, kas see SARS-CoV-2 on või ei ole, eks ole, ta võiks ikka oma õhu peale mõelda, on ju.
Ja sama, kui sa ise lähed lendama näiteks pikemale reisile, et sa noh, nii-öelda. Saad hoolimata sellest, kas lennufirma teeb midagi või ei tee, saad selle kaela panna, ma saan turvast, saan selle ka läbi ikkagi. Okei, no näed, selle positiivse noodiga saab lõpetada.
Saame, saate lõpetada jah, et siis, kellel on hulgad töötajaid, kes puutuvad kokku teiste inimestega ja töötaja aeguspäev, äraolek ka maksab ikkagi lõpuks. Et tasub, tasub mõelda selle peale. Aitäh, Indrek, ja. Ma ei tea, kas sul on nagu, me tavaliselt soovime nagu palju edu inimestele saate lõpus, aga sulle on seda nagu nadi soovida, sellepärast et kui me soovime sulle palju edu, siis samas lauses me peaks ütlema, et loodame, et see jama jätkub veel kaua.
Jah, eks ta ole selline jah, et, et aga veelkord meie, meie huvi on ikkagi, et maailm oleks parem, on ju, me ei. Me ei ole siin nagu selle peale väljas, et kui palju me saaksime raha teenida ja seesama, aga noh. Kogu see nagu maailma pääsmise projekt, on see natuke.
Selge, et loodame siis, et me saame maailma ühiselt taastatud, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.