@ RESTART // 2021.04.03
geenius_restart_0917.mp3
KUUPÄEV
2021-04-03
PIKKUS
45m 40s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti majanduse ja innovatsioonipoliitika tuleviku üle, keskendudes sellele, kuidas riik saaks ettevõtlust paremini toetada. IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi analüüsivad bürokraatia vähendamise, talentide kaasamise ning kõrge lisandväärtusega töökohtade loomise vajadust.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Eestis on viimase paari aasta jooksul olnud esinduslik valik IT-ministreid. Eelmised ei jõudnud meie saatesse, aga praegune tuli ja rääkis, mis plaanis on. Restardis on külas mõned kuud ametis olnud IT-minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi ning räägime sellest, kas Eestis on innovatsioonikett maha käinud ehk kes peaks suuri ägedaid asju eest vedama ja miks sellega kõige paremini ei ole. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Ja minu meelest see, mis, mis sa Taavi ütlesid, on, on nagu hästi, hästi loogiline, eks ju, ja mida ma olen kasutanud ka ise, kui ma nende ettevõtlusorganisatsioonidega olen kohtunud. Et, et ega see rohujuure tasandil on ju see teadmine noh, kõige parem, kuskohast see king pitsitab ja, ja ma arvan ka näiteks, kui me selle tööjõu teema võtame. Et meil on ju objektiivselt demograafia, on teada. Et meil järgmise, eks ole, paarikümne aastaga tööturult läheb välja noh nagu mõnikümmend tuhat inimest, kui mitte rohkem. Ja, ja on selge, et, et me peame noh, peame kuidagi need, eks ole, töökäed, käed siia saama noh, või, või tänane olukord. Et meil on viiskümmend kaheksa tuhat töötut, jämedalt. Ometi, eks ole, on siin olnud hulk sektoreid, noh, ütleme IT-sektor, aga ka tegelikult seesama elektroonikatööstus. Ja paljud teised, kes ütlevad, et, et me ei, meie kõige suurem piiraja täna on inimeste puudus. Et me ei suuda leida inseneeriharidusega inimesi, aga ei suuda leida ka võib-olla oskustöölisi, eks ole, kes, kes siis neid. Tehaseid, tehastes töötavad, eks ole, loomulikult on see majandus läinud palju kapitalimahukamaks ja peab minema veel rohkem kapitalimahukamaks, et kui me vaatame näiteks Eestit. Ja kõrvutame Soome või Rootsiga või ütleme siis sihukese vana Euroopa majandustega ja ma arvan, ka Ameerikaga tõenäoliselt see võrdlus tuleb enam-vähem samasse auku. Meil on kapitalitöötaja kohta kolmandiku võrra vähem. Ehk et, et me peame selleks, et me jõuame sellesama saja kümne protsendini Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest, keskmisest. See eeldab ikkagi noh, massiivset hüpet investeeringute mahus, kvaliteedis, innovatsioonis. See ei ole sihukene samm-samm haaval noh, et, et teeme natuke siit, teeme natukene sealt ja, ja, ja noh. Et mina arvan, et riik ei pea olema see, kes ütleb, et, et noh, ma ei tea, pange nüüd X protsenti elektroonikatööstusesse, Y protsenti IT-sse. Ja, ja Z protsenti, ma ei tea, tekstiilitööstusesse, aga riik peab looma noh, need tingimused, et need ettevõtjad saaksid siin liivakastis. Toimetada ja noh, nii nagu me siin ühes vestluses kunagi rääkisime, et okei, et, et, et kui meil on mõned edulood olnud lotopiletid. Aga teeme siis selle riigi selliseks, et siin on võimalik seda lotot mängida ja neid noh, nagu võit ja pileteid osta. Ja, ja ma arvan, need on tähtsad küsimused, haridus sealhulgas.
Mulle tundub, et see kõik esimese asjana. On see moodustub sõnumitest, mida Eesti enda kohta maailma saadab ja piltlikult öeldes on meil iga teema kohta välja mõelda jah-sõnumid ja ei-sõnumid. Ja, ja mulle tundub, et eriti viimasel paaril aastal on ei sõnumid väga selgelt domineerinud, et kui sa võtad seesama krüpto näide, mis sa tõid. Et kui guugeldada, mis on Eesti krüpto, Eesti ja krüpto keskkonna kohta esimesed Google'i vasted, siis kaks tuhat seitseteist, kaheksateist olid need väga optimistlikud, positiivsed. Tulge meie juurde, meil on avatud digitaalne majandus, tulge eksperimenteerige. Täna põhiliselt räägitakse sellest, keda pandi kinni, keda visati välja, kes tegi paha. Ja, ja selle juures on minu arust hästi oluline, ettevõtjana mulle võttis see nagu aastaid aega riigiga suheldis, et aru saada, et tegelikult on väga toredad ja targad inimesed, on nad siis finantsinspektsioonis või rahapesu andmebüroos või. Või siseministeeriumis või kaitsepolitseis, kelle ülesanne on hoida Eesti turvalise ja, ja ohutu keskkonnaga, kus elada. Ja see, et ei öelda, ei ole mitte halb, vaid see on nende töö ja nad teevad oma tööd väga hästi. Küsimus on see, et mulle tundub, et meil on tasakaaluks need jah-sõnumid ära kadunud pildist ja, ja selle koha pealt ilmselt kaks aastat on olnud nagu eriti tugev vaakum. Ja, ja minu arust selle jah-sõnumid, et öelda hästi selgelt välja, mis majandust me Eestis tahame ehitada, kes siia on väga oodatud. Ja, ja minu arust võiks need vastu, need jah-sõnumid minna nagu palju väiksemaks ja konkreetsemaks. Kui sul on doktorikraad ja sa oskad premeerida, siis sa Eestist leiad tasuva töö. Ükskõik, mis pass sul on näiteks. Kui sul on krüptoettevõte, mis on litsenseeritud, teenindab miljonit klienti ja sa oled kaasanud kolmkümmend miljonit riskikapitali, mitte mingit küsimust, palun tule, on ju. Et, et hakata ütlema, kes on oodatud ja siis võib-olla need, kes on pahad või pahade kavatsustega hakkavad ennast juba välja filtreerima, et okei, see mind ju ei puuduta.
Noh, ma arvan, et, et üldiselt see hoiak, eks ole, et kuidas saab ja mis tingimust veel saab, on noh, on meil hädavajalik, et, et siia noh, ütleme siis. Innovaatilist kapitali meelitada, ükskõik, kas see on krüptovaldkonnas või on mingis muus valdkonnas, et, et, et noh, ma. Kui ma seda pangandustausta oman, eks ole, et, et see pendel on liikunud ju noh, ütleme täiesti teise äärde, eks ole, et noh, omal ajal oli regulatsioon, mis oli suhteliselt liberaalne. Mitte ainult, eks ole, noh, siis selles rahapesu temaatikas, vaid, vaid tegelikult ka laenu andmises ja, ja paljus muus, eks ole, noh, siis tuli finantskriis. Maksumaksjad pidid palju raha uputama, eks ole, pankade päästmiseks, noh pendel lükati täiega teise äärde ja noh, ma vaatan. Kui ma vaatan täna noh, ja, ja mõtlen tagasi, eks ole, üheksakümnendad või seesama, eks ole, kaks tuhat esimene kümnend. Et siis pangad pakkusid küll noh, traditsioonilist laenu. Aga noh, tänase maailma mõttes see laenu siis pankade riskiisu oli, oli selline, et sinna tavalise laenu sisse olid tegelikult ära paigutatud nii tänane klassikaline pangalaen, mis on nagu üks selline madala riskiga. Aga seal oli ka selgelt mingisugune mesaniin või, või noh, nagu omakapitalilaadne komponent juures. Ehk et see, et tagatis ei olnud esmane. Esmane oli see, et on hea äriplaan, et aga noh, et seda, seda ütleme, regulatsiooni, kuna see on noh, globaalne või ütleme, vähemalt Euroopa tasandi oma, et seda me nagu tagasi pöörata ei saa. Küll aga me saame siis vaadata, et mis me, mis me saame teha, et, et kuidas seda puuduvat kapitalitükki täita. Ja, ja noh, siin see kohaliku kapitalituru arendamine noh, kus kindlasti asutajatel on roll, kus on pensionifondidel roll ja, ja ka järjest enam, eks ole, erinevatele erainvestoritele ükskõik kui suure summaga nad sisenevad. Et siis pakkuda ettevõtetele tegelikult kogu kapitalispektrit, et ka seda me siin MKM-i poole pealt lükkame. Ja, ja võib-olla selle krüpto ja akvaariumi juurde, et noh, ma arvan, see on noh, see on nagu niisugune hea metafoor, et. Et, et, et, et kuidas, kuidas siis nagu proovida erinevaid asju, et äkki, äkki see on jälle üks lotopilet, mis võidab, eks ole, ja, ja noh. Nii tegelikult on ka koalitsioonilepingus kirjas, et seadus või õiguskuulekatele klientidele. Peab olema Eesti finantssüsteem avatud ja nad peavad siin saama äri ajada. Noh, et siis sealt edasi tuleb see küsimus, eks ole, mis on see õiguskuulekas, aga noh, ma arvan, see noh, on igas riigis, eks ole, et. Ja, ja noh, ilmselt on vaja siin ka leida see noh, tasakaalupunkt pankade vahel, et, et noh, kui ma olen rääkinud ka panga juhtidega. Et noh, lõpuks on ka neil ju isiklik karjäär mängus. Et kui, kui leitakse, et nad on kuskilt mingisuguse rahapesu sätte vastu eksinud, noh, et siis see tõenäosus, et ta võib-olla ei ole enam, eks ole, fit and proper. Noh, tõmbabki talle erialasele, erialasele karjääri kriipsu peale ja inimlikult ma saan temast täiesti aru, ta ütlebki, aga ma seda riski ei võta. Ja siin on nüüd see läbirääkimiste ja arutelu koht riigi ja, ja finantssektori vahel ja ma arvan, ka krüpto võib sinna vabalt juurde panna ja, ja ka muud, eks ole, finants. Innovatsiooni teemad, et, et kuidas me saame luua sellise keskkonna. Et, et, et noh, nagu finantstööstus saab võtta mõistlikke riske või vähemalt arusaadavaid riske, et need riskid on mõõdetavad. Ja, ja noh, teistpidi, et, et siis noh, nagu riigi poolt ei, ei, ei karistata alati selle eest, et kui sul mingi väike kala kuskilt läbi ujub. Noh, kui me tahame ka väiksed kalad või selle võrgusilma nii pisikeseks teha, et, et sealt keegi läbi ei uju. Noh, siis me peame panema pangad kinni. Aga noh, ma arvan seda keegi, seda keegi ei soovi, et, et noh, ma arvan, see krüpto on võib-olla selles mõttes niisugune hea näide, et ta. Noh, et ta tekitab sihukese võib-olla allergilise vastureaktsiooni, eks ole, et, et noh, mis, mis krüpto. Aga noh, et kui me suudame krüptovõtmes mingi akvaariumi välja mõelda, noh siis tõenäoliselt me suudame neid akvaariumi teha ka ig
Ei, mina olen selle lipu kätte võtnud ja, ja, ja selles suunas ma siin ka edasi liigun, et, et, et ega ma muidu seda juttu ei räägiks. Ja ma arvan, see, mis Henrik Roonemaa just ütles, et, et kui sa oled seal vahepeal. Et siis sul see riskikartlikkus ongi, ongi suurem selle noh, ma arvan, et väga palju suurem. Sest sa ei taha enam tagasi kukkuda sinna, kus sul mitte midagi ei olnud. Ja, aga noh, samas kui sa ei proovi ja ei katseta ja noh, innovatsioon definitsiooni kohaselt on see, et sul ikka läheb väga palju asju untsu, ennem kui sa jõuad noh, nende asjadeni, mis tegelikult sulle siis selle järgmise. Loto võidu toovad või järgmisele tasandile viivad, et, et, et seda noh, minu arust on vaja meil ühiskonnas tagasi tuua ja, ja, ja noh, ma ei, ei väidagi, et, et kõik inimesed on noh, ja peavad olema riskialtid. Aga, aga need, kes on valmis riske võtma, et noh, ma arvan, nende jaoks tuleb, tuleb see keskkond luua ja, ja ma arvan, teine, mis on hästi oluline, et, et meil ei tekkiks ka siis ühiskonnas seda tunnet. Et, et see areng on kuidagi väheste priviligeeritud, siis. Noh, ainult neile ja enamik Eesti ühiskonnast tegelikult peab kuskil sabas sörkima. Et, et, et ma arvan, siin see noh, nagu see päris kaasamine on ikkagi oluline, sellepärast ma rääkisin ka, kui ma noh, ütleme nende erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega kohtumiste põhjalt. Et kui, kui, kui seal on noh, sihukeseid traditsioonilisi ettevõtjaid, kes on. Tegelikult võib-olla üheksakümnendatest siia tänaseni välja tulnud ja noh, ongi selles mõttes kõik nagu väga, väga, väga tublid. Sest see ei ole olnud ju mingisugune lihtne, lihtne ralli, mida sõita. Ja sul on järgmine põlvkond, eks ole, seal peal, kes, kes siis noh, nagu viivad siit juba edasi, et me peame noh, nagu kõikidele nendele pooltele noh, andma selle. Noh, heas mõttes turvatunde, et, et jah, me riskime küll, aga me riskime teadlikult. Sest me tahame jõuda noh, nagu järgmisele tasandile ja näiteks Soome tuli praegu, neil tehti kakskümmend neli veebruar, see aasta avaldati siis. Sihuke majanduse arengu ja tuleviku heaolu raport, mida juhtis endine Nokia CEO. Ja, ja sellel raportil oli kolm väga olulist järeldust, eks ole, et A, Soome tänane innovatsioonisüsteem on liiga killustatud. Ja seal on liiga vähe fookust siis just sihukese suure lisandväärtusega ökosüsteemile. Soomel, teiseks on kasvav talentide puudujääk. Ja kolmandaks on seal puudu tark kapitali või tarkade oskustega kapitaliturg. Või ei ole ta piisavalt arenenud ja nad soovivad saada oma teadus-arenduse kulutused ühiskonnas nelja protsendini SKP-st, noh. Meie noh, see, et meie jaoks tähendaks ütleme, ma arvan, et kolm korda või, või see on ikka väga-väga suur. Hüpe, mida me peaksime tegema sinna, kuhu Soome tahab jõuda aastaks kaks tuhat kolmkümmend. Et, et, et ma arvan ka seda tunnetust meil siin ühiskonnas, et. Et, et noh, et me tegelikult ikkagi tahame edasi minna ja no mina nagu päriselt tahan seda. Et, et, et ma tahan, et, et, et kunagi, kui kahekümne aasta pärast ma ei tea sama saade on või mingi teine saade on, et siis saaksid inimesed öelda, et jaa, kahe tuhande kahekümne esimesel aastal. Noh, julges Eesti teha suuri valikuid ja, ja liikus edasi, et kas see õnnestub või ei õnnestu, et noh, eks seda näitab elu ja, ja, ja noh, nagu ajaloolast saavad pärast vaadata. Aga ma arvan, see on noh, nagu see ambitsioon ja soov riiki edasi viia, et, et, et ma arvan, see on väga, väga tähtis ja ma nende paljude kohtumiste põhjalt ma näen, et, et on ka väga palju ettevõtjaid, kes seda soovivad. Suur enamus tegelikult soovib seda, et, et loome koos need võimalused ja ma arvan, see, see on nagu päriselt tehtav, sest raha pole maailmas kadunud
Ja aga mõtlengi, et siit, kui me vaatame praegu kasvõi enda start-up ökosüsteemi ja IT-sektorit, siis ma ei nooguta kaasasse enne või mitte, aga kapitaliga tundub, et hetkel on nagu hästi. Vähemalt nii palju, kui meil praegu vaja on selleks, et seda seltskonda kasvatada, eks. Teadmuse eeskujudega on super hästi, noh, Eesti on ikkagi. Start-upid unicornid per capita, selgelt nagu kas Iisraeli USA järel kolmas praegu umbes, et maailma mõistes ka, eks, et. Ja tuleb nagu Vändrast saelaudu, eks, ehk siis see nii-öelda ökosüsteem iseenesest nagu toimib. Ja nüüd ongi küsimus nagu selles, et, et see nagu nii-öelda täiendav ängel, mis annab meile boost'ida, mis annab meile mingit edu, noh, ma ei tea, toome mingi näite. Kui Starship oma robotid pani tänavatele, siis Eesti oli üks esimesi, kes aitas ära teha selle seadusandluse, et kõnniteel tohib sõita robot. Et noh, et a la, et oli võimalik rääkida majandusministeeriumiga nagu kommunist, kommunistiga, nad ei olnud vist päris esimesed ei olnud Eesti, aga ütleme nii, et Euroopas kindlasti, et noh, üks esimesi on ju. Hetkel USA-s lööb laineid, oli see Mayomingus, mille paned sassi, on ju. Uus mõistaja DAO, ehk siis detsentraliseeritud iseseisvad organisatsioonid. Mis põhimõtteliselt nagu on sama asi, mida meil juba siin on tehtud, ehk siis meil on läbipaistev äriregister ettevõtetes, kes tahavad toimitada läbipaistvalt. Ja nad tahavad teha konkurentsi Delaware'ile. Ehk siis see on sama asi, mida me oleme siin nii-öelda põhimõtteliselt e-residentsusega püütnud aastast kaks tuhat neliteist saavutada ja me oleme kogu aeg rääkinud seda juttu, et. Et Eesti kunagi ei saa super suureks e-residentsusega, sellepärast, et me oleme liiga lihtne tappa, on ju, et kui meil liiga hästi hakkab minema. Aga noh, katsu saama USA tappa, on ju, kui USA-l hakkab hästi minema, on ju, ja kui USA ikkagi jälle leiutab mingi asja, mille pärast nagu start-up'idel on kavalam minna või ma ei tea. Läbipaistvatel et Üks nad siis lähevad lõpuks ja noh, ole siis mees ja püüa neid kinni sealt ja kasu neid tagasi tuua ja siis läheb jälle see jutt tahti, et oi küll, et miks nad kõik kolivad ära siit, on ju, et noh, et, et. Et kuidagi selles mõttes mul ikkagi tunne, et, et me, et seda ei ole väga palju seda nii-öelda noh, tuge vaja sealt reigi poolt, aga just seesama, et, et need väiksed sammud selle koha pealt hakkaks sellest pihta, et me ütleme ära, et näed. Et näed, see väike valdkond või see kitsas ahel siin, see on meile okei. Ja me jälgime ja me teeme kohe algusest peale disaini, nagu me tegime e-residentsusega disaini. Et juhul, kui sinna sisse sisse satuvad ainult haiglad, kes ainult tõhuvad ja laamendavad, on ju. Siis me paneme programmi kinni, nii, sellega läks nüüd halvasti, võtame järgmise idee, on ju, proovime järgmist akvaariumi, eks. Täpselt sama asja nagu immigratsioonipoliitikaga, ehk siis minu meelest nagu ma olen küll kuulnud, Sten, võib-olla paranda mind, et vaata, IT ja start-upid olid koodi alt Et see, et koodi alt väljas oli, et see oleks tekitanud mingeid probleeme Eesti majandusele, Eestile üldse, ka tuleluse koha pealt. Ma ei, ma ei tea juhtumeid, võib-olla Sten, sa tead paremini, aga.
Ei no kindlasti igas, iga kord, kui kuskilt liigub ka kaks tuhat inimest, noh, võib mürki võtta, et nende seas on kaks päti ka või noh, see, see on nagu osa sellest mängust, et küsimus on siis see, et kuidas need. Kuidas on sellise tihedusega sõel, millega saab nad akvaariumist välja tõsta ja ülejäänud kalad ujuvad edasi, et see noh, see on lihtsalt osa sellest riskijulgusest, mida. Ma arvan, et, et üks võti, mis siit hakkab kujunema, mis on Hendriku küsimuses oli sellise, Andres, sinu vastuses. On see, et ega Eesti inimene ja Eesti valija tegelikult ei saa täna aru, mis ta, mis temal sellest kasu on. Et see lõks, millest, mida me peame vältima, on see, et, et me teeme mingisugust keerulist kõrgtehnoloogilist äri kuskil nurgas, millest saavad viis eestlast rikkaks. Või veel hullem, viis välismaalast rikkaks, vot see, see, ma arvan, et ta Eesti inimesele ei peagi nagu eriti korda minema. Aga mida mina siiralt usun ja mida, mis on nagu Asutajate Seltsi point on selles, et laske meil tuua seda kapitali ja tööjõudu ja ideid ja, ja värskeid innovatsioon, innovatilisi asju Eestisse. Ja sellest on kõigil kasu. Et kui on nagu Selveri pood, mille kõrvale ehitatakse Comarket ja Rimi, siis keegi neist kaotab käivet ja teine võidab, et see nullsumma mäng. Aga kui me teeme Eestist asju, mida ülejäänud maailmale on vaja, siis sellest tekib raha, millega tekib Eesti inimestele rohkem raha, et minna ka seal Selveris ja Comarketis ja prismas kulutada ja osta võib-olla kaks banaani rohkem, et. Et see siseriiklikusse tarbimisse, õpetajate palkadesse, meditsiin igale poole tuleb ainult sellest, kui me suudame Eestisse tuua väljast raha juurde.
Ja üks hästi oluline võti, mida, mida, mida tegelikult ju näidetena on siin toodud, et kui Saksamaa puhul öeldakse, et üks kõrge lisandväärtusega töökoht toob endaga kaasa noh, neli töökohta sinnasamasse ökosüsteemi, eks ole, või siis. Või siis, eks ole USA puhul see näide, näitaja vist oli isegi kõrgem sinna viie ja kuue vahele. Et noh, kui me suudame Eestis tekitada olukorra, kus meil üks kõrge lisadväärtusega töökoht loob täiendavalt kolm töökohta. Et siis me tegelikult noh, teenussektorid noh, kõik need elemendid või osad ühiskonnast saavad tegelikult sellest kasu ja noh. Et me peame siia noh, kapitali sisse tooma ja noh, et lihtne näide on see, et, et kui SKP kasvab. Ühe miljardi võrra, siis noh, riigi maksutulud no hästi jämedalt on kolmsada kolmkümmend, kolmsada nelikümmend, kolmsada viiskümmend miljonit eurot juurde. Et me peaksime keskenduma sellele, et kuidas me saame neid miljardeid sinna SKP-sse juurde, mitte sellele, kuidas seda olemasolevat SKP-d veel rohkem omavahel ümber jagada.