@ RESTART // 2021.03.27
geenius_restart_0916.mp3
KUUPÄEV
2021-03-27
PIKKUS
40m 46s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse Hepta Airborne'i tegevusest, kus droonide ja andmeanalüüsi abil automatiseeritakse elektriliinide seisukorra jälgimist. Henri Klemmer selgitab üleminekut manuaalselt jalgsiinspekteerimiselt automatiseeritud tarkvarapõhisele teenusele (SaaS).
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Võib-olla sa pole selle peale kunagi mõelnud, aga elektriliine tuleb käia regulaarselt üle vaatamas. Postid ja liinid väsivad, võsa kasvab alt peale ning see kõik võib viia elektrikatkestuste või isegi tulekahjudeni. Restardi tänane külaline Henri Klemmer firmast Hepta Airborne räägib, kuidas seda tööd tehti vanasti ning kuidas nemad teevad. Hepta Airborne kaasas hiljuti investoritelt raha ja nüüd saame kuulda ka nende edasistest plaanidest. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Restarti toetab Katana : tootjate parim abiline.
Täpselt, et siin ma saan täiesti enda kogemustest rääkida, et kogu see evolutsioon minu enda nii-öelda, ma olen elektriinsener hariduselt, minu kogemus. Viimase, ütleme kümne aasta kogemus võrguettevõtetega töödates, siis realiseerus ebdaks, et, et ma kunagi. See oli äkki isegi üksteist, kaksteist aastat tagasi, tegin jalgsi nii-öelda elektriliinide läbikäiku. Et see on tänaseni kõige sellisem, kõige standardsem lahendus. Et mehed kõnnivad mööda liini, autoga sõidavad loomulikult võimalikult ligidale, aga sealt edasi on tegelikult mööda seda võsa ja metsa ja põldusid ja, ja soid ja nii edasi. Et mehed kõnnivad mööda liine, vaatavad, visuaalselt hindavad. Rohkem arenenud võrguettevõtetes on vähemalt siis selline GIS süsteem ja, ja, ja tahvelarvutid, kus nad siis sealsamas posti kõrval nii-öelda märgivad efekte ülesse süsteemi. Aga noh, on ka riike, kus lihtsalt pannakse efektid kuhugi paberile, eks. Ja tegelikult kõnnitakse ja, ja, ja see on selline, mis on laiali, ütleme üheksakümmend protsenti. Elektriliinidest täna ikkagi kõnnitakse läbi, jätkuvalt täna ka, kuigi meil on droonid ja satelliidid ja nii edasi. Ja nüüd ülejäänud kümme protsenti tehakse helikopteritega. Et need on siis need suuremad kõrgepingu liinid, kellel on liini kilomeetri kohta rohkem raha nii-öelda kulutada, raisata, investeerida. Aga noh, helikopterite puhul ongi see, et see on, see on, see on