Minister räägib plaanidest

Ja tere stardi kuulajad on laupäev ning Taavi Kotka, Henrik Roonemaa on jälle stuudios ning täna on meil külas Eesti IT-minister Andres Sutt ja meil on teine külaline ka, kelleks on Sten Tamkivi.

Ja meil on täna selline teema, et kuigi Eestis müllab Covid ja selge on see, et selle teema lahendamise peale peab minema peamine tähelepanu. Siis mõtlesime, et äkki oleks aeg vaadata korraga kaugemale ja mõtleme selle aja peale, mis on siis pärast Covidit või ütleme niimoodi, et kui on Covid juba lahjem, ehk siis majandusele lahti. Et kuidas me saaksime jälle selle Eesti mõttemalli ja Eesti mõtteviisi lahti, et. Viimasel, ma ütleks isegi mitte nagu aastal, vaid juba mitme aasta jooksul on avalik sektor olnud suhteliselt ikkagi kinnine, me kogu aeg räägime sellest, miks asju teha ei saa. Kui me vaatame, kas on üldse sündinud mingeid suuremaid initsiatiive, millest meie majanduskasu lõikaks, siis on niisugune nagu noh, väga pingutades üht-teist võib-olla leiab. Sealsamas minevikus, noh, meil on kuulsusrikas e-riik, meil on tehtud väga häid start-up'i programme. Fund of funds tuli väga hästi välja, optsiooniprogrammid tegelikult ütleme niimoodi, me võime alati öelda optsioone saaks veel paremini teha, aga. Aga mingi periood meil oli vaatajate üks paremaid skeeme üldse maailmas, ehk siis Eestis on tehtud asju. Ja tuleks edasi teha asju, aga kuidagi nagu mõtteviis on kinni ja sellepärast olemegi kutsunud külla ettevõtlusministri ja loomulikult ühe Eesti avatuma mõtleja Steni. Et natuke arutada, et mismoodi me siit kenu tagant üldse minema saame või ma ei tea, vannagi Sten sulle üle, et, et kas sina näed nagu probleemi või mis probleemi sina näed täna sellesse, et kui sa mõrdled seda, mis maailmas toimub. Kuidas maailm tormkiirusele areneb, eriti veel Covidi tingimustes. Ja kuidas meie, kes me oleme alati olnud nagu väga võimsad arenejad, nüüd tulema kuidagi nagu veitsid nagu, nagu upakil või, või kuidagi oma mõttemaalis kinni.

Ma arvan, et meil on suurepärane võimalus kasutada seda tunnikest optimismiks, et ma ei ole probleeme, ma näen ainult võimalusi. Ja, ja need kõige suuremas plaanis see võimalus. Mida me teeme Asutajate Seltsis ettevõtjatega, kes Eestist teevad tehnoloogiafirmasid, on see, et me oleme vaadanud, mis tulemusi me viimastel aastatel teinud oleme ja mis tulemusi me suudame teha edasi. Ja, ja laias laastus paistab pilt selline, et kui miski ei takista, siis Eesti eksportiv tehnoloogiatööstus võiks olla kümne aasta pärast kolmandik meie majandusest. Meil on reaalselt käeulatuses see, see piir või unistus, mis meil on üheksakümnendatest nii-öelda nii, nii erasektori kui ka poliitikute mõttes ja suudel olnud, et teadmistepõhine majandus. Me juba teeme seda otsast, see kasvab kiiresti. Kui meil oleks kolmandik majandusest, tuleks tehnoloogiatööstusest, siis sellega tekiks tööd ja leiba väga paljudele Eesti inimestele, kes teevad teistsuguseid töid. Et mulle tundub, et see masinavärk on kõik nagu käima minemas ja küsimus on lihtsalt selles, et kuidas me selle ära teeme. Ühest küljest see tähendab, et võiks olla võimalikult vähe riigipoolseid takistusi ja Eesti äratulekud bürokraatlikult. Aga ma arvan, et on ka kohti, kus riik saab mingites kohtades hoogu juurde lükata ja võib-olla kõige huvitavam teema või mida, mida mina loodaks. Täna siin, et me jõuame arutada, on just see, et kuidas Eesti avada maailmale. See tähendab siis selleks, et targad inimesed tuleksid Eestisse, Eesti firmadesse tööle. Et targad inimesed tuleksid siia oma firmasid asutama, et targad investorid investeeriksid Eesti firmadesse. Ja kõige selle juures veel ka see, et see ei pea alati tähendama nagu füüsilist liikumist vaid kuidas, kuidas Eesti saaks olla. Virtuaalselt see koht, kus e-residentsuse muu infrastruktuuri peale neid asju saab kaugelt teha.

Härra Sutt, te olite ikkagi, mõnda aega saite opositsioonis ka olla ja opositsioonis olek kindlasti annab seda poolt juurde, et võimalik vaadata ka teemasid kriitilisema pilguga kui koalitsioonis olles. Et ma lihtsalt küsiks korra, enne kui me hakkame rääkima lahendustest, et. Et kui ikkagi te olete nagu olnud Eesti pangas tööl ja, ja väga hea nii-öelda ökonomist ja nii edasi, et, et kuidas ikkagi. Kuidas nagu kõrvalt nagu paistab, et kas me oleme siis kinni või ei ole kinni või on, on, on meil kõik hästi või vajaks ikka mingi asi parandamist, parandamist?

Ei no kindlasti vajab parandamist, et, et kuidas me muidu edasi liigume, et rahulolu sellega, mis on saavutatud, on minu silmis tagasiminek. Et selleks, et edasi minna, peab ikkagi eesmärk, eesmärke seadma ja. Ja, ja kui ma noh, ma olen Steni seal sihukese kokkuvõttega hästi nõus. Et noh, minu soov ja ka valitsuse soov on tegelikult tuua Eesti maailmakaardile tagasi. Ja, ja ma arvan, noh, mida ma siit olen nüüd selles kahe kuu jooksul, mis ma ministriametis olen olnud. Et ma olen saanud, ma arvan, päris palju targemaks sellest, kuidas Eesti majandus toimub, et ma olen kohtunud, ma arvan, enam kui kahekümne erialaliiduga. Mis on läbilõige kogu Eesti majandusest ja seal on väga ägedaid ettevõtteid. Teistpidi on seal ka vanakooli ettevõtteid, noh, mis peegeldabki, ma arvan, seda punkti. Kus Eesti majandus täna on, et, et noh, ma enda jaoks ka isikliku kogemuse põhjalt kõrvutan tänast punkti ajas. Sellega, kus me olime aastal tuhat üheksasada üheksakümmend kaks, kui tehti rahareform, mille juures mul oli ka au olla. Teine samaväärne teelahe oli kaks tuhat neli, kui me siis sai Euroopa Liidu liige. Ja noh, täna me oleme nüüd siis sellest Euroopa Liidu liikmese, liikmeks saamisest, eks ole. Noh, seitseteist aastat edasi. Ja, ja arvestades noh, siin Covidist oli ka natukene juttu. Et, et Covid tegelikult või vähemalt mina jagan nende inimeste seisukohta, kes ütlevad, et Covid iseenesest uusi trende ei tekitanud. Küll ta andis tohutu kiirenduse. Sellele samale noh, nagu digitaliseerimisele noh, seesama kaugtöö on minu arust nagu niisugune käega katsutav, selge näide. Et, et kui palju ja kui lihtsalt tegelikult noh, asjad muutuvad, millega kaasuvad muidugi omad, omad väljakutsed ja probleemid inimeste juhtimise ja kõige muuga. Ja, ja mida ma nagu tunnen, et, et kus me peame kindlasti olema tagasi üheksakümnendates või kahe tuhandendate esimeses kümnendis. Meil peab olema tulema see mõtteviisi muutus, noh, täpselt see, mida Taavi, sa vist ka ütlesid, et, et kuidas asju saab teha, mitte miks neid ei saa teha üks. Ja kaks, me peame saama tagasi riskijulguse. Et, et kui me need kaks asja suudame ära teha, noh, siis mina ütlen, et. Nägesid ees ei ole või noh, need, mis on, et saad, ronime üle.

Nii, aga ma ütlengi, et see loetelu oli selles mõttes väga hea nendest minevikusündmustest, et öeldi, on olnud avalikus sektoris oli tükk aega seisukoht, et pärast NATO-ga ühenemist ja, ja euro tulekut said avalikul sektoril eesmärgid otsa. Ehk siis, kui muidu oli nagu väga selge püüdlus, noh ala, peame saama Euroopa Liidu liikmeks, selleks olid vaja täita mingid kriteeriumid, oli vaja hüpata üle mingitest lattidest. Pugeda läbi mingitest takistustest, tegime ära, tegime nii hästi ära, et Läti ja Leedu, kes tegelikult ei hüpanud üle lattide. Et nad said sisse nii-öelda pool muidu, sellepärast et Eestil ei olnud võimalik enam ei öelda, et noh, kõik oli olemas. Et euroga nad said öelda, ei, aga, aga, aga Euroopa Liiduga ei saanud, eks. Ja pärast seda, kui nii-öelda selged riiklikud eesmärgid said otsad, no kuhu me veel siis püüdleme, noh, G seitsmesse natuke jääb puudu, on ju, veel ei saa, on ju. Et, et kõik muu on tehtud, kusjuures noh, näiteks minu jaoks on väga kummaline, isegi OECD-s istusid lätakad ja leedukad üldiselt seina ääres selle ajal, kui Eestis istus ümber laua, eks, on ju, et. Et kõik on nagu saavutatud ja, ja tekibki nagu tulemused nagu tavalikku sektori, nagu olekski valmis, et noh. Et meil tegelikult on probleem selles, et ma võib-olla viikski selle vestluse korra nagu Sten sinu poole, et see visioon, et, et nii-öelda. Selline tehnoloogiamajandus on kolmandik Eesti ettevõtlusest. Kui me täna liidame masinaehituse, IT ja start-up'id, siis see juba ongi kolmandik. Aga kui me, ma arvan, et sa mõtlesid seda, et ilma masinaehituseta, et me oleksime selle, suudaksime seda kolmandikku saavutada. Et, et, et sellisel juhul ikkagi, et kuidas me tõlgime seda, et nüüd see, mida asutajad tahavad teha, mis on väga selge, väga ilust nagu verstapost. See vajab kokkuvõttes ju top-down management'i nüüd, ehk siis selles mõttes meil on vaja hariduses teha reforme ära, meil on vaja saada rohkem insenere, meil on vaja saada rohkem. Selliseid inimesi, kes vajavad, keda seda asutajate, nii-öelda, seda asutajad vajavad. Meil on vaja nagu paremade optsiooniprogramme, meil on vaja mingit immigratsioonipoliitikat ja nii edasi, et see kõik on nagu selles mõttes erinevate ministeeriumite haldusalas. Ja kuidas sa nüüd siis nagu püstitad seda eesmärki selliselt, millest kõik aru saavad? Euroopa Liiduga on lihtne, noh, oleme sees või ole sees, saame sisse või ei saa, on ju, aga kuidas sa nüüd tõlgendad, tõlgid selle. Selle, mida te olete väga hästi sõnastanud ja mina, mina ettevõtjana saan väga hästi aru, mida tähendab olla kolmandik majandusest, on ju. Et kuidas me tõ

Andres, sul on äkki, äkki sul on juba see eesmärk sõnastatud?

Vaata, minu jaoks on see küsimus ambitsiooni seadest ja, ja noh, eks me olemegi noh, ma arvan ka ühiskonnana, eks ole, jõudnud heaolutasemeni. Kus, kus võib-olla paljude jaoks noh, see ongi nagu. Hea küll, aga, aga küsimus ongi, et, et kas me tahame siit edasi minna ja mina arvan, et me peame siit edasi minema. Sest noh, kus Asutajate Seltsist ja tehnoloogiasektorist rääkides, et, et kui, kui see sektor suudab ennast kasvatada, mis mulle hästi meeldis, kui te, kui me kohtusime, te rääkisite, eks ole, ühe miljardi pealt kümne miljardi peale kümne aastaga. Et noh, just nagu järgmiste, järgnevate kohtumiste käigus ma olen leidnud ka veel õige mitu klastrit. Kes tegelikult on ka võimelised oma äri miljardites kasvatama. Ja, ja noh, näiteks kui me räägime Ida-Virumaast. Räägime noh, nagu sellest potentsiaalist, mis sinna tegelikult võiks tulla, mõned ettevõtted on seal juba olemas, noh, mõned on seal sinna, sinna loodetavalt ka tulemas. Ja kui me vaatame noh, globaalselt, eks ole, et mida Covid on teinud, et Covid on selgelt ju muutnud ettevõtete tarneahelaid ja väärtusahelaid, et kuidas neid allokeeritakse. Ja, ja noh, ütleme poliitika, mis mulle endale tegelikult liiga ei meeldi. Aga noh, fakt on see, et kui me vaatame Euroopat, vaatame Ameerikat, Hiinat kui kolme suurt majandusruumi. Siis kõik need suured majandusruumid tegelikult ehitavad iseenda lähedale või enda sisse. Noh, nagu täieliku, täieliku väärtus ja, ja, ja tarneahelat, et olla vähem sõltuv sellest, mis mujal maailmas toimub. Et, et noh, minu meelest see on nagu võimalus, mida me saame ka ära kasutada, noh, ka näiteks ka lennundusklaster, millega on, mille, millega ma olen kohtunud. Et küsimus ei ole ju ainult reisijate liigutamisest punktist A punkti B, aga noh, näiteks see, mida teeb MRO. Ka erinevad siis elektrilennukite projektid. Erinevad tehnoloogia arendused, et noh, see on ka sektor, millel kindlasti oleks potentsiaali kasvada. Mitme miljardi käibega, noh, kaasa arvatud, kui tuua näiteks Airbus. Mingisugune tükk Airbusi siis tegemisest Eestisse ja ma ikka ühe kommentaari lihtsalt veel ütlen, et, et mis näiteks ka tööstusesindajate poolt väga tugevalt kõlas, et. Et me oleme pannud sildi allhange ja see on noh, negatiivselt stigmatiseerinud kogu seda nii-öelda tööstusprotsessi. Aga noh, ei ole ühtegi tarneahelat või, või, või väärtusahelat, et kus, mis oleks võimalik globaalselt tekitada ainult Eestis. Ehk et oluline on see, et, et kus meie ettevõtted selles tarne ja väärtusahelas paiknevad ja ilma, eks ole, seal paiknemata ei ole võimalik teha ka innovatsiooni. Sten.

Vot see on, see on teie mõlema jutu peale kokku, üks asi, mis siit välja paistab, on see, et tegelikult pole vahet, mis on selle tööstusharu silt. Et kas see on idufirma või kas see on masinatööstus või mis iganes, et, et küsimus on see, et mida teevad Eesti inimesed lõpuks. Ja et kas me teeme selle ahela nagu alumises otsas asju, et masinatööstuses on võimalik taguda haamriga naela. Või, või keerata kruvi või on programmeerida robotit, mis ehitab palju rohkem masinaid, noh, piltlikult öeldes. Ja, ja mulle, mulle tundub, et üks asi, kuhu need vestlused, kus need hakkavad kokku puutuma, on see vana termin, mis on lisaväärtust töötaja kohta. Ja, ja selle juures lihtsalt tarkvaramaailm ja täna see, kus nüüd Asutajate Seltsi ettevõtjad tegutsevad. Kuna tarkvara on nii kiire ja lihtne ja odav mitte toota, vaid paljundada miljonites koopiates. Siis sealt tuleb see võimendus, et kui väheste inimestega väikesest riigist on võimalik teha asju, mida miljonid inimesed maailmas kasutavad. Järelikult lisaväärtus töötaja kohta on hästi kõrge. Ja, ja see on see, kus mulle tundub, et see idufirmade pool saab väga kõvasti panustada lisaks sellele, mis masinatööstuses võtab rohkem aega.

Hea küll, aga meil on aeg teha siia paus ja pärast seda jätkame

vestlust.

Restart jätkub ja täna on Taavi Kotka, Henrik Roonemaa külaliseks, minister Andres Sutt ja ettevõtja Sten Tamkivi.

No ühesõnaga, me oleme aru saanud esimese ploki järgselt, Eesti tulevik on helge, küsimus ainult selles, et kuidas me valime välja selle nii-öelda. Õige ja, ja selge on see, et ei saa olla ühte õiget, vaid on kindlasti neid palju erinevaid sektoreid, millele panustama peab. Ja kokkuvõttes kindlasti ka need noh, ütleme, mis ma ütlen, keskmine ajupotentsiaal ei ole selline, et me saaksime nagu vaadata ainult ühte majandusharu, vaid peabki olema nii-öelda päris lai pind selle koha pealt. Aga lähme ikkagi siit kohegi natukene konkreetsemaks, et ma tahaks just lahata seda kohta, et kui me nagu räägime sellest, et oi, et meil on selge visioon, siis see kõlab ju hästi. Me räägime täna saates ettevõtlusministriga, ettevõtlus ja IT-ministriga sealsamas vabandust, aga maksu ja kogu optsiooni temaatika kuulub. Finna, rahandusministeeriumile, kogu äriseadustik kuulub justiitsministeeriumile. Majandusministeeriumil ütleme ausalt, enamus on ta pigem see nimi olema taristuministeerium, sellepärast et tegeleb ainult teede, lennunduse, ehituse ja, ja energiaga, eks, on ju, ja see IT-ga natukene seal sees, eks. Et aga ütleme nii, et ega ettevõttes ministri käed on selles mõttes nagu lühike, et, et noh, et hariduspoliitikat saab ju tellida, aga nüüd, kas nagu päris täitmaga hakatakse, ei tea, on ju. Paremat optsiooniprogrammi saaks nagu tellida, aga noh, ei tea, kas ka päris täitma hakatakse, et. Et ikkagi ma küsiks nagu seda, et kas, kas nii-öelda needsamad sektorid ise. Peavad siis olema oma tellimuses niivõrd ja oma visioonis niivõrd täpsed, et see on otses mõttes öeldakse, et, et näete, selleks, et nüüd asutajad saaksid tõsta ühe miljardi pealt kümne miljardi peale. Ja see on väga kõrge lisandväärtusega tulemust, nagu Sten rääkis, väga õige, et selleks on vaja nüüd. Esimese sammuna immigratsioonipoliitika teha selliseks, et kõike seda see sektor vajab, koos perekondadega saaks tulla Eestisse, punkt kaks. No optsiooniprogramm peab olema selline, et oleks toetatud ka firma varasem müüki kolme aasta pärast näiteks, on ju, punkt kolm, on ju. Et kas see on see, mida riik vajab või mida on vaja, härra minister, selleks, et, et ikkagi see visioon nüüd saaks ära tehtud, et see ei jääks jällegi nii-öelda. Oh, ei ole kõlav, seal saates viskasime välja, ei ole lahedad ideed, on ju. Ja eks kokkuvõttes, eks me tiksume ära ja ega need ettevõtjad lõpuks veavad välja seal igasuguse poliitikaga, aga nagu aga äkki saaks ikkagi aidata neid kuidagi noh.

Ja minu meelest see, mis, mis sa Taavi ütlesid, on, on nagu hästi, hästi loogiline, eks ju, ja mida ma olen kasutanud ka ise, kui ma nende ettevõtlusorganisatsioonidega olen kohtunud. Et, et ega see rohujuure tasandil on ju see teadmine noh, kõige parem, kuskohast see king pitsitab ja, ja ma arvan ka näiteks, kui me selle tööjõu teema võtame. Et meil on ju objektiivselt demograafia, on teada. Et meil järgmise, eks ole, paarikümne aastaga tööturult läheb välja noh nagu mõnikümmend tuhat inimest, kui mitte rohkem. Ja, ja on selge, et, et me peame noh, peame kuidagi need, eks ole, töökäed, käed siia saama noh, või, või tänane olukord. Et meil on viiskümmend kaheksa tuhat töötut, jämedalt. Ometi, eks ole, on siin olnud hulk sektoreid, noh, ütleme IT-sektor, aga ka tegelikult seesama elektroonikatööstus. Ja paljud teised, kes ütlevad, et, et me ei, meie kõige suurem piiraja täna on inimeste puudus. Et me ei suuda leida inseneeriharidusega inimesi, aga ei suuda leida ka võib-olla oskustöölisi, eks ole, kes, kes siis neid. Tehaseid, tehastes töötavad, eks ole, loomulikult on see majandus läinud palju kapitalimahukamaks ja peab minema veel rohkem kapitalimahukamaks, et kui me vaatame näiteks Eestit. Ja kõrvutame Soome või Rootsiga või ütleme siis sihukese vana Euroopa majandustega ja ma arvan, ka Ameerikaga tõenäoliselt see võrdlus tuleb enam-vähem samasse auku. Meil on kapitalitöötaja kohta kolmandiku võrra vähem. Ehk et, et me peame selleks, et me jõuame sellesama saja kümne protsendini Euroopa Liidu tööjõu tootlikkuse keskmisest, keskmisest. See eeldab ikkagi noh, massiivset hüpet investeeringute mahus, kvaliteedis, innovatsioonis. See ei ole sihukene samm-samm haaval noh, et, et teeme natuke siit, teeme natukene sealt ja, ja, ja noh. Et mina arvan, et riik ei pea olema see, kes ütleb, et, et noh, ma ei tea, pange nüüd X protsenti elektroonikatööstusesse, Y protsenti IT-sse. Ja, ja Z protsenti, ma ei tea, tekstiilitööstusesse, aga riik peab looma noh, need tingimused, et need ettevõtjad saaksid siin liivakastis. Toimetada ja noh, nii nagu me siin ühes vestluses kunagi rääkisime, et okei, et, et, et kui meil on mõned edulood olnud lotopiletid. Aga teeme siis selle riigi selliseks, et siin on võimalik seda lotot mängida ja neid noh, nagu võit ja pileteid osta. Ja, ja ma arvan, need on tähtsad küsimused, haridus sealhulgas.

Väga hea, aga mõtlengi, et, et noh, jällegi tahaks nagu tõlkida või seda maailma, et kokkuvõttes, kui me vaatame neid reforme, mida siis riik on teinud, mida on toetanud. Needsamad platvormi elemendid, eks, et noh, ühetaoline maksusüsteem ja nii edasi, on ju, need kokkuvõttes ei ole noh, kuidas ma ütlen siis. Noh, see ei ole Rail Baltica, mida ehitada, eks, et see ei ole midagi sellist, mis nagu vajab kolme aastat planeerimist ja kuus aastat ehitamist on ju, et, et see on ikkagi selles mõttes. Noh, Eestis on tehtud maksureform ära, no öö, ööpäevaga, on ju, noh, käibemaksu tõsteti näiteks, on ju, või. Või ma ei tea, e-residentsus tehti ära kaheksa kuuga, on ju, et noh, et kui tahta, et siis suudavad need ministeeriumi osapooled tegelikult väga hästi koos toimetada. Aga jällegi kuidagi on vaja seda tagasisidestamist ja eesmärgist, et noh, jällegi Euroopa Liit ja NATO olid väga lihtsad eesmärgid, no selles mõttes nagu, et noh. Raske saavutada, aga selgelt ja arusaadavad, kommunikeeritavad, oleme sees ja ole sees, noh, mõõdik olemas, on ju, et noh, et, et. Et kuidas me saame ikkagi nüüd selle, sellest nagu punktist lahti, et. Me ühelt poolt ütleme, et me tahame olla nagu innovatiivne, uus majandus ja nii edasi. Uus majandus näiteks on krüptoteemad. Erinevalt selles mõttes, selles mõttes erinevad platvormid selles teemas, erinevad valdkonnad. Sealsamas tuleb välja meil Raabia analüüs, mis, mille, mille sisu on umbes selline, et teate sõbrad. Paneme kogu selle krüptomaailma kinni, sellepärast, et me ei suuda seda kontrollida, eks, et noh, ühesõnaga ühelt poolt nagu tahaks innovatsiooni, teiselt poolt nagu ei näe, et noh. Et, et seda innovatsiooni saaks toetada, eks, et kuidas me ikkagi saame nagu selle julguse nüüd kätte seesama, mis minister, minister ka ütles selle koha pealt, et, et. Kui me näeme probleemi, et ei oleks nii, et ma ei tea, miljardeid kanti Aserbaidžaani kunn, on ju, on täpselt samasugune inimene meie finantssüsteemi jaoks, näiteks nagu ma ei tea. Viisteist tuhat eurot ülekandev insener, kes kasutab e-residentsust, on ju, et noh, et, et, et ma ei tea, Sten, on sul mõtteid?

Mulle tundub, et see kõik esimese asjana. On see moodustub sõnumitest, mida Eesti enda kohta maailma saadab ja piltlikult öeldes on meil iga teema kohta välja mõelda jah-sõnumid ja ei-sõnumid. Ja, ja mulle tundub, et eriti viimasel paaril aastal on ei sõnumid väga selgelt domineerinud, et kui sa võtad seesama krüpto näide, mis sa tõid. Et kui guugeldada, mis on Eesti krüpto, Eesti ja krüpto keskkonna kohta esimesed Google'i vasted, siis kaks tuhat seitseteist, kaheksateist olid need väga optimistlikud, positiivsed. Tulge meie juurde, meil on avatud digitaalne majandus, tulge eksperimenteerige. Täna põhiliselt räägitakse sellest, keda pandi kinni, keda visati välja, kes tegi paha. Ja, ja selle juures on minu arust hästi oluline, ettevõtjana mulle võttis see nagu aastaid aega riigiga suheldis, et aru saada, et tegelikult on väga toredad ja targad inimesed, on nad siis finantsinspektsioonis või rahapesu andmebüroos või. Või siseministeeriumis või kaitsepolitseis, kelle ülesanne on hoida Eesti turvalise ja, ja ohutu keskkonnaga, kus elada. Ja see, et ei öelda, ei ole mitte halb, vaid see on nende töö ja nad teevad oma tööd väga hästi. Küsimus on see, et mulle tundub, et meil on tasakaaluks need jah-sõnumid ära kadunud pildist ja, ja selle koha pealt ilmselt kaks aastat on olnud nagu eriti tugev vaakum. Ja, ja minu arust selle jah-sõnumid, et öelda hästi selgelt välja, mis majandust me Eestis tahame ehitada, kes siia on väga oodatud. Ja, ja minu arust võiks need vastu, need jah-sõnumid minna nagu palju väiksemaks ja konkreetsemaks. Kui sul on doktorikraad ja sa oskad premeerida, siis sa Eestist leiad tasuva töö. Ükskõik, mis pass sul on näiteks. Kui sul on krüptoettevõte, mis on litsenseeritud, teenindab miljonit klienti ja sa oled kaasanud kolmkümmend miljonit riskikapitali, mitte mingit küsimust, palun tule, on ju. Et, et hakata ütlema, kes on oodatud ja siis võib-olla need, kes on pahad või pahade kavatsustega hakkavad ennast juba välja filtreerima, et okei, see mind ju ei puuduta.

Selles mõttes ma räägin ühe loo, ma olin koos Leedu panga esindajaga Bloombergi üritusel Londonis paar aastat tagasi, kolm aastat tagasi laval. Ja mul sõna otses mõttes ilad ilkus, kui võib nii öelda, et kuidas Leedu panga inimene rääkis väga selgelt, millist klienti nad tahavad endale. Ehk siis, et mis tüüpi valdkond on keskendunud, kelle jaoks nad nii-öelda teevad oma tööd ja kelle jaoks nad fokusseerivad ja seal olid niisugused õiged märksõnad. Kõik krüptoga ja, ja, ja digitaliseerimisega ja nii edasi, ma ütlen, et vaatasin, issand jumal, milline valgustatud pangatöötaja on ju, et. Riiklik pangatöötajad saaks endale siukse, on ju, ehk siis, et, et võib-olla küsimus siit minister Sutile, et, et seesama Steni seda, seda ideed nagu edasi arendades. Et kuidas me ikkagi saame endale sellised akvaariumid, ehk siis, et kuidas me saame näiteks Fii ja Raabi ja maja rahandusministeeriumi ja YUM-i mõtlema sellisel viisil, et. Et enam me nii-öelda universaalset seadusloome, universaalsed reeglid ei toimi tänases agiilses maailmas. Et me peame, kui me võtame ikkagi riske, me katsetame ja siis me peame tegema niimoodi, et me sain otseses mõttes defineerime uue akvaariumi, ütleme, et näete, jah, nagu Sten ütles, et. Et me ei taha siia neid krüptoplatvormi, kes nagu tegelevad pettusega, selle suhtes nulltolerants, paneme kohe kõik kinni, kui vähegi nagu midagi avastama on ju ja nii edasi, eks. Aga juhul, kui sul on selline äri, mis vastab sellistele kriteeriumitele, mille mahud jäävad noh, kas ma ütlen siis alla valuläve, on ju, mitte nagu rahapesuga sada, sada kuuskümmend miljardit, on ju. Et siis võid tulla ja siis tule tee ja siis me vaatame, kui sa hästi toimetad, siis laseme sind suurde mängu ka, eks. Et, et kas see võiks olla, Andres Sutt, see lahendus?

Noh, ma arvan, et, et üldiselt see hoiak, eks ole, et kuidas saab ja mis tingimust veel saab, on noh, on meil hädavajalik, et, et siia noh, ütleme siis. Innovaatilist kapitali meelitada, ükskõik, kas see on krüptovaldkonnas või on mingis muus valdkonnas, et, et, et noh, ma. Kui ma seda pangandustausta oman, eks ole, et, et see pendel on liikunud ju noh, ütleme täiesti teise äärde, eks ole, et noh, omal ajal oli regulatsioon, mis oli suhteliselt liberaalne. Mitte ainult, eks ole, noh, siis selles rahapesu temaatikas, vaid, vaid tegelikult ka laenu andmises ja, ja paljus muus, eks ole, noh, siis tuli finantskriis. Maksumaksjad pidid palju raha uputama, eks ole, pankade päästmiseks, noh pendel lükati täiega teise äärde ja noh, ma vaatan. Kui ma vaatan täna noh, ja, ja mõtlen tagasi, eks ole, üheksakümnendad või seesama, eks ole, kaks tuhat esimene kümnend. Et siis pangad pakkusid küll noh, traditsioonilist laenu. Aga noh, tänase maailma mõttes see laenu siis pankade riskiisu oli, oli selline, et sinna tavalise laenu sisse olid tegelikult ära paigutatud nii tänane klassikaline pangalaen, mis on nagu üks selline madala riskiga. Aga seal oli ka selgelt mingisugune mesaniin või, või noh, nagu omakapitalilaadne komponent juures. Ehk et see, et tagatis ei olnud esmane. Esmane oli see, et on hea äriplaan, et aga noh, et seda, seda ütleme, regulatsiooni, kuna see on noh, globaalne või ütleme, vähemalt Euroopa tasandi oma, et seda me nagu tagasi pöörata ei saa. Küll aga me saame siis vaadata, et mis me, mis me saame teha, et, et kuidas seda puuduvat kapitalitükki täita. Ja, ja noh, siin see kohaliku kapitalituru arendamine noh, kus kindlasti asutajatel on roll, kus on pensionifondidel roll ja, ja ka järjest enam, eks ole, erinevatele erainvestoritele ükskõik kui suure summaga nad sisenevad. Et siis pakkuda ettevõtetele tegelikult kogu kapitalispektrit, et ka seda me siin MKM-i poole pealt lükkame. Ja, ja võib-olla selle krüpto ja akvaariumi juurde, et noh, ma arvan, see on noh, see on nagu niisugune hea metafoor, et. Et, et, et, et kuidas, kuidas siis nagu proovida erinevaid asju, et äkki, äkki see on jälle üks lotopilet, mis võidab, eks ole, ja, ja noh. Nii tegelikult on ka koalitsioonilepingus kirjas, et seadus või õiguskuulekatele klientidele. Peab olema Eesti finantssüsteem avatud ja nad peavad siin saama äri ajada. Noh, et siis sealt edasi tuleb see küsimus, eks ole, mis on see õiguskuulekas, aga noh, ma arvan, see noh, on igas riigis, eks ole, et. Ja, ja noh, ilmselt on vaja siin ka leida see noh, tasakaalupunkt pankade vahel, et, et noh, kui ma olen rääkinud ka panga juhtidega. Et noh, lõpuks on ka neil ju isiklik karjäär mängus. Et kui, kui leitakse, et nad on kuskilt mingisuguse rahapesu sätte vastu eksinud, noh, et siis see tõenäosus, et ta võib-olla ei ole enam, eks ole, fit and proper. Noh, tõmbabki talle erialasele, erialasele karjääri kriipsu peale ja inimlikult ma saan temast täiesti aru, ta ütlebki, aga ma seda riski ei võta. Ja siin on nüüd see läbirääkimiste ja arutelu koht riigi ja, ja finantssektori vahel ja ma arvan, ka krüpto võib sinna vabalt juurde panna ja, ja ka muud, eks ole, finants. Innovatsiooni teemad, et, et kuidas me saame luua sellise keskkonna. Et, et, et noh, nagu finantstööstus saab võtta mõistlikke riske või vähemalt arusaadavaid riske, et need riskid on mõõdetavad. Ja, ja noh, teistpidi, et, et siis noh, nagu riigi poolt ei, ei, ei karistata alati selle eest, et kui sul mingi väike kala kuskilt läbi ujub. Noh, kui me tahame ka väiksed kalad või selle võrgusilma nii pisikeseks teha, et, et sealt keegi läbi ei uju. Noh, siis me peame panema pangad kinni. Aga noh, ma arvan seda keegi, seda keegi ei soovi, et, et noh, ma arvan, see krüpto on võib-olla selles mõttes niisugune hea näide, et ta. Noh, et ta tekitab sihukese võib-olla allergilise vastureaktsiooni, eks ole, et, et noh, mis, mis krüpto. Aga noh, et kui me suudame krüptovõtmes mingi akvaariumi välja mõelda, noh siis tõenäoliselt me suudame neid akvaariumi teha ka ig

Ühesõnaga ootus on see, et sama Raab või Fid võiksid tulla ka näiteks omapoolset ettepanekut aga välja, et mitte ainult öelda seda, et seda või teist ei tohi, on ju. Või nagu Sten ütles, et, et ole hea mees ja defineeri ära siis, et mis on kosher. Et me võiksime anda nagu sõna otseses mõttes indulgentsi mingile sektorile või näiteks, ma ei tea, pangandusele, mis iganes näete, et. Et kui teil on teenuseid ja tooted valmis disainitud sellist tüüpi, sellise. Ma ei tea, käive mitte rohkem kui viissada tuhat eurot aastas, raha välja mitte rohkem kui kakskümmend tuhat eurot kuus, on ju, mis, mida iganes, on ju. Et kui on sihukene väga rangete piirangutele vastav klient ja kes on nõus ikkagi teinud teenuseid tarbima ja sellest ka nagu tasusid maksma, on ju. Jumala eest, nende puhul me ei kahtlusta rahapesu, et nende puhul piisab, kui sul on näiteks, ma ei tea, pangas. Salvi poolt disainitud automaatne mingi reilikontroll, millest see siis nii-öelda kinni, kinnise nii-öelda klient võib ujuda. Et me räägime sellistest asjadest, me räägime mingist sellistest.

Absoluutselt, et ja ma arvan, et, et mida rohkem me suudame siis minna niimoodi automatiseeritud ja targale tehisintellekti põhisele noh, nagu siis andmete analüüsile. Et, et seda paremini suudavad ka tegelikult pangad ja, ja seda paremini suudab Raab, seda paremini suudavad kõik teised, eks ole ju. Ju püüda kinni neid, kes tahavad seda süsteemi kuritarvitada, aga noh, aga ma arvan, et me jõuame sealt ka nagu selle laiema teemani ka meie enda, eks ole. Et, et noh, mida me riigis näiteks esitame statistikaametile või kellelegi noh, nagu teisele riigiasutusele, eks ole, kas me esitame aruandeid. Või me esitame andmeid ja seal on noh, te teate minust paremini, eks ole, et, et seal on nagu tohutu vahe. Ja, ja kui näiteks seesama reaalaja majandus, mille kohta meil on ka siin uuring tehtud, et, et kui riigiasutustes kasutatakse või suhtluses riigiasutustega kasutatakse e-arveid. Noh, üle üheksakümne protsendi. Siis erasektor omavahel teeb kolm-nelikümmend protsenti ja, ja noh, kui siis on raamatupidaja, kes, ma ei tea, üks, loob kõigepealt PDF-i. Siis saadab selle e-mail'i ka teisele raamatupidajale, siis see pannakse kuidagi käsitsi jälle kuhugi sisse, eks ole. Et noh, et see on nagu tohutu kulu, et ma arvan, meil on ka sihukeseid väikseid hügieeniasju, mida me, me tegelikult saame noh, nagu ühiskonnas tervikuna, tervikuna ära teha.

Ja kuulge, ma segan korra teie vestlusele vahele, meil on tegelikult aeg teha paus, aga, aga siis me oleme tagasi.

Restart.

Restart jätkub ja meil on täna külas Andres Sutt ja Sten Tamkivi ja me jõime kohale, pooleli selle koha peale, kus Sten tõstis näpu püsti ja ütles, et ta hakkab kohe rääkima, aga siis tuli paus, nii et Sten, palun.

Et ma ei taha sellesse krüptoteevasse kinni jääda, aga ma arvan, et see on hea, hea näide sellest, kus meil sellist akvaariumite ja suure probleemi väiksemaks tükeldamist on hädasti vaja. Sellepärast, et sõnavõtud tasemel, kas, kas me lubame või ei luba, kas on lubatud või on keeratud tasemel krüpto tegelikult iga tehnoloogi jaoks on täielik absurd. Et see on nagu natuke nagu see, et aastal üheksakümmend seitse riik ütleks, et nüüd on veebilehed edaspidi, ei ole siin Eestis soositud. Seepärast, et mõnel veebilehel on halbu asju. Et noh, veebileht, kui on nagu alustehnoloogia, see on mingisugune tehnoloogia põlvkonna vahetus, et kas asju ehitatakse detsentraliseeritud või detsentraliseeritud. Et jätkame need asjad nagu tehnoloogile otsustada ja innoveerida. Ja, ja selle jaoks, innovatsiooni jaoks ongi vaja teha neid akvaariume, kus, kus sees katsetades, et piltlikult öeldes, kui heeringute sekka satub haigala. Siis me näeme läbi akvaariumi klaasi, et see haigala seal on. Me saame kas vee välja lasta või seda hai sealt välja püüda või mida iganes teha, ilma, et see ülejäänud majandust õhku laseks. Ja, ja selle, selle nagu laiemas mõttes mulle tundub, et, et see on iga ettevõtte ehitamisel, kui kahtled, siis tuleb minna tagasi alusväärtuste juurde. Ja, ja tegelikult, et, et kui me sõnastame ära või ütleme, et meil on Eesti majandus on selline koht, kus asjad toimuvad digitaalselt. Nad toimuvad bürokraatiavabalt ja kiiresti. Nad on läbipaistvad, et me oleme riik, kus arveid saadetakse digitaalselt ja maksuamet arvutab maksud sinu eest, et sa ei saa, noh, sul ei olegi võimalik sikku teha, kui sa vajutad okei nuppu ainult. Et, et kui sul kõik need põhimõtted kehtivad, vot nende mängureeglitega mängivad inimesed on meile väga-väga oodatud. Mitte, et ai, me natuke kirtsutame nina, laseme teid vahest ka siia oma mängumaale, vaid tulge palun, et see, see mängureeglite väärtuste sõnastamine ja sellele vastavalt, siis pole enam vahet, kas see. Programmeerial on India pass või Soome pass või, või on tal juhtumisi kasutusel ka krüptotehnoloogiat, noh, see pole absoluutselt enam oluline, et peaasi, et need asjad, mis me, mida me tahame Eesti majanduses hoida ja säästa ja mida katki teha. Mitte katki teha ja need, mis on tegelikult meid eristavad väärtused, et, et jällegi, et kes iganes maailmas ringi vaatab, et see, mis meie jaoks on tavaline majanduskeskkond oma digitaalsel moel, ei ole see tavaline.

Okei, ma olen nõus, Sten, aga kas teile ei tundu nagu mina, mina olen siin teie juttu nagu kuulanud ja mulle, mulle tundub, et. Et meil on väga hästi nagu Eesti riigis on paigas need inimesed ja need reeglid, kes ja mis võimaldavad öelda, et ei saa teha. On ju, no juba rääkisime ka sellest, et, et see süsteem, kuidas öelda ei ja miks öelda ei, on jumala hästi paigas. Nüüd see on ju, kuidas teha seda innovatsiooni, mida noh, Taavi ja Sten siin nagu tahavad, on ju, minister ka, ma saan aru, tahab põhimõtteliselt. See eeldab mingit noh, teistsugust nagu lähemalt, see eeldab kedagi, eks ole, kes nagu võtab selle lipu kätte, ütleb ei, me peame tegema. Mina rabelen, mina räägin, on ju, mina saan ajakirjanduses peksa, mina võtan selle riski ja neid inimesi on väga vähe. Et noh, neid oli, on ju, me saime need suuri asju tehtud, sellepärast et oli neid inimesi. Ja ma ei tea, Mart Laar lasi ennast peksta kümme aastat selle ID-kaardiga ja, ja põllumajandusega, on ju, ja võttis selle nagu löögi sisse. Aga mulle tundub ka, et täna valijal noh, see võib-olla ongi niisama lihtne, et valija ei taha. Lihtsalt valija ei, ei soovi poliitilisel tasemel sellist jamamist ja tahab mõnusat rahulikku tiksumist, see on nagu see noh, et. Et kui sul ei ole mitte midagi või kui sul on hästi palju, need on need kaks kohta, kus sul on nagu mõnus riskida. Aga kui sul nagu juba natuke mõnusasti on, nagu meil Eestis. Siis sa muutud üsna selliseks kiivaks, aga no kurat, ei tea, et no ärme ikka parem jama, on ju, et praegu on juba hea küll.

Ei, mina olen selle lipu kätte võtnud ja, ja, ja selles suunas ma siin ka edasi liigun, et, et, et ega ma muidu seda juttu ei räägiks. Ja ma arvan, see, mis Henrik Roonemaa just ütles, et, et kui sa oled seal vahepeal. Et siis sul see riskikartlikkus ongi, ongi suurem selle noh, ma arvan, et väga palju suurem. Sest sa ei taha enam tagasi kukkuda sinna, kus sul mitte midagi ei olnud. Ja, aga noh, samas kui sa ei proovi ja ei katseta ja noh, innovatsioon definitsiooni kohaselt on see, et sul ikka läheb väga palju asju untsu, ennem kui sa jõuad noh, nende asjadeni, mis tegelikult sulle siis selle järgmise. Loto võidu toovad või järgmisele tasandile viivad, et, et, et seda noh, minu arust on vaja meil ühiskonnas tagasi tuua ja, ja, ja noh, ma ei, ei väidagi, et, et kõik inimesed on noh, ja peavad olema riskialtid. Aga, aga need, kes on valmis riske võtma, et noh, ma arvan, nende jaoks tuleb, tuleb see keskkond luua ja, ja ma arvan, teine, mis on hästi oluline, et, et meil ei tekkiks ka siis ühiskonnas seda tunnet. Et, et see areng on kuidagi väheste priviligeeritud, siis. Noh, ainult neile ja enamik Eesti ühiskonnast tegelikult peab kuskil sabas sörkima. Et, et, et ma arvan, siin see noh, nagu see päris kaasamine on ikkagi oluline, sellepärast ma rääkisin ka, kui ma noh, ütleme nende erinevate ettevõtlusorganisatsioonidega kohtumiste põhjalt. Et kui, kui, kui seal on noh, sihukeseid traditsioonilisi ettevõtjaid, kes on. Tegelikult võib-olla üheksakümnendatest siia tänaseni välja tulnud ja noh, ongi selles mõttes kõik nagu väga, väga, väga tublid. Sest see ei ole olnud ju mingisugune lihtne, lihtne ralli, mida sõita. Ja sul on järgmine põlvkond, eks ole, seal peal, kes, kes siis noh, nagu viivad siit juba edasi, et me peame noh, nagu kõikidele nendele pooltele noh, andma selle. Noh, heas mõttes turvatunde, et, et jah, me riskime küll, aga me riskime teadlikult. Sest me tahame jõuda noh, nagu järgmisele tasandile ja näiteks Soome tuli praegu, neil tehti kakskümmend neli veebruar, see aasta avaldati siis. Sihuke majanduse arengu ja tuleviku heaolu raport, mida juhtis endine Nokia CEO. Ja, ja sellel raportil oli kolm väga olulist järeldust, eks ole, et A, Soome tänane innovatsioonisüsteem on liiga killustatud. Ja seal on liiga vähe fookust siis just sihukese suure lisandväärtusega ökosüsteemile. Soomel, teiseks on kasvav talentide puudujääk. Ja kolmandaks on seal puudu tark kapitali või tarkade oskustega kapitaliturg. Või ei ole ta piisavalt arenenud ja nad soovivad saada oma teadus-arenduse kulutused ühiskonnas nelja protsendini SKP-st, noh. Meie noh, see, et meie jaoks tähendaks ütleme, ma arvan, et kolm korda või, või see on ikka väga-väga suur. Hüpe, mida me peaksime tegema sinna, kuhu Soome tahab jõuda aastaks kaks tuhat kolmkümmend. Et, et, et ma arvan ka seda tunnetust meil siin ühiskonnas, et. Et, et noh, et me tegelikult ikkagi tahame edasi minna ja no mina nagu päriselt tahan seda. Et, et, et ma tahan, et, et, et kunagi, kui kahekümne aasta pärast ma ei tea sama saade on või mingi teine saade on, et siis saaksid inimesed öelda, et jaa, kahe tuhande kahekümne esimesel aastal. Noh, julges Eesti teha suuri valikuid ja, ja liikus edasi, et kas see õnnestub või ei õnnestu, et noh, eks seda näitab elu ja, ja, ja noh, nagu ajaloolast saavad pärast vaadata. Aga ma arvan, see on noh, nagu see ambitsioon ja soov riiki edasi viia, et, et, et ma arvan, see on väga, väga tähtis ja ma nende paljude kohtumiste põhjalt ma näen, et, et on ka väga palju ettevõtjaid, kes seda soovivad. Suur enamus tegelikult soovib seda, et, et loome koos need võimalused ja ma arvan, see, see on nagu päriselt tehtav, sest raha pole maailmas kadunud

Ja aga mõtlengi, et siit, kui me vaatame praegu kasvõi enda start-up ökosüsteemi ja IT-sektorit, siis ma ei nooguta kaasasse enne või mitte, aga kapitaliga tundub, et hetkel on nagu hästi. Vähemalt nii palju, kui meil praegu vaja on selleks, et seda seltskonda kasvatada, eks. Teadmuse eeskujudega on super hästi, noh, Eesti on ikkagi. Start-upid unicornid per capita, selgelt nagu kas Iisraeli USA järel kolmas praegu umbes, et maailma mõistes ka, eks, et. Ja tuleb nagu Vändrast saelaudu, eks, ehk siis see nii-öelda ökosüsteem iseenesest nagu toimib. Ja nüüd ongi küsimus nagu selles, et, et see nagu nii-öelda täiendav ängel, mis annab meile boost'ida, mis annab meile mingit edu, noh, ma ei tea, toome mingi näite. Kui Starship oma robotid pani tänavatele, siis Eesti oli üks esimesi, kes aitas ära teha selle seadusandluse, et kõnniteel tohib sõita robot. Et noh, et a la, et oli võimalik rääkida majandusministeeriumiga nagu kommunist, kommunistiga, nad ei olnud vist päris esimesed ei olnud Eesti, aga ütleme nii, et Euroopas kindlasti, et noh, üks esimesi on ju. Hetkel USA-s lööb laineid, oli see Mayomingus, mille paned sassi, on ju. Uus mõistaja DAO, ehk siis detsentraliseeritud iseseisvad organisatsioonid. Mis põhimõtteliselt nagu on sama asi, mida meil juba siin on tehtud, ehk siis meil on läbipaistev äriregister ettevõtetes, kes tahavad toimitada läbipaistvalt. Ja nad tahavad teha konkurentsi Delaware'ile. Ehk siis see on sama asi, mida me oleme siin nii-öelda põhimõtteliselt e-residentsusega püütnud aastast kaks tuhat neliteist saavutada ja me oleme kogu aeg rääkinud seda juttu, et. Et Eesti kunagi ei saa super suureks e-residentsusega, sellepärast, et me oleme liiga lihtne tappa, on ju, et kui meil liiga hästi hakkab minema. Aga noh, katsu saama USA tappa, on ju, kui USA-l hakkab hästi minema, on ju, ja kui USA ikkagi jälle leiutab mingi asja, mille pärast nagu start-up'idel on kavalam minna või ma ei tea. Läbipaistvatel et Üks nad siis lähevad lõpuks ja noh, ole siis mees ja püüa neid kinni sealt ja kasu neid tagasi tuua ja siis läheb jälle see jutt tahti, et oi küll, et miks nad kõik kolivad ära siit, on ju, et noh, et, et. Et kuidagi selles mõttes mul ikkagi tunne, et, et me, et seda ei ole väga palju seda nii-öelda noh, tuge vaja sealt reigi poolt, aga just seesama, et, et need väiksed sammud selle koha pealt hakkaks sellest pihta, et me ütleme ära, et näed. Et näed, see väike valdkond või see kitsas ahel siin, see on meile okei. Ja me jälgime ja me teeme kohe algusest peale disaini, nagu me tegime e-residentsusega disaini. Et juhul, kui sinna sisse sisse satuvad ainult haiglad, kes ainult tõhuvad ja laamendavad, on ju. Siis me paneme programmi kinni, nii, sellega läks nüüd halvasti, võtame järgmise idee, on ju, proovime järgmist akvaariumi, eks. Täpselt sama asja nagu immigratsioonipoliitikaga, ehk siis minu meelest nagu ma olen küll kuulnud, Sten, võib-olla paranda mind, et vaata, IT ja start-upid olid koodi alt Et see, et koodi alt väljas oli, et see oleks tekitanud mingeid probleeme Eesti majandusele, Eestile üldse, ka tuleluse koha pealt. Ma ei, ma ei tea juhtumeid, võib-olla Sten, sa tead paremini, aga.

Ei no kindlasti igas, iga kord, kui kuskilt liigub ka kaks tuhat inimest, noh, võib mürki võtta, et nende seas on kaks päti ka või noh, see, see on nagu osa sellest mängust, et küsimus on siis see, et kuidas need. Kuidas on sellise tihedusega sõel, millega saab nad akvaariumist välja tõsta ja ülejäänud kalad ujuvad edasi, et see noh, see on lihtsalt osa sellest riskijulgusest, mida. Ma arvan, et, et üks võti, mis siit hakkab kujunema, mis on Hendriku küsimuses oli sellise, Andres, sinu vastuses. On see, et ega Eesti inimene ja Eesti valija tegelikult ei saa täna aru, mis ta, mis temal sellest kasu on. Et see lõks, millest, mida me peame vältima, on see, et, et me teeme mingisugust keerulist kõrgtehnoloogilist äri kuskil nurgas, millest saavad viis eestlast rikkaks. Või veel hullem, viis välismaalast rikkaks, vot see, see, ma arvan, et ta Eesti inimesele ei peagi nagu eriti korda minema. Aga mida mina siiralt usun ja mida, mis on nagu Asutajate Seltsi point on selles, et laske meil tuua seda kapitali ja tööjõudu ja ideid ja, ja värskeid innovatsioon, innovatilisi asju Eestisse. Ja sellest on kõigil kasu. Et kui on nagu Selveri pood, mille kõrvale ehitatakse Comarket ja Rimi, siis keegi neist kaotab käivet ja teine võidab, et see nullsumma mäng. Aga kui me teeme Eestist asju, mida ülejäänud maailmale on vaja, siis sellest tekib raha, millega tekib Eesti inimestele rohkem raha, et minna ka seal Selveris ja Comarketis ja prismas kulutada ja osta võib-olla kaks banaani rohkem, et. Et see siseriiklikusse tarbimisse, õpetajate palkadesse, meditsiin igale poole tuleb ainult sellest, kui me suudame Eestisse tuua väljast raha juurde.

Ja üks hästi oluline võti, mida, mida, mida tegelikult ju näidetena on siin toodud, et kui Saksamaa puhul öeldakse, et üks kõrge lisandväärtusega töökoht toob endaga kaasa noh, neli töökohta sinnasamasse ökosüsteemi, eks ole, või siis. Või siis, eks ole USA puhul see näide, näitaja vist oli isegi kõrgem sinna viie ja kuue vahele. Et noh, kui me suudame Eestis tekitada olukorra, kus meil üks kõrge lisadväärtusega töökoht loob täiendavalt kolm töökohta. Et siis me tegelikult noh, teenussektorid noh, kõik need elemendid või osad ühiskonnast saavad tegelikult sellest kasu ja noh. Et me peame siia noh, kapitali sisse tooma ja noh, et lihtne näide on see, et, et kui SKP kasvab. Ühe miljardi võrra, siis noh, riigi maksutulud no hästi jämedalt on kolmsada kolmkümmend, kolmsada nelikümmend, kolmsada viiskümmend miljonit eurot juurde. Et me peaksime keskenduma sellele, et kuidas me saame neid miljardeid sinna SKP-sse juurde, mitte sellele, kuidas seda olemasolevat SKP-d veel rohkem omavahel ümber jagada.

Et me peame saate nagu kokku tõmbama hakkama, aga ma selles mõttes võib-olla noh, tahakski siis võib-olla veel kord sõnastada seda, et. Et selle asemel, et hakata rääkima, et haigassa vajab sada seitsekümmend miljonit juurde, et kehtestame uue maksu. Et me peaksime saama ikkagi selle masinavärgi teistpidi tööle, et kui meil on täna erinevad sektorid, on see siis startupid, on see masinaehitajad, on need mööblitöösturid. Kuid see sektor ütleb, et kuulge, et aidake meil teha nüüd oma nii-öelda väikeste seadusemuudatustega või immigratsioonipoliitika muudatustega. Need, need liigutused ära ja me lubame teile, et me toome teile kaks miljardit SKP-d juurde, on ju. Siis pumpsti, meil on kõvasti rohkem sada raha kui siin sada seitsekümmend milli, et noh, et, et ühesõnaga katsust kuidagi saada nagu nendest lihtsatest lahendustest, et oi, et pane maksu juurde, on ju, et katsust nendest lahendustest saada nagu sinna. Et ikkagi, et äkki noh, kui me teame selle või teise regulatsiooni muudatuse, et siis tuleb see nii-öelda täiendav raha iseenesest. Kusjuures veel kord, see ei ole üldse nii keeruline, et sa teed täna muudatuse ja tulemus tuleb kümne aasta pärast, et maailm on muutunud ikka nii agiilseks, et noh, tänast mu Ma ei tea, poole aasta pärast näed juba juba botomlainis.

Kui ma olin noor ettevõtja, müüsin oma esimese ettevõtte, ma olin siis juba auäärselt kakskümmend aastat vana umbes. Siis selle firma juht, kes selle ostis, ütles mulle, vaata Sten, ära kunagi karda suuri väljaminekuid, karda väikese sissetulekuid.

Jah, ma arvan, et selle mõttega võiksime lõpetada ja soovime edu härra ministrile, et ta suudaks ka teised ministeeriumid ja ametnikud panna akvaariumite võtmes mõtlema ja. Ja looma neid ökosüsteeme selliselt, et innovatsioon saaks areneda.

Aitäh kutsumast ja teeme koos Eesti ägedamaks.