Nelja rattaga kaubarattad Eestist

On taas laupäev ning Taavi Kotka, Henrik Roonemaa tegelevad idufirmade maastiku uurimisega. Ja täna oleme me sellisel, sellises põnevas kohas, et me räägime asjast, mille nimi võiks olla Velo, mis on neutraalne lühend Eesti sõnadest Velodrec, Velodroom või laen vene keelest, nagu Keeleinstituut meile väidab. Aga seda saab kasutada selle asja iseloomustamiseks ka sõna jalka või kone või käula või vokk. Ja Vokk tuleb välja, on heatahtliku üleolekuga öeldud termin jalgratta kohta ja Indrek Petjärv, meie tänane külaline, on Vokk Bikesi kaasasutaja ja tegevjuht. Tere, Indrek! Tere, tere! Kas sa teadsid, et te olete pannud oma jalgrattafirmale heatahtliku üleolekuga nime?

Ütleme ausalt, et see tuleb üllatusena.

Ei, Vok on kahe K-ga, see, mis on heatahtliku üleolekuga. Et see Vok, millest me räägime, tal on ühe K-ga.

Loodame, et

keegi seda,

loodame, et keegi seda käolaks ei hakka kutsuma, eks, et see on, tundub suurem probleem seal.

Ma ei tea, Indrek, sina oled Märjamaalt ja Taavi on, sa oled Tartu, Tartu poiss või? Ise oled see

Tartu poiss. Minu kodu on Nõukogude Liit.

Ma ütlen, me oleme erinevatest kohtadest nagu Eestist pärit, et kas see Vokk on kuidagi huvitav geograafiline teil? Indrek, kas sinu kodus, Märjamaal või kodukandis öeldi Vokk ratta kohta?

Ma isegi ei oska seda niimoodi seostada, et miks meil tuli Vokk? Ütleme, nimelugu on lihtne, et kui me hakkasime neljarattalist jalgratast arendama, siis eesti keeles ei olnud ühtegi head terminit alguses, kuidas seda kutsuda, siis me lihtsalt ettevõtte sees hakkasime kutsuma seda Vokiks. Ja siis me, oli käes esimesse kuskile kiirendisse kandideerimine vist ja siis seal küsiti ettevõtte nime või toote nime. Siis, vot siis oli esimene kord, kus me pidime mõtlema, okei, mis nimi päriselt on. Ja, ja siis me mõtlesime, et okei, las ta ollagi Vokk, aga et saaks ägedamat logo teha, siis kaotame ühe K ära.

Aga see on ikka, ega see õigesti, siis on ikkagi, keegi oli kuskilt a la Lõuna-Eestist pärit ja, ja kutsus seda, mina olen seda kirjandusest lugenud mingitest vanadest Eesti mingitest laste raamatutest, ma arvan, et.

Et jalgratas on Vokk.

Jah, ja ma, ma teadsin. Meil

Rakveres ei öeldud. Mina teadsin seda, et see on Vokk,

jah, selles mõttes seda ma olin kursis. Et aga noh, kui sa tahad teada, siis ma olen elanud väga palju oma elust Killingi-Nõmmel või Killingi-Nõmmes, Paides, Tartus, Tallinnas, Viimsis.

Su kodu on tõesti Nõukogude Liit. Rahutu nooring, muudkui kolis mööda Eestit ja nüüd lõpuks on leidnud. Koha, kuhu jääda, olgu. Indrek, räägime siis neljarattalistest, jalgratastest, mida, mis asi see on, mida te teete ja miks te just seda

teete? Walkbikes tegeleb siis erinevate või noh, tegelikult kaubarataste arendamise ja tootmisega. Et mis on hetkel peamiselt suunatud erinevatele kulleriettevõtetele ja kulleritele, aga tegelikult mitte ainult. Ja kui ma peaks seda sõidukit kuidagi raadiokuulajale kirjeldama, siis sellel on neli ratast, esiklaas, katus, suur kaubaruum.

See on auto.

Aga kulgtarkust ja nutikast, vot ei ole auto, et ta on, ta on niisugune väike, väike putukas, mahub igale poole, see on stabiilne, sellega on väga hea manööverdada, äge sõita, keskkonnasõbralik. Ja, ja kategoriseerub ka jalgratas, et see on selle asja kõige olulisem tahk, et sellega võib sõita jalgrattateedel, seda võib igale poole parkida, sellel ei ole vaja näiteks autojuhilube või lube üldse.

Aga ühesõnaga, tavainimesel tekib kohe mingi analoogvõrdlus. Vanalinnas ringi tiirutanud selliste elektriliste riksadega. Ma saan aru, et kohe esimene vahe on selles, et need olid kolmerattalised ja Vokk on neljarattaline, et see on juba esimene vahe ja teine on see, et need riksad vedasid inimesi ja teie veate kaupa.

Ja ütleme, riksaga võrdlust ma olen palju kuulnud, et, et võib-olla seal kontseptsiooni juured ka kuidagi sinna riksani ulatuvad. Aga ma ise olen vaadanud seda, et kui võrrelda näiteks Nokia kolmkümmend kolm kümmet ja, ja iPhone ühte teist või mis iganes, kõige uuem iPhone on. Kaksteist. Kaksteist, et, et üks on üsna sihukene rumal, noh, riksa on riksa, aga Vokk ongi. Noh, tegelikult tehnoloogiat täis, seal on, seal on oluliselt rohkem tehnoloogiat, kui, kui oskaks eeldada, see on, see on. Hakkan peita,

Indrek, räägi ära, mis on, mis tehnoloogiat seal veel on? Külgepesimise vastane Andor.

Absoluutselt, et, et me, meie taust on, eks ju, tuleme vormeli maailmast ja me oleme tahtnud tuua väga palju seda tehnoloogiat. Mida kasutatakse täna autotööstusesse, mikromobiilitsesse või mikromobiilsusesse. Et see on, see on täiesti nagu võõras hetkel. Näiteks ABS-süsteemid, veoajõukontrollid, stabiilsuskontroll. Pedaalimissüsteem on selline, kus saab ise teha custom profiile vastavalt, kui palju tahad, tahad vändata, kui kiiresti tahad liikuda. Saadame erinevaid update, nii riistvaralisi kui tarkvaralisi. Et see on, pigem on nagu väike niisugune tarkvara ja riistvara platvorm.

Aga see hakkas kindlasti pihta mingist tellimusest või ei saanud ju olla nii, et mõtlesid, et maailm lihtsalt vajab ühte väikest kaubikut onju, millest, mis saab, mis saaks kodimootori nagu jõul ka liikuda, eks ju, et. Et keegi ikkagi nagu nägi mingit vajadust kuskil.

Ütleme nii, et meie teekond sai alguse, aga kui me läheme natuke, natuke kaugele, nagu ütlesime, tegelesime vormelitega. Siis meil sai see vormelimaailm, sai läbi, oli vaja uusi väljakutseid, siis me tegime oma tootearendusbürood. Et, et meil sel hetkel, me ütlesime, et noh, nii kaua, kuni tuleb endale mingi äge idee, aitame teise, teistel maailma muuta, teeme nende jaoks midagi ägedat. Ja, ja siis me sattusime koostööd tegema Comodule'iga, et me aitasime neil arendada tuule-tõukeratas, tegime kontseptsioonid, prototüübid. Ja siis, kui me andsime selle üle neile, siis me olime positsioonis, kus me olime hästi palju õppinud mikromobiilsusest, me olime selle turuga väga hästi kursis. Nägime neid trende, mis seal toimub, nägime, et linnad muutuvad, tehakse rattateid, auto tee tasemel, autovaba alasi. Ja siis meil tekkis lihtsalt küsimus, et okei, aga mis on alternatiiv näiteks postitöötajatele või kulleriettevõtetele või isegi pereemale, kellel on vaja poekott poest koju tuua või, või laps lasteaeda viia. Ja siis hakkasid hästi palju erinevaid otsi kokku minema, et me suhtlesime kulleriettevõtetega, et mis, mis nägemus nendel on. Suhtlesime erinevate postiettevõtetega, teenusettevõtetega. Ja pluss see mikromobiilsuse taust, siis me jõudsime kuidagi kaubarattani. Ja see oli sihukene hetk, kus me nägime, et, et kaubarataste maailmas on mingi möll lahti läinud, et jube nigelaid tooteid ostetakse jube kalli raha eest. Ja siis me mõtlesime, et okei, et, et seda me oskaks küll paremini teha.

Indrek, mis asi on kallis raha? Too mingi näide, et me saaks kohe mingi võrdlusbaasi nagu paika, et iga inimene teab, palju ratas maksab umbes, onju, et siis kaubajalgratas, mida praegu kehvasti maailmas senimaani on tehtud, me ei küsi veel teie hinda, aga küsime lihtsalt see, et mis hinnaga siis teised müüvad täna sellist asja umbes?

Ja näiteks noh, kes võib-olla kujutab ette, on kolmerattaline kaubaratas, kus on niisugune vineeriskast ees, niisugune kõige klassikalisem. Nende hinnad võivad vabalt olla kuskil neli tuhat eurot, viis tuhat eurot. Aga see on juba

elektriline ikkagi,

et. Ja nad, just, et see elektriline siis pedaalimishabiline on nendel üldises küljes.

Tavaline ratas elektriline maksab umbes kaks tuhat, eks, Hendrik, sina oled. Ma ei tea, Indrek, ma

arvan, teab paremini, ma usun, et ämpler vist on paari tuhande juures, aga ma tegelikult arvan, et sa võid saada ka kindlasti juba tänapäeval mingi tuhandega.

Jaa, just, et, et ämpler on kuskil kaks pool tuhat, kolm tuhat sõltuvalt mudelist ja, aga jah, niisugused kõige esimesed, kõige odavamad algavad seal umbes võib-olla tuhande juures.

Okei, aga nüüd ongi see, et tegite oma kaubiku valmis. Kuhu sa läksid sellega, et kuhu te siis sobib kõige paremini, noh, kindlasti vana linna, eks ju, aga kuhu veel?

Siis, kui me hakkasime ettevõtetega suhtlema, siis me, siis me jätkasime kogu aeg nende kulleriettevõtetega suhtlemist selles võtmes, et, et mis, mis nemad näeksid, mida nendel on vaja. Kuni siis selleni välja, et me täna piloteerime koos nendega, et meil on piloodis sees nii Eesti Post ehk siis Omniva. Bolt, City, City. Tool või Comodule tegelikult, tegelikult testis juba seda lahendust oma tõukerataste fleedi hooldamiseks suvel. Et nendega me oleme jätkanud ja, ja täna kõige suurem potentsiaal ongi just nii-öelda on demand delivery sektoris. Et kus on Wolt, kus on Bolt, Deliveroo, Delivery Hero, et, et neid suuri tegijaid on maailmas jääb hästi palju. Aga kas

see teie toode on nüüd ikkagi selline, et ma istun sinna sisse ja ma pean väntama või on mingi nupp, mida ma vajutan ja siis ta väntab iseennast?

Ja see sõltub natuke seadusandlusest, aga, aga üldiselt on Euroopas on niimoodi, et nupuga võid sõita kuni kuus kilomeetrit tunnis ja vändates võid sõita kuni kakskümmend viis kilomeetrit tunnis.

Nii et see teie asi läheb siis kuni kakskümmend viis kilomeetrit tunnis?

Just, et see on siis vastavalt, vastavalt seadusandlusele.

Aga ütleme, et noh, meil on siin see probleem, eks ole, et Tallinn on, on nagu lonkav sant selles jalgrattamaailmas, aga noh, oma, oma rattateede ja muu infrastruktuuri poolest, aga kui ma kujutan nüüd seda ikkagi tavalisest rattast ju suuremat ja laiemat asja. Meie niigi olematutele kõnnijalg, ma ei tea, mis teedele, ette siia nagu suvel sibama, siis minu pähe see Tallinnas kuidagi ei mahu see, et kuidas see võimalik on, et mina tahaks automaatselt paigutada teie selle Voki sõitma ikkagi autoteele. Seal ta on jälle liiga aeglane. Kust te sõidate nendega?

Eesti on selles mõttes üldse üsna harukordse seadusandlusega riik, et kuna siin rattateid ei ole, siis siin võib ka ratta ja tõukerattaga sõita tavalisel kõnniteel. Valdav osa Euroopast, valdavas osas Euroopasse ei ole lubatud, ta on, jalakäijat on jalakäijate tee, rattad, ratturitel on rattate ja autodel on autotee. Et Eestis me võime sõita täpselt noh, absoluutselt igal pool, seal, kus võib tavalise rattaga sõita. Ei, no

ma saan aru, et te võite, aga kuule, kui ma ei tea, mingi Bolti või Bolti logoga see, see kuut tuiskab läbi kõnniteel olevate nagu inimeste, et noh, siis, siis see Bolt või Bolt tuleb väga kähku teile ja ütleb, et kuulge sorry, et me peame ära lõpetama selle, sellepärast et meie mainele mõjub see väga halvasti. Et kuhu nad nagu reaalselt mahuvad peale selle, et nad võivad?

Ja ütleme, saab niimoodi võrrelda tavalise ratta laius, lenksu laius umbes kuuskümmend sentimeetrit. Selle laius on kaheksakümmend sentimeetrit, ehk siis ta ei ole üldsegi nii palju laiem kui, kui võib-olla pildi pealt võiks tunduda. Ehk siis tegelikult siiamaani sihukest mahtumise probleemi või ruumi probleemi väga palju pole olnud. Ja noh, samas me peame ka kogu aeg hoidma või pidama meeles seda, et Eesti ei olegi meie, meie sihtturg, et Eesti on hea koht, kus testida. On isegi võiks öelda, et ideaalne koht, kus testida, sest noh, eriti praegusel ajal me lansseerisime oma piloodid noh, kõige karmimal ajal üldse võib-olla viimase viie aasta jooksul. Ja, ja nagu testimiseks ja arenduseks on ülihea, et, et kõik probleemid tulevad väga kiiresti välja, miinuskraadid. Paks lumikõnniteedel, sool ja nii edasi, et, et selles mõttes tegelikult ei ole probleem olnud. Aga, aga kuna üleüldiselt on turvalisus, on mikromobiilsuse no võib-olla üks kõige suuremaid probleeme, kõige rohkem räägitud probleeme üldse maailmas, siis. Siis tegelikult ka turvalisuse aspekt on, on üks koht, kuhu me suuname hästi palju energiat ja, ja arendust, et. Mingid asju, kus hakkab tehnoloogiaga pärandada, kas kõige lihtsamad näited on näiteks mingid piirkonnad, kus me saame kiirust piirata, olgu see selleks siis näiteks Eestis vanalinn. Aga me tahame ka jõuda sinnani, et ta, et ta piirab kiirust ka siis sõltuvalt situatsioonist, et kui, kui sa, ongi olukord selline, et kus jalakäiju. Teel keegi tahab kahekümne viie kilomeetri, kakskümmend viis kilomeetrit tunnis kihutada, et siis see sõiduk ise piirab selle automaatselt ära.

Väga hea, lähme teeme siit esimese pausi.

Restart läheb edasi ning me räägime kaubaveo jalgratastest, mida arendab Eesti idufirma VocBikes ja selle kaasasutaja ja tegevjuht Indrek Petjärv on meil tänane külaline.

Esimeses plokis me rääkisime sellest, mis asi see on üldse, aga, aga räägi meil nüüd lahti oma ärimudel, ehk siis kas te rendite neid nendele samadele, voltidele, voltidele, kas te müüte neid tükkhaaval, on ju, või teil on oma fliite, te siis pakute teenust, voltidele, voltidele, et, et mis mudeli peale te otsustasite minna ja miks just selle mudeli peale?

Ja, et praegu on põhimõtteliselt kaks suunda, et, et osad piloodipartnerid rendivad seda endale, siis, siis nad jagavad oma kulleritele selle välja. Aga, aga teine suund on siis selline, et, et need platvormid on meile justkui kui müügikanalid. Et meie otse rendime selle küll kullerile, aga siis näiteks Wolt vahendab ja, ja nii me ka plaanime edasi laiendada, et, et.

Sorry, mul looks kinni praegu, et, et kes maksab teile? Ühel

juhul maksab ettevõtte, teisel juhul maksabki kuller, et me praegu, praegu testime siis kahte versiooni.

Kuller siis nagu nii-öelda see juht ise. Just. Ahah, okei, nüüd saan aru.

Aga mis see, mis see mõte tema jaoks on, et kui ma vaatan neid suurte, nende toidu kubikutega inimesi, on ju, kes sõidavad siin linnas ringi. Sest noh, ma arvan, et sinna kubikusse mahub päris palju neid nuudleid sisse. Et kas, kas teie ratas on siis veel palju mahukam või on see kasutegur lihtsalt see, et see vaene kuller ei pea seda seljas kandma ja tal on kergem sõita?

Ja, seal ongi erinevaid kasutegurid, kui me vaatame kulleri vaatevinklist. Et, et siis ühelt poolt ongi see, et ta ei pea nii palju seljast kandma, aga teisalt me peame jõudma sinnani, et ta teenib sellega rohkem. Ja kuidas ta teenib sellega rohkem, on see, et. Et, et kuna praegu tellimustihedused kasvavad, tellimussagedus kasvab, siis on järjest rohkem, on olukordi, kus näiteks kuller saaks samast regioonist võtta võib-olla kolmest erinevat, kolmest erinevast restoranist söögi kaasa ja viia teise sarnasesse regiooni kolm, kolm tellimust ära. Ja selle pealt teenib kõige rohkem nii kuller kui ka siis see platvorm ise. Ja, ja kui me vaatame üldse veel suurt trendi, siis, siis näiteks ka Wolt ei ole enam lihtsalt toidukuller, et vot, kes, kes viib restoranist toitu koju. Vaid nad transpordivad ka nii toidupoodidest, elektroonikapoodidest, põhimõtteliselt ükskõik mis, mis kaupu. Ja, ja see on koht, kus tegelikult tavaline rattakuller oma seljakotiga jääb natukene väheks, et, et meie kaubaruum on kuskil, kuskil ligi kolm korda suurem, kui, kui on klassikaline, klassikaline see seljakott.

Aga see on väga hea koht, Indrek, et äkki see oskab meid natuke siin järje peale aidata, et ma usun, et te olete seda research'i teinud, et selleks, et omaenda äriplaani paika seada. Et põhimõtteliselt täna nii-öelda kulleri teemas on erinevad viisid, kuidas see pakk nagu lõpuks kliendini jõuab, eks, et üks variant on see, et sul on kullerfirma ja kullerfirmas, oletame, et mina kui transporditööline käin tööl ja saan palka, see on üks versioon. Teine versioon on see, et a la ma noh, mul on, ma rendin Bolti käest näiteks autot, ehk siis Bolt on pannud mulle paketi kokku, iga kuu nagu saan taksot sõita, saan asju vedada, onju. Aga maksan selle eest Boltile mingit kindlat nagu noh, nii-öelda renditasu ja siis iga otsa eest makstakse mulle ja see ongi minu kasum, on ju, ja sellega ma teenin mingi raha nagu kokku. Siis on see, et mul on lihtsalt ratas ja ma kihutan ja, ja vean seda kaupa mööda linna või siis mul on see vokk, millega ma kihutan ja, ja sõidan mööda linna, eks, et umbes niimoodi. Et kui me paneme nüüd sellesama nii-öelda, needsamad, kuidas ma ütlen siis need numbrid nagu kõrvuti, siis teenistuslikult. Milline, noh, ühesõnaga, kui palju täna see kuller, kes niimoodi siis madistab, on ju, kui palju ta nagu teenib, et kas, kas ta suudab nagu mingi break time meil teha, et noh, et a la, et keskmine. Ma ei tea, kuller teinud see töötaja, see saab palk umbes tuhat eurot. See, kes Bolti käest autot rendib ja inimesi veab ja kaupa veab, see saab umbes pärast renditasusid ja bensiin ja kõiki muid asju, saab umbes, ma ei tea, kaheksasada, on ju. Kotiga vend, algrattaga saab tuhat ja, ja, ja nüüd Woki vend saab tuhat kolmsada.

Ja, ja põhimõtteliselt meil, meil on arvestus olemas, et kuller võib maksimum teenida. Noh, sõltuvalt no ütleme, kui ta teeb nominaaltöö ajaga enam-vähem, kuskil ongi tuhat kolmsada kuni tuhat, tuhat viissada eurot.

See on bruto, eks, mitte kätte, on

ju? Ja, just.

Okei, nii.

Ja, ja nüüd sõltub sõidukist, et, et kui me võrdleme Voki ja autod, siis teenistuse või ütleme, kuluvahe on umbes kolm korda. Ja miks, miks on nagu eriti, või kulleri jaoks on Voki rentimine nagu eriti lihtsaks tehtud või arusaadavaks, miks seda oleks mõistlik teha, on see, et kui ta võrdleb seda autoga. Siis kesklinna piirkondades, ta efektiivsus on umbes kolmkümmend protsenti suurem, ehk siis ta jõuab sama ajaga teha kolmkümmend protsenti rohkem tellimusi. Aga samal ajal, kui ta hakkab kulusid võrdlema, siis Voki rent on odavam kui näiteks auto kütusekulu. Et isegi ta ei pea suutma arvestada amortisatsioone, mingisuguseid kulusid. Isegi puhtalt kütusekulu baasilt arvestades, see on tema jaoks mõistlikum.

Aga mis see, kust see tuleb, see kolm korda kiirem kesklinnast tänu sellele, et ta saab tõmmata vahepeal kõnnitee peale ja teha mingeid shortcut'e ja nii edasi, et see on tema.

Punase tule all võib-olla istuma. Kolmkümmend,

kolmkümmend protsenti kiirem umbes, et, et see tuleb, ongi ummikutes istumisest ja teine asi on parkimiskoha otsimine, et noh, Tallinnas jällegi see vahe ei ole nii suur. Aga, aga juba Helsingis on tegelikult tihti olukord, et kus, kus auto tuleb parkida võib-olla kaks tänavat edasi, siis kuller kõnnib toiduga kliendi juurde ja siis jälle viis või kümme minutit kõnnib sinna tagasi, eks. Et, et see on kõige, kõige suurem efektiivsuse kadu.

See on point, see oli väga hea argument praegu. Kas sa

hakkad tellima? Ma

saan aru nagu, et mul oligi see probleem, et mul ei olnud nagu siin suurt pilti selle koha pealt, et kuidas täpselt need jooksevad, need, need numbrid, eks, et see oli väga hea, et sa, Indrek, avasid selle meile praegu siin.

Kas see kaubaveo, ükskõik, kas ta on siis toidu või, või noh, üroonik, sest mälupulga või printeri mulle koju toomine, kas see on see, millega te tegelete ja punkt või, või me võime rääkida tõesti, et, et ma paigutan siin oma kolm last või, või koera või mingid sellised muud kasutusalad ka on plaanis?

Ja, et praegu läheb, no suurem osa, enamik fookusest läheb, läheb siin kullerite, kullerite teenindamisele. Aga, aga tegelikult on meil ka juba töös kahekohaline versioon, mida hakata testima erinevates.

Kaks sõpra sõidavad kuhugi,

jah. Aplikatsioonides näiteks, et kui meil on tõukerattad tänavatel, et siis, siis teatud kohtades. Katsetame koostöös mõne rendiettevõttega seda rentimist ja, ja kuni siis sinnani jah välja, et ongi tavatarbele mõeldud toode, et pikas perspektiivis me plaanime tavatarbe jaoks teha nagu täiesti eraldi mudeli, aga. Aga ma just

mõtlen, et kuidas sina kui start-up'i juht mõtled, et öeldakse ikka, et fokusseeri ja otsi enda jaoks ikka optimaalselt seda ärimudelit, et, et täna ma saan aru, et ikkagi vaatad selle pilguga, et. Saaks nagu mõlemat, et saaks nagu müüa neid rattad ükshaaval, onju, ehk siis selles mõttes nagu klassikaline selline tootmisettevõte ja teistpidi saaks nagu rentida. Ehk siis noh, läheb sinnapoole, et, et omad oma fleeti ja nii edasi, onju, et, et kas sa näed siin ikka mingit konflikti või see kokkuvõttes väga hästi nagu toidab üksteist, et põhimõtteliselt üks ei sega teist?

Jaa, need valdavalt turud võiksid olla nagu tegelikult erinevad, et miks me, miks me eelistame rendimudelit? Võib-olla on kolm sihukest lihtsat põhjust, punkt üks, et kui hakata Excelis järge ajama, siis see on lihtsalt kasumlikum. Punkt kaks, ta aitab, ta aitab toodet paremaks teha. Oleme kogu aeg kliendile väga lähedal, me saame kogu aeg jooksvalt tagasisidet, kogu see info tuleb meile sisse, me saame. Me saame jooksvalt talle saata tarkvara uuendusi, näiteks, et teha sõidukit ökonoomsemaks. Ja kolmandaks, see, läbi selle me saame seda kiiremini eskaleerida, et me jõuame, jõuamegi kohe kulleri juurde. Ja, ja miks on, miks võib-olla see rent on üldse oluline või miks me üldse tahame ise tegeleda kulleritega, on paljuski sellepärast, et, et Bolt või Bolt või, või ka teised teenuspakkujad või platvormihaldurid. See ei ole nende huvi üldiselt omada fleiti ja tegeleda fleediga, et. No Boltil on,

Boltil on tõukside fleit,

noh. Just, Bolt on üsna ka arukordne näide seal, et, et enamikel juhtudel seda tegelikult ei ole. Ja see, see ei olegi nende huvi, nemad tahavad tegeleda oma platvormiga, nad võivad hea meelega seda sõidukit vahendada, aga nad ei taha rohkem seda sõidukiga tegeleda. Ja siis ongi, siis olemegi meie, kes võtab kogu selle valu nende käest ära, ise saame paremat toodet arendada.

Aga nüüd, kui sa lähed sinna Helsingisse või Kopenhaagenisse üldse planeerid oma tootmist, siis noh, hetkel ma saan aru, et ikkagi turul vajadus on olemas, et mis see nii-öelda skaleerimise plaan üldse on, et noh, Helsingi on hea mugav siinsamas kõrvale, eks, aga, aga tegelikult peaks see vist tormama kohe. Ma ei tea, Amsterdami või Kopenhaagenisse või kus on nagu väga head tingimused selleks, et. Berliini. Et seda kasutada, seda toonat, või noh, London muidugi ideaalne koht jälle.

Just, et kui me räägime sihukestest sihtturgudest või eesmärkidest. Siis ongi Pariis, London, Berliin on kolm sihukest kõige suuremat. Ja üks nendest kolmest peaks juhtuma ka juba, juba selle aasta jooksul. Ja, ja kuidas me sinna lähme, on põhimõttelises koostöös juba olemasolevate partneritega. Et kellega me piloteerime, me, me suurendame nende fleeti nii Eestis kui ka. Kui ka mujal Baltikumis ja siis, siis on ka plaan, plaan vallutada üks, üks nendest kolmest suurest.

Ja väga huvitav, räägime, vaata, kui neid, nende linnade, mida Taavi mainis, kui sealt lugeda neid rattauudiseid ja vaadata seda, seda kõike. Et neid kastiga rattaid on seal igasuguseid näha ja, ja mõnel neist on ka kuller, tuntud kullerfirmade logod peal ja noh, et see tegevus seal juba käib. Ja, ja kindlasti see olukord ei ole selline, et terve maailm vedas toitu, eks ole, käes. Kuni tuli siis Indrek ja Vok ja ütlesid, et miks te ei vea sellistes asjades, et sellised asjad on olemas. Kas see on nii, kas see on selline ala, sa usud või miks sa usud seda, et need tavalised lihtsad kastiga rattad ei ole mõttekad ja tegelikult tuleks osta sinult selline nutikas, ägeda disainiga ja tõenäoliselt kallim ratas?

Vot see kallim on suhteline, et kargoratas või kaubaratas, kui selline ei olegi, ei ole ütleme uus nähtus, et nad on juba põhimõtteliselt samasuguseid asju on toodetud ligi sada aastat. Ja need on siiamaani täpselt samasugused olnud, see kontseptsioon lähtub sellest, et seal ei ole elektrimootorit küljest. Ja see kontseptsioon on vananenud ja see on ka üks põhjus või, või üks faktor, miks see hind on selline. Teine on, on selle turu fragmenteerides, et, et sihukesed. Ta on natukene sarnane turg, kui oli näiteks autoturg Ameerikas eelmise sajandi alguses. Et on hästi palju väikseid tegijaid ja nüüd hakkab toimuma mingisugune konsolideerumine. Et kust saadakse mahud üles ja kust saadakse, kust, kust ka tänu sellele saadakse see hind tegelikult alla. Ka meie enda kontseptsiooni algusest peale me oleme lähtunud sellest, et ta peab olema ka tootmise mõttes hästi kiirelt skaleeritav, et lihtsasti toodetav. Kasutades kahekümne esimese sajandi tootmismeetode, ta on Euroopas toodetav, ta on Eestis toodetav ja nii edasi.

Aga ma panin electric Cargobike praegu Google'isse ja ma saan küll, ma ei tea, mulle tundub silma järgi kümnete kaupa neid erinevaid kastidega rattaid sealt vastu ja, ja, ja need on kõik elektrilised, et päris nii ka ju ei ole, et nad ei ole elektrilised. Ei,

absoluutselt, aga, aga ongi justkui see kontseptsioon ja vaata, et kuidas see ratas on üles ehitatud, siis, siis on tehtud niimoodi, et seal oleks võimalikult hea ja mugav vändata. Näiteks siis, kui ei ole elektrimootorit küljes, kohe, kui sa paned elektrimootori külge, siis tegelikult saaks sõiduasendit parandada ja nii edasi. Et kõige parem vahe tuleb välja siis, kui sa lihtsalt proovid, võtad klassikalise ratta, võtad meie ratta. Ja, ja siis enam inimestel nagu neid küsimusi ei ole, et, et kas see sõiduasend on parem või, või kuidas ta on stabiilsem ja nii edasi, et noh, ongi ülipalju stabiilsem, parem sõita, parem manööverdada, et. Et sellega, selleks, et kuller tahaks seda kasutada, sellega peab olema sisuliselt sama hea sõita nagu tavalise rattaga. Ja see on ka üks meie eesmärke, et, et meie rattaga peab olema põhimõtteliselt võimalik läbida see tavaline jalgrattaeksam. Et kui ta selle ära teeb, võib-olla isegi veel kui näiteks kiiremini paremini kui tavaline jalgratas, et siis me oleme hästi oma tööga hakkama saanud.

Aga kui kaua ta üldse püsib, see juht selle ratta seljas niimoodi, et okei, akut jätkub tõenäoliselt sama kauaks umbes nagu kui väntad, väntad ka päeva ja päevakese saad hakkama, onju, aga ütleme nii, et ta ikkagi on füüsiline tegevus, et millal see kuller ära väsib? On see kaks tundi ja paus, kolm tundi ja paus, viis tundi ja paus?

Oluline ongi, et ta tegelikult väga ei väsi selle ära, et on punkt üks kuni isikasend on väga mugav, punkt kaks. See mootoritest tulev lisajõud siis võtab enamiku füüsilise koormuse tegelikult kullerilt, kullerilt ära. Ja ongi oluline meie, mis on meie jaoks oluline, et kuller peab suutma seal vähemalt kaheksa tundi päevas tööd teha ja niimoodi viis päeva nädalas, et noh. Vib ette kujutada, et tavalise rattaga, see on päris karm. Nagu professionaalne rattasporter peaks, rattasportlane peaks olema, aga vokiga ei ole probleeme.

No samas need Woltid ja Boltid lasevad oma tavalisest tavapärast jalgratastega, et.

Ja, aga nende, nende tööpäevad üldiselt rattakulleritel on tegelikult suhteliselt lühikesed, et kui jällegi nende kullerite taustast rääkida. Siis Eestis on umbes kakskümmend protsenti, on sihukseid, kes teevad seda täiskohaga. Ülejäänud, ülejäänud teevad seda mingi muu asja kõrvalt. Kas see on ülikool näiteks, on see võib-olla mõni teine töö, et, et sihukesed professionaalsed kullerid on umbes kakskümmend protsenti.

Okei, Indrek, aga ma, ma kuulan seda ja ma kogu aeg mõtlen, et, et, et see on hästi nagu kihvt kontseptsioon ja ma täitsa kujutan ette, et see on noh, selline kahekümne esimese sajandi linna, on ju. Noh, niklusvahend, puhas ja vaikne ja, ja piisavalt väike, piisavalt kerge ja kõike seda auto, noh, teras, terast ei kanna kaasas, on ju. Et aga ma kogu aeg ikkagi tuleb tagasi nagu pähe, see küsimus, et aga miks see väntamise komponent seal üldse on? Kui sa veel ise ka ütlesid just, et. Et see aku võtab, või noh, mootor võtab enamiku tööst juba täna niikuinii enda peale, no mida seal veel vändata on? Kas see on puhtalt siis seadusandluse küsimus, et sa pead imiteerima väntamist selleks, et sa võiks sellega nagu rattateel sõita või?

Noh, päris ei saa öelda, et ainult imiteerima, et, et sealt tuleb ka teatud kasutegur sisse või noh, teatud hulgal see vahe või see läbiliselt suureneb. Aga see on, see on jah, see tuleneb seadusandlusest. Et selleks, et, et ta kategoriseer, kategoriseeruks kui elektrijalgratas sellega, et selleks, sellega võiks sõita rattateedel sellega, selleks, et seal ei peaks olema juhiluba. Selleks on hea nõutud, et, et hetkel on, on ka pedaalid. Noh, arvestades, kui kiiresti see mikroombiilsussektor muutub, siis, siis võib vabalt olla, et, et see nõue ka mingitel turgudel või mingites kasutusjuhtudes kaob. Aga, aga praegu on need nõutud, aga noh, me oleme ka sellega arvestanud, et meil see pedaali, mis moodul on, tegelikult ei olegi mehaaniliselt ühendatud ratastega, et mingi keti või midagi, see on generaator. Kui, kui on turg, kus seda ei ole vaja, siis me keerame kaks Bolti lahti, võtame pistiku tagant ära ja siis tal ei olegi pedaal, et siis saab sõita ainult nupuga, kakskümmend viis kilomeetrit tunnis.

Olgu, me teeme siit teise pausi ja siis lähme edasi. Restart jätkub ning me räägime kaubaveoratastest Indrek Petjärviga, kes on Eesti idufirma Wokbikesi kaasasutaja ja juht.

Aga räägime nüüd tootmisest, et sa ütlesid, et sa pead jõudma nüüd sellel aastal veel kas Pariisi, Londonisse või Berliini, eks, et. Ja noh, ma saan aru, et see äriplaan on ehitatud ikka selle peale üles, et sa mitte ei tooda siin sada ratast või kakssada ratast, vaid me räägime ikkagi tuhandetest, eks. Ja nüüd, kui me räägime tuhandetest, siis on ikkagi tootmine. Tootmine jälle tähendab seda, et ühelt poolt sa pead seda kapitaliseerima, sul on ikkagi arenduskulud, teiselt poolt oma renditasuga isegi nii-öelda, kui nad seal, ma ei tea, liisivad või juppevad seda välja ostavad, on ju, sa ei saa seda kapitali kohe tagasi. Ja teine küsimus on, et kuidas sa rahastad seda ja teine küsimus on see, et kust sa toodad seda.

Jah, rahastamise pool ongi, ongi üsna keeruline, eriti alguses. Et see läheb oluliselt lihtsamaks siis, kui on ära tõestatud, et, et need sõidukid päriselt sõidavadki, need töötavadki, need on vastupidavad. Nendel on järelturu väärtus ja peale seda on asutusi, kes on valmis seda finantseerima, sõidukit. Siis ütleme, neid siis juba on ja see, see on nagu tehtav.

See on klassikaline liising põhimõtteliselt.

Põhimõtteliselt küll jah, aga, aga noh, selleks tuleb ka natukene eeldat teha, et meie jaoks ongi oluline ära tõesti, et on järelturg olemas ja see sõiduk kestab. Ja, ja näiteks, kui noh, meiega peaks midagi juhtuma, et siis pangal on selle, selle rattaga päriselt midagi peale hakata. Ja tootmise, tootmine on lahendatud nii, et meil, sisuliselt me ostame kõik teenused sisse, et, et meil on Eestis tootmispartnerid olemas. Kellega me suudame skaleerida seal tootmise, no vähemalt kuskil viie kuni kümne tuhande ühikuni aastas. Siis võib tekkida kerge probleem, aga ma arvan, et, et ka tegelikult see on Eestis ületatav. Kõige sihukene viimane komplekteerimine, see on praegu, mida me teeme ise. Aga, aga see võib ka kukkuda nii mõlemal pool, et kas me jätkamegi selle lõppkomplekteerimisega, või me tegelikult laseme ka seda väljas teha?

Aga kokkuvõtt, kes teil müüki teeb?

Müüki teevad ettevõtte asutajad, hetkel. Ja, ja ka me tegelikult värbame praegu üsna aktiivselt, meil on peaaegu kümme vaba positsiooni, et, et nende hulgas on ka, on ka üks niisugune müügiinimene.

Ja selles mõttes, aga selle, kui me nüüd oletame, et see on Pariis, kuhu te jätkate praegu, siis komplekteerimine läheks ka siis sinna Pariisi külje alla. Või laota siit lihtsalt masina peale, suure treina peale, need aparaadid lähevad sadade kaupa?

Ütleme, siis jääb ikkagi komplekteerimine ja tootmine jääb endist Eestisse, et, et see Euroopa-sisene transport, see on piisavalt odav. Ja me võime ette kujutada, et üks Vokk on üks alus, ehk siis selle transport Eestist näiteks Pariisi ongi täpselt, maksab sama palju kui on ühe aluse transport.

Aga ma ütlengi, et see, ma arvan, et paljud kuulajad, eriti need, kes on ise kas start-up'i teinud, mõelnud, seal ikka see hirmupunkt on see, et noh, siin ees, Eestis käid seal OMNi või juures ära või, või, või DPD või, või Wolti juures, noh, ei ole nagu midagi keerulist, noh. Soomid on ka ikkagi vennasrahvas ja võtavad jutule ja kuulavad ära, eks, aga, aga minna neid seal Pariisis kooputama ikkagi mingi. Ma ei tea, DHL-i või kelle iganes ukse peale, et see nagu ei kõla üldse nagu mugav, et noh, see on ikka tööd vaja teha, on ju, ja no ma ei tea, äkki ta, äkki ta ei tee ust lahti, on ju, või ma ei tea, äkki ta ei vasta mu emailile, on ju, et. Et kuidas teil selle hirmuga on läinud või, või, või see on ikkagi ütleme sõna otseses mõttes veel avastamata maailm?

Ja see hirm oli, see hirm oli algusest suurem, et peale seda ka, kui esimesed uudised hakkasid, hakkasid LinkedInis levima. Siis tuli meie endal, meil endal väga palju päringuid ja just sellest on demand delivery sektorist. Et, et inimesed või ettevõtted näevad potentsiaali see ükstel lahendustel ja, ja noh, kuna meie ratas on nagu täpselt noh, suunitletud sinna turule. Siis nad nagu kuidagi väga mõistavad seda või väga lihtsalt mõistavad seal toote olemust ja, ja võtavad isegi meiega endaga ühendust. Aga noh, DHL-i või DPD või sihukese vana kooli postiettevõtetega, need on kindlasti aeganõudvam, aeganõudvam ja klassikaliselt. Pikad ärimüügiprotsessid, pool aastat. Aga teine asi on.

Kui ma, kui ma kuulan, kuidas Indrek räägib ja kui ma kuulan, mida ta räägib ja siis sealt noh, kaamerast, eks ole, küll ei näe, aga ma võiks vanduda, et sinu selja taga on Kristjan Maruste, kes, kes nagu jätab seda ja noh, nagu sa ütlesid, te olete vormeliprojektist pärit, tema on ka, eks ole, teil on ju tegelikult päris tihe koostöö. Kristjaniga, et mulle tundub, et mingis mõttes võib-olla Eestis hakkab selline klaster tekkima, selline seltskond firmasid, noh, et ma teisest otsast suudan ette kujutada, kuidas. Sixfold tegeleb, eks ole, transporditeemadega ja et noh, kuskil on mingid inimesed, kellel on juba lahti tehtud uksed. Noh, või, või Bolt või, või kas või Wolt siin Eestis. Et kellel juba uksed on lahti tehtud ja kes tegelikult saavad sind nii-öelda endaga koos ka sinu sisse smugeldada. Ma ei tea, kas, kas teil on juba olnud selliseid juhtumeid või kas sa näed seda tulevikus, et sellest on kasu?

Jaa, absoluutselt, et on olnud ja, ja tuleb ka kindlasti tulevikus, et ma arvan, et Eesti. Eestis, vaatamata sellele, et siin näiteks jalgratta infrastruktuuri või sellist ei ole, siis, siis see ettevõtete võrgustik on ikkagi väga tugev, kes mikromobiilsuses maailmas tegelevad, et olgu, selleks Bolt, Comodule. Amplerbikes, SpikeEEP ja nii edasi, et, et see tegelikult see baas on väga tugev ja siin on seda väga hea teha. Ja, ja me oleme ka tõesti väga tihedalt nagu Comodule'ga seotud, just selles mõttes, et me kasutame nende tehnoloogiate osaliselt IoT-d ja, ja ka akusi. Aga teisalt on nemad meie klient, et kasutavad meie rattaid oma fleidi hoolduseks.

Ja Kristjan on teie investor.

Kristjan on meie investor ja, ja ka mentor, et, et neid ühiseid punkte on hästi palju.

Kui nüüd vaadata noh, vähemasti Tallinnas ja tegelikult oli seda ka Tartus näha, kus ma hiljuti käisin, et astud tänavale ja noh, vaatad vasakule, vaatad paremale, juba need kullerid kuskilt oma värviliste jopedega paistavad, et neid on väga palju. Ja nagu sa ise enne ütlesid, et täna nad veavad ju peamiselt toitu ja täna on ka veel erandlik olukord, sellepärast et noh, restoranid on nii ja naa on ju, et kas sa ei taha minna või sa ei saagi minna, et nad on kinni, aga. Aga ma iga kord mõtlen, et kas see ongi siis nüüd noh, et kas siis nüüd nii jääbki või et kas see läheb veel suuremaks, et, et ma istun siin oma kodukontoris ja noh, kui tuju tuleb, võtan äppi lahti ja mitte ainult toitu, vaid noh, tõesti ükskõik mida. Tuleb selline värvilises jopes, keegi toob mulle ja, ja, ja see veel, ma ei tea, kümnekordistub see inimeste hulk tänaval, kes niimoodi ringi sõidavad. Kas sina näed seda, mis, mis tulevik on?

No kaubamahud kindlasti kasvavad ja, ja inimesed harjuvad, seda kasutamisel on mugav ja, ja kui see teenus paraneb. Kaupade kättesaadus, ütleme erinevate kaupade valik, mida sa saad niimoodi tellida, kasvab, et noh, et, et seal pigem probleemi ei ole. Aga kust, kust tulebki probleem, on see, et tõenäoliselt kullerite arv ei kasva kümnekordselt, isegi kui mahtude arv kasvab, ehk siis see, see tegevus peab minema efektiivsemaks. Ja, ja meie võiksimegi olla, olemegi relv selle jaoks, et see tegevus saaks minna efektiivsemaks, et see üks kuller saakski viia sama ajaga oluliselt rohkem pakke. Ja nii on seda ka võimalik pikaajaliselt ja jätkusuutlikult teha. Viia siis ilmselt isegi ühe tarne hinda alla.

Aga noh, loogiline, et kui sa mõtled niimoodi, et ma ei tea, kolm-neli aastat tagasi iga käigu jaoks, mis sa pidid, tahtsid või pidid tegema, sa teid seal ise, on ju, noh, mõtle. Sa kahe Henrik loobusid põhimõtteliselt ju noh, mõnes mõttes autos sellepärast, et sa avastasid, et, et ei olegi vaja enam ise kuskile järgi käia, et. Kõik, mis on kaugemal, kõik, mis on kuskil elektroonikapoes, see tuleb sulle lupsti nagu kulleriga kohale, on ju. Jääbki ainult nagu, ma ei tea, laste transport ja, ja võib-olla siis maale vanaema juurde mine

Linna, no just, ma just tossin uue autoga, mitte sellepärast, et ma temaga õudselt linnas tahaks sõita, aga just seesama noh, maale nädalavahetusel, põhimõtteliselt see nädalavahetusel lastega metsa sõitmise auto, on ju. Ja noh, seda me oleme ju Markusega Boltist ka arutanud, et see probleem on tegelikult turul endiselt lahendamata, et seda teenust ikkagi noh, efektiivselt ju ei ole. Ja, ja inimeste harjumust ka veel ei ole, aga see transpordi ja kulleri harjumus mulle tundub küll ja vaata, kui mitmest otsast seda üritatakse lahendada, et noh. Indrek teeb jalgrattureid efektiivsemaks, on ju, Ahti Mustamäel kaotab jalgratturi üldse selle jalgratta seest ära ja paneb lihtsalt kasti ringi sõitma. Siis meil oli see kes paneb kasti sinu aia taha, aga, aga kaup tuleb ise kohale, et noh, hästi palju neid palle on nagu õhus ja keegi vist ei tea, et, et mismoodi siis jääb. Ja, ja ilmselt ongi seda täna võimatu öelda või sul on, Indrek, mingisugune visioon, et kas kõik nendest jäävad või üks võidab ja ma ei tea, viie aasta pärast on ainult nii.

Tõenäoliselt jäävad kõik, jah, et kuidas nende turuosad paika loksuvad, eks see on veel teadmata, noh, võime eeldada, et kuna tõesti lõpuks rattasesse kuller on tegelikult ikkagi kõige kallim element tarne hinnast, et siis noh, kõik näevad vaeva tema sealt ära kaotada. Aga, aga teisalt, kui me vaatame autonoomse tehnoloogia arengut, siis me võime eeldada, et vähemalt viie kuni kümne aasta jooksul tegelikult nad noh, väga suurt turuosa kindlasti sealt ei võta. Et, et pigem need lahendused täiendavadki üksteist, olgu selleks siis kas Cleveroni postiautomaat või Starshipi robot või meie ratas, eks ju, et need töötavad koos väga hästi. Mida näiteks juba tehakse, on see, et mida ka siis meie puhul katsetatakse või meie ratta katsetatakse, on see, et, et kaubik viib päeval. Sihukesed suured kastid, näiteks pakiautomaatidesse ära ja siis see rattakuller teeb, teeb oma tarned Nõmme-siseselt, et võtab Nõmmet, tõstab. Tõstab kastist või sealt pakiautomaadist kasti endale ratta peale ja läheb, viib siis mööda seda Nõmmet laiali.

Okei, vot see, nii rikutud mõtlemisega ma veel ei olnud, et ma oleks suutnud sinna ka vaheetapi mõelda, et, et mulle tuleb, pakk tuleb automaat, aga ma ei lähe sinna ise. Ma ei tea, see on nagu kullerikuller on ka veel võimalik teha, tõesti on võimalik. Ja seda

kasutatakse veel kahte moodi, et, et tehakse ka nii, et, et näiteks Omnivoo viib ise selle paki sinna. Või, või üks, ükskõik, mis postiteenuse ettevõtja. Bussiga siis hommikul tuuril ja siis seal viiakse hunnik neid väikseid pakke, viiakse mööda seda regiooni laiali, et.

Enne Starshipi mudel oli ka ju selline ju, et sul on Mercedese bussid ajab Nõmme turu juurde, siis need valged sipelgad ronivad sealt bussist välja ja tõmbavad oma, igaüks oma viimaste miilileekima, onju, samal ajal mürsibuss läheb, toob järgmise pundi sipelgaid, onju, ja korjab esimese pundi sipelgaid pärast kokku, onju, et noh, et, et selles mõttes noh, nii saatke efektiivsemaks oma ringid, onju, et.

Jah, ja igal pool on tegelikult ikkagi lõpuks nagu noh, et, et kuskil on ikka mingi see inimtakistus olemas selles mõttes, et sellel Starshipi robotil ei ole inimest sees, aga tal on siiski inimest vaja, sellepärast et ta ei oska ise oma kaupa kuhugi maha panna, noh, et mingist ikkagi nagu päris inimvabaks seda ei saa, on ju. Et, et kui lõpuks oleks nagu ideaalne lahendus, oleks vaata see, et ta tuleb täiesti inimvabalt sinna, sellesse, sinu sellesse, Parcalsi kasti on ju, maja juures, Taavi.

Et sa ei pea ka ise

kodus olema, et seda Starshipi vastu võtta. See on veel noh, vist lahendamata. Aga meie saateaeg on läbi, selles mõttes me selle probleemi lahendasime praegu ära, et millest tänases saates juttu teha, me rääkisime siis Eesti idufirmaga VocBikes ja Indrek Petjärv, sa ütlesid, et sul on kümme töökohta, võib VocBikes.com või kuhu võib tulla vaatama?

Selge. Nii et kes tunneb südames, et just see on õige, siis võib minna vaatama. Aga aitäh sulle, Indrek, ja ma väga loodan, et me näeme siis, kui see suur lumi ära läheb, näeme sinu kuute Tallinnas ringi sõitmas ja saab... Juba

praegu näeb, tegelikult.

Juba praegu näeb. Kus kandis? Mina ei ole näinud.

Geenius on isegi lood ainult sellest.

Ja ega lugu ei tähenda veel, et nüüd täna mul oleks, aga ühesõnaga, hoidke silmad lahti, kui Vokk tuleb, siis teate, Eesti asi. Aitäh kõigile, kes kuulasid ja kohtume nädala pärast.