@ RESTART // 2021.04.03
geenius_restart_0917.mp3
KUUPÄEV
2021-04-03
PIKKUS
45m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle, keskendudes sellele, kuidas riik saaks ettevõtlust paremini toetada. IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi analüüsivad bürokraatia vähendamise, talentide kaasamise ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise vajadust.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on viimase paari aasta jooksul olnud esinduslik valik IT-ministreid. Eelmised ei jõudnud meie saatesse, aga praegune tuli ja rääkis, mis plaanis on. Restardis on külas mõned kuud ametis olnud IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi ning räägime sellest, kas Eestis on innovatsioonikett maha käinud ehk kes peaks suuri ägedaid asju eest vedama ja miks sellega kõige paremini ei ole. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Ma arvan, et meil on suurepärane võimalus kasutada seda tunnikest optimismiks, et ma ei ole probleeme, ma näen ainult võimalusi. Ja, ja need kõige suuremas plaanis see võimalus. Mida me teeme Asutajate Seltsis ettevõtjatega, kes Eestist teevad tehnoloogiafirmasid, on see, et me oleme vaadanud, mis tulemusi me viimastel aastatel teinud oleme ja mis tulemusi me suudame teha edasi. Ja, ja laias laastus paistab pilt selline, et kui miski ei takista, siis Eesti eksportiv tehnoloogiatööstus võiks olla kümne aasta pärast kolmandik meie majandusest. Meil on reaalselt käeulatuses see, see piir või unistus, mis meil on üheksakümnendatest nii-öelda nii, nii erasektori kui ka poliitikute mõttes ja suudel olnud, et teadmistepõhine majandus. Me juba teeme seda otsast, see kasvab kiiresti. Kui meil oleks kolmandik majandusest, tuleks tehnoloogiatööstusest, siis sellega tekiks tööd ja leiba väga paljudele Eesti inimestele, kes teevad teistsuguseid töid. Et mulle tundub, et see masinavärk on kõik nagu käima minemas ja küsimus on lihtsalt selles, et kuidas me selle ära teeme. Ühest küljest see tähendab, et võiks olla võimalikult vähe riigipoolseid takistusi ja Eesti äratulekud bürokraatlikult. Aga ma arvan, et on ka kohti, kus riik saab mingites kohtades hoogu juurde lükata ja võib-olla kõige huvitavam teema või mida, mida mina loodaks. Täna siin, et me jõuame arutada, on just see, et kuidas Eesti avada maailmale. See tähendab siis selleks, et targad inimesed tuleksid Eestisse, Eesti firmadesse tööle. Et targad inimesed tuleksid siia oma firmasid asutama, et targad investorid investeeriksid Eesti firmadesse. Ja kõige selle juures veel ka see, et see ei pea alati tähendama nagu füüsilist liikumist vaid kuidas, kuidas Eesti saaks olla. Virtuaalselt see koht, kus e-residentsuse muu infrastruktuuri peale neid asju saab kaugelt teha.
Väga hea, aga mõtlengi, et, et noh, jällegi tahaks nagu tõlkida või seda maailma, et kokkuvõttes, kui me vaatame neid reforme, mida siis riik on teinud, mida on toetanud. Needsamad platvormi elemendid, eks, et noh, ühetaoline maksusüsteem ja nii edasi, on ju, need kokkuvõttes ei ole noh, kuidas ma ütlen siis. Noh, see ei ole Rail Baltica, mida ehitada, eks, et see ei ole midagi sellist, mis nagu vajab kolme aastat planeerimist ja kuus aastat ehitamist on ju, et, et see on ikkagi selles mõttes. Noh, Eestis on tehtud maksureform ära, no öö, ööpäevaga, on ju, noh, käibemaksu tõsteti näiteks, on ju, või. Või ma ei tea, e-residentsus tehti ära kaheksa kuuga, on ju, et noh, et kui tahta, et siis suudavad need ministeeriumi osapooled tegelikult väga hästi koos toimetada. Aga jällegi kuidagi on vaja seda tagasisidestamist ja eesmärgist, et noh, jällegi Euroopa Liit ja NATO olid väga lihtsad eesmärgid, no selles mõttes nagu, et noh. Raske saavutada, aga selgelt ja arusaadavad, kommunikeeritavad, oleme sees ja ole sees, noh, mõõdik olemas, on ju, et noh, et, et. Et kuidas me saame ikkagi nüüd selle, sellest nagu punktist lahti, et. Me ühelt poolt ütleme, et me tahame olla nagu innovatiivne, uus majandus ja nii edasi. Uus majandus näiteks on krüptoteemad. Erinevalt selles mõttes, selles mõttes erinevad platvormid selles teemas, erinevad valdkonnad. Sealsamas tuleb välja meil Raabia analüüs, mis, mille, mille sisu on umbes selline, et teate sõbrad. Paneme kogu selle krüptomaailma kinni, sellepärast, et me ei suuda seda kontrollida, eks, et noh, ühesõnaga ühelt poolt nagu tahaks innovatsiooni, teiselt poolt nagu ei näe, et noh. Et, et seda innovatsiooni saaks toetada, eks, et kuidas me ikkagi saame nagu selle julguse nüüd kätte seesama, mis minister, minister ka ütles selle koha pealt, et, et. Kui me näeme probleemi, et ei oleks nii, et ma ei tea, miljardeid kanti Aserbaidžaani kunn, on ju, on täpselt samasugune inimene meie finantssüsteemi jaoks, näiteks nagu ma ei tea. Viisteist tuhat eurot ülekandev insener, kes kasutab e-residentsust, on ju, et noh, et, et, et ma ei tea, Sten, on sul mõtteid?
Ja aga mõtlengi, et siit, kui me vaatame praegu kasvõi enda start-up ökosüsteemi ja IT-sektorit, siis ma ei nooguta kaasasse enne või mitte, aga kapitaliga tundub, et hetkel on nagu hästi. Vähemalt nii palju, kui meil praegu vaja on selleks, et seda seltskonda kasvatada, eks. Teadmuse eeskujudega on super hästi, noh, Eesti on ikkagi. Start-upid unicornid per capita, selgelt nagu kas Iisraeli USA järel kolmas praegu umbes, et maailma mõistes ka, eks, et. Ja tuleb nagu Vändrast saelaudu, eks, ehk siis see nii-öelda ökosüsteem iseenesest nagu toimib. Ja nüüd ongi küsimus nagu selles, et, et see nagu nii-öelda täiendav ängel, mis annab meile boost'ida, mis annab meile mingit edu, noh, ma ei tea, toome mingi näite. Kui Starship oma robotid pani tänavatele, siis Eesti oli üks esimesi, kes aitas ära teha selle seadusandluse, et kõnniteel tohib sõita robot. Et noh, et a la, et oli võimalik rääkida majandusministeeriumiga nagu kommunist, kommunistiga, nad ei olnud vist päris esimesed ei olnud Eesti, aga ütleme nii, et Euroopas kindlasti, et noh, üks esimesi on ju. Hetkel USA-s lööb laineid, oli see Mayomingus, mille paned sassi, on ju. Uus mõistaja DAO, ehk siis detsentraliseeritud iseseisvad organisatsioonid. Mis põhimõtteliselt nagu on sama asi, mida meil juba siin on tehtud, ehk siis meil on läbipaistev äriregister ettevõtetes, kes tahavad toimitada läbipaistvalt. Ja nad tahavad teha konkurentsi Delaware'ile. Ehk siis see on sama asi, mida me oleme siin nii-öelda põhimõtteliselt e-residentsusega püütnud aastast kaks tuhat neliteist saavutada ja me oleme kogu aeg rääkinud seda juttu, et. Et Eesti kunagi ei saa super suureks e-residentsusega, sellepärast, et me oleme liiga lihtne tappa, on ju, et kui meil liiga hästi hakkab minema. Aga noh, katsu saama USA tappa, on ju, kui USA-l hakkab hästi minema, on ju, ja kui USA ikkagi jälle leiutab mingi asja, mille pärast nagu start-up'idel on kavalam minna või ma ei tea. Läbipaistvatel et Üks nad siis lähevad lõpuks ja noh, ole siis mees ja püüa neid kinni sealt ja kasu neid tagasi tuua ja siis läheb jälle see jutt tahti, et oi küll, et miks nad kõik kolivad ära siit, on ju, et noh, et, et. Et kuidagi selles mõttes mul ikkagi tunne, et, et me, et seda ei ole väga palju seda nii-öelda noh, tuge vaja sealt reigi poolt, aga just seesama, et, et need väiksed sammud selle koha pealt hakkaks sellest pihta, et me ütleme ära, et näed. Et näed, see väike valdkond või see kitsas ahel siin, see on meile okei. Ja me jälgime ja me teeme kohe algusest peale disaini, nagu me tegime e-residentsusega disaini. Et juhul, kui sinna sisse sisse satuvad ainult haiglad, kes ainult tõhuvad ja laamendavad, on ju. Siis me paneme programmi kinni, nii, sellega läks nüüd halvasti, võtame järgmise idee, on ju, proovime järgmist akvaariumi, eks. Täpselt sama asja nagu immigratsioonipoliitikaga, ehk siis minu meelest nagu ma olen küll kuulnud, Sten, võib-olla paranda mind, et vaata, IT ja start-upid olid koodi alt Et see, et koodi alt väljas oli, et see oleks tekitanud mingeid probleeme Eesti majandusele, Eestile üldse, ka tuleluse koha pealt. Ma ei, ma ei tea juhtumeid, võib-olla Sten, sa tead paremini, aga.